2013-4 (3426)

Vladimir Võssotski laule ja luulet

VLADIMIR VÕSSOTSKI (1938–1980) oleks tänavu 25. jaanuaril saanud alles 75aastaseks, ent loomepiinades põletatud elu katkes juba 43. eluaastal. Ometi jõudis ta saada üheks XX sajandi Venemaa armastatumaks laulikuks. Tema sulest on ilmunud üle 900 luuletuse ja lauluteksti, mida ta oma kareda häälega ise lavalt rahvahulkadele näkku paiskas – nii illegaalsetel…

75 miljonit töötut ja keegi ei ütle midagi

„Inglite osa” on film sellest, miks peab peenikese vooliku abil läbi vabrikuseina miljoneid väärt viskit imema.
Mängufilm „Inglite osa” („Angels’s Share”, Suurbritannia-Prantsusmaa-Belgia-Itaalia 2012, 101 min), režissöör Ken Loach, stenarist Paul Laverty, operaator Robbie Ryan, produtsent Rebecca O’Brien. Osades Paul Brannigan, Siobhan Reilly, John Henshaw, Gary Maitland, Robert Allam, William Ruane, Jasmine…

Filmimaailm

„South Parki” loojate uus hitt-satiir
Kõmusarja „South Parki” loojad Trey Parker ja Matt Stone on toonud suurele ekraanile täispika joonisfilmi „South Park: suurem, pikem ja lõikamata” (1999) ja täispika nukufilmi „Team America – maailma korravalvurid” (2004), mis on tõenäoliselt kõige rohkem seksi, vägivalda ja roppu keelekasutust sisaldavad animafilmid filmi ajaloos. Peale…

Kaks tülikat titat ja kaks idiooti

Teleseriaal „Hakkab jälle pihta”. Stsenaristid ja režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk. Osades Helgur Rosenthal, Ragne Pekarev, Anders Hollo, Martin Hollo, Kais Adlas, Maris Nõlvak, Martin Meius jt. ETVs pühapäeviti kell 20.30.
Uus kuueosaline perekomöödia käsitleb Eesti elitaarkultuuris seni minimaalselt kajastamist leidnud paduheterote teemat. Fookuses on naine ja mees, kes pole…
Vaade vaatajale. Teatri ja filmi ruumist

Vaade vaatajale. Teatri ja filmi ruumist

Alljärgnevalt tuleb juttu teatri ja filmi baaselementidest. Üleüldiselt: vaatepunkt, mis avaneb meile läbi kaamera, on seesama vaatepunkt, mis avaneb teatri puhul tegelasele laval.
Teatri baaselemendid. Paratamatud tingimused ja paratamatud omadused
I
Peter Brook sõnastab tingimused, mida on vaja teatri sünniks: tühi ruum (lava), inimene, kes läheb läbi selle ruumi, ja inimene, kes seda…

Inimesest molekulaarbioloogi silma läbi

Toivo Maimets, Teaduse teed. Toimetanud Katre Ligi. Eesti mõttelugu. Ilmamaa, 2012. 272 lk.
Toivo Maimets on meie väheseid loodusteadlasi, kes mitte ainult ei arva, et eesti loodusteadlane peab oma tulemusi avaldama nii eesti kui ka inglise keeles, vaid on nõnda ka toiminud. „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatus „Teaduse teed” on valik…

Andmekaitse ja teadustöö

Vestlusringis arutavad teadlaste andmekaitseprobleeme demograaf Allan Puur, epidemioloog Mati Rahu ja ajaloolane Jaak Valge.
Jaak Valge: Alustagem üldisest. Milleks teadlased isikuandmeid üldse vajavad?Allan Puur: Kõigepealt peab täpsustama, mida isikuandmeteks peetakse. Sellele mõeldes tulevad ilmselt ette kõikvõimalikud tunnused, mis üht inimest teistest eristavad. Kuid andmekaitse seisukohast on määrav see, kas andmed sisaldavad…

Kihnu keelest ja mulgi murdest

Olen sündinud ja lapsepõlve veetnud Lõuna-Tartumaal Konguta (endises Aru) vallas. Minu isale kuulus seal väiketalu (umbes 14 hektarit). Minu esimene kodukeel oli tolle piirkonna nn Tartu murre. Kuna minu isal oli tellitud ajaleht Maa Hääl, millest ta olulisemaid uudiseid õhtuti kogu perele valjusti ette luges, olin juba lapseeast kakskeelne, sest…

