2014-29 (3499)
Kultuurivajadus
Meelis Luks on sündinud 1968. aastal ja olnud sestsaati selline inimene, kes pole saanud iseseisvalt kõndida, rääkida või oma käsi kasutada. Põhjuseks on pärast sündi avastatud reesuskonflikt ning verepuuduse tõttu hiljaks jäänud verevahetus. Tema erivajadused ei takista teda kultuurielust osa võtmast nii looja kui tarbijana. Nagu ta ise alati rõhutab:…
3 minutit
Katse liigitada sädelemist
Teadlasi on igasuguseid. Mõnesid saab iseloomustada kui suuri teadlasi, kuid kindlat piiri pole. Eri allikad pakuvad kaaluläveks vahemikku sajast saja kümne kiloni, tavaliselt netokaalus. Nõnda määratletud suurte teadlaste seas eristub visuaalsel vaatlemisel väljapaistvate teadlaste alamrühm. Millised sinna kuuluvad, saab selgeks siis, kui paljude kahtlusaluste täispikkuses profiili külje pealt vaadata. Ka…
4 minutit
Kasvuhoonegaasidest Kuznetsi kõvera näitel
Kehtiva Euroopa Liidu energiakava ja mai lõpus esitletud uue energiajulgeoleku strateegia taustal tasub üle vaadata, millised on Eesti võimalused oma kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks. Üle-eelmise aasta sügisel tunnustas Euroopa Komisjon Eestit kui edukaimat ELi liikmesriiki Kyōto protokollide eesmärkide täitmisel. Komisjoni ülevaates on toodud esile, et aastatel 1990–2012 suudeti oma kasvuhoonegaaside heitkogust enam…
6 minutit
Mere puiestee ülekäik ja jalakäijate liikumisvabadus
Maikuus ilmus ajalehes väikene teade, et Tallinna Transpordiamet soovib paigaldada Mere puiestee ülekäigule valgusfoorid. Nüüdseks on see kava ellu viidud. Enamik inimesi on selle peale ilmselt lihtsalt õlgu kehitanud ja mõelnud, et oli ka juba aeg sinna valgusfoor panna. Vanalinnaga külgneval ülekäigul liigub suur linnaelanike ja turistide voog, aga seda…
4 minutit
Liitreaalne Austraalia
Veneetsia arhitektuuribiennaali Giardini näitusealal ei torka Austraalia ajutine, oranži pilve laadse katusega paviljon eriti silma. Lahtine, ilma seinteta paviljon asendab esialgset üle kanali asunud Philip Coxi projekti järgi 1988. aastal ehitatud paviljoni, mis on viidud nüüd Austraaliasse. Esialgse paviljoni asukohale rajatakse uut, mis ei valmi aga enne 2015. aasta kunstibiennaali.…
2 minutit
Käi jala! Loodi jalakäijate ühing
Suve hakul, jalakäimise kõrghooajal, kohtus Viru hotelli Valuutabaaris seltskond agaraid astujaid. Loodi Jalakäijate Ühing, koostöövõrgustik neile, kes soovivad oma tegevusega aidata kaasa jalakäijasõbraliku elu- ja liikumisruumi kavandamisele-teostamisele ning selleks vajalike tingimuste kujundamisele. Peagi luuakse ajaveeb www.jalgsi.ee, kus tutvustatakse maailma „parimaid samme”, Facebooki grupis „Jalakäijad” lahatakse kohalikke jalgsi liikumise võlusid ja…
6 minutit
Pärapõrgu Hanna põgenemine
Aivi Rossi debüütromaan on kängitsetud punasesse sametisse nagu luulekogu ja pealkirjastatud nagu mõne eesti romaaniklassikasse kuuluva teose sotsrealistlik järelsõna. Igatahes on autor vaeva näinud, et oma esimesele romaanile tähelepanu võita. Ometi on see ambitsioonikas trükis jäänud tähelepanuta, nagu jäävad teenitult või teenimatult paljud eesti autorite uudisteosed.*
4 minutit
Olle Meyer (1978–2014)
Juuli alguses suri oma 36. eluaastal Olle Meyer, punkkunstnik, Gunnar Meyeri poeg. Tema ja ta isa käekäik on väga sarnane: mõlemad suurema avalikkuse ees tundmatud, kuid ühel kuue-seitsmekümnendatel ja teisel aastatuhandevahetusel täiesti oma roll olemas, kunstnike seas teatud ja omal moel hinnatud elupõletajad.Nii nagu Gunnarit on Lapin nimetanud eesti uue…
3 minutit
Pimedad on kirjandusega paremini kursis kui paljud nägijad
Eestis on tuhandeid nägemispuudega inimesi.* Nende hulgas on nii neid, kelle nägemine on vaid osaliselt vähenenud, kui täispimedaid. Ühel või teisel juhul on raskendatud nende igapäevane hakkamasaamine, hariduse omandamine ning ligipääs mis tahes informatsioonile. Ja kultuurile. Kirjandushuvilisel, kellel ei möödu päevagi kirjareata, on raske ette kujutada tunnet, mis tekiks, kui…
4 minutit
Koostöö ja hiilgus
Seitsmendat korda Tartus toimunud festival on leidnud endale kindla koha siinses muusikaelus ja ka tartlaste südames. Viimase väite teeb vaieldamatuks publiku rohkus: kõigil festivali 12 kontserdil-etendusel näisid tühjad istekohad olevat pigem erand.
„Klaaspärlimängu” edu märksõnadeks võiks sobida „koostöö” ja „hiilgus”. Ühe nädalase suurürituse korraldamisel on koostöö institutsioonide ja isikute vahel muidugi…
„Klaaspärlimängu” edu märksõnadeks võiks sobida „koostöö” ja „hiilgus”. Ühe nädalase suurürituse korraldamisel on koostöö institutsioonide ja isikute vahel muidugi…
5 minutit
Kas postmoderni pessimistlik lunastusetõotus?
Kui inimese kodu (ja aed) on õhu- ja valgusrikkad, on ka inimene õhu- ja valgusküllane. Vahel liigub inimese mõte mööda keerulisi käike, rajades mentaalseid labürinte, paljuharulisi süsteeme, mis ajas ja ruumis hargnedes aina enam tihenevad tervikuks. Milline on siis inimese kodu (ja aed)? Kas nagu Gregor Schneideril Mönchengladbachis, kus ta…
8 minutit
Tüüned kirjanduspeegeldused
Tänavu oma seitsmekümnendat sünnipäeva tähistava pikaaegse Loomingu toimetaja, prosaisti ja tõlkija Asta Põldmäe pea nelja aastakümmet hõlmav kirjatööde kogumik püüab pilku kaanekujundusega – rahulikel vetevoogudel küütleva valgusega. „Valgus” on ka üks kogumikku läbivaid sõnu, näiteks pealkirjades: kõigepealt kogumiku omas „Ja valguse armulise”, mis pärineb Viivi Luige „Seitsmenda rahukevade” arvustusest, ja…
4 minutit
Kunst kuulub kõigile
Kumu haridusprogrammid ja vaegnägijast vastuvõtja
Tartu kunstimuuseumi kunagine legendaarne peavarahoidja Tuui Koort tavatses öelda, et skulptuuri vormi ja materjali saab tunnetada, skulptuuri on võimalik mõista seda katsudes ja kombates. Muuseumi noored töötajad ning vahel harva ka mõni eriline vaatajate grupp (kunstiloo tudengid) said seda veel 1970ndate lõpul ka järele proovida, kui…
Tartu kunstimuuseumi kunagine legendaarne peavarahoidja Tuui Koort tavatses öelda, et skulptuuri vormi ja materjali saab tunnetada, skulptuuri on võimalik mõista seda katsudes ja kombates. Muuseumi noored töötajad ning vahel harva ka mõni eriline vaatajate grupp (kunstiloo tudengid) said seda veel 1970ndate lõpul ka järele proovida, kui…
4 minutit
Viha palgina silmas
Kunstiteose hindamiseks on muidugi mitmeid võimalusi, kuid mina pean üheks olulisemaks teose provokatiivsust, selle võimet tekitada minus – ja loodetavasti ühiskonnas laiemalt – positiivset „tahan midagi muuta” viha. ETV ekraanilt nähtud viiest Pärnu filmifestivali programmi teosest vihastas mind selles mõttes enim Katrine Riis Kjæri „Alasti halastus”. See film sai ka…
4 minutit
Teater kui ühendussild
Erivajadusega inimesest teatriharrastajaks
Meil kõigil on võrdsete ja vabade ühiskonna liikmetena erisuguseid vajadusi, ent on ka neid, kes on oma vajaduste poolest pisut erilisemad. Nägemis-, kuulmis- või intellektuaalne erivajadus ei tohiks olla tõkkeks eneseteostusele ükskõik millises valdkonnas, sh ka kultuuris. Kultuuri kogemine ning kultuuri loomine on vabadused, mis kehtivad võrdselt iga…
Meil kõigil on võrdsete ja vabade ühiskonna liikmetena erisuguseid vajadusi, ent on ka neid, kes on oma vajaduste poolest pisut erilisemad. Nägemis-, kuulmis- või intellektuaalne erivajadus ei tohiks olla tõkkeks eneseteostusele ükskõik millises valdkonnas, sh ka kultuuris. Kultuuri kogemine ning kultuuri loomine on vabadused, mis kehtivad võrdselt iga…
7 minutit
Juhuslik kangelane
Ehk on katastroof inimesele loomulik keskkond? Kuigi me kulutame tohutult energiat, et seda vältida, oleme programmeeritud katastroofi tingimustes ellu jääma.
