2014-7 (3477)
Võimas haprus
„24. veebruaril, pärimuse järgi 509 e.Kr, ajas rahvas Roomast välja oma viimase kuninga, õigemini võõra despoodi, Tarquinius Superbuse,” meenutab Mikael Laidre. Ta jätkab: „Roomal ja Eestil oleks justkui üks ja sama iseseisvus- või sünnipäev.” Pidupäevakõnedes on ikka kombeks lisaks hea meeldetuletamisele heita ka kriitiline pilk senisele. Seda teeb ka Sirp.Numbri…
2 minutit
Riik meis enestes
Seoses Sirbi palvega panna kirja mõni mõte Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul meenus mulle üks juhtum. Mõni aasta tagasi oli mul au siseneda tollase kultuuriministri kabinetti, et teiste muusikaasutuste juhtide ja ministeeriumi ametnike ringis tutvustada Eesti Muusika Infokeskuse tööd. Ühelt poolt meeldiv kutse, minu poolt valmisolek asjalikuks tööjutuks. Tutvustasin end. „Tunnen,…
3 minutit
Eesti ja tema pehme võim
Philippe Rammette’il on installatsioon tühja postamendiga, mille peale üritab ronida väike pronksist tüdruk. Laps on suutnud vasaku jala üle postamendi ääre vedada, käed otsivad kramplikult järgmist tugipunkti, ta võib kergesti libiseda ning kukkuda kõrgelt servalt alla. See skulptuur kujutab Indiat. Indiat tõusmas maailmaareenile, kuid vajumas vastassuunas, tagasi vaesusesse ja vägivalda,…
10 minutit
Dokumentalistika on rahvuse südametunnistus
ELUTÖÖPREEMIA filmide eest, mis annavad elamise jõudu.
Millest sai alguse sinu armastus filmikunsti vastu?Toivo-Peep Puks: Me kasvasime üles Vene sõjajärgsete trofeefilmide keskel. Siis, kui ma noor olin, dokumentaalfilme eriti näha ei saanud. Oli olemas ametlik riigikroonika, mida näidati kinos kunstiliste filmide ees. Mulle meenub üks trofeefilmi kaader, mis on mul kogu…
Millest sai alguse sinu armastus filmikunsti vastu?Toivo-Peep Puks: Me kasvasime üles Vene sõjajärgsete trofeefilmide keskel. Siis, kui ma noor olin, dokumentaalfilme eriti näha ei saanud. Oli olemas ametlik riigikroonika, mida näidati kinos kunstiliste filmide ees. Mulle meenub üks trofeefilmi kaader, mis on mul kogu…
4 minutit
Mentaalne teekond*
ELUTÖÖPREEMIA piltide eest, mis on aidanud olla.
Leidsin unustatud failist paari aasta eest kirjutatud teksti. Siin see on.
Leidsin unustatud failist paari aasta eest kirjutatud teksti. Siin see on.
4 minutit
Tüdruk, kes tahtis saada Miina Härmaks
ELUTÖÖPREEMIA muusika eest, mis räägib meiega eesti keeles.
Ester Mägi kehastab ideaalset eestiaegset inimest, olles täiesti tänapäevane helilooja. Veljo Tormis
Detailitäpsus, vormipuhtus, viimistletus. Kannatlikkus, visadus. Kindlameelsus, ehk isepäisuski. Kammerlikkus. Väikevormid. Introvertsus, intiimsus. Hoolikalt valitud vahendid – ja nende ammendav kasutamine. Enesekriitilisus. Tõsidus. Absoluutne muusika.
Ester Mägi kehastab ideaalset eestiaegset inimest, olles täiesti tänapäevane helilooja. Veljo Tormis
Detailitäpsus, vormipuhtus, viimistletus. Kannatlikkus, visadus. Kindlameelsus, ehk isepäisuski. Kammerlikkus. Väikevormid. Introvertsus, intiimsus. Hoolikalt valitud vahendid – ja nende ammendav kasutamine. Enesekriitilisus. Tõsidus. Absoluutne muusika.
3 minutit
Õnne algus
Kümmekond aastat tagasi on mul pooleli dokumentaalfilm „Tummfilm kurdist tüdrukust”. Satun kuulama Ester Mägi laulu, mis räägib vaikuse kuulamisest ja sõnade püsimatusest. Saan lahke loa teost filmis kasutada.
1 minut
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2013. aasta auhindade põhižürii koosseisus Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Urmas Vadi, Indrek Koff ja Triinu Seppam valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
3 minutit
Veel kord ühest vaatest Eesti „eduloole”
Bohle ja Greskovits tahavad näidata Baltimaade äpardumist ning Visegrádi riikide ja Sloveenia tee õigsust.
Dorothee Bohle ja Béla Greskovits, Capitalist Diversity on Europe’s Periphery. Cornell University Press, 2012.
Dorothee Bohle ja Béla Greskovits, Capitalist Diversity on Europe’s Periphery. Cornell University Press, 2012.
7 minutit
Paralleelmaailma paratamatuse maalija
Andrei Ivanov, Harbini ööliblikad. Tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2013. 440 lk.
3 minutit
Pealelend: Eeva Park
10. – 16. veebruarini toimus Soomes Tuglase Seltsi eestvedamisel eesti kirjanduse nädal ja seoses sellega toimus üle Soome arvukalt kirjandusõhtuid. Lugejatega kohtusid kirjanikud Indrek Hargla, Eeva Park, Lia Virkus ja Piret Raud ning tõlkija Juhani Salokannel. Ajakirjas Helmi tutvustasid praegust eesti kirjandust Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa ja Mart Velsker, samuti…
1 minut
Majanduslikust edust ja ebaedust kirjus maailmas
Ideoloogiline propaganda à la „Mina olen kõige parem ratsanik kogu Kesk- ja Ida-Euroopas” võib majanduse mõistmist ainult kahjustada.
7 minutit
24. II 509 e. Kr ja XXI sajandi Euroopa renovatio
24. veebruaril, pärimuse järgi 509 e.Kr, ajas rahvas Roomast välja oma viimase kuninga, õigemini võõra despoodi, Tarquinius Superbuse. Roomlased tähistasid igal aastal 24. veebruaril kuninga põgenemist – regifugium’i. Roomal ja Eestil oleks justkui üks ja sama iseseisvus- või sünnipäev.
4 minutit
Trooja hobune Tallinnas
Tallinna Transpordi identiteedi ja infokandjate arendustöö on Eesti kontekstis unikaalne projekt.
4 minutit
Joonistatud arhitektuur
Neil Bingham: „Eesti XX sajandi arhitektuurile pühendatud osa RIBA raamatukogu riiulitel pole tõepoolest suur, kuid seda on rohkem kui käsitlusi India moodsa arhitektuuri kohta!”
4 minutit
Kui vaba on e-riigi avalik ruum?
XIV Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit installatsioon „Vaba ruum”.
4 minutit
Eesti Kunstnikkude Rühm rahvusvahelisse konteksti
Eestlased mõtlevad globaalselt, tegutsevad lokaalselt.
Näitus „Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918–1931” Kumus kuni 18. V. Kuraator Gladys C. Fabre, koordinaator Liis Pählapuu, kujundaja Tõnis Saadoja ja graafiline kujundaja Martin Pedanik.
Näitus „Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918–1931” Kumus kuni 18. V. Kuraator Gladys C. Fabre, koordinaator Liis Pählapuu, kujundaja Tõnis Saadoja ja graafiline kujundaja Martin Pedanik.
4 minutit
Terminid on kriitikule, mitte kunstnikule
„Elektromagnetilise” näituse kuraator Gladys C. Fabre on kindel, et prantsuse kunstipublikule meeldiks Eesti Kunstnikkude Rühma näitus.
Eesti Kunstnikkude Rühma kunstist on räägitud kubismi mõiste kaudu, kuigi, nagu kas või rühma juhtfiguur Märt Laarmann oma kirjutistes on osutanud, olid nad mõjutatud 1920ndate konstruktivismist, purismist. Mis tähendus on kunstiteaduslikel mõistetel?Ka mina ei seosta…
Eesti Kunstnikkude Rühma kunstist on räägitud kubismi mõiste kaudu, kuigi, nagu kas või rühma juhtfiguur Märt Laarmann oma kirjutistes on osutanud, olid nad mõjutatud 1920ndate konstruktivismist, purismist. Mis tähendus on kunstiteaduslikel mõistetel?Ka mina ei seosta…
4 minutit
Kriitikakunst: kriitika ja kontrollimatu pluralism
Kriitika on modernsuse institutsioon par excellence: suunatud edasipürgimisele, tugevuse toetamisele ja nõrkuse paljastamisele. Ometi on selles modernsuse institutsioonis midagi, mis laseb inimkonnal paista ilusana, sest keskne ei ole siin mitte individuaalne, vaid kollektiivne pürgimus. Olen mitmetelt Eesti loovinimestelt kuulnud, küll mõneti erinevas sõnastuses, et väikeses Eestis peaks kriitika institutsioon olemagi…
2 minutit
Piiblite koguja pärand
Näitusel on tajuda, kuidas ajaloolised pinged on lõimunud tervikpildiks.Jaan Paruski ajalooliste eestikeelsete piiblite kogu näitus „Alguses oli Sõna” Mikkeli muuseumis kuni 2. III, kuraator Kerttu Männiste.
3 minutit
„MustonenFest” pakkus isikupäraseid esitusi
Ma ei alusta tänavuse „MustonenFesti” (30. I – 8. II) ülevaadet kronoloogiliselt avakontserdist, vaid Suurbritannia vanamuusika ansambli La Serenissima 1. veebruari erakordselt heast etteastest, mis kujunes mu vaieldamatuks lemmikuks. Vivaldi loomingu ettekandmisele ja uurimisele keskendunud ansambel (kunstiline juht Adrian Chandler) esines kavaga „Armastus Elvira vastu” („L’ amore per Elvira”), mis…
4 minutit
Chopini pidunädal Narvas
X rahvusvaheline Fryderyk Chopini nimeline noorte pianistide konkurss 2. – 9. II Narvas.
