2014-50 (3520)

Vahe

2014. aastale tagasi vaadates võib mitme valdkonna kohta nentida, et see oli vaheaasta: leidus huvitavat ja on aimata uusi suundumusi, aga imet päriselt ei sündinud ning muudatuste mõju on veel vara hinnata. Võimalik, et selline hinnang ei kõnele muust kui eestlaste loomuomasest ettevaatlikkusest ja kohmetusest õnnestumistest valjuhäälselt kuulutada.
Keegi vist ei…

Rahvusteadustest rahvusriigi rahvusülikoolis

Rahvusteadusi võiks määratleda teadustena, mis peegeldavad ja mõjutavad ühe rahva elukorraldust.

Tartu ülikool on rahvusülikool, kus töötab kümme rahvusprofessorit. Rahvus­professuurid loodi haridus- ja teadusministeeriumi eritellimusena, et pidurdada eesti ainesega tegelevate humanitaarteaduste marginaliseerumist. Kõik teavad, et taasiseseisvumisaegne kõrgharidus- ja teaduspoliitika ei ole humanitaariat hellitanud: tsensuur kadus, kuid selle…
Hõbedased ja kuldsed read  kesk soliidset keskpärasust

Hõbedased ja kuldsed read kesk soliidset keskpärasust

Eesti ilukirjanduse üks nõrgemaid kohti tundub ka 2014. aastal olevat intelligentne sõnastus.

Hea aasta, kuigi kummaliselt eskapistlik
Kaisa Eiche ja Urmo Metsa installatsioon „Kiik” näituse „Arheoloogiafestival” raames Tartu Raekoja platsil.
Gabriela Liivamägi

Hea aasta, kuigi kummaliselt eskapistlik

Kui vaadata, milline kultuurivaldkond on Eestis sel aastal kõige enam olulisi teemasid avalikku arutellu toonud, siis ei ole see paraku Eesti nüüdiskunst, vaid nüüdisteater. Mõelgem kas või siiani kestvale lainetusele, mis järgnes avalikkuses seni suuresti maha…
Lävepakuküsitlus.  Filmiaasta kokkuvõte.
Filipiini režissöör Lav Diaz Locarno festivali peapreemia Kuldse Leopardiga.
themovingarts.com

Lävepakuküsitlus. Filmiaasta kokkuvõte.

Veneetsia filmifestivalil taastus sel aastal paratamatuse trööstiv õhkkond, kui Roy Anderssoni filmile „Tuvi istus oksal ja mõtles elu mõttest” („En duva satt på en gren och funderade på tillvaron”, 2014) sai sealse suurima tunnustuse, parima filmi…

Võidu ja kaotuse määravad kooliõpetajad

Kersti Kaljulaid ja Raul Rebane vaatavad tagasi lõppevale aastale Eesti ja maailma ühiskonnaelus.

Möödunud kümnenditele omane õnnis unustus meie maa ja rahva kohal seisvate ohtude osas on taas kadunud. Käesolev aasta tõi raputava teadmise, et elame endiselt imperialistlikult meelestatud, sõjaka ning arusaamatu siseelu ja kultuuriga ühiskonna kõrval. Väga paljude…

Truudus Eestile. Globaliseeruvas maailmas

Akadeemik Jaan Undusk vestleb Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega.

Jaan Undusk: Austatud kolleeg, oled oma valimiseelsetes ja -järgsetes esinemistes korduvalt rõhutanud väärtuse mõistet, vajadust olemasolevaid väärtusi hoida. Kas truudus Eestile on väärtus, mille eest oma elu kaalule panna? Ma pean silmas Eestit kui poliitiliselt iseseisvat ja eestikeelset riiki tema…

Pealelend: Gustav Kalm ja Sandra Kossorotova, MTÜ Uus Vene Kultuur Eestis

UVKE ehk Gustav Kalm ja Sandra Kossorotova

Eile meenutati Sõpruse kinos 1980ndate teise poole ja 1990ndate Leningradi avangardistlikku kultuurivälja: vaadati filmi „Timur Novikov. Nullobjekt” novaatorliku kunsti karismaatilisest juhist Timur Novikovist, kuulati režissöör Aleksandr Šeini ja arvamusliidri, muusikakriitiku, -produtsendi, aga ka kunstikollektsionääri Artjom Troitski vestlust, öeldi sõna sekka. Selle, aga paljude…

Aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus

Keel on ennekõike julgeolekukomponent, mille eiramisega võivad kaasneda regionaalne (kus elatakse), sotsiaalne (mis kihis) ja virtuaalne (meedia ja meelelahutuse mõju) oht.