Pealelend. Jüri Viikberg

Kultuuriministeerium on kuulutanud 2013. aasta kultuuripärandi aastaks. Kus ilmneks pärand veel paremini kui mitte keeles, olgu kirja- või murdekeeles … JÜRI VIIKBERG, murdeuurija: Jah, nii nagu kogu kultuuripärandit tuleks võtta meie pikkade traditsioonidega kultuurielu talitleva osana, mitte üksnes klaasvitriinidesse sätitud eksponaatidena, nii ulatub ka kodu- ja raamatukeel meie tänapäevaellu välja,…

Keeleaasta 2012

Keeleaasta pakkus rikkalikult sündmusi igale maitsele: rõõmustavaid ja nörritavaid, innustavaid ja heidutavaid. Siinkohal esitan fragmentaarse ja küllaltki subjektiivse ülevaate keelekorraldusmõõtmete kaupa.
Keelekorpus
Keele korpuskorralduse alla käib nime-, oskuskeele-, üldkeele- ja tõlkekorraldus, kus igas valdkonnas tulemusi rohkesti ette näidata. See aasta oli rikas ka üldrahvalikest keelevaidlustest, mis omal kombel samuti eesti keelt edendavad.
Nimekorralduses…

A-galerii 2012. aasta parima seifinäituse autasu Urmas-Otile

Noorte metallikunstnike rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), keda Linnar Priimägi on iseloomustanud kui „lõdvalt seotud, esteetilise platvormita ajutist naljaseltskonda, vähemalt seni”, võidutseb jälle. 2010. aastal pälvis rühmitus Roman Tavasti stipendiumi, millega tõstetakse esile tudengit, kes on ilmutanud silmapaistvaid loomingulisi tulemusi. 2012. aastal valiti kollektiivi postapokalüptilise ehte näitus „Varjend…

Kombineerimise kunst

Tallinna VI rakenduskunsti triennaal „Kogumise kunst” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 3. II . Kuraator Love Jönsson, kunstnikud A5 (Annika Pettersson, Adam Grinovich, Romina Fuentes), Sayaka Abe, Linda al-Assi, Marina Aleksejeva, Brigitte Amarger, Maria Cristina Bellucci, Marian Bijlenga, Elisabeth Billander, Sofia Björkman, Alexander Blank, Frida Breife, Chun-Tai Chen, Yu-Fang Chi, David…

Jalutuskäik galeriides

On’s pupp poliitiline?
„Pupp on meie ühine alge, allikas ja kanal, kust kõik saab alguse ja kuhu kõik tagasi suubub. See pupp pärineb Tartust, Ravila tänavalt, majast, kuhu kanalisatsioon ei ole veel jõudnud. Pupp on selle koha energeetiline keskus. Pupp on võimu sau.” Võim on poliitika eesmärk. Mida suurem võim, seda…

Vaala fontään purskab Kursit

Kursi koolkonna näitus „Kursi koolkond XXV” Vaalas kuni 31. I.
Just nimelt purskab, sest Kursi koolkond on tegelikult viljavihuks köidetud üksikud viljapead, mille ühtseks põimib Ilmar Kruusamäe nimeline vihku koos hoidev punutisnöör. Tegelikult lähevad viljavihus viljapead lahku, nii nagu purskkaevu pritsmed või Kursi koolkonna kunstnikud. Kursi koolkond on eklektiline kooslus. Ta…

Tellitud tekst

66 pilku etteantud raamidele
Aasta algul uuris Sirp kirjarahva suhtumist tellimustöödesse. Küsimus, kas etteantud teema (formaat, tähtaeg jms) mõjub inspireerivalt või pigem pigem pärssivalt, vallandas ootamatult elava vastukaja. Mõnedki küsisid esimese asjana, kes naljatades, kes tõemeeli, mis ajaks ja kui pikalt vastata. Ja laekunud vastuste põhjal, nagu arvata võis, selgus, et…

Dokument kui kunstniku inspiratsiooniallikas

Näitus „Tõsi taga” („Tosi kyseessä”) Helsingi Kiasmas kuni 10. III, kuraatorid Eija Aarnio, Leevi Haapala, Saara Hacklin ja Patrik Nyberg.
Kiasma näitus „Tõsi taga” toob vaatajate ette 15 aastat tegutsenud muuseumi kogudes hoiul 56 kunstniku teosed.  Nagu pealkirigi ütleb, on see tõsine näitus. Keskmes on dokument kui kunstniku interpretatsioonivahend, arhiiv kui…

Muusikamaailm

Uusooperitest aastavahetusel
Jõulukuu jäi ooperi maailma-esiettekandeta, mõnd varasemat uut teost siiski mängiti: Olga Neuwirthi „Ameerika Lulu” Berliini Koomilises Ooperis (esietendus 30. IX), sest nimiosaline Marisol Montalvo on olnud menukas ka Alban Bergi ooperis; Thomas Beimeli koomiline ooper (libr Cornelie Müller) „Heast toonist …” („Vom guten Ton – Die Welt ist voll…

„Kaks väikest hanepoega …” kontserdilaval

„Hans ja Grete”: katkendid Engelbert Humperdincki muinasjutuooperist, esitasid Kädy Plaas (Grete), Annely Peebo (Hans), Pirjo Püvi (Haldjas), Juuli Lill (Nõid), René Soom (Isa), Evelin Võigemast (Justustaja), RO Estonia poistekoor ja ERS O Anu Tali juhatusel 17. ja 18. I Estonia kontserdisaalis.
Usun, et pole lapsevanemat, ükskõik mis eas, kes ei teaks…

Põhjamaine kava eestimaiselt duolt

Kontserdisari „Helisev muusika …”: Urmas Vulp ja Marje Lohuaru 17. I Mustpeade majas.
See interpreetide liidu kontsert algas hoopis üllatavalt, kui lavale astus kaheksa-aastane viiuldaja Miia Ruubel (TMKK) ja esitas koos pianist Reet Ruubeliga Oskar Riedingi Poloneesi G-duur (1882). Jätame meelde, sest mõningate aastate pärast on seda nime vaja kindlasti teada.…
EK tegevusväli on erakordselt paljuharuline

EK tegevusväli on erakordselt paljuharuline

Piia Ruber
Peaprodutsent Madis Kolk vaatab Eesti Kontserdi olevikku ja tulevikku
Eesti Kontsert (EK) tutvustas üleeilsel pressikonverentsil 2012. aasta tulemusi ning uut festivali- ja kontserdiaastat. Üks tutvustajaid oli EK värske peaprodutsent MADIS KOLK. Moskva konservatooriumi järel kontsertpianisti leiba maitsnud ning kultuuri- ja muusikaajakirjanikuna töötanud Kolk oli aastatel 1989–2005 EKs eksperdi, kunstilise juhi…

Õhtu avaras vaimuruumis

Kontsert „Hümnid läänerannikult”: vokaalansambel Vox Clamantis ja saksofonikvartett SaxEst Jaan Eik-Tulve dirigeerimisel 15. I Niguliste kirikus.
„Raske on kergeks saada,” kirjutas kunagi Jaan Kaplinski. Võib-olla on tänapäeval tõesti raske esitada väärtmuusikat nii, et kuulajad aduksid seda pigem kergelt ja sundimatult, kui et tõsimeelse sõnumi raskuskese sunniks publikut liigselt süüvima omaenese eksistentsi…

Futurism kui mõtteviis

Pärnu nüüdismuusika päevad 5. – 13. I: näitused, sümpoosion ja kontserdid, kunstiline juht Andrus Kallastu.
Eesti Arnold Schönbergi Ühingu eestvedamisel korraldatud paarikümneaastase traditsiooniga Pärnu nüüdismuusika päevade imago on alati olnud väga elitaarne, et mitte öelda elitistlik. Nagu mitmel aastal varemgi, laienes festivali huvide horisont ja sellest lähtuvalt kuulajaskond ka tänavu muusikavälistele…

Probleemnäidendist meelelahutuseks

Eesti Draamateatri „Hävituse ingel”, autor Yasmina Reza, tõlkija Margus Alver, lavastaja, valgus- ja muusikaline kujundaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu ja video autor Tauno Makke. Mängivad Liisa Pulk, Ivo Uukkivi, Harriet Toompere ja Mait Malmsten. Esietendus 25. XI 2012 Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Prantsuse juuditari Yasmina Reza (sündinud 1959) näidend…

Teater väljendab rohkem kui räägib

Briti näitekirjanik Sir David Hare: „Olen veendunud, et inimene on igal juhul märgitud ja mõjutatud ajast ja kohast, kuhu ta on sündinud” 
Detsembris külastas Briti Nõukogu toel Eestit sõjajärgse põlvkonna üks väljapaistvamaid briti näitekirjanikke Sir David Hare (sündinud 1947) koos oma abikaasa, prantsuse moekunstniku Nicole Farhiga. Mõnepäevasesse visiiti mahtus võimalus näha…

Eesti teatritel hea õuna-aasta

Vanemuine on lõppenud 2012. aasta tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti kõige külastatum teater.
Muidugi annan endale aru, et külastatavuse põhjal teatreid kõrvutada on enam-vähem sama, mis võrrelda siga ja kägu või Datsunit ja Jaguari – teatrid (teatrisaalide arv ja suurus, töötajate arv jm) ja võimalused (asukoht, rahastamine jm) on selleks liiga erinevad.…

Mees toolide keskelt

Intervjuu Yrjö Kukkapuroga
„Yrjö Kukkapuro. Mööbel” 11. I – 10. II arhitektuurimuuseumis. Kontseptsiooni ja kujunduse autorid Yrjö Kukkapuro ja Matti Kankkunen, valgustuse kujundaja Hendrik Enbom. Näituse Eesti kuraator on Karen Jagodin.
Yrjö Kukkapuro on Soome mööblidisainer, keda laiem publik teab tõenäoliselt ka lihtsalt silueti järgi äratuntava plastikkarkassiga karussellitooli järgi, kuid tegu ei…

Keck’n roll

Marko Kekiševi juubelinäitus „Signum – Märkide Ühendatud Kuningriik” 5. I – 3. II arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil.
Kas ei tunneks Kecki? Ühtedele õppejõud ja kalambuurikas esineja, teistele entusiastlik piljardimängija, kolmandatele lõbus õllesõber, neljandatele tõsine näituste organisaator, viiendatele Eesti plakati mootor, kuuendatele grupivend ülikoolipäevilt, seitsmendatele üks tülikas tüüp ja kaheksandatele … ja…

Klikid, kommid, laigid, tviidid – uus arhitektuurimeedia

Intervjuu David Basultoga
Kuidas muudavad ühismeedia ja uus tehnoloogia kui digiajastule iseloomulikud nähtused arhitektuuri ja projekteerimist? Kuidas peaks arhitektuuri interneti vahendusel tutvustama nii, et sõnum jõuaks kõigini? Kas populaarne arhitektuuri võrguleht on tegijate valgustuslik missioon, edukas rahamasin või pealiskaudne pildivoog, kust pole mõtetki midagi sügavamat otsida? Tänavuse noore arhitekti valiku žüriisse…

Kuulus Kulliluha klooster

Me teame kõik, et ajaloo jooksul muutuvad ka nimed, ent esimesel pilgul näib mõistlik, et eestlasest lugejate jaoks kirjutatud „Raamatus on järjepidevalt kasutatud eestikeelseid kohanimesid, kui sellised on olemas” (lk 23). Tekst on jah seda loetavam, mida vähem selles leidub lugemismõnu katkestavat kribu-krabu. Aga antud juhul on tegemist ajalooraamatuga –…

Armas Ajalugu. Suur Litootes ja vabadusvõitluse muster

Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Koostaja ja toimetaja Anti Selart. Tartu Ülikooli ajalooja arheoloogia instituut, 2012. 456 lk.
Ajalugu on meile kõigile armas. Meile meeldivad ajaloolise ainega filmid, ajaloosündmustest jutustavad romaanid, ajaloolised isiksused, ajaloolised ehitised, ajaloolised kostüümid ja ajalugu ümbritsev salapärasuse aura, kaduvikuhõnguline lummus. Juba lapsena satume kodu ümber ringi kolades…

Avalikkus ja teater

Avalikkuse teatraliseerumisele viitab soov tegeleda protsesside ja mõtteviiside asemel isikudraamadega.
Hannah Arendti klassikaline kurjuseuuring „Eichmann Jeruusalemmas” („Eichmann in Jerusalem”) algab kohtusaali kirjeldusega: süüdistatav natsikurjategija on koos teiste peategelastega paigutatud poodiumile, teistest kõrgemale, ning pärast iga pausi kuulutab protsessi jätkumist valjuhäälne hüüatus, mis on võrreldav eesriide kerkimisega. „Kes ka ei planeerinud säärast…
Palun teaduslikku põhjendust

Palun teaduslikku põhjendust

Marek Strandberg
Mõnes riigikogu heakskiidu leidnud dokumendis, näiteks strateegias „Säästev Eesti 21” aastast 2005, on Eestit kirjeldatud tulevase teadmusühiskonnana, mille keskne idee on, et otsuseid langetatakse ja reegleid kehtestatakse ikka ja ainult teadusliku uurimistöö tulemuste põhjal. Igale väitele või väärtusele peab olema teaduslik põhjendus, iga järelduse juurest peab saama tagasi minna…
Sirp