2014-31 (3501)
Sirp ja Müürileht ühendavad Arvamusfestivaliks jõud
Sirp ja Müürileht ühendavad Arvamusfestivaliks jõud, et võtta arutluse alla küsimus, mis mõlemas kultuurilehes viimastel kuudel üleval olnud: mis on y-generatsioon. Peetakse kõnesid, viime läbi vestlusringe, intervjueerime. Arvamusfestivalil kõneldu põhjal ilmub pärast festivali 22. augustil Sirbi ja Müürilehe ühisnumber.
2 minutit
Elujõud
„Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel,” on kirjas dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” avalõigus. Kuidas meie kultuuri ja rahvuslikku identiteeti elujõulisena hoida…
2 minutit
Maarjamaa Rist annaks boikotile mõtte
Sportlaste boikotid on harva vabatahtlikud ning sellistena pealesurutud ja ebasiirad. Väheseid vabatahtlikke boikotte, mis meelde tuleb, on seotud eesti päritolu Islandi jalgpalluri Johannes Edvaldssoniga, kes keeldus osalemist 1975. aastal olümpiamängude valikmängus Nõukogude Liidu vastu Moskvas. „NSV Liidus mängimise kohta ütlesin Islandi Jalgpalliliidus, et nii kaua kui Eesti on okupeeritud, mina…
3 minutit
Muinsuskaitse ja pärandihaldus
Pärandi käsitlemise keskmesse on tõusnud väärtuse küsimused.
Muinsuskaitsega seotud teemad ei jäta inimesi ükskõikseteks, eriti neid, kellele kuuluvad kaitsealused objektid või kelle kinnisvara asub kaitsevööndis, muinsuskaitse või miljööväärtuslikul alal. Ühelt poolt näeme rahulolematust kaitsepiirangutega ja teiselt poolt nende puudumisega. Miks siis nii? Ja kas see kõik on vältimatu? Põrkuvad omanike…
Muinsuskaitsega seotud teemad ei jäta inimesi ükskõikseteks, eriti neid, kellele kuuluvad kaitsealused objektid või kelle kinnisvara asub kaitsevööndis, muinsuskaitse või miljööväärtuslikul alal. Ühelt poolt näeme rahulolematust kaitsepiirangutega ja teiselt poolt nende puudumisega. Miks siis nii? Ja kas see kõik on vältimatu? Põrkuvad omanike…
8 minutit
Kas pärandiaasta jätkub?
Kuidas on asutud rakendama dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” 33. punkti, eriti selle viimast ehk 6. alapunkti, mis kõlab järgmiselt: „Muinsuskaitse eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on vajalik suurendada sidusust erinevate valdkondade (sh muuseumide, keskkonnakaitse, ruumiline planeerimine) ja asjaomaste ministeeriumide ning asutuste vahel. Samuti on ametkondade tegevuse kavandamisel vajalik tõsta valdkonna…
4 minutit
Esimese maailmasõja mõju sõjalisele mõtlemisele
Tõeliste massiarmeede teke ei muutnud keeruliseks mitte ainult manöövrite juhtimist, vaid muutis hävituslahingu mõtte sisuliselt kasutuks.
Esimene maailmasõda märgib Euroopa sõjalise mõtte kängumist, mis saavutas oma kulminatsiooni Teise maailmasõja arututes pealetungides. Esimese maailmasõja mõjud sõjalisele mõtlemisele olid põhjapanevad, kuid avaldusid eelkõige taktikalistes ja tehnilistes, vähem operatsioonilistes lahendustes, suutmata ära hoida…
Esimene maailmasõda märgib Euroopa sõjalise mõtte kängumist, mis saavutas oma kulminatsiooni Teise maailmasõja arututes pealetungides. Esimese maailmasõja mõjud sõjalisele mõtlemisele olid põhjapanevad, kuid avaldusid eelkõige taktikalistes ja tehnilistes, vähem operatsioonilistes lahendustes, suutmata ära hoida…
5 minutit
Vigaderohke tõlketeos Läänemere maade ajaloost
Alan Palmerile meeldivad lihtsad, monokausaalsed seletused. Sageli on need seletused asjatundmatud või pärinevad vananenud kirjandusest.
Alan Palmer. Läänemere maade ja rahvaste ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Madis Vodja, toimetanud Lyyli Virkus, konsultant Kaarel Vanamölder, kujundanud Jan Garshnek. Pegasus 2013. 432 lk.
Pärast raudset eesriiet suurenes märgatavalt lääne ajaloolaste huvi Läänemere regiooni vastu. Kontaktide…
Alan Palmer. Läänemere maade ja rahvaste ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Madis Vodja, toimetanud Lyyli Virkus, konsultant Kaarel Vanamölder, kujundanud Jan Garshnek. Pegasus 2013. 432 lk.
Pärast raudset eesriiet suurenes märgatavalt lääne ajaloolaste huvi Läänemere regiooni vastu. Kontaktide…
5 minutit
Teater, elu ja kohalolu Berliini taeva all
Saksa teater on ehk pisut liiga ühiskonnakriitiline ja moraalitsev, ent seejuures visuaalselt ja tehniliselt väga köitev.
Teatrietendust ei saa kuidagi vaadelda kui asja iseeneses, sõltumatut kunstiteost. No ei oska – filmi oskan, teatrit ei oska. Ja ma ei räägi ainult postdramaatilisest teatrist, mille puhul see ongi loogiline, vaid teatrist üldse. Isegi…
Teatrietendust ei saa kuidagi vaadelda kui asja iseeneses, sõltumatut kunstiteost. No ei oska – filmi oskan, teatrit ei oska. Ja ma ei räägi ainult postdramaatilisest teatrist, mille puhul see ongi loogiline, vaid teatrist üldse. Isegi…
9 minutit
Kuumalaine ja festivalide pillerkaar
Ooperimuljeid Pärnust ja Kuressaarest.
Kui keegi oleks osanud 30 aastat tagasi unistada sellisest muusikaküllusest suvises Eestis, nagu me tänavu kogeme, siis oleks peetud teda utopistiks. Kuid nüüd ületab festivalide hulk meie väikesel maalapil ka kõige julgemad fantaasiad. Kuidas kõik vaprad organiseerijad oma finantsprobleemidega hakkama saavad, jääb avalikkusele mõistatuseks ja saladuseks. Ja…
Kui keegi oleks osanud 30 aastat tagasi unistada sellisest muusikaküllusest suvises Eestis, nagu me tänavu kogeme, siis oleks peetud teda utopistiks. Kuid nüüd ületab festivalide hulk meie väikesel maalapil ka kõige julgemad fantaasiad. Kuidas kõik vaprad organiseerijad oma finantsprobleemidega hakkama saavad, jääb avalikkusele mõistatuseks ja saladuseks. Ja…
6 minutit
Südasuvine raeooper
Juulikuus, ajal kui Eesti elab endiselt kirevat festivalielu, leidsid pealinnas taas aset kontserdid sarjast „Ooper raekojas”. 1996. aastal esimest korda ilmavalgust näinud kontserdisari on õnnelikult vastu pidanud tänapäevani ja viiest kontserdist kolmel, mida mul õnnestus külastada, ei olnud kuulajatest puudus. Tuleb tunnistada, et südasuvel vanalinnas ringi liikudes kõrv naljalt eesti…
3 minutit
Haiguste ravi
Ignas Jonynas: Balti filmitegijatel on rikkalik, unikaalne elukogemus.
Su esimene film „Mängur” („Losejas”, 2013) osutus festivalidel väga edukaks ja mõjub Leedu filmikunstis üsna värskena. Sa oled filmis püüdnud žanrifilmi struktuuri ühendada arthouse’i elementidega. Miks?Ignas Jonynas: Järjest keerulisem on välja astuda sihtgrupi- ja žanripiiridest. Ma proovisin mitte teha rumalat reafilmi, aga mulle…
Su esimene film „Mängur” („Losejas”, 2013) osutus festivalidel väga edukaks ja mõjub Leedu filmikunstis üsna värskena. Sa oled filmis püüdnud žanrifilmi struktuuri ühendada arthouse’i elementidega. Miks?Ignas Jonynas: Järjest keerulisem on välja astuda sihtgrupi- ja žanripiiridest. Ma proovisin mitte teha rumalat reafilmi, aga mulle…
4 minutit
Päriselt ja mängult
Andris Gauja: alles viimasel ajal on hakanud tulema usutavaid Läti filme.
Andris Gauja on noor Läti filmitegija, kelle viimane dokfilm, naturalistlik „Perekonnainstinkt” („Ģimenes lietas” 2010), on pälvinud palju tähelepanu maailma festivalidel. Nüüd on tal valminud esimene mängufilm „Õppetund”.
Räägi alustuseks veidi iseendast.Andris Gauja: Ma olen sündinud provintsis, Talsis, mistõttu „Perekonnainstinkti” külajoodikute maailm…
Andris Gauja on noor Läti filmitegija, kelle viimane dokfilm, naturalistlik „Perekonnainstinkt” („Ģimenes lietas” 2010), on pälvinud palju tähelepanu maailma festivalidel. Nüüd on tal valminud esimene mängufilm „Õppetund”.
Räägi alustuseks veidi iseendast.Andris Gauja: Ma olen sündinud provintsis, Talsis, mistõttu „Perekonnainstinkti” külajoodikute maailm…
4 minutit
Positi(i)v(s)us ja Eesti muusikafestivalid ehk Ei saa me läbi Lätita.
Viimased kolm nädalavahetust olen veetnud kahel Eesti ja ühel Läti muusikafestivalil. Pärast „Positivuse”, Viljandi pärimusmuusika festivali ja „Augustibluusi” külastamist on saadud muusikaelamuste stilistiline spekter peaaegu täielik ja nahk päikesepruun – tundub, et elu ei saa enam ilusam olla.
5 minutit
Mängud muusikalise pärimusega
XXII Viljandi pärimusmuusika festival „Mäng” 24. – 27. VII.
Kui peaksin andma tänavusele Viljandi pärimusmuusika festivalile lühikese üldhinnangu, siis oleks see kõige kõrgem: välismaalt olid kutsutud tipptasemel esinejad, eesti muusikute esindatus oli lai, festivali programm oli mitmekesine, põnev ja vastas hästi väljakuulutatud teemale „Mäng”. Festivali edust andis tunnistust ka publiku rohkus…
Kui peaksin andma tänavusele Viljandi pärimusmuusika festivalile lühikese üldhinnangu, siis oleks see kõige kõrgem: välismaalt olid kutsutud tipptasemel esinejad, eesti muusikute esindatus oli lai, festivali programm oli mitmekesine, põnev ja vastas hästi väljakuulutatud teemale „Mäng”. Festivali edust andis tunnistust ka publiku rohkus…
4 minutit
Kuumal suvepäeval varjuliste puude all Artur Adsoni luulet lugedes …
Varjuliste puie all. Luuletused / Luulõtusõ’. Koostanud Õnne Kepp, toimetanud Õnne Kepp ja Tiia Allas. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võru Instituut 2014. 536 lk.
Sel nädalavahetusel, mil Osulas peetakse juba 26. Kaika suveülikooli ehk lõunaeesti keelele ja kirjandusele pühendatud ettekande- ja esinemispäevi, on igati asjakohane võtta jutuks lõunaeesti kirjanduse…
Sel nädalavahetusel, mil Osulas peetakse juba 26. Kaika suveülikooli ehk lõunaeesti keelele ja kirjandusele pühendatud ettekande- ja esinemispäevi, on igati asjakohane võtta jutuks lõunaeesti kirjanduse…
6 minutit
4
Buss oli neljapäeva lõunal peale poolt kahtteist Suurekõrtsi kandis. Juht oli Varstust tulles mitmest tyhjast postist mööda kimanud ja ootas nyyd graafiku aega järele. Kuna ilm oli ilus, ei viitsinud ta seda teha peatuses, vaid sõitis natukene edasi ja jättis oma pisikese, 16 kohaga krusa Pärlijõe kaldale seisma. Las keset…
4 minutit
Armastus on tugevam kui unistus
Urmas Lennuki tundlik lavastajateater oma nappide leidlike kujunditega annab näitlejatele sisimat mänguruumi ja -rõõmu.
Albu valla „Vargamäe unistaja”, autor A. H. Tammsaare, dramatiseerija ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Anni Rajas, muusikaline kujundaja Loore Martma. Mängivad Ott Sepp, Loore Martma, Liisa Pulk, Tarmo Tagamets jt. Esietendus 18. VII Vargamäel Tammsaare muuseumi…
Albu valla „Vargamäe unistaja”, autor A. H. Tammsaare, dramatiseerija ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Anni Rajas, muusikaline kujundaja Loore Martma. Mängivad Ott Sepp, Loore Martma, Liisa Pulk, Tarmo Tagamets jt. Esietendus 18. VII Vargamäel Tammsaare muuseumi…
5 minutit
Baskinist Raudsepani – kaheksa teatriintervjuud
Lavastajaraamat II. Kaheksa intervjuud eesti lavastajatega. Koostanud Ingo Normet. Intervjueerinud ja litereerinud Auri Jürna. Toimetanud Mari Tuuling. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool ja Eesti Teatriliit, 2013. 263 lk.
Iseendalegi üllatusena avastasin, et tosin aastat tagasi olen „Lavastajaraamatu” esimest köidet arvustades peamise enam-vähem juba ära öelnud („Baskinist Undini –…
Iseendalegi üllatusena avastasin, et tosin aastat tagasi olen „Lavastajaraamatu” esimest köidet arvustades peamise enam-vähem juba ära öelnud („Baskinist Undini –…
3 minutit
Nostalgia ja ellujäämise vahel
Vestlus Heiki Pärdiga Eesti taluarhitektuuri püsimisest ja muutumisest.
„Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv” arhitektuurimuuseumis kuni 31. VIII. Autor Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum), kuraator Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum). Kujundas Jan Skolimowski (KAMP Arhitektid). Graafiline kujundus ja teostus AKU-lt. Näitus rändab suve lõpul soolalaost edasi Pärnu muuseumisse, kus see avatakse 18. septembril ning…
„Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv” arhitektuurimuuseumis kuni 31. VIII. Autor Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum), kuraator Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum). Kujundas Jan Skolimowski (KAMP Arhitektid). Graafiline kujundus ja teostus AKU-lt. Näitus rändab suve lõpul soolalaost edasi Pärnu muuseumisse, kus see avatakse 18. septembril ning…
5 minutit
Lendutõus Põhjala maastiku kohale
Eesti kunsti arengus nii oluline teema vajaks suuremat näitusepinda.
Näitus „Põhjala lummuses. Eesti kunstnikud Põhjamaades” Adamson-Ericu muuseumis kuni 17. VIII. Kuraator Kersti Koll, kujundaja Tiit Jürna, graafiline kujundus Külli Kaats.
Otsustades välja panna Eesti kunstnike Põhjamaades loodud teosed, on Adamson-Ericu muuseum toonud vaatajate palge ette siinse moodsa kunsti algusaja ühe…
Näitus „Põhjala lummuses. Eesti kunstnikud Põhjamaades” Adamson-Ericu muuseumis kuni 17. VIII. Kuraator Kersti Koll, kujundaja Tiit Jürna, graafiline kujundus Külli Kaats.
Otsustades välja panna Eesti kunstnike Põhjamaades loodud teosed, on Adamson-Ericu muuseum toonud vaatajate palge ette siinse moodsa kunsti algusaja ühe…
5 minutit
Kaks Nikolai Triiki
Kumu näitus esitab kahte Triiki: üks on uljas pioneer, teine vaikne eemalehoidja.
Näitus „Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud” Kumus kuni 2. IX. Kuraator Liis Pählapuu, näituse ja saalitekstide kujundus Liina Siib ning näituse graafiline kujundus Angelika Schneider.
Nikolai Triigi kaua oodatud retrospektiivi juhatab sisse 1908. aastal valminud Konrad Mäe portree. Noore ja elava…
Näitus „Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud” Kumus kuni 2. IX. Kuraator Liis Pählapuu, näituse ja saalitekstide kujundus Liina Siib ning näituse graafiline kujundus Angelika Schneider.
Nikolai Triigi kaua oodatud retrospektiivi juhatab sisse 1908. aastal valminud Konrad Mäe portree. Noore ja elava…
4 minutit
Kunst mõisas või mõisakunst?
Mai lõpus peeti Raikküla mõisas Eesti esimene mõisakunsti konverents. Eesmärk oli tuua kokku mõisa- ja kunstirahvas, et koos mõelda selle peale, milline võiks olla meie mõisates praegune, aga ka tulevane kunst. Kas on vaja täiesti uut kunstiparadigmat või piisab olemasoleva muutmisest ja kohandamisest ajaloolistele hoonetele ja parkidele sobivaks? Millised on…
4 minutit
Kunst, arhitektuur, vabamüürlus
Pistohlkorsid ja Rutikvere mõis.
Näitus „Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid” Tartu Linnamuuseumis kuni 30. VIII. Kuraatorid Epi Tohvri ja Anne Untera, kujundaja Krista Lepland.
Tartu Linnamuuseumis on vaadata näitus, mille peategelased isa ja poeg Otto Friedrich von Pistohlkors II ja IV Rutikvere mõisast. Oma esivanemate ajaloo kohta on huvitava ülevaate…
Näitus „Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid” Tartu Linnamuuseumis kuni 30. VIII. Kuraatorid Epi Tohvri ja Anne Untera, kujundaja Krista Lepland.
Tartu Linnamuuseumis on vaadata näitus, mille peategelased isa ja poeg Otto Friedrich von Pistohlkors II ja IV Rutikvere mõisast. Oma esivanemate ajaloo kohta on huvitava ülevaate…
3 minutit
Taaselustatud udmurdi eepos
Mihhail Hudjakov, Kõldõsini aeg. Lugulaul udmurdi vägilastest. Udmurdi eepos. Tõlkinud Arvo Valton, toimetanud Muš Nadii. Kujundanud Piret Räni. Kirjastuskeskus, 2014. 100 lk.
XXI sajand ei ole rahvuseeposte kõrgaeg. See aeg oli pigem 150–200 aasta eest, mil avastati veel elava rahvaluule esteetilisi ja sümboolseid väärtusi. Euroopa äärealadele arvati koondunud olevat riismeid…
XXI sajand ei ole rahvuseeposte kõrgaeg. See aeg oli pigem 150–200 aasta eest, mil avastati veel elava rahvaluule esteetilisi ja sümboolseid väärtusi. Euroopa äärealadele arvati koondunud olevat riismeid…
3 minutit
Raasukesi Setomaalt
Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Koostanud, tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu ja Vahur Aabrams. Kujundanud Agnes Ratas. Seto Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. 264 lk.
Seto naisi elolaulu’. Koostanud ja toimetanud Andreas Kalkun ja Vahur Aabrams. Kujundanud Agnes Ratas. Seto Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum, 2014.…
Seto naisi elolaulu’. Koostanud ja toimetanud Andreas Kalkun ja Vahur Aabrams. Kujundanud Agnes Ratas. Seto Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum, 2014.…
2 minutit
Armas isa!
Ma ei tea küll, miks üks hiidlane peaks lugema „Seto naisi elolaulu”, kuigi tegemist on väga hea teosega. Kõigepealt – see on setokeelne ja vajab üsna palju lisainfot, et olla mõnuga loetav. Ja „mõnu” tähendagu siin meloodiat, viisi; õigemini seda, mis sõnad ühte sobitab. Ehk siis teatud laadi meelesõidukit.Näiteks, kui…
3 minutit
Talviste puudutab kullaks
Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest. Toimetanud Katrin Puik. Kujundanud Kalle Paalits. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 94 lk.
Frankofiil Katre Talvistet kuulates ning muidugi ka lugedes olen mõelnud: „Sa sõnaosav sunnik!” Ja seda loomulikult päevselge kadedusenoodiga, jõhvipealt nii nagu lüüriline mina August Sanga luuletuses „Laul surnud linnust” vaatleb…
Frankofiil Katre Talvistet kuulates ning muidugi ka lugedes olen mõelnud: „Sa sõnaosav sunnik!” Ja seda loomulikult päevselge kadedusenoodiga, jõhvipealt nii nagu lüüriline mina August Sanga luuletuses „Laul surnud linnust” vaatleb…
5 minutit
Põgenemine Luganskist
Terroristide vägitegudest hoolimata leidub neil ikkagi palju toetajaid.
Malaisia reisilennuki tulistasid separatistid alla kogemata, s.t neil puudus eesmärk tsiviilisikute tapmiseks. Terroristide nimetuse on nad välja teeninud hoopis muudel põhjustel, vähemalt paljude Ida-Ukraina elanike arvates. „Nad rüüstavad poode ja pangakontoreid, ärandavad autosid, arreteerivad linnaelanikke või seavad nende elu sihilikult ohtu,” laob 50ndates…
Malaisia reisilennuki tulistasid separatistid alla kogemata, s.t neil puudus eesmärk tsiviilisikute tapmiseks. Terroristide nimetuse on nad välja teeninud hoopis muudel põhjustel, vähemalt paljude Ida-Ukraina elanike arvates. „Nad rüüstavad poode ja pangakontoreid, ärandavad autosid, arreteerivad linnaelanikke või seavad nende elu sihilikult ohtu,” laob 50ndates…
4 minutit
Töötamine väikeses valdkonnas on suitsiidne
Ajaloo instituudi arheobioloogid jäid teist aastat rahastusest ilma.
Lembi Lõugas on Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur, kes on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi paleozooloogina ja töötab ajaloo instituudis arheobioloogina. Teadusrahastussüsteem jättis Lõugase uurimisrühma sel aastal rahastuseta – ilma institutsionaalse uurimistoetuseta (IUT). Ning ka personaalseid uurimistoetusi (PUT), mis oleksid olukorda leevendanud, ei tulnud…
Lembi Lõugas on Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur, kes on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi paleozooloogina ja töötab ajaloo instituudis arheobioloogina. Teadusrahastussüsteem jättis Lõugase uurimisrühma sel aastal rahastuseta – ilma institutsionaalse uurimistoetuseta (IUT). Ning ka personaalseid uurimistoetusi (PUT), mis oleksid olukorda leevendanud, ei tulnud…
9 minutit
Autorite direktor
Pierre-Henri Deleau: Tänapäeval öeldakse kunstilisemate ambitsioonidega produtsentide kohta „autorite produtsent” nagu oleks tegemist erandjuhtumiga. Nii kahjuks ongi.
1968. aastal võtsid mitmed kuulsad režissöörid nagu Carlos Saura, Roman Polanski, Claude Lelouch ja Alain Resnais oma filmid Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammist tagasi avaldamaks solidaarsust Pariisi tudengitele. Lõpuks suleti festival üleüldse. 1969. aastal asutasite Cannes’is…
1968. aastal võtsid mitmed kuulsad režissöörid nagu Carlos Saura, Roman Polanski, Claude Lelouch ja Alain Resnais oma filmid Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammist tagasi avaldamaks solidaarsust Pariisi tudengitele. Lõpuks suleti festival üleüldse. 1969. aastal asutasite Cannes’is…
8 minutit
Riigi kool ehituspärandi hoidjana
Riigi raha eest ehitamine ei ole Eestis alati hästi välja tulnud ja sel teemal on ka palju kriitikat tehtud. Riigigümnaasiumid on selles kontekstis tähelepanuvääriv näide sellest, kuidas hea tahtmise korral on uute asutuste rajamisel võimalik vältida lihtsaid ja odavaid lahendusi ning otsustada ka väärtusliku ehituspärandi taaselustamise ja restaureerimise kasuks. Viimastel…
3 minutit
Avalik ruum uues paradigmas
Viimase kahekümne aasta jooksul on inimeste maailm muutunud oluliselt ja kui seda vaadata „Tehnobia” teooria aspektist, siis looduse uus arenguetapp, milleks on inimeste loodud masinate maailm, üldistatult tehnoloogia, on asunud endale juba palju tähtsamat positsiooni haarama, kui seda tegi auruvedur või kosmosesüstik. Palju olulisemaks on muutunud arvutite kujundatav virtuaalne maailm,…
6 minutit
Majanduskriis, armastus ja monogaamia
Üks kindel valik on kerge ja kõik ülejäänud keerulisemad.
„Love or nothing”, seisab Ateena kesklinna väsinud maja hallil seinal. „Armastus või mitte midagi”, loed seinalt ega saa muud moodi kui küsida – küsida endalt, kõrvalolijalt, tervelt maailmalt: kas armastus, suhted, kas vähemalt seks suudab nii raskel ajal nagu majanduslangus pakkuda varjupaika,…
„Love or nothing”, seisab Ateena kesklinna väsinud maja hallil seinal. „Armastus või mitte midagi”, loed seinalt ega saa muud moodi kui küsida – küsida endalt, kõrvalolijalt, tervelt maailmalt: kas armastus, suhted, kas vähemalt seks suudab nii raskel ajal nagu majanduslangus pakkuda varjupaika,…
3 minutit