Lõppeval aastal muutus suuresti keelepoliitiline reaalsus: sai selgeks, et võimas idanaaber on valmis sõjaliste meetmetega laiendama venekeelset mõju- ja meelsusruumi. Ilmus välja inimesi, kes nõus naabri…

Pealelend: Oscar van den Boogaard ja Marge Monko

HISKi kunstiline juht Oscar van den Boogaard ning 2014. aasta laureaat Marge Monko.

Belgia ja Holland on üks suur kunstilinn: igas väikeseski paigas ei ole mitte ainult oma nüüdiskunsti keskus koos näituspaigaga, vaid seal on ka kunstiresidentuur, koht, kus kunstnikud üle kogu maailma saavad mingi aeg elada ja töötada, olla sealse…

Elujõuline anakronism

Eesti uuemast sümfooniast Pärdi, Sumera ja Tulevi teoste ettekannete taustal

Eesti heliloojate liidu 90. aastapäeva avakontsert: Tallinna Kammerorkester Risto Joosti juhatusel 7. XII Tallinna Metodisti kirikus.
Eesti muusikal näib sümfoonia kui žanriga olevat erisuhe. Hoolimata korduvast tõdemisest, et valgustusaja lapsena ei saa sümfoonia olla väärtuste relativismil põhinevas postindustriaalses maailmas…

Ridadevaheline

Christopher Nolani aruanne utoopilise kujutlusvõime olukorrast 2014. aasta seisuga.

Ei ole mõistusevastane eelistada kogu maailma hävimist oma sõrme kriimustamisele.
David Hume, „Traktaat inimloomusest”
Aastal 2000, kui nägin esimest korda toona võrdlemisi vähe tuntud režissööri Christopher Nolani väikese-eelarvelist mängufilmi „Memento”, unistasin millegipärast kultuurist, kus sellelaadsed filmid oleksid Hollywoodi kesksed kassahitid, mida vaataks võimalikult…

Vähirakkude arv on kriitiline, aga veel mitte surmav

Euromaidani alguse aastapäevast möödub kuu, sama palju jääb aega esimeste revolutsiooni ohvrite mälestusüritusteni. Ida-Ukraina vinduv relvakonflikt ja hirm suure sõja ees ning muidugi Maidanil hukkunute taevane sada ei lase meil tähistada Ukraina rahva suurt võitu – Viktor Janukovitši autoritaarse režiimi kukutamise…

Rahvusvaheline haare

Eesti popmuusikal läheb paremini kui kunagi varem ja see on alles algus.

Aastal 2009 startisime talendifestivaliga Tallinna Music Week (TMW). Eesmärk oli väga konkreetne: luua mehhanism, mis aitab andekatel Eesti muusikutel näidata end rahvusvahelisele muusikatööstusele ja pressile. Kuue aastaga oleme tõusnud Euroopa kolme olulisema uusi talente esitleva festivali staatusesse.…

Kõige populaarsem näitus

Aleksandr Vassiljev oskab oma teadmisi ja kollektsiooni majanduslikult hästi ära kasutada.

Näitus „Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust” Kumus kuni 18. I 2015.
Kõik mu sõbrannad, kes on näinud Kumu näitust „Pidu sinus eneses”, on sellest vaimustuses. Minu külastuse ajal oli näitusesaal rahvast täis. Minu suhtlusportaali ilmub…

Uuest Materjalist ja uusmaterialismist

Novembri lõpus esitleti EKKMis eksperimentaalset kunstiprojekt-ajakirja Uus Materjal. Platvormi, mis paigutab end tutvustavas eessõnas kunstiajakirjanduse ja kunsti „udusele” vahealale. Tõepoolest, traditsioonilisest ajakirjast on asi kaugel. Läikivate kaantega liimköite asemel ootab tutvumist karedasse geotekstiilist kandekotti pakitud umbes kuuekilone betoonkarp,…

Aeglus ja kaemuslikkus

Eesti helilooming 2014

Kirjutatud. Loominguline kalendriaasta on lõppemas ja Eesti Muusika Infokeskus võtab taas kokku tulemuse. Hetkeseisuga on 2014. aastal loodu nimekirjas 139 teost, mille hulgas on lavamuusikat (6 teost), orkestriteoseid (8), teoseid orkestrile ja sooloinstrumendile (5), ansambliteoseid (27), teoseid sooloinstrumendile (21), elektroonilisi ja multimeediateoseid (7), kujundusmuusikat (11) ning orkestratsioone ja…

Eesti jazzis on põnevad ajad

Eesti esimesest jazzikontserdist möödub tuleval sügisel juba 80 aastat. Milline näeb välja aga tänane pilt kodumaises jazzielus? Varem „džässi” kirjapildiga pruugis muusikastiili lai spekter ei üllata tänapäeval enam kedagi ja nii on see ka kohalikul muusikamaastikul. Sulnis klaveritrio, svingiv kvartett, mässumeelsed avangardistid või soulilik mini-bigbänd – kõik nad esindavad…

Vaene ja varimajanduslik noore vaataja off-off-teater II

Eesti lastele mängivad (väike)teatrid vaevlevad tihti totaalses sõnumi- ja vormivaeguses.

Mullu sügisel korraldas rahvusvahelise lastele ja noortele mängivate teatrite organisatsiooni ASSITEJ Eesti keskus esimese ülevaatefestivali „Teater noorele vaatajale”,1 mis oli suunatud peaasjalikult koolide ja lasteaedade õpetajatele ning kus n-ö vaadati üle osa haridusasutustes teatrit või teatrilaadset…
Loovus ja loodu
Rail Balticu reisiterminali ala Pärnus.
Võistlustingimused

Loovus ja loodu

Jumal lõi maa ja taevad kuue päevaga ning seitsmendal puhkas. Kuna seesama vana raamat ütleb ka, et aeg on suhteline (Peetruse 3:8), pole siinkohal oluline, kas need seitse päeva kestsid seitse miljonit, seitse tuhat või seitse…

Veneetsia päevik XX

Belglased olid lähenenud äsjase Veneetsia arhitektuuribiennaali põhiteemale modernismi omaksvõtule nn vernakulaarse ehk rahvapärase arhitektuuri ja interjööride kaudu. Kuraatorite Sébastien Martinez Barat, Bernard Dubois, Sarah Levy ja Judith Wielanderi paviljon oli keskendatud siseruumidele. Kui elamu on valmis,…

Eesti disain – kultuur või majandus?

Aina enam räägitakse disainist seoses majandusega, ka Eestis. See on mõistlik. Üllatavalt on see viinud aga teise äärmusesse. Unustatakse ära disaini loominguline ja kunstiline pool, kohapealse kultuuripärandi esindaja roll ja kultuuri ekspordi arendaja osatähtsus. Disaini majanduslikust…

Muusika mängib, lummus kaob?

Kontserdiaasta 2014

Kontserdielus on oodata muutuste perioodi – sellest ennustusest midagi kulunumat polekski võimalik välja mõelda, sest muutuste ootuses ja kartuses on elatud alati. Ma ei pea sugugi silmas ainult „sihtasutustamisi” ja vahepeal lausa iganädalaseks saanud Hiiobi sõnumeid kultuurikollektiivide raskest saatusest terves maailmas. Suurte muutuste tõeline allikas on muusika kuulamise uus…

Kirglik kunst enesetsensuuri kiuste

Näitus „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster” Kumus kuni 29. III 2015. Kuraator Liisa Kaljula ja kujundaja Flo Kasearu.
Kataloogi tekstide autorid on Liisa Kaljula ja Francisco Martínez, koostanud Liisa Kaljula, toimetanud Anu Allas. Kujundaja Tuuli Aule. Eesti Kunstimuuseum, 2014. 128 lk.
Liisa Kaljula on juba oma kuraatoriprojekti pealkirjas „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster”…

Ühiselt tunnistatud olukorrad Helsingi festivalil

„Baltic Circle’i” jõujooni kujundanud lavastuste seas paljude kohta saab öelda „aus”.

Rahvusvaheline teatrifestival „Baltic Circle” 9. – 16. XI Helsingis.
Ma panen nüüd aja käima. Poolteist tundi ja 9000 tähemärki. Nii kaua ja pikalt kirjutan seda artiklit. Kui loete, juhin teid sünkroonselt läbi oma mõtete rekonstruktsiooni. Ülevaade Helsingi „Baltic…

Hüvastijätt Richard Straussi aastaga

ERSO 12. XII Estonia kontserdisaalis: solist Olga Bezsmertna (sopran), dirigent Vello Pähn, kavas Richard Straussi „Neli viimast laulu” ja Bruckneri VII sümfoonia.
Saksa muusika suurkuju Richard Straussi 150. sünniaastapäev jättis Eestiski lõppeva kalendriaasta kontserdikavadele märgatava jälje: Eesti Kontsert…

Inuitimaa allutamine

Kanada oli Veneetsia arhitektuuribiennaalil valinud teema, mis puudutab riigi vähim asustatud Nunavuti piirkonda, uusimat, suurimat ja põhjapoolseimat autonoomiaüksust, mis tähistab tänavu oma 15. aastapäeva. Sealsed 25 ametlikku asustust, millega sunniti kohalikud kesistes oludes paikseks jääma, pärinevad kõik…

2 biennaali, 0 jõudehetke, 1 katel, 4 kontaktsündmust

Pealkirjas nimetatu on vaid osa arhitektuurikeskuse lõppeva aasta olulisematest sündmustest. Nimetatule tuleks lisada veel kaks koolitust, neli igal nädalal toimuvat huvikooli grupi kogunemist, viis välkloengut, kaks näitust, kaks trükist ja kolm veebilehte. Paarisarvuline aasta on ühtlasi ka…

Ristuv, põimuv ja segunev sõnateater

Luule Epner: „Eesti teater on aina mitmekesisem: seda teatrite, truppide ja tegijate poolest, samuti žanriliselt, lisandub uut ja erisugust esteetikat.”

Eestis tehakse üha rohkem ja mitmekesisemat teatrit ning vaevalt tuleb kunagi tagasi aeg, kui teatrikriitik, -teadlane või muidu -huviline sai öelda, et ta on teatriaasta jooksul vaadanud ära peaaegu kõik…

Kodumaine film risttuules või nullpunktis?

Eesti filmiaasta kokkuvõte

Sel aastal esilinastunud kodumaiste täispikkade mängufilmide pealkirjadest laenates võib tänavust filmisaaki võrrelda risttuules mitme kuuga maastikuga nullpunktis, kus hõljub kirsitubaka hõng. Iga sõnaga kaasnev omaette tähendusväli tekitab peidetud mõistete labürindi, mille harutavad lahti need, kes on kodumaiseid filme kinos vaadanud. Täispikkade mängufilmide puhul on see olnud…

Soome-ugri kultuuripealinnadest seto küladiplomaatiani

Kui soome-ugri kultuuripealinnade sümbollind Tsirk 24. X Udmurdimaalt Obinitsasse jõudis, võisid selle seto küla edendajad endaga rahul olla. Aastakümnete soome-ugri kultuurivahetuse ja sihipärase tegutsemise tulemusel saabus kodukülla käegakatsutav kinnitus: 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinn on 169 elanikuga Obinitsa.
Soome-ugri kultuuripealinnade programm hakkas idanema 2011. aastal, kui kaks soome-ugri…

Resonabilis, seekord eesti ja iiri muusikaga

Kontsert „reFresh”: Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello) 10. XII Mustpeade maja keldrisaalis.
Toimumiskoht, kontserdi atmosfäär, kavavalik ja esinejate kostüümid sobisid imehästi kokku. Väike armas ruum punaste katetega laudade ja toolidega, pisike lava, kus imepärastes kostüümides esinejad. Resonabilist…

Protsessid, sümptomid ja institutsioonid

Kalendriaastasse mahtuv kokkuvõte arhitektuurimaastikust on paraku üsna kaheldava väärtusega ettevõtmine: uued hooned ja keskkonnad sünnivad alati väga aeglaselt, otsused on ammused, valmivate majade tegelik algus – olgu buumiajal riiulisse jäänud projektilt tolmupühkimine või käepigistus võistluse auhinnatseremoonia prožektorisäras – jääb sageli aastate taha. Arhitektuuris on kõik seotud…
Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse
Livia Viitol: „Läti rahvusraamatukogu puitinstallatsioonil „Keelekera” „keritakse” Läti ning läti diasporaas elavate laste ja nende vanemate käsitsi kirjutatud soove läti keelele.”
Erakogu

Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse

Kohe-kohe saab läbi Riia aasta kultuuripealinnana. Sügis tõi kaasa uute suurte kultuurisündmuste laine: kui novembrikuu oodatumaid sündmusi oli dirigent Mariss Jansonsi ja Baieri Raadio sümfooniaorkestri kontsert, millele piletite hankimine kujunes riialastele vaata et eluküsimuseks, siis detsember kui filmikuu kulmineerus Euroopa filmiakadeemia auhindade üleandmise galaõhtuga Läti Rahvusooperis.…

Kuidas on Eestis sisustatud „lõimumine”?

Objektiivne lõimumise märk on kindlasti eesti keele kui riigikeele oskus, ilma selleta ei ole lõimumine ilmselt võimalik.

Kultuuriministeerium, kes vastutab ametkonnana lõimumise eest, on määratlenud lõimumise nii: „Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavate teiste rahvaste esindajatele ja eestlastele on tagatud sidus ja…

Muusikamaailm XII

Sügisesi ooperiuudiseid
Operabase teeb hoolikalt hooaegade kaupa ülevaateid ooperiilma uudistest mitmes liinis. Meid huvitab siit eelkõige uusooperite tulek. Ka nende ülevaated ei pruugi olla täielikud, sest muusikamailmas ringi liikudes kohtab…

Tüür kui metastiililine looja

Sarja „Portree” Erkki-Sven Tüürile pühendatud kontsert: Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Tallinna Kammerorkester 11. XII Mustpeade maja Valges saalis.
Eelmise nädala neljapäeval tähistas Tallinna Filharmoonia Erkki-Sven…
Sirp