Vladimir Võssotski laule ja luulet
VLADIMIR VÕSSOTSKI (1938–1980) oleks tänavu 25. jaanuaril saanud alles 75aastaseks, ent loomepiinades põletatud elu katkes juba 43. eluaastal. Ometi jõudis ta saada üheks XX sajandi Venemaa armastatumaks laulikuks. Tema sulest on ilmunud üle 900 luuletuse ja lauluteksti, mida ta oma kareda häälega ise lavalt rahvahulkadele näkku paiskas – nii illegaalsetel kui ka avalikel…
4 minutit
75 miljonit töötut ja keegi ei ütle midagi
„Inglite osa” on film sellest, miks peab peenikese vooliku abil läbi vabrikuseina miljoneid väärt viskit imema.
Mängufilm „Inglite osa” („Angels’s Share”, Suurbritannia-Prantsusmaa-Belgia-Itaalia 2012, 101 min), režissöör Ken Loach, stenarist Paul Laverty, operaator Robbie Ryan, produtsent Rebecca O’Brien. Osades Paul Brannigan, Siobhan Reilly, John Henshaw, Gary Maitland, Robert Allam, William Ruane, Jasmine Riggins…
Mängufilm „Inglite osa” („Angels’s Share”, Suurbritannia-Prantsusmaa-Belgia-Itaalia 2012, 101 min), režissöör Ken Loach, stenarist Paul Laverty, operaator Robbie Ryan, produtsent Rebecca O’Brien. Osades Paul Brannigan, Siobhan Reilly, John Henshaw, Gary Maitland, Robert Allam, William Ruane, Jasmine Riggins…
4 minutit
Filmimaailm
„South Parki” loojate uus hitt-satiir
Kõmusarja „South Parki” loojad Trey Parker ja Matt Stone on toonud suurele ekraanile täispika joonisfilmi „South Park: suurem, pikem ja lõikamata” (1999) ja täispika nukufilmi „Team America – maailma korravalvurid” (2004), mis on tõenäoliselt kõige rohkem seksi, vägivalda ja roppu keelekasutust sisaldavad animafilmid filmi ajaloos. Peale televisiooni ja filmi on edu saavutatud ka teatrimaailmas.…
Kõmusarja „South Parki” loojad Trey Parker ja Matt Stone on toonud suurele ekraanile täispika joonisfilmi „South Park: suurem, pikem ja lõikamata” (1999) ja täispika nukufilmi „Team America – maailma korravalvurid” (2004), mis on tõenäoliselt kõige rohkem seksi, vägivalda ja roppu keelekasutust sisaldavad animafilmid filmi ajaloos. Peale televisiooni ja filmi on edu saavutatud ka teatrimaailmas.…
2 minutit
Kaks tülikat titat ja kaks idiooti
Teleseriaal „Hakkab jälle pihta”. Stsenaristid ja režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk. Osades Helgur Rosenthal, Ragne Pekarev, Anders Hollo, Martin Hollo, Kais Adlas, Maris Nõlvak, Martin Meius jt. ETVs pühapäeviti kell 20.30.
Uus kuueosaline perekomöödia käsitleb Eesti elitaarkultuuris seni minimaalselt kajastamist leidnud paduheterote teemat. Fookuses on naine ja mees, kes pole mitte ainult et…
Uus kuueosaline perekomöödia käsitleb Eesti elitaarkultuuris seni minimaalselt kajastamist leidnud paduheterote teemat. Fookuses on naine ja mees, kes pole mitte ainult et…
4 minutit
Vaade vaatajale. Teatri ja filmi ruumist
Alljärgnevalt tuleb juttu teatri ja filmi baaselementidest. Üleüldiselt: vaatepunkt, mis avaneb meile läbi kaamera, on seesama vaatepunkt, mis avaneb teatri puhul tegelasele laval.
Teatri baaselemendid. Paratamatud tingimused ja…
Teatri baaselemendid. Paratamatud tingimused ja…
15 minutit
Inimesest molekulaarbioloogi silma läbi
Toivo Maimets, Teaduse teed. Toimetanud Katre Ligi. Eesti mõttelugu. Ilmamaa, 2012. 272 lk.
Toivo Maimets on meie väheseid loodusteadlasi, kes mitte ainult ei arva, et eesti loodusteadlane peab oma tulemusi avaldama nii eesti kui ka inglise keeles, vaid on nõnda ka toiminud. „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatus „Teaduse teed” on valik tema 13…
Toivo Maimets on meie väheseid loodusteadlasi, kes mitte ainult ei arva, et eesti loodusteadlane peab oma tulemusi avaldama nii eesti kui ka inglise keeles, vaid on nõnda ka toiminud. „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatus „Teaduse teed” on valik tema 13…
3 minutit
Andmekaitse ja teadustöö
Vestlusringis arutavad teadlaste andmekaitseprobleeme demograaf Allan Puur, epidemioloog Mati Rahu ja ajaloolane Jaak Valge.
Jaak Valge: Alustagem üldisest. Milleks teadlased isikuandmeid üldse vajavad?
Allan Puur: Kõigepealt peab täpsustama, mida isikuandmeteks peetakse. Sellele mõeldes tulevad ilmselt ette kõikvõimalikud tunnused, mis üht inimest teistest eristavad. Kuid andmekaitse seisukohast on määrav see, kas andmed sisaldavad viidet konkreetsele isikule või mitte.…
Jaak Valge: Alustagem üldisest. Milleks teadlased isikuandmeid üldse vajavad?
Allan Puur: Kõigepealt peab täpsustama, mida isikuandmeteks peetakse. Sellele mõeldes tulevad ilmselt ette kõikvõimalikud tunnused, mis üht inimest teistest eristavad. Kuid andmekaitse seisukohast on määrav see, kas andmed sisaldavad viidet konkreetsele isikule või mitte.…
8 minutit
Kihnu keelest ja mulgi murdest
Olen sündinud ja lapsepõlve veetnud Lõuna-Tartumaal Konguta (endises Aru) vallas. Minu isale kuulus seal väiketalu (umbes 14 hektarit). Minu esimene kodukeel oli tolle piirkonna nn Tartu murre. Kuna minu isal oli tellitud ajaleht Maa Hääl, millest ta olulisemaid uudiseid õhtuti kogu perele valjusti ette luges, olin juba lapseeast kakskeelne, sest valdasin vabalt nii murde-…
2 minutit
Pealelend. Jüri Viikberg
Kultuuriministeerium on kuulutanud 2013. aasta kultuuripärandi aastaks. Kus ilmneks pärand veel paremini kui mitte keeles, olgu kirja- või murdekeeles . . . .
JÜRI VIIKBERG, murdeuurija: Jah, nii nagu kogu kultuuripärandit tuleks võtta meie pikkade traditsioonidega kultuurielu talitleva osana, mitte üksnes klaasvitriinidesse sätitud eksponaatidena, nii ulatub ka kodu- ja raamatukeel meie tänapäevaellu välja, ilma et me neid otse…
JÜRI VIIKBERG, murdeuurija: Jah, nii nagu kogu kultuuripärandit tuleks võtta meie pikkade traditsioonidega kultuurielu talitleva osana, mitte üksnes klaasvitriinidesse sätitud eksponaatidena, nii ulatub ka kodu- ja raamatukeel meie tänapäevaellu välja, ilma et me neid otse…
2 minutit
Keeleaasta 2012
Keeleaasta pakkus rikkalikult sündmusi igale maitsele: rõõmustavaid ja nörritavaid, innustavaid ja heidutavaid. Siinkohal esitan fragmentaarse ja küllaltki subjektiivse ülevaate keelekorraldusmõõtmete kaupa.
Keelekorpus
Keele korpuskorralduse alla käib nime-, oskuskeele-, üldkeele- ja tõlkekorraldus, kus igas valdkonnas tulemusi rohkesti ette näidata. See aasta oli rikas ka üldrahvalikest keelevaidlustest, mis omal kombel samuti eesti keelt edendavad.
Nimekorralduses sai ühele poole etapp, kus järvede ja…
Keelekorpus
Keele korpuskorralduse alla käib nime-, oskuskeele-, üldkeele- ja tõlkekorraldus, kus igas valdkonnas tulemusi rohkesti ette näidata. See aasta oli rikas ka üldrahvalikest keelevaidlustest, mis omal kombel samuti eesti keelt edendavad.
Nimekorralduses sai ühele poole etapp, kus järvede ja…
9 minutit
A-galerii 2012. aasta parima seifinäituse autasu Urmas-Otile
Noorte metallikunstnike rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), keda Linnar Priimägi on iseloomustanud kui „lõdvalt seotud, esteetilise platvormita ajutist naljaseltskonda, vähemalt seni”, võidutseb jälle. 2010. aastal pälvis rühmitus Roman Tavasti stipendiumi, millega tõstetakse esile tudengit, kes on ilmutanud silmapaistvaid loomingulisi tulemusi. 2012. aastal valiti kollektiivi postapokalüptilise ehte…
2 minutit
Kombineerimise kunst
Tallinna VI rakenduskunsti triennaal „Kogumise kunst” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 3. II . Kuraator Love Jönsson, kunstnikud A5 (Annika Pettersson, Adam Grinovich, Romina Fuentes), Sayaka Abe, Linda al-Assi, Marina Aleksejeva, Brigitte Amarger, Maria Cristina Bellucci, Marian Bijlenga, Elisabeth Billander, Sofia Björkman, Alexander Blank, Frida Breife, Chun-Tai Chen, Yu-Fang Chi, David Clarke, Kristina Čyžiūtė, Gemma Draper, Asa…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides
On’s pupp poliitiline?
„Pupp on meie ühine alge, allikas ja kanal, kust kõik saab alguse ja kuhu kõik tagasi suubub. See pupp pärineb Tartust, Ravila tänavalt, majast, kuhu kanalisatsioon ei ole veel jõudnud. Pupp on selle koha energeetiline keskus. Pupp on võimu sau.” Võim on poliitika eesmärk. Mida suurem võim, seda vähem vabadust. Seepärast saavadki valitsustest nukuvalitsused…
„Pupp on meie ühine alge, allikas ja kanal, kust kõik saab alguse ja kuhu kõik tagasi suubub. See pupp pärineb Tartust, Ravila tänavalt, majast, kuhu kanalisatsioon ei ole veel jõudnud. Pupp on selle koha energeetiline keskus. Pupp on võimu sau.” Võim on poliitika eesmärk. Mida suurem võim, seda vähem vabadust. Seepärast saavadki valitsustest nukuvalitsused…
2 minutit
Vaala fontään purskab Kursit
Kursi koolkonna näitus „Kursi koolkond XXV” Vaalas kuni 31. I.
Just nimelt purskab, sest Kursi koolkond on tegelikult viljavihuks köidetud üksikud viljapead, mille ühtseks põimib Ilmar Kruusamäe nimeline vihku koos hoidev punutisnöör. Tegelikult lähevad viljavihus viljapead lahku, nii nagu purskkaevu pritsmed või Kursi koolkonna kunstnikud. Kursi koolkond on eklektiline kooslus. Ta kannab Tartut maailmas ja…
Just nimelt purskab, sest Kursi koolkond on tegelikult viljavihuks köidetud üksikud viljapead, mille ühtseks põimib Ilmar Kruusamäe nimeline vihku koos hoidev punutisnöör. Tegelikult lähevad viljavihus viljapead lahku, nii nagu purskkaevu pritsmed või Kursi koolkonna kunstnikud. Kursi koolkond on eklektiline kooslus. Ta kannab Tartut maailmas ja…
2 minutit
Tellitud tekst
66 pilku etteantud raamidele
Aasta algul uuris Sirp kirjarahva suhtumist tellimustöödesse. Küsimus, kas etteantud teema (formaat, tähtaeg jms) mõjub inspireerivalt või pigem pigem pärssivalt, vallandas ootamatult elava vastukaja. Mõnedki küsisid esimese asjana, kes naljatades, kes tõemeeli, mis ajaks ja kui pikalt vastata. Ja laekunud vastuste põhjal, nagu arvata võis, selgus, et kõige rohkem oleneb tellimusest – nii teemast kui…
Aasta algul uuris Sirp kirjarahva suhtumist tellimustöödesse. Küsimus, kas etteantud teema (formaat, tähtaeg jms) mõjub inspireerivalt või pigem pigem pärssivalt, vallandas ootamatult elava vastukaja. Mõnedki küsisid esimese asjana, kes naljatades, kes tõemeeli, mis ajaks ja kui pikalt vastata. Ja laekunud vastuste põhjal, nagu arvata võis, selgus, et kõige rohkem oleneb tellimusest – nii teemast kui…
15 minutit
Dokument kui kunstniku inspiratsiooniallikas
Näitus „Tõsi taga” („Tosi kyseessä”) Helsingi Kiasmas kuni 10. III, kuraatorid Eija Aarnio, Leevi Haapala, Saara Hacklin ja Patrik Nyberg.
Kiasma näitus „Tõsi taga” toob vaatajate ette 15 aastat tegutsenud muuseumi kogudes hoiul 56 kunstniku teosed. Nagu pealkirigi ütleb, on see tõsine näitus. Keskmes on dokument kui kunstniku interpretatsioonivahend, arhiiv kui kunst. See…
Kiasma näitus „Tõsi taga” toob vaatajate ette 15 aastat tegutsenud muuseumi kogudes hoiul 56 kunstniku teosed. Nagu pealkirigi ütleb, on see tõsine näitus. Keskmes on dokument kui kunstniku interpretatsioonivahend, arhiiv kui kunst. See…
5 minutit
Muusikamaailm
Uusooperitest aastavahetusel
Jõulukuu jäi ooperi maailma-esiettekandeta, mõnd varasemat uut teost siiski mängiti: Olga Neuwirthi „Ameerika Lulu” Berliini Koomilises Ooperis (esietendus 30. IX), sest nimiosaline Marisol Montalvo on olnud menukas ka Alban Bergi ooperis; Thomas Beimeli koomiline ooper (libr Cornelie Müller) „Heast toonist . . . .” („Vom guten Ton – Die Welt ist voll Geplapper”, 21. X) nelja laulja ja mandoliiniorkestriga Wuppertalis,…
Jõulukuu jäi ooperi maailma-esiettekandeta, mõnd varasemat uut teost siiski mängiti: Olga Neuwirthi „Ameerika Lulu” Berliini Koomilises Ooperis (esietendus 30. IX), sest nimiosaline Marisol Montalvo on olnud menukas ka Alban Bergi ooperis; Thomas Beimeli koomiline ooper (libr Cornelie Müller) „Heast toonist . . . .” („Vom guten Ton – Die Welt ist voll Geplapper”, 21. X) nelja laulja ja mandoliiniorkestriga Wuppertalis,…
8 minutit
„Kaks väikest hanepoega …” kontserdilaval
„Hans ja Grete”: katkendid Engelbert Humperdincki muinasjutuooperist, esitasid Kädy Plaas (Grete), Annely Peebo (Hans), Pirjo Püvi (Haldjas), Juuli Lill (Nõid), René Soom (Isa), Evelin Võigemast (Justustaja), RO Estonia poistekoor ja ERS O Anu Tali juhatusel 17. ja 18. I Estonia kontserdisaalis.
Usun, et pole lapsevanemat, ükskõik mis eas, kes ei teaks nende…
Usun, et pole lapsevanemat, ükskõik mis eas, kes ei teaks nende…
2 minutit
Põhjamaine kava eestimaiselt duolt
Kontserdisari „Helisev muusika . . . .”: Urmas Vulp ja Marje Lohuaru 17. I Mustpeade majas.
See interpreetide liidu kontsert algas hoopis üllatavalt, kui lavale astus kaheksa-aastane viiuldaja Miia Ruubel (TMKK) ja esitas koos pianist Reet Ruubeliga Oskar Riedingi Poloneesi G-duur (1882). Jätame meelde, sest mõningate aastate pärast on seda nime vaja kindlasti teada. Hea mõte ning…
See interpreetide liidu kontsert algas hoopis üllatavalt, kui lavale astus kaheksa-aastane viiuldaja Miia Ruubel (TMKK) ja esitas koos pianist Reet Ruubeliga Oskar Riedingi Poloneesi G-duur (1882). Jätame meelde, sest mõningate aastate pärast on seda nime vaja kindlasti teada. Hea mõte ning…
2 minutit
EK tegevusväli on erakordselt paljuharuline
Piia Ruber
Peaprodutsent Madis Kolk vaatab Eesti Kontserdi olevikku ja tulevikku
Eesti Kontsert (EK) tutvustas üleeilsel pressikonverentsil 2012. aasta tulemusi ning uut festivali- ja kontserdiaastat. Üks tutvustajaid oli EK…
Peaprodutsent Madis Kolk vaatab Eesti Kontserdi olevikku ja tulevikku
Eesti Kontsert (EK) tutvustas üleeilsel pressikonverentsil 2012. aasta tulemusi ning uut festivali- ja kontserdiaastat. Üks tutvustajaid oli EK…
6 minutit
Õhtu avaras vaimuruumis
Kontsert „Hümnid läänerannikult”: vokaalansambel Vox Clamantis ja saksofonikvartett SaxEst Jaan Eik-Tulve dirigeerimisel 15. I Niguliste kirikus.
„Raske on kergeks saada,” kirjutas kunagi Jaan Kaplinski. Võib-olla on tänapäeval tõesti raske esitada väärtmuusikat nii, et kuulajad aduksid seda pigem kergelt ja sundimatult, kui et tõsimeelse sõnumi raskuskese sunniks publikut liigselt süüvima omaenese eksistentsi hämarustesse Vox Clamantise ja SaxEsti ühiskontsert…
„Raske on kergeks saada,” kirjutas kunagi Jaan Kaplinski. Võib-olla on tänapäeval tõesti raske esitada väärtmuusikat nii, et kuulajad aduksid seda pigem kergelt ja sundimatult, kui et tõsimeelse sõnumi raskuskese sunniks publikut liigselt süüvima omaenese eksistentsi hämarustesse Vox Clamantise ja SaxEsti ühiskontsert…
2 minutit
Futurism kui mõtteviis
Pärnu nüüdismuusika päevad 5. – 13. I: näitused, sümpoosion ja kontserdid, kunstiline juht Andrus Kallastu.
Eesti Arnold Schönbergi Ühingu eestvedamisel korraldatud paarikümneaastase traditsiooniga Pärnu nüüdismuusika päevade imago on alati olnud väga elitaarne, et mitte öelda elitistlik. Nagu mitmel aastal varemgi, laienes festivali huvide horisont ja sellest lähtuvalt kuulajaskond ka tänavu muusikavälistele valdkondadele: arutellu futurismi teema üle kaasati…
Eesti Arnold Schönbergi Ühingu eestvedamisel korraldatud paarikümneaastase traditsiooniga Pärnu nüüdismuusika päevade imago on alati olnud väga elitaarne, et mitte öelda elitistlik. Nagu mitmel aastal varemgi, laienes festivali huvide horisont ja sellest lähtuvalt kuulajaskond ka tänavu muusikavälistele valdkondadele: arutellu futurismi teema üle kaasati…
3 minutit
Probleemnäidendist meelelahutuseks
Eesti Draamateatri „Hävituse ingel”, autor Yasmina Reza, tõlkija Margus Alver, lavastaja, valgus- ja muusikaline kujundaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu ja video autor Tauno Makke. Mängivad Liisa Pulk, Ivo Uukkivi, Harriet Toompere ja Mait Malmsten. Esietendus 25. XI 2012 Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Prantsuse juuditari Yasmina Reza (sündinud 1959) näidend „Hävituse ingel” tundub…
Prantsuse juuditari Yasmina Reza (sündinud 1959) näidend „Hävituse ingel” tundub…
2 minutit
Teater väljendab rohkem kui räägib
Briti näitekirjanik Sir David Hare: „Olen veendunud, et inimene on igal juhul märgitud ja mõjutatud ajast ja kohast, kuhu ta on sündinud”
Detsembris külastas Briti Nõukogu toel Eestit sõjajärgse põlvkonna üks väljapaistvamaid briti näitekirjanikke Sir David Hare (sündinud 1947) koos oma abikaasa, prantsuse moekunstniku Nicole Farhiga. Mõnepäevasesse visiiti mahtus võimalus näha laval Hare’i kahte…
Detsembris külastas Briti Nõukogu toel Eestit sõjajärgse põlvkonna üks väljapaistvamaid briti näitekirjanikke Sir David Hare (sündinud 1947) koos oma abikaasa, prantsuse moekunstniku Nicole Farhiga. Mõnepäevasesse visiiti mahtus võimalus näha laval Hare’i kahte…
10 minutit
Eesti teatritel hea õuna-aasta
Vanemuine on lõppenud 2012. aasta tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti kõige külastatum teater.
Muidugi annan endale aru, et külastatavuse põhjal teatreid kõrvutada on enam-vähem sama, mis võrrelda siga ja kägu või Datsunit ja Jaguari – teatrid (teatrisaalide arv ja suurus, töötajate arv jm) ja võimalused (asukoht, rahastamine jm) on selleks liiga erinevad. Võtame või valaskala mõõtu…
Muidugi annan endale aru, et külastatavuse põhjal teatreid kõrvutada on enam-vähem sama, mis võrrelda siga ja kägu või Datsunit ja Jaguari – teatrid (teatrisaalide arv ja suurus, töötajate arv jm) ja võimalused (asukoht, rahastamine jm) on selleks liiga erinevad. Võtame või valaskala mõõtu…
4 minutit
Mees toolide keskelt
Intervjuu Yrjö Kukkapuroga
„Yrjö Kukkapuro. Mööbel” 11. I – 10. II arhitektuurimuuseumis. Kontseptsiooni ja kujunduse autorid Yrjö Kukkapuro ja Matti Kankkunen, valgustuse kujundaja Hendrik Enbom. Näituse Eesti kuraator on Karen Jagodin.
Yrjö Kukkapuro on Soome mööblidisainer, keda laiem publik teab tõenäoliselt ka lihtsalt silueti järgi äratuntava plastikkarkassiga karussellitooli järgi, kuid tegu ei ole sugugi nii-öelda ühe-tooli mehega. Kukkapuro…
„Yrjö Kukkapuro. Mööbel” 11. I – 10. II arhitektuurimuuseumis. Kontseptsiooni ja kujunduse autorid Yrjö Kukkapuro ja Matti Kankkunen, valgustuse kujundaja Hendrik Enbom. Näituse Eesti kuraator on Karen Jagodin.
Yrjö Kukkapuro on Soome mööblidisainer, keda laiem publik teab tõenäoliselt ka lihtsalt silueti järgi äratuntava plastikkarkassiga karussellitooli järgi, kuid tegu ei ole sugugi nii-öelda ühe-tooli mehega. Kukkapuro…
4 minutit
Keck’n roll
Marko Kekiševi juubelinäitus „Signum – Märkide Ühendatud Kuningriik” 5. I – 3. II arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil.
Kas ei tunneks Kecki? Ühtedele õppejõud ja kalambuurikas esineja, teistele entusiastlik piljardimängija, kolmandatele lõbus õllesõber, neljandatele tõsine näituste organisaator, viiendatele Eesti plakati mootor, kuuendatele grupivend ülikoolipäevilt, seitsmendatele üks tülikas tüüp ja kaheksandatele . . . . ja viiekümnendatele on ta disainer-graafik, kes loonud sadu logosid.
Keegi…
Kas ei tunneks Kecki? Ühtedele õppejõud ja kalambuurikas esineja, teistele entusiastlik piljardimängija, kolmandatele lõbus õllesõber, neljandatele tõsine näituste organisaator, viiendatele Eesti plakati mootor, kuuendatele grupivend ülikoolipäevilt, seitsmendatele üks tülikas tüüp ja kaheksandatele . . . . ja viiekümnendatele on ta disainer-graafik, kes loonud sadu logosid.
Keegi…
2 minutit
Klikid, kommid, laigid, tviidid – uus arhitektuurimeedia
Intervjuu David Basultoga
Kuidas muudavad ühismeedia ja uus tehnoloogia kui digiajastule iseloomulikud nähtused arhitektuuri ja projekteerimist? Kuidas peaks arhitektuuri interneti vahendusel tutvustama nii, et sõnum jõuaks kõigini? Kas populaarne arhitektuuri võrguleht on tegijate valgustuslik missioon, edukas rahamasin või pealiskaudne pildivoog, kust pole mõtetki midagi sügavamat otsida? Tänavuse noore arhitekti valiku…
Kuidas muudavad ühismeedia ja uus tehnoloogia kui digiajastule iseloomulikud nähtused arhitektuuri ja projekteerimist? Kuidas peaks arhitektuuri interneti vahendusel tutvustama nii, et sõnum jõuaks kõigini? Kas populaarne arhitektuuri võrguleht on tegijate valgustuslik missioon, edukas rahamasin või pealiskaudne pildivoog, kust pole mõtetki midagi sügavamat otsida? Tänavuse noore arhitekti valiku…
7 minutit
Kuulus Kulliluha klooster
Me teame kõik, et ajaloo jooksul muutuvad ka nimed, ent esimesel pilgul näib mõistlik, et eestlasest lugejate jaoks kirjutatud „Raamatus on järjepidevalt kasutatud eestikeelseid kohanimesid, kui sellised on olemas” (lk 23). Tekst on jah seda loetavam, mida vähem selles leidub lugemismõnu katkestavat kribu-krabu. Aga antud juhul on tegemist ajalooraamatuga – ja kas pole nimed ajaloo…
1 minut
Armas Ajalugu. Suur Litootes ja vabadusvõitluse muster
Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Koostaja ja toimetaja Anti Selart. Tartu Ülikooli ajalooja arheoloogia instituut, 2012. 456 lk.
Ajalugu on meile kõigile armas. Meile meeldivad ajaloolise ainega filmid, ajaloosündmustest jutustavad romaanid, ajaloolised isiksused, ajaloolised ehitised, ajaloolised kostüümid ja ajalugu ümbritsev salapärasuse aura, kaduvikuhõnguline lummus. Juba lapsena satume kodu ümber ringi…
Ajalugu on meile kõigile armas. Meile meeldivad ajaloolise ainega filmid, ajaloosündmustest jutustavad romaanid, ajaloolised isiksused, ajaloolised ehitised, ajaloolised kostüümid ja ajalugu ümbritsev salapärasuse aura, kaduvikuhõnguline lummus. Juba lapsena satume kodu ümber ringi…
6 minutit
Avalikkus ja teater
Avalikkuse teatraliseerumisele viitab soov tegeleda protsesside ja mõtteviiside asemel isikudraamadega.
Hannah Arendti klassikaline kurjuseuuring „Eichmann Jeruusalemmas” („Eichmann in Jerusalem”) algab kohtusaali kirjeldusega: süüdistatav natsikurjategija on koos teiste peategelastega paigutatud poodiumile, teistest kõrgemale, ning pärast iga pausi kuulutab protsessi jätkumist valjuhäälne hüüatus, mis on võrreldav eesriide kerkimisega. „Kes ka ei planeerinud säärast auditooriumi,” kirjutab Arendt, „ta tahtis ehitada teatrit”.…
Hannah Arendti klassikaline kurjuseuuring „Eichmann Jeruusalemmas” („Eichmann in Jerusalem”) algab kohtusaali kirjeldusega: süüdistatav natsikurjategija on koos teiste peategelastega paigutatud poodiumile, teistest kõrgemale, ning pärast iga pausi kuulutab protsessi jätkumist valjuhäälne hüüatus, mis on võrreldav eesriide kerkimisega. „Kes ka ei planeerinud säärast auditooriumi,” kirjutab Arendt, „ta tahtis ehitada teatrit”.…
14 minutit
Palun teaduslikku põhjendust
Marek Strandberg
Mõnes riigikogu heakskiidu leidnud dokumendis, näiteks strateegias „Säästev Eesti 21” aastast 2005, on Eestit kirjeldatud tulevase teadmusühiskonnana, mille keskne idee on, et otsuseid langetatakse ja reegleid kehtestatakse ikka ja…
Mõnes riigikogu heakskiidu leidnud dokumendis, näiteks strateegias „Säästev Eesti 21” aastast 2005, on Eestit kirjeldatud tulevase teadmusühiskonnana, mille keskne idee on, et otsuseid langetatakse ja reegleid kehtestatakse ikka ja…
3 minutit