Germaine Greer
„Sügavik” on lugu kõige tavalisema mehe kõige ebatavalisematest katsumustest ja islandi režissööri Baltasar Kormákuri teretulnud comeback-film. Tuleb tunnistada, et oma filmidega ootused kõrgele kruvinud filmitegija selle filmiga endisele tasemele siiski…
Germaine Greer
„Sügavik” on lugu kõige tavalisema mehe kõige ebatavalisematest katsumustest ja islandi režissööri Baltasar Kormákuri teretulnud comeback-film. Tuleb tunnistada, et oma filmidega ootused kõrgele kruvinud filmitegija selle filmiga endisele tasemele siiski…
3 minutit
Sõjasulased
Just etendusterviku loomisel on Madis Kalmet praegu eesti teatris parim – ja loodame, et veel pikka aega.
Eesti teatril on ilmselt vedanud, et põneva poliitilis-ajaloolise proosaga (novell „Tartu rahu” ning romaanid „Valge kuningriik”, „Palveränd” ja „Kindel linn”) asjatundlikult alustanud Tiit Aleksejev on näidendikirjutamise maigu suhu saanud. Kui tema esimesele näidendile, Rakvere…
Eesti teatril on ilmselt vedanud, et põneva poliitilis-ajaloolise proosaga (novell „Tartu rahu” ning romaanid „Valge kuningriik”, „Palveränd” ja „Kindel linn”) asjatundlikult alustanud Tiit Aleksejev on näidendikirjutamise maigu suhu saanud. Kui tema esimesele näidendile, Rakvere…
6 minutit
Inimahv teeb plaane, jumal naerab
Hollywoodi suvehittide ajalugu on ilmselt üks paremaid tõestusi väitele, et suur raha innovatsiooni ei toeta. Viimastel aastal on stuudiod üha enam toonud oma suure eelarvega hittide jaoks kaamera taha režissööre, kelle juured ulatuvad sõltumatu kino ja autorifilmi maailma.
5 minutit
Ühe loomingulise eksami kaja
Kiirteel sadu kilomeetreid läbi paduvihma Berliinist Kölni kihutades käis peast läbi igasuguseid mõtteid: kuidas kõlab ühe eesti tüdruku laul Kesk-Euroopa muusikakooli saalis, kas tal lähevad sõnad sõlme, hääl ära, murdub konts … või läheb magistrieksami nimetuse all soolokontsert kenasti, paus kannab ja aplaus ei lõpe? Ootus oli hinges.
2 minutit
Anakronistlik vastus anakronistlikule küsimusele
Leo Tolstoi arvates peaks kunsti sisulised ja vormilised kaanonid määrama ühiskonna kõige harimatumate ja rumalamate vastuvõtu tase.
1.
Umberto Eco kirjutas 1968. aastal enne México olümpiamänge artikli „Spordiloba”,1 kus ta kritiseeris professionaalset sporti ja selle ümber tekkinud establishment’i. Muu hulgas süüdistas Eco tippsporti selles, et see rikub inimesi, kuna on hõivanud ebaloomulikult…
1.
