2013-20 (3442)
Kultuuri olemus ei mahu Exceli tabelisse
Elo ja Mikk Üleoja kooriliikumisest ja kultuurist üldse
Eesti koorimuusikas on Elo ja Mikk Üleoja sama tuntud nimed nagu nende vanemad Ene ja Ants Üleoja. Ega Mikk selle väitega vähemasti enda osas küll päriselt nõustu: „Isa oli omal ajal ikka täielik ikoon.” Kahtlemata oli ning on seda senini, kuid tegusid…
Eesti koorimuusikas on Elo ja Mikk Üleoja sama tuntud nimed nagu nende vanemad Ene ja Ants Üleoja. Ega Mikk selle väitega vähemasti enda osas küll päriselt nõustu: „Isa oli omal ajal ikka täielik ikoon.” Kahtlemata oli ning on seda senini, kuid tegusid…
6 minutit
Õied õrnad
Eesti eakas nunn Jeruusalemma kloostri vaikuses.
Dokumentaalfilm „Õlimäe õied” (Silmviburlane, 2013, 70 min), režissöör, stsenarist ja monteerija Heilika Pikkov, helilooja Sven Grünberg, produtsent Ülo Pikkov. Esilinastus 9. V kinos Sõprus, linastub 23. maini kinos Artis ja Tartu kinos Ekraan ning Kinobussi abiga üle Eesti.
„Kuule, tule lähme siit vähe eemale, ma…
Dokumentaalfilm „Õlimäe õied” (Silmviburlane, 2013, 70 min), režissöör, stsenarist ja monteerija Heilika Pikkov, helilooja Sven Grünberg, produtsent Ülo Pikkov. Esilinastus 9. V kinos Sõprus, linastub 23. maini kinos Artis ja Tartu kinos Ekraan ning Kinobussi abiga üle Eesti.
„Kuule, tule lähme siit vähe eemale, ma…
3 minutit
Eikusagi keskpaigas
Perelugu, raudteelase elu, luulearmastus ja pildikesi raudteeromantikast.
Dokumentaalfilm „Raudteemaja nr 3” sarjas „Eesti lood” (Revolver Film, 2012, 28 min), režissöör Karin Reinberg-Šestakov, stsenaristid Karin Reinberg-Šestakov ja Hille Karm, operaatorid Jüri-Illimar Šestakov, Hille Karm ja Viktor Koškin, monteerija Jüri-Illimar Šestakov. Produtsent Karin Reinberg-Šestakov. ETVs 30. I.
Raasiku on alevik, mille iseloomustamiseks sobib…
Dokumentaalfilm „Raudteemaja nr 3” sarjas „Eesti lood” (Revolver Film, 2012, 28 min), režissöör Karin Reinberg-Šestakov, stsenaristid Karin Reinberg-Šestakov ja Hille Karm, operaatorid Jüri-Illimar Šestakov, Hille Karm ja Viktor Koškin, monteerija Jüri-Illimar Šestakov. Produtsent Karin Reinberg-Šestakov. ETVs 30. I.
Raasiku on alevik, mille iseloomustamiseks sobib…
3 minutit
Ühe katastroofi genealoogia
Kuna režissöör Riho Västrik on andnud eluõiguse mälestuste paljususele, kujuneb vaatajaga aktiivne dialoog.
Dokumentaalfilmi „Tulekahju paine” (Vesilind 2013, 60 min) režissöör Riho Västrik, stsenaristid Riho Västrik ja Liina Triškina, produtsent Riho Västrik, operaatorid Arvo Vilu ja Riho Västrik, helilooja Tiit Kikas, monteerija Liina Triškina, helirežissöör Seppo Vanhatalo. Esilinastus 16. IV BFMi…
Dokumentaalfilmi „Tulekahju paine” (Vesilind 2013, 60 min) režissöör Riho Västrik, stsenaristid Riho Västrik ja Liina Triškina, produtsent Riho Västrik, operaatorid Arvo Vilu ja Riho Västrik, helilooja Tiit Kikas, monteerija Liina Triškina, helirežissöör Seppo Vanhatalo. Esilinastus 16. IV BFMi…
3 minutit
Tippsport teleekraanil = primitiivne natsionalism
Miks ma vaatan enam-vähem kõiki tippvõistluste spordiülekandeid, eriti eestikeelseid?
Sellepärast, et mul oleks põnev ja huvitav, ning soovitav, et nalja saaks ka. Tippsport on eelkõige tsirkus, „sporditsirkus”. Ja just televisioon on ta suurel määral selliseks teinud, nõudes iga spordiala formaadi kohandamist oma nõudmistega niipalju kui võimalik. Suurepäraselt demonstreerib seda näiteks Usain…
Sellepärast, et mul oleks põnev ja huvitav, ning soovitav, et nalja saaks ka. Tippsport on eelkõige tsirkus, „sporditsirkus”. Ja just televisioon on ta suurel määral selliseks teinud, nõudes iga spordiala formaadi kohandamist oma nõudmistega niipalju kui võimalik. Suurepäraselt demonstreerib seda näiteks Usain…
4 minutit
Veri vemmeldab, tulevik tuksub
Noortenädala raames näidati kinos Sõprus täiskasvanuks sirgumise filme.
9. – 14. maini sai noortenädala raames näha kuut noortele suunatud menufilmi, millest osa olid varem juba „Just filmil” linastunud teosed.
Sirbis olen varem juba kirjutanud filmidest „Punane koer” ja „Must õhupall”, need on pigem perelood. Seekord vaatasin kolme sarnase joonega filmi: „Keith”,…
9. – 14. maini sai noortenädala raames näha kuut noortele suunatud menufilmi, millest osa olid varem juba „Just filmil” linastunