2013-37 (3459)

In memoriam: Melanie Arrak

Pasolini filmide ideeline puhtus ja jultumatu süütus

Pier Paolo Pasolini oli geenius, kelle loomingus ühendusid harmooniliseks tervikuks frantsiskaani ideaalid, poeesia, paganlikud mütoloogiad, kommunism ja süüdimatu seksuaalsus.

Hea küll siis, Anna-Stina …

Anna-Stina Treumundi näitus Tallinna Linnagaleriis kuni 6. X.
Hea küll siis, Jane, kutsuge kogu oma fantaasia appi ja kujutlege, et te pole enam hästikasvatatud ja tagasihoidlik tütarlaps, vaid ohjeldamatu noormees, kellele juba lapseeast peale vaba voli on antud.

Cominelli fondi ehtelugu – mis mõtted on peas?

Itaalial on ehetega vastuoluline suhe. Naised kannavad ehteid iga päev palju ja hoolega, mitte vaid teatris, kontserdil ja muudel pidulikumatel puhkudel. Enamasti on see tavapäraselt siis kuld või mõni seda imiteeriv materjal – nii, kuis seisus lubab. Nüüdisaegset ehet kohtab harva. Kogu Itaalias on vaid üks nüüdisaegse ehte galerii Alternatives…

Rahutu keraamika versus meditatiivne ruumiinstallatsioon

Sergei Issupovi näitus „Siin ja seal” 7. – 24. IX ja Marit Ilisoni näitus „Teine” kuni 15. X Hopi galeriis.

Kunstnikult raamatukogule

Konkurss-näitus „Kunstnikult raamatukogule” rahvusraamatukogus kuni 16. X, kujundanud Loit Jõekalda. Peapreemia pälvis Marje Üksise joonistus „Inimene raamatuga I–III” (2013, süsi, pastell), II preemia Hannes Starkopfi objekt „Elekter” (2013, graniit, pleksiklaas, metall) ja kolm võrdset III preemiat said Siim-Tanel Annuse maalid „Wanradti-Koelli katekismus 1535” ja „Piibli Ramat 1739” (2013, akrüül lõuendil…

Mõtteis masinavärk

Näitus „Masinavärk” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. X. Näituse organisaator Mari-Liis Tammi-Kelder.

Lastekirjandus ja meedia

Rahvusvaheline lastekirjanduse uurijate ühing – IRSCL tegutseb aastast 1970. Ühingu eesmärk on edendada lastekirjanduse teoreetilist käsitlust. Lugemise õpetamisega seotud on suunatud pigem mujale, kuna IRSCL on oma prioriteediks pidanud kirjandusteaduslikku süvenemist. Paraku, aeg muudab asja. Viimatine kongress sel aastal Maastrichtis kandis pealkirja „Lastekirjandus ja meediakultuur”. Arutati meedia ja lastekirjanduse vahekorda…

Siugjas Sulepea leidis Helen Kallaste

Viiendat aastat välja antav Siugjas Sulepea tõi siiani mehisesse seltskonda värskendavat vaheldust: tänavuse kirjandusauhinna pälvis Helen Kallaste luulekogu „Kogutud hetked”. Žürii koosseisus Peeter Helme, Holger Kaints, Asko Künnap, Paavo Matsin, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv leidsid, et tegu on mõttetiheda, läbivalt hea keele­kasutusega vaimuka, aga mitte vaimutseva luule­koguga.

Sõna vabaks!

PENi konverents kirjanduslinnas Reykjavíkis.

Willkommen bei Freunden ehk Dunajevski Qinghai järve ääres

Katkeid Maarja Kangro festivalipäevikust.

Nii lähedal, kuid kaugel

Ornamo ja Taitelijat O – näiteid ja koostöövõimalusi.

Eesti kultuuriplakat soolalaos

Näitus „Eesti kultuuriplakat 2013” Rotermanni soolalaos. Avatud 24. oktoobrini. Kuraator Marko Kekišev, näitus on olnud sel aastal üleval ka Haapsalu kultuurikeskuses ja Viljandi linnagaleriis.

Vend vesternist – kaabuga, ilma silmadeta

Rein Raua „Vend” kujutab endast totaalset, suisa totalitaarset lavastajateatrit, kus näitlejaid käideldakse hingetute marionettidena.
Rakvere teatri „Vend”, autor ja lavastaja Rein Raud, kunstnik Dainius Liškevičius (Leedu), kostüümikunstnik Rosita Raud, liikumisjuht Olga Privis (Vene teater), videorežissöör ja -operaator Oksana Nakorchevska. Mängivad Üllar Saaremäe, Tiina Mälberg, Toomas Suuman, Mihkel Kabel, Alo Kurvits, Margus…

Kogu tõde demüeliniseerivast polüradikuloneuropaatiast

Rakvere teatri „Lahuselu” on vaese mehe „Boob teab”. Rakvere teatri „Lahuselu”, autor Tom Kempinski, tõlkija Joel Sang, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Liisa Aibel ja Tarvo Sõmer. Esietendus 6. IX Rakvere teatri väikeses saalis.

Uno Loobist iiri kolba ja prillideta hobuseni

Rakvere teater on alustanud uut hooaega agaramalt kui paljud teised, juba on jõudnud esietenduseni kaks uuslavastust: 6. septembril pääses väikeses saalis lavale Kalju Komissarovi „Lahuselu” ja 20. septembril suures saalis Rein Raua kirjutatud-lavastatud „Vend”. Järgmist esietendust on oodata 7. detsembril, kui Elina Pähklimäe käe all saab lavaküpseks soome kirjaniku Hannu…

Noored ja vanad Vargamäel

Teatripublikki on Vargamäel eriline. Kindlasti on selles oma osa aastakümnete teatritraditsioonil, kohavaimul, Tammsaare sõnal ja sõnumil.
Viljandi Ugala „Vanad ja noored”, autor Anton Hansen Tammsaare, dramatiseerijad Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, lavastaja Vallo Kirs, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Villu Konrad. Mängivad Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Klaudia Tiitsmaa,…

Tööjuttu muusikapäeva eelõhtul

Juko-Mart Kõlar: „Õnneks pole meil nii palju raha, et meie kultuur saaks degenereeruda.”

2013. aasta muusika-auhinnad

Nagu juba tavaks, autasustati rahvusvahelisel muusika­päeval Eesti väljapaistvamaid muusikainimesi.

Võimas avalöök

Kontserdisarja „Eliitkontserdid” avakontsert: Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Marko Martin (klaver/orel) 24. IX Estonia kontserdisaalis.

Euroopa jazzielu korraldajaid köidavad keskkonna säästlikkuse teemad

12. – 15. septembrini kogunes üle saja jazziorganisatsiooni juhi Trondheimi Euroopa Jazzivõrgustiku (Europe Jazz Networki – EJN) aastakoosolekule, et arutada uusi koostööprojekte ja tegevussuundi. Sündmusega ühendati mainekas Põhjamaade noorte jazzartistide konkurss Young Nordic Jazz Comets ning Norra jazzi esitluskontserdid.

Priiuse müümine Pinocheti aegu

Poliitiline draama „Ei” on ajalooliste sugemetega mõistujutt turumajandusliku aateäri telgitagustest.
Mängufilm „Ei” („No”, Tšiili 2012, 118 min), režissöör Pablo Larraín. Osades Gael García Bernal, Alfredo Castro, Antonia Zegers, Marcial Tagle jt. Linastub kinos Artis.

Filmianarhia sügiseses Helsingis

Tänavune XXVI filmifestival „Armastus ja anarhia” on traditsioonidega suurüritus.

Jah, härrad riigimehed!

„Riigimehed”, „Jah, härra peaminister” ja muu poliithuumor ETVs.

Demokraatia juhised ja diktatuuri paljastused

Perestroika taassünd kaubamaja tunnelis.
Pealelend: Anu Vahtra ja Indrek Sirkel

Pealelend: Anu Vahtra ja Indrek Sirkel

Kirjastus Lugemik osales 19. – 22. septembrini esimese Eesti kirjastusena New Yorgi kunstiraamatumessil.Kas New York Art Book Fair vastas teie ootustele?Kindlasti vastas, enamgi veel. Võimalus näha ligi 280 messil osalenud väikekirjastuse, raamatupoe ning isekirjastaja väljapanekut, arvukad vestlused messikülastajatega, olulised professionaalsed kontaktid – nelja päevaga vastu võetud infot alles üritame seedida.…
Rektori käskkiri

Rektori käskkiri

Sellest, et poliitilise karjääri tegemine nõuab Eestis ebainimlikult paksu nahka, visadust ja leidlikkust, laulis Lauri Saatpalu juba paarkümmend aastat tagasi. Edaspidi on näitlejad karikeerinud poliitilist pürgurlust nii teatri-, filmi- kui ka seriaalikunstis. Niisiis ei tohiks poliitiku mood tungida sisse korraga uksest ja aknast, korstnast ja kanalisatsioonist olla üllatus isegi akadeemiliste…

Alandustasu

Käinuks Ristikivi ilmasõjas …

Eesti ja Soome võrdlemise harjumust pole soomlastel tänase päevani. Haritud soomlase vaimne tagamaa on Euroopa.Olavi Paavolainen, Sünge monoloog. Päevikulehekülgi aastaist 1941–1944. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 704 lk.

Võimu kohalolu tähendusest ehk semiootiliselt poliitilisest

Poliitilisuse semiootika, Acta Semiotica Estica IX. Koostajad ja toimetajad Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson, Ott Puumeister,keeletoimetaja Eva Lepik. Kaane kujundanud Rauno Thomas Moss. Eesti Semiootika Selts, 2012. 282 lk.

Inimesed joovad kaubamärki ja elustiili

Mis seob teid, Johns Hopkinsi ülikooli rahvatervise professorit, Eestiga?David Jernigan: Minu esimene külaskäik Eestisse oli 1996. aastal, kui ma kirjutasin oma doktoriväitekirja alkoholiturunduse  globaliseerumisest ning võrdlesin kolme riiki: Malaisiat, Zimbabwet ja Eestit. Eestis olid tollal alkoholiprobleemid üüratud: alkoholi müüdi kõikides kioskites. Eesti puhul oli huvitav, kui kiiresti muutuva turuga oli…

Kas Marxil oli õigus?

Muljeid XXIII filosoofia maailmakongressilt.

Teaduse rahastamise reformi teine aasta

Õhus on tuntavat pinget.
Sirp