3 minutit
Gesualdo vari Tüüri ja Brett Deani muusikas
Festival „Täiuslik vaikus”: EFK ja TKO kontsert „Gesualdo vari” Tõnu Kaljuste dirigeerimisel 15. II Tallinna Metodisti kirikus. Kavas Carlo Gesualdo madrigalide instrumentaalseaded, Erkki-Sven Tüüri „Risti vari” jm.
2 minutit
Kolmel pillil ühist keelt leidmas
Ansambel Una Corda: Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf) ja Ene Nael (klavessiin) 13. II Mustpeade majas.
2 minutit
London hindab isikupära ja loomingulisust
Sõnumi edastamiseks on vaja õiget õhkkonda. See ei teki kunstlikult, selle loovad inimesed. Eesti jazzi esitlusõhtu möödunud nädalal Londoni klubis Inegales kujuneski nagu vanade heade sõprade kohtumispaigaks, kus meie jazzisõnumid jõudsid iga üksiku kuulajani.
3 minutit
Vaba Lava vabastav hingamine
Oleg Lojevski: „Teatrid peavad sündima ja ka surema. Repertuaariteatrite puhul see ei toimi: aeg-ajalt ollakse haiged, põetakse pikka aega, isegi aastakümneid, ent surm ei tule.”
7 minutit
Stalini-mängu lust. Mis on Karusoo taotlus?
Merle Karusoo pole kunagi ühtki lavastust ega sõnavõttu niisama moe pärast õhku poetanud.
Eesti Draamateatri „Kollaborandid”, autor John Hodge, tõlkija Triin Sinissaar, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur, helilooja Urmas Lattikas ja koreograaf Teet Kask. Mängivad Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjuško, Roland Laos, Robert…
Eesti Draamateatri „Kollaborandid”, autor John Hodge, tõlkija Triin Sinissaar, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur, helilooja Urmas Lattikas ja koreograaf Teet Kask. Mängivad Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjuško, Roland Laos, Robert…
4 minutit
Sisekosmoses hääletaja reisijuht
„Kongress” on üks käesoleva kümnendi tippe, ja nagu head filmi ikka, tasub seda vaadata, enne kui arvustusi lugeda.
Animeeritud mängufilm „Kongress” („The Congress”, Iisrael-Prantsusmaa-Belgia-Poola-Luksemburg-Saksamaa 2013, 123 min). Režissöör-stsenarist Ari Folman. Põhineb Stanisław Lemi romaanil „Futuroloogiline kongress”. Operaator Michal Englert. Osades Robin Wright, Harvey Keitel, Paul Giamatti jt. Linastub Sõpruses ja Forumi…
Animeeritud mängufilm „Kongress” („The Congress”, Iisrael-Prantsusmaa-Belgia-Poola-Luksemburg-Saksamaa 2013, 123 min). Režissöör-stsenarist Ari Folman. Põhineb Stanisław Lemi romaanil „Futuroloogiline kongress”. Operaator Michal Englert. Osades Robin Wright, Harvey Keitel, Paul Giamatti jt. Linastub Sõpruses ja Forumi…
4 minutit
Andres Sööt – Ruhnust Marsini
Möödunud aasta lumesajusel naistepäeval andis dokumentaalfilmi režissöör-operaator Andres Sööt filmistuudios Vesilind ühe oma harvadest intervjuudest, kus räägib oma kirev-vägevast filmilooja teest. Intervjuu valmis tulevase dokumentaalfilmi tarvis (režissöör Riho Västrik). Film kaardistab Eesti dokumentalistikat aastatel 1960–1990. 4. veebruaril täitus vanameistril 80 eluaastat. Palju õnne!
7 minutit
Eesti teaduse koondumine ja hõrenemine
Hindamine on olnud vähemalt taotleja seisukohast vaadates õnnemäng.
4 minutit
Eesti teadlased võistlevad toetustele välisteadlastega samadel alustel
Äsja kuulutas Eesti teadusagentuur välja personaalsete uurimistoetuste 2013. aasta taotlusvooru tulemused, enim toetusi läks loodus- ja tehnikateaduste valdkonnale.
3 minutit
Sportlased, idaeurooplased, Nietzsche ja rehepapid
Kui kõik või määrav osa sportlastest petaks, ehitaksime ühiskonnas totaalse petmise kultuuri.
4 minutit
Poriloopimisolümpia võikad värvid
Eesti meedia 1984. aasta Los Angelese olümpia vastasest poriloopimiskampaaniast möödub suvel 30 aastat. Nüüd saime seoses Sotšiga kaasa uue ja sama hullu. Mõlemas vihkamisõhutuses on olemuslikku sarnasust, aga vähemalt sama palju erinevat. Ühine on eelkõige viha koondamine ühele isikule: aastal 1984 Reagan, 2014 Putin. Sest ühe isiku mustamine on ohutum,…
4 minutit
