2014-23 (3493)
Hirmu rollist poliitikas
Osa poliitikakujundajaid ja ka -jälgijad on kooseluseaduse menetlemise käigus teinud etteheiteid huvigruppide tegevuse intensiivsusele. Küllap näevad vastase tegevuses tõendeid agressiivsusest ennekõike ise ülitundliku närvikavaga debatiosalised. Objektiivsema pildi huvides arutlen kõrvaltvaatajana, kas vastandlike huvide eest seisjate tegevuses on tooni ja stiili puhul põhjust arutleda eetika üle. Kas kohati räige retoorika, vähe…
4 minutit
Pidu
Sirp on peomeeleolus ja fookuses on sel korral festivalid. Neid on lugematul hulgal. Ainuüksi kultuurkapital toetas eelmisel aastal umbes 120 festivali korraldamist Eestis, teist sama palju rahastati Eesti kultuuritegelaste muu maailma festivalide külastusi. Festival on atraktiivne kultuurisündmuse formaat rahastajatele, aga ka publikule, kes on tänulik, kui tema eest valik on…
1 minut
Kollased velvetpüksid ei hävine
„Treff” on teismeliseea seljataha jätnud ja saanud täiskasvanuks.
Rahvusvaheline visuaalteatri festival „Treff” 5. – 8. VI Talinnas. Nelja päeva jooksul külastas etendusi ja klubikontserte üle 2000 inimese.
Gümnaasiumi ajal ostsin enamiku oma riietest kaltsukatest. Üks neist asus kohe kooli kõrval ja kuna enamasti olime selle poe püsikunded, saatis kaltsuka omanik meile alati…
Rahvusvaheline visuaalteatri festival „Treff” 5. – 8. VI Talinnas. Nelja päeva jooksul külastas etendusi ja klubikontserte üle 2000 inimese.
Gümnaasiumi ajal ostsin enamiku oma riietest kaltsukatest. Üks neist asus kohe kooli kõrval ja kuna enamasti olime selle poe püsikunded, saatis kaltsuka omanik meile alati…
7 minutit
Erafestivale korraldatakse meil enamasti entusiasmist
Muusikafestivalidest rahvusvahelises võrdluses.
Mõni kuu tagasi tutvustati Riias Põhja- ja Baltimaade suurimal klassikafoorumil „Classical Nordic-Baltic” mullu sügisel avaldatud muusikafestivalide uuringut („Music Festivals a Changing World – An International Comparison”). Tuleb välja, et kuigi festivalid on viimastel kümnenditel olnud kiiresti kasvav nähtus, siis suuremaid ja laiapõhjalisi uuringuid ei olegi nende kohta veel…
Mõni kuu tagasi tutvustati Riias Põhja- ja Baltimaade suurimal klassikafoorumil „Classical Nordic-Baltic” mullu sügisel avaldatud muusikafestivalide uuringut („Music Festivals a Changing World – An International Comparison”). Tuleb välja, et kuigi festivalid on viimastel kümnenditel olnud kiiresti kasvav nähtus, siis suuremaid ja laiapõhjalisi uuringuid ei olegi nende kohta veel…
4 minutit
Piire ületades ja seades
Muljeid XIII Eesti heliloojate festivalilt
Pühapäeval, 8. juunil lõppes Tartus XIII Eesti heliloojate festival (EHF). Sain sel nädalal osaleda vähem, kui oleksin tahtnud, kuid muljeid kogunes siiski omajagu. Kui mõtlesin, millise märksõnaga neid kokku võtta, siis tuli esmalt pähe sõnapaar „piiride ületamine”.
Pühapäeval, 8. juunil lõppes Tartus XIII Eesti heliloojate festival (EHF). Sain sel nädalal osaleda vähem, kui oleksin tahtnud, kuid muljeid kogunes siiski omajagu. Kui mõtlesin, millise märksõnaga neid kokku võtta, siis tuli esmalt pähe sõnapaar „piiride ületamine”.