Umberto Eco kirjutas 1968. aastal enne México olümpiamänge artikli „Spordiloba”,1 kus ta kritiseeris professionaalset sporti ja selle ümber tekkinud establishment’i. Muu hulgas süüdistas Eco tippsporti selles, et see rikub inimesi, kuna on hõivanud ebaloomulikult…
7 minutit
Silmadega muusikat kuulates
Läksin kord Tallinna ülikoolis ühe õppejõuga teravasti vaidlema. Tema leidis, et muusikast kirjutada on võimatu („See on sama, mis kirjeldada lõhna!”), mina muusikateadlasena temaga loomulikult ei nõustunud. Pisut samamoodi reageeris nii mõnigi tuttav, kui kuulis, et Tallinna merepäevadel tõlgitakse mitu kontserti viipekeelde – mis on sel kätega vehklemisel helide vooga…
4 minutit
Tuntud ja tundmatu muusika radadel
Linnaõiguse saamise 735. aastapäeva tähistav Haapsalu on oma ajaloo ja Euroopa kultuuriruumi kuuluva toomkirikuga sellise festivali korraldamiseks Eestis vahest sobivaim paik. Kuigi vanamuusika festivale ja kontserdisarju korraldatakse meil veelgi, on Toomas Siitani juhitud festival selles vallas teejuhiks. Eelkõige paistab see silma väga hoolikalt valitud esinejatega. Tänavu astusid üles Ensemble Sagittarius…
4 minutit
Head aega, haletsus!
Puude korral on inimõigustel põhinev arusaam parem kui tervishoiukeskne lähenemine.Inimeste arusaamas sellest, mis on puue, on üle maailma toimumas revolutsioon. Puude või kroonilise haigusega inimeste inimõigusi kaitstes saab nende olukorda palju paremaks muuta. Selle revolutsiooni peamine vahend on puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille ka Eesti kaks aastat tagasi lõpuks ratifitseeris.1
8 minutit
Aiavoolikust kumminui määrab piiri
Kui olin üheteistkümneaastane nolk, meisterdas mu isa ühel koolivaheajal endale aiavoolikust kumminuia ja kadus mõneks päevaks kuhugi. Ema sõnul pealinna meie riiki kaitsma. Ega ma päriselt aru ei saanud, mis toimub, aga et ema oli neil päevil väga närviline ning kuulas korraga raadiot ja vaatas televiisorit, tajusin olukorra tõsidust.
3 minutit
Erilised tavalised
1966. aastal kirjutas erivajadustega kirjanik Paul Hunt: „Me oleme väsinud kehastamast statistikat, juhtumeid, imepäraselt julgeid näiteid maailma jaoks, haletsusväärseid objekte, millega rahastamist virgutada.” Tänaseni näib olevat erivajadustega inimeste üks suuremaid soove vabaneda stereotüüpidest, mis kaasnevad nende staatusega, ning olla võetud lihtsalt inimestena, kelle eripäradega oleks ühiskond valmis arvestama. Kõik inimesed…
1 minut
MUUSIKAMAAILM VII
Preemiaid ja tunnustusi
*Arvo Pärt on väärinud oma senini kõrgeima rahvusvahelise muusikalise tunnustuse ‘Praemium Imperiale’. Jaapani Kunstiühing (Japan Art Association) kuulutas selle välja 16. juulil koos veel nelja laureaadiga teistes kunstivaldkondades (kujutav kunst, skulptuur, arhitektuur, film/teater), autasustamistseremoonia on 15. oktoobril Tōkyōs. 1989. aastal asutatud preemiat („Maailma kultuuripreemia Tema Keiserliku Kõrguse prints…
*Arvo Pärt on väärinud oma senini kõrgeima rahvusvahelise muusikalise tunnustuse ‘Praemium Imperiale’. Jaapani Kunstiühing (Japan Art Association) kuulutas selle välja 16. juulil koos veel nelja laureaadiga teistes kunstivaldkondades (kujutav kunst, skulptuur, arhitektuur, film/teater), autasustamistseremoonia on 15. oktoobril Tōkyōs. 1989. aastal asutatud preemiat („Maailma kultuuripreemia Tema Keiserliku Kõrguse prints…
13 minutit
