Sirp läheb kollaseks!
Reedel, 13. septembril ilmub Sirp uues formaadis ja uues kujunduses ja see juhtub toimetuse täiel teadmisel, mitte õnn e/ ebaõnne kuupäeva saatanlikul mõjul. Uue kujunduse, nagu praegusegi, on loonud Piia Ruber ja Kristjan Mändmaa ning seda iseloomustab konservatiivne lugejasõbralikkus. Kasutusse on võetud Eesti tähedisainer Anton Kooviti loodud kirjatüüp „Aleksei“.
Oma teoseid värvilisena loovate kunstnike õiglasemaks kohtlemiseks hakkab…
Oma teoseid värvilisena loovate kunstnike õiglasemaks kohtlemiseks hakkab…
1 minut
Pildialbum idiootidele
Kes see ikka enam mäletaks, millised erakonnad 2005. aasta juunis olid poliitilise välireklaami keelustamise poolt aktiivse valimiskampaania ajal ja kes olid vastu?! Keelu vastu olid ühendamata liberaalid, Kesk- ja Reformierakond. Rahvasaadik…
3 minutit
Eesti koht Euroopa äärealade majandusarengus
Balti riikides toetati ülemineku käigus kaotajaid kõige vähem, töötud ja pensionärid jäeti saatuse hooleks. Üleminekukompensatsioon moodustas Baltimaadel poole Visegrádi riikide ja vaid kolmandiku Sloveenia mahust. Kõnealune raamat ja selle autorid pälvisid 2013. aasta Stein Rokkani auhinna. Stein Rokkan (1921–1979) oli norra politoloog, kelle töö Euroopa riikide ja parteisüsteemide uurimisel on olnud…
5 minutit
Mütoloogiline Jäälahing
Grupi suurust piiras keskajal Euroopa ilmalike ülikute kirjaoskamatus, mistõttu ühtsustunnet kandsid tollal ennekõike suuline info ja isiklikud suhtevõrgustikud.
Andres Adamson, 1242 – müüti murdes. Toimetanud Piret Ruustal. Kujundanud Epp Marguste. Argo, 2013. 134 lk.
Andres Adamson, 1242 – müüti murdes. Toimetanud Piret Ruustal. Kujundanud Epp Marguste. Argo, 2013. 134 lk.
6 minutit
Väljasurev agraarajalugu
Nagu meelelahutusmaailmas on ka ajalookirjutuses juba ammu žanri määratlemine meelevaldne.
Tiit Rosenberg, Künnivaod: Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, IX.) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 480 lk.
Tiit Rosenberg, Künnivaod: Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, IX.) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 480 lk.
3 minutit
Kultuurisemiootika traditsioon ja autokommunikatsioon
1973. aastal ilmusid pärast järjekordseid suvekooli päevi Vjatšeslav Ivanovi, Juri Lotmani, Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporovi ja Boriss Uspenski sulest kultuurisemiootika ja Tartu-Moskva koolkonna sündi manifesteeriv „Kultuurisemiootika teesid (slaavi tekstidest lähtuvalt)”.
4 minutit
Subjektsuse naasmine
Mark Raidpere näitus „Damage” („Kahju”) EKKM is kuni 8. IX, kuraatorid Anders Härm ja Eugenio Viola.
Tegelikult oled ju Sinagi hea ja pehme loomuga inimene, aga sugugi mitte igal lapsel ei jätku…
Tegelikult oled ju Sinagi hea ja pehme loomuga inimene, aga sugugi mitte igal lapsel ei jätku…
7 minutit
EKKM sõltumatul kunstimessil
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) osales 30. VIII – 1. IX Kopenhaageni sõltumatul kunstimessil „Alt_Cph 13”.
2 minutit
Kunst kui üleilmne fenomen
Miks käsitletakse kunstiajaloos ainult „surnud valgeid mehi” ja kanoonilisi kunstiteoseid? Intervjuu professor Kitty Zijlmansiga.
7 minutit
Kolm tagasivaadet kunstisuvele
Kuigi viimastel aastatel ei saa meil rääkida spetsiaalselt suveks mõeldud suurt hulka kunstihuvilisi (-professionaale) koondavatest kunsti suurüritustest, ei ole alust väita, et kunstisuvel kui sellisel oldaks vähem tegus, et midagi märkimisväärset enam ei toimu, et tegemist oleks n-ö hapukurgihooajaga.
6 minutit
Keha kui küsimus, mitte vahend
Belgia koreograaf Louise Vanneste: „Kunstnik vastutab alati selle eest, mida ta lavale toob.”
Augusti tantsufestivalil esitles oma loomingut noor omanäoline belgia koreograaf Louise Vanneste, kelle minimalistlik, ent filigraanne käekiri pälvib Euroopa tantsuilmas üha suuremat tähelepanu ja tunnustust.
Augusti tantsufestivalil esitles oma loomingut noor omanäoline belgia koreograaf Louise Vanneste, kelle minimalistlik, ent filigraanne käekiri pälvib Euroopa tantsuilmas üha suuremat tähelepanu ja tunnustust.
5 minutit
August tantsu- ja etenduskunstide piirimail
XIV Augusti tantsufestival 21. – 31. Augustini Tallinnas.
4 minutit
Tehisintellekt ad hominem
Annie Dorsen pani robotid omavahel vestlema.
„Hello Hi There” („No terekest kah”), idee autor ja lavastaja Annie Dorsen (US A), video ja projektsiooni autor Kate Howard (US A), süsteemide looja ja helikujundaja Jeff Gray (US A), lava- ja valguskujundaja Edward Pierce (Taani), juturobotite tarkvara looja Robby Garner (US A). Augusti tantsufestivalil 26. VIII Kanuti gildi saalis.
„Hello Hi There” („No terekest kah”), idee autor ja lavastaja Annie Dorsen (US A), video ja projektsiooni autor Kate Howard (US A), süsteemide looja ja helikujundaja Jeff Gray (US A), lava- ja valguskujundaja Edward Pierce (Taani), juturobotite tarkvara looja Robby Garner (US A). Augusti tantsufestivalil 26. VIII Kanuti gildi saalis.
3 minutit
Vastamata kõnedele ei saa vastata
Lavastuse „Preili Julie” tegelased on ausad omakasupüüdjad ega isegi teeskle empaatiat.
Projektiteatri Kell Kümme „Preili Julie”, autor August Strindberg, lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Kersti Heinloo, Andres Mähar ja Kati Ong. Esietendus 16. VIII Kõue mõisas.
Projektiteatri Kell Kümme „Preili Julie”, autor August Strindberg, lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Kersti Heinloo, Andres Mähar ja Kati Ong. Esietendus 16. VIII Kõue mõisas.
4 minutit
Pealelend: Hedi-Liis Toome ja Liina Unt, „Teatrielu 2012” koostajad
Tartus kestva teatrifestivali „Draama” raames tutvustati teisipäeval artiklikogumikku „Teatrielu 2012”, mille seekordsed koostajad on teatriteadlane Hedi-Liis Toome ja -kunstnik Liina Unt, teatristatistika osa on pannud kokku Tiia Sippol.
Raamatu koostamine on mõnes mõttes nagu lavastamine, enamasti peab olema ikka mingi kontseptsioon. Millise põhimõtte järgi hakkasite teie…
Raamatu koostamine on mõnes mõttes nagu lavastamine, enamasti peab olema ikka mingi kontseptsioon. Millise põhimõtte järgi hakkasite teie…
2 minutit
Tagantjärele täpsustus
2011. aasta 20. mail ilmus Sirbis usutlus Eesti Romaaniühingu rahvaga, kus oli lugeda: „1994. aastal loodi Eesti Romaanifond, esimeheks Rein Põder ja direktoriks Olev Remsu”.
Päris nii see siiski ei olnud. Tahtsin kohe Sirbile parandust pakkuda, aga kuna soovisin, et see oleks peale minu sõnade ka „dokumentaalselt“ kinnitatud, pöördusin Heino Kiige poole, teades, et tema oma põhjalikkusega…
Päris nii see siiski ei olnud. Tahtsin kohe Sirbile parandust pakkuda, aga kuna soovisin, et see oleks peale minu sõnade ka „dokumentaalselt“ kinnitatud, pöördusin Heino Kiige poole, teades, et tema oma põhjalikkusega…
1 minut
Must tomat ruumilises pimeduses
Maarja Kangro, Must tomat. Kujundanud ja illustreerinud Jaanus Samma. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 80 lk.
Maarja Pärtna, Läved ja tüved. Toimetanud Mart Velsker. Illustreerinud Kristina Viin, kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 88 lk.
Maarja Pärtna, Läved ja tüved. Toimetanud Mart Velsker. Illustreerinud Kristina Viin, kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 88 lk.
12 minutit
Õudusi öös ja tühjust toas
Mariliin Vassenin, Horror vacui. Kujundanud Ivi Piibeleht. NyNorden, 2013. 64 lk.
3 minutit
Ivar Kreuger – Estonia teatri maailmakuulus ehitaja
Sada aastat tagasi avatud Estonia teatrihoone väärika juubeli puhul räägitakse kindlasti siin-seal taas üle rahvusliku arhitektuurisümboli ehitamislugu. Juba 1938. aastal pani Hugo Peets selle kõik põhjalikult kirja ja edaspidi on sealt aina ammutatud. Mida polnud Peetsi monograafias, seda pole olnud ka järgmistes Estonia raamatutes, näiteks Karl Elleri nime.
6 minutit
Uus Venemaa Andres Mustoneni diktatuuri all
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert: sümfooniaorkester Novaja Rossija, dirigent Andres Mustonen, solist Heli Veskus 31. VIII Estonia kontserdisaalis.
4 minutit
Töö, töö ja veel kord töö
Eri Klasi meistrikursus sai lõppakordi pidulikul kontserdil Tartu Jaani kirikus.
3 minutit
Keelpillipärleid kammermuusikafestivalilt
Seekord 21. – 29. VIII väldanud Tallinna IX kammermuusikafestivali 11 kontserdist jõudsin kuulata kuut. Napilt üle poole ei võimalda just põhjapanevaid üldistusi, siiski võib vist öelda, et panustatud oli kõrge tasemega keelpillimängijate esitlemisele.
5 minutit
Pealelend: Jüri Allik, eksperimentaalpsühholoogia professor
Kuidas tekib kohamälu?
On üsna kindel, et kohamälu on tekkinud evolutsioonis mitmel korral ja üsna sõltumatult. Hea kohamälu peab olema lindudel, kes rändavad tuhandeid kilomeetreid ja jõuavad tagasi oma pesasse, mida kasutasid eelmisel aastal. Kuid hea kohamälu on ka näiteks kaevuvatel herilastel, kes peavad ühte ja samasse urgu…
On üsna kindel, et kohamälu on tekkinud evolutsioonis mitmel korral ja üsna sõltumatult. Hea kohamälu peab olema lindudel, kes rändavad tuhandeid kilomeetreid ja jõuavad tagasi oma pesasse, mida kasutasid eelmisel aastal. Kuid hea kohamälu on ka näiteks kaevuvatel herilastel, kes peavad ühte ja samasse urgu…
2 minutit
Andmesidekultuur – kaasamine, lihtsustamine ja põgenemine
Maailm on muutunud, uued esteetilised väärtused sünnivad viimaste aegade tehnoloogilise superarengu toel, kuid räägivad kaugelt enamast kui inimkonna tehnoloogilisest võimekusest.
6 minutit
Asteriski suvi
28. juulist kuni 4. augustini leidis Okasroosikese lossis Tallinnas Vene tänaval kaheksa päeva jooksul aset Asteriski suvekool,* mida võib pidada otseseks järjeks Asteriski raamatupoe üritustele. Suvekooli eesmärk oli tutvustada graafilise disaini võimalikke vorme, mis on maailmas esile kerkinud viimase aastakümne jooksul.
7 minutit
Maailma arhitektuuri tulevik linnahallis
Ülevaade Tallinna arhitektuuribiennaali arhitektuurikoolide näitusest linnahallis.
4 minutit
Varjualuste maailm Pedaspeal täienes tsikuraadiga
Veronika Valgu küsimustele vastab arhitekt Jaan Tiidemann.
3 minutit
Kuidas saavutada sidusam Eesti?
Kodanikuühiskond ei lõiku otsustavalt poliitikasse ja parteimehed vaid naeravad jõuetu surve peale.
7 minutit
Mis muutub muuseumikülastajale?
Juulis jõustus täiesti uus muuseumiseadus, eelmine pärines 20 aasta tagusest ajast. Mis ja miks muutus muuseumide külastajate seisukohalt?
6 minutit
Muinsuskaitse piits ilma präänikuta
Muinsuskaitse on olnud juba aastaid kriitika all.
Näituse „Ultima memoria” kuraatorina avastasin, et probleemid on olnud inimeste huultel juba üle 20 aasta. Mis on põhjuseks, et asja ei ole saadud korda? Huvitav ja imelik . . . .
Näituse „Ultima memoria” kuraatorina avastasin, et probleemid on olnud inimeste huultel juba üle 20 aasta. Mis on põhjuseks, et asja ei ole saadud korda? Huvitav ja imelik . . . .
8 minutit
Pealelend: Kalev Uustalu, Muinsuskaitseameti juhataja
Muinsuskaitseameti juhataja KALEV UUSTALU, millele tugineb Eesti muinsuskaitsepoliitika?
2 minutit
Eluniit
Meil on avastada hämmastavalt palju ülihuvitavaid uusi ämblikuliike ja nende omadusi.
Minu kogemuse põhjal on levinuim küsimus zooloogile: mis oli enne, kas muna või kana? Kummalisel kombel ei ole keegi minu käest küsinud, kumb oli enne, kas ämblik või ämblikuniit. Selge, et ämblik ei teki oma niidist, nii nagu kana koorub munast. Ometi on küsimusele sama raske vastata kui kana…
Minu kogemuse põhjal on levinuim küsimus zooloogile: mis oli enne, kas muna või kana? Kummalisel kombel ei ole keegi minu käest küsinud, kumb oli enne, kas ämblik või ämblikuniit. Selge, et ämblik ei teki oma niidist, nii nagu kana koorub munast. Ometi on küsimusele sama raske vastata kui kana…
6 minutit
Enesemüümise talumatu kergus
Ilu kaubastumine, võimu taotlemine keha kaudu ja suhtlusmeedia käepärasuse ja kasutuslihtsuse pahupool.
Mängufilm „Noor ja ilus” („Jeune & Jolie”, Prantsusmaa 2013, 93 min), režissöör ja stsenarist François Ozon, operaator Pascal Marti, helilooja Philippe Rombi, produtsendid Eric ja Nicolas Altmayer. Osades Marine Vacth, Géraldine Pailhas, Frédéric Pierrot, Fantin Ravat jt. Linastub Forum Cinemase ketis.
Mängufilm „Noor ja ilus” („Jeune & Jolie”, Prantsusmaa 2013, 93 min), režissöör ja stsenarist François Ozon, operaator Pascal Marti, helilooja Philippe Rombi, produtsendid Eric ja Nicolas Altmayer. Osades Marine Vacth, Géraldine Pailhas, Frédéric Pierrot, Fantin Ravat jt. Linastub Forum Cinemase ketis.
4 minutit
Kuid homme olgem kained!
Korvpalli EM -i valikmäng Eesti-Bulgaaria. ET V 2,1. IX kl 19.50.
„Uudis +”. Vikerraadio, 2. IX kl 12.15.
„Mehed ei nuta”. Raadio Kuku, 3. IX kl 11.05. Postimehe, Eesti Päevalehe/Delfi ja Õhtulehe korvpallilood 2.-3. IX.
Basketball, september 2013.
„12 joovastavat punkti” – nii pealkirjastas Postimees oma esileheküljel päeva kõige olulisema teema 2. septembril. Kuigi oli esimene koolipäev, sooviti õpilastele…
„Uudis +”. Vikerraadio, 2. IX kl 12.15.
„Mehed ei nuta”. Raadio Kuku, 3. IX kl 11.05. Postimehe, Eesti Päevalehe/Delfi ja Õhtulehe korvpallilood 2.-3. IX.
Basketball, september 2013.
„12 joovastavat punkti” – nii pealkirjastas Postimees oma esileheküljel päeva kõige olulisema teema 2. septembril. Kuigi oli esimene koolipäev, sooviti õpilastele…
3 minutit
Auhinnatud ja korralik igavus
Mängufilm „Soovin, et oleksid siin” („Wish You Were Here”, Austraalia 2012, 89 min), režissöör ja stsenarist Kierna Darcy-Smith, kaasstsenarist Felicity Palmer. Osades Joel Edgerton, Felicity Price, Teresa Palmer, Anthony Starr jt. Linastub kinos Artis ja kinoketis Forum Cinemas.
3 minutit
Soodevahe aednikud lennujaama jalus
Dokumentaalfilm „Suur-Sõjamäe” (Diafilm 2013, 52 min), režissöör Aljona Suržikova, operaator ja produtsent Sergei Trofimov, monteerijad Aljona Suržikova, Sergei Trofimov ja Julia Išakova, toimetaja Marje Jurtšenko, konsultant Virkko Lepassalu. Esilinastus 5. IX kinos Artis.
4 minutit
Vaimustav üheshingamine
Olgu riigikord milline tahes, eestlaste silmad säravad laulupeol ikka ühtmoodi.
Dokumentaalfilm „Üheshingamine”(Allfilm, Sky Films, Northen Light Productions, 2013, 55 min), režissöör Maureen Castle Tusty, produtsendid Piret Tibbo-Hudgins, James Tusty ja Bestor Cram. Linastub kinos Artis.
Dokumentaalfilm „Üheshingamine”(Allfilm, Sky Films, Northen Light Productions, 2013, 55 min), režissöör Maureen Castle Tusty, produtsendid Piret Tibbo-Hudgins, James Tusty ja Bestor Cram. Linastub kinos Artis.
3 minutit