4 minutit
Kirjanduse lava ja eluruum
Tallinna kirjandusfestival „Head read”* 28. maist 1. juunini
Kirjanik kirjutab, et lugeja saaks lugeda.Gus Van Sant, „Forresteri leidmine”
Võib-olla on kohatu alustada kirjandusfestivali artiklit tsitaadiga filmist. Ent kui Gus Van Santi linaloo „Forresteri leidmine” („Finding Forrester”, 2000) nimitegelaselt, tunnustatud, ent eraklusse tõmbunud kirjanikult, küsitakse, miks ta enam avalikult üles ei astu, siis…
Kirjanik kirjutab, et lugeja saaks lugeda.Gus Van Sant, „Forresteri leidmine”
Võib-olla on kohatu alustada kirjandusfestivali artiklit tsitaadiga filmist. Ent kui Gus Van Santi linaloo „Forresteri leidmine” („Finding Forrester”, 2000) nimitegelaselt, tunnustatud, ent eraklusse tõmbunud kirjanikult, küsitakse, miks ta enam avalikult üles ei astu, siis…
6 minutit
Kuidas kõlavad Aafrika kajad
Ben Okri, Aafrika eleegia. Tõlkinud Mathura, toimetanud Saara-Merilin Ehman. Kujundanud Mathura. Allikaäärne, 2014. 96 lk.
3 minutit
Osale! Juubelihõnguline kirjandussuvi
Aktiivne kirjandushooaeg kahe suure festivali ja Eesti Kirjanike Liidu ürituste sarjaga on küll äsja lõppenud, kuid sündmusi jagub siiski terveks suveks. Ridamisi tuleb suvekoole, -päevi jm. Kindlasti tasub külastada kirjanike muuseume. Näiteks Alatskivi vallas korraldab MTÜ Tartu NAK 9. kuni 11. juulini uue püsinäitusega Juhan Liivi muuseumis XV kirjandusseminari „Lätete…
3 minutit
(Sise)arhitektid Ro&Ad ehk Mida sipelgad ei tee
Ro Koster ja Ad Kil: „Meie lahendused on kui omaette ökosüsteemid.”
Tallinnas peetakse 11. – 13. juunini sisearhitektide sümpoosioni „Sisu”, kus peaesineja on inimkeskset arhitektuuri esindav Hollandi arhitektitandem Ro Koster ja Ad Kil. Kõigile arhitektuurisõpradele tuntud Moosese silla (Halsteren, Hollandi disainiauhind 2011) autorid töötavad koos alates 2004. aastast. Ro&Ad arhitektide koostöö…
Tallinnas peetakse 11. – 13. juunini sisearhitektide sümpoosioni „Sisu”, kus peaesineja on inimkeskset arhitektuuri esindav Hollandi arhitektitandem Ro Koster ja Ad Kil. Kõigile arhitektuurisõpradele tuntud Moosese silla (Halsteren, Hollandi disainiauhind 2011) autorid töötavad koos alates 2004. aastast. Ro&Ad arhitektide koostöö…
4 minutit
Veneetsia päevik II
Veneetsia on omaette maailm. Selle linna arhitektuuriesteetika on saanud mõjutusi oriendi suurtest linnadest nagu İstanbul või Kairo, millega kunagi peeti tihedat kaubavahetust – siinne ehitatud keskkond on segu Euroopa, Bütsantsi ja islami vormikeelest. Kui renessanss kehtestas end pea kogu Itaalias, jäi Veneetsia suuresti truuks oma traditsioonilisele, selget idamaist elementi sisaldavale…
2 minutit
Visuaalselt vaene, sisult rikas
Graafilised disainerid peavad oskama oma töid mõtestada.
Noore graafilise disaini festival „Grafica povera” Kultuurikatla aias 28. – 31. V. Osalesid Liisa Ambur, Pärtel Eelmere, Viktor Gurov, Ele Herronen, Maarja Jullinen, Karri Kaljend, Karl Kipper, Tiina Niinemägi, Priit Pärle, Sven Raju, Kristiina Randrüüt, Mirjam Rausberg, Janar Siniloo, Kleer Keret Tali, Mattis Tani,…
Noore graafilise disaini festival „Grafica povera” Kultuurikatla aias 28. – 31. V. Osalesid Liisa Ambur, Pärtel Eelmere, Viktor Gurov, Ele Herronen, Maarja Jullinen, Karri Kaljend, Karl Kipper, Tiina Niinemägi, Priit Pärle, Sven Raju, Kristiina Randrüüt, Mirjam Rausberg, Janar Siniloo, Kleer Keret Tali, Mattis Tani,…
3 minutit
Festival nimega Mono
„Mono” ei ole teemana sugugi monotoonne, kuid Haapsalus tundub tegemist olevat „toidulaua ülejääkidega”.
Haapsalu graafilise disaini festival Haapsalu Linnagaleriis kuni 29. VI.
Haapsalu graafilise disaini festival Haapsalu Linnagaleriis kuni 29. VI.
4 minutit
Mäng nukkudega
Arvo Nuut räägib Nukufilmi festivaliedust ja 3D-animatsioonist
Annecy filmifestivali võib pidada maailma kõige olulisemaks animatsioonifestivaliks. Eesti animafilmid on seal alati olnud hästi esindatud, aga seekordne Eesti invasioon on sealsete kõrgete standardite juures märkimisväärne. Kokku linastub tänavu 9. kuni 14. juunini üle kuue tunni eesti nukufilme, kusjuures pikkade filmide võistlusprogrammist leiame Mait…
Annecy filmifestivali võib pidada maailma kõige olulisemaks animatsioonifestivaliks. Eesti animafilmid on seal alati olnud hästi esindatud, aga seekordne Eesti invasioon on sealsete kõrgete standardite juures märkimisväärne. Kokku linastub tänavu 9. kuni 14. juunini üle kuue tunni eesti nukufilme, kusjuures pikkade filmide võistlusprogrammist leiame Mait…
4 minutit
Kas on kerge olla noor?
Katusekino eriprogramm „Debüüdid” 14. – 20. VI.
Nõudlikumale Tallinna filmihuvilisele pole suvi teretulnud mitte piletimüügitabeli tippu ründavate multikate ja muude kassahittide leegioni tõttu, vaid seepärast, et suvi on ainus aastaaeg, kui meie linnakeses ei pea puudust tundma regulaarselt klassikat ja muidu väärikaid taaslinastusi esitavast kinost. Juba viiendat suve täidab seda lünka…
Nõudlikumale Tallinna filmihuvilisele pole suvi teretulnud mitte piletimüügitabeli tippu ründavate multikate ja muude kassahittide leegioni tõttu, vaid seepärast, et suvi on ainus aastaaeg, kui meie linnakeses ei pea puudust tundma regulaarselt klassikat ja muidu väärikaid taaslinastusi esitavast kinost. Juba viiendat suve täidab seda lünka…
3 minutit
Postsotsialistliku linna lõpp ja lõpmatus
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna urbanistika erialal algab iga kevad ühtviisi: urbanistika ja linnamaastike päevadega.1 Mitmepäevane rahvusvaheline üritus on urbanistika erialal olnud algusest peale üks olulisemaid akadeemilisi väljundeid, ehkki selle mastaap ja ehk ka laiem kõlapind on olnud väga varieeruv. Tänavu 8. – 11. maini Tallinnas peetud arvult 11. ürituse deviisiks oli „Sotsialistlik…
4 minutit
Maikellukese päevad 2014 ehk Kasu peal väljas
Jüri Šestakov: „Alguses oli muna, kana, sõna või pauk …”
Maikellukese päevad, juba seitsmendat korda aset leidnud igakevadine harudevahelise kunsti festival peeti seekord 17. mail Tallinna tehnikaülikooli Mektorys ja 24. mail Kanuti Gildi SAALis, kuraatoriteks Katrin Essenson ja Liina Keevallik. Igaüks võis teha seda, mida ta kunagi pole julgenud. Sel aastal…
Maikellukese päevad, juba seitsmendat korda aset leidnud igakevadine harudevahelise kunsti festival peeti seekord 17. mail Tallinna tehnikaülikooli Mektorys ja 24. mail Kanuti Gildi SAALis, kuraatoriteks Katrin Essenson ja Liina Keevallik. Igaüks võis teha seda, mida ta kunagi pole julgenud. Sel aastal…
5 minutit
Mida peaks Cannes’ist mäletama?
67. Cannes’i filmifestivali kaunistasid mitmed graatsilised momendid. See oli ilmselt parim aastakäik alates 2011. aastast, mil emotsioonidest räsitud publik sai kogeda mitut maailmalõppu üksteise järel Terrence Malicki „Elupuus” („The Tree of Life”), Lars von Trieri „Melanhoolias” („Melancholia”) ja Jeff Nicholsi filmis „Otsi varju” („Take Shelter”). Kui eelmisel aastal ei pakkunud…
6 minutit
Pealelend: filmimuuseumi juhataja Maria Mang
18. ja 19. juunil toimub Balti filmi- ja meediakoolis rahvusvaheline filmiajaloo konverents, mille teema on XX sajandi alguse filmikultuur Läänemere-äärsetel aladel („Emerging Screen Sites/Sights: Cinema Culture around the Baltic Sea 1895–1920”).
2 minutit
Kohtumispaik muusika
Arvo Pärdi autorikontserdid Washingtonis ja New Yorgis
Neli kontserti, kolm kava, kaks kollektiivi, üks dirigent. Üks helilooja, tuhanded austajad. Niimoodi objektiivseteks faktideks taandatuna ei ärata see loetelu millegi poolest tähelepanu. Ehk isegi siis mitte, kui täpsustame: 27. maist 2. juunini kontserdid Ameerika Ühendriikides Washingtoni ja New Yorgi peasaalides, Arvo Pärdi…
Neli kontserti, kolm kava, kaks kollektiivi, üks dirigent. Üks helilooja, tuhanded austajad. Niimoodi objektiivseteks faktideks taandatuna ei ärata see loetelu millegi poolest tähelepanu. Ehk isegi siis mitte, kui täpsustame: 27. maist 2. juunini kontserdid Ameerika Ühendriikides Washingtoni ja New Yorgi peasaalides, Arvo Pärdi…
6 minutit
Osale! Külluslik pakkumine
Ei olnudki nii ammu – umbes sama palju aastaid sajandivahetusest tagasi, kui praegu uut on kulunud –, kui Soome muusikafestivalide buklet äratas imestust ja imetlust. Kui palju, kui sisukaid, kui põnevate esinejate ja kavadega! Ja tundmatutes maanurkadeski. Nüüd võime juba üldistada, et Eesti festivalikorraldus on arenenud veel kiiremini kui meie…
2 minutit
Trumbiks vene muusika
Põhjamaade Sümfooniaorkestri XVI hooaja lõppkontsert, solist Isabelle van Keulen (viiul, Holland), dirigent Anu Tali. 30. V Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Mravinski festivali kaja Tallinnas
Jevgeni Mravinski nimelisel XX rahvusvahelisel muusikafestivalil Michael Foyle (viiul, Suurbritannia) ja Maksim Štšura (klaver) 5. VI Estonia kontserdisaalis.
Narvas peeti 18. maist 4. juunini XX Jevgeni Mravinski festival, mille kava kaja jõudis ühe kontserdiga ka Tallinna Estonia kontserdisaali.
Narvas peeti 18. maist 4. juunini XX Jevgeni Mravinski festival, mille kava kaja jõudis ühe kontserdiga ka Tallinna Estonia kontserdisaali.
2 minutit
Sissekirjutus kunstiajalukku
Visvaldis Ziediņši puhul tuleb selgelt esile, et kunstiajalugu sünnib tänapäeva vaataja ja ajaloolise objekti kohtumisel ning kirjutatakse alati ümber.
„Visvaldis Ziediņš (1942–2007). Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos” Kumu IV korruse B-tiivas kuni 15. VI.
„Visvaldis Ziediņš (1942–2007). Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos” Kumu IV korruse B-tiivas kuni 15. VI.
4 minutit
Kuhjunud kogemus
Juliana Engberg: „Biennaal on piisavalt suur üritus, et tuua publik ja kunst kokku teisiti kui muuseumikontekstis.”XIX Sydney biennaal „Sa kujustad selle, mida ihaldad” ehk „You Imagine What You Desire” New South Walesi kunstigaleriis, Artspace’is, Carriageworksis, Austraalia nüüdiskunsti muuseumis, Cockatoo saarel ja mitmel pool linnaruumis. 21. III – 9. VI, www.biennaleofsydney.com.au.
7 minutit
Osale! Kui kunstifestivalile, siis pigem välismaale
Suurte suveürituste, festivalide kalendrid on läinud aasta-aastalt üha paksemaks. Enamik üritusi on mõeldud kogu pere lõbustamiseks, aga üsna ohtralt on ka muusikat ja teatrit, kunst näib olevat üsna vaeslapse osas. Paari või isegi ühte suurt nüüdiskunsti festivali, nagu oli „KanaNahk” või Saaremaa biennaal, küll ei ole, aga hapukurgihooaja üle kurta…
2 minutit
Jah, aeg on teha vahet
Kordus on pidev, kuid ilma mingi Samata, nn esimese liikmeta. Ainus seesama, mis kordub, on Erinevus.
Gilles Deleuze, Erinevus ja kordus. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Mart Kangur. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Sarja kujundanud Jüri Kaarma, raamatu Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 590 lk.
Kuigi „Avatud Eesti raamatu” sarjas on ilmunud tublisti üle saja…
Gilles Deleuze, Erinevus ja kordus. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Mart Kangur. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Sarja kujundanud Jüri Kaarma, raamatu Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 590 lk.
Kuigi „Avatud Eesti raamatu” sarjas on ilmunud tublisti üle saja…
6 minutit
Osale! Mida teie arvate?
Olen tüüpiline eestlane ja elamuse korraldajaile tänukirju üldjuhul ei läkita. Eelmisel suvel esmakordselt toimunud arvamusfestival Paide vallimäel pani teele saatma lisaks tänusõnadele ka ettepaneku järgmise festivali korraldamises kaasa lüüa.
1 minut
Efrose tänapäevasus
Ingo Normeti koostatud „Lavastaja kutse” on raamat, mida on raske käest panna.
Anatoli Efros, Lavastaja kutse. Valimik kirjutisi teatrist. Koostanud ja vene keelest tõlkinud Ingo Normet. Toimetanud Ene Paaver. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool ja Eesti Teatriliit, 2014. 198 lk.
Anatoli Efros, Lavastaja kutse. Valimik kirjutisi teatrist. Koostanud ja vene keelest tõlkinud Ingo Normet. Toimetanud Ene Paaver. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool ja Eesti Teatriliit, 2014. 198 lk.
5 minutit
Osale! Tamperre ja Avignoni teatrit tabama
Vastust teab vaid kuul, ent siiski võib loota, et peale teatritegijate ja -kriitikute on muudki masti inimesi, kes kavatsevad sellel suvel külastada piiri taga mõnda välismaist teatrifestivali. Mitte professionaalsest huvist, vaid lusti ja elamuse pärast. Või tegelikult, miks ei või sellise teatrireisi eesmärk kõige muu kõrval olla ka omadele kaasaelamine.…
1 minut
Tšehhov, kildudeks kukkuvad tassid ja Veerakesed
Erki Aule on „Veerakesega” tabanud ära midagi väga tšehhovlikku.Oma Lava ja Von Glehni teatri „Veerake”, autor Anton Tšehhov, dramatiseerija ja lavastaja Erki Aule, kunstnik Eve Ormisson, muusikaline kujundaja Peeter Rebane. Mängivad Tõnn Lamp, Raivo Rüütel, Külli Reinumägi ja Janek Sarapson. Esietendus 23. IV Von Glehni teatris.
4 minutit
Walter Benjamin ja lugemismõnu
Tõlge ei tohiks kujundliku mõtleja keeleliselt nauditavate tekstide lugemise mõnu ära võtta.Walter Benjamin, Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku. Koostanud Marek Tamm, tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Anu Saluäär-Kall. Kujundanud Adam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 9-11. 146 lk.
5 minutit
Väike poiss suures linnas
Benjamin ei vastanda ega loo pingeridu. Ta vaatab iga tänavastseeni, iga linna, iga aega, iga kohta eraldi. Ta püüab igas linnas näha selle eripära.Walter Benjamin, Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku. Koostanud Marek Tamm, tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Anu Saluäär-Kall. Kujundanud Adam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 9-11. 146 lk.
8 minutit
Kes defineerimatuid nähtusi pelgab, sellel pole kosmosesse asja
Veebruari alguses nägi trükivalgust „0lematute raamatute antoloogia” – „fiktsionaalne antoloogia”, mis koosneb 16 autori olematute raamatute kokkuvõtetest, kommentaaridest või väljavõtetest eesti ja inglise keeles. Seejuures hoitakse neis, nagu kinnitatakse antoloogia eessõnas, oma teksti kui keelelise ja/või kirjanduslik-normatiivse konstruktsiooni suhtes distantsi. Kuna seesugune antoloogia on paradoks, võib pidada ilmselt ootuspäraseks, et…
3 minutit
Repliik. Tänan, Aare Pilv!
Oma arvustust „Rääbakad õied” (Sirp 30. V 2014) kirjutades jäin mõttesse, miks Aare Pilv kasutas oma silmapaistvalt meisterliku novelli kreekakeelses pealkirjas naissoost sõna juures os-lõpulist täidendit, mis on kreeka keeles omane meessoole. Goethe on öelnud: „Iga kord, kui näen trükiviga, mõtlen ma esmalt, et midagi uut on välja mõeldud.”
1 minut
Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
Uued teadusuuringud viitavad, et alateadlikult loetakse teise inimese lõhnast nii mõndagi huvitavat välja.
Kõikidest inimahvidest on just inimene kõige rikkalikumalt varustatud igasuguste kehalõhnu tekitavate näärmetega. Seega peaks lõhna kaudu olema võimalik saada potentsiaalsete sigimispartnerite kohta palju huvitavat informatsiooni. Näiteks: kui hea tervise juures ta on? Kui viljakas ta on ja millises…
Kõikidest inimahvidest on just inimene kõige rikkalikumalt varustatud igasuguste kehalõhnu tekitavate näärmetega. Seega peaks lõhna kaudu olema võimalik saada potentsiaalsete sigimispartnerite kohta palju huvitavat informatsiooni. Näiteks: kui hea tervise juures ta on? Kui viljakas ta on ja millises…
7 minutit
Inimõigused on ka sõna-, väljendus- ja ühinemisvabadus
30. V 2014 avaldas Sirp Kari Käsperi kirjutise, mis on esitatud kui vastulause minu nädal varasemalt avaldatud vestlusvoorule Aili Künstleriga. Milles vastulause seisneb, jääb mulle paraku arusaamatuks. Ma ei ole intervjuus kordagi maininud Kari Käsperi nime, ei ole kritiseerinud tema seisukohti ega poole sõnagagi käsitlenud Eesti Inimõiguste Keskuse tegevust. Vestluse …
3 minutit
vastulause alvar loogile
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II; Valle-Sten Maiste, Taas üks väike häda kriitika pärast. – Sirp 21. III; Alvar Loog, Vastulause: järelikult läks korda. – Sirp 21. III; Liis Kolle, Teater kui üllatusmuna. – Sirp 9.V; Andres Noormets, Ceci n’est pas la corruption. – Sirp…
1 minut
Naistemuusikast
Hiljuti ütles üks neiu, et „see Zemfira on ju mingi naistemuusika”. Mis siin salata, et läksin jämedaks ja hakkasin teda kiusama küsimustega, mida tähendab naistemuusika ja miks sellega kaasneb ninakrimpsutus. Järgmisel päeval oli mul tülinorimise pärast häbi. Küsimus jäi kummitama: miks me räägime naistemuusikast, kusjuures kerge halvakspanuga? Ja mis üldse…
3 minutit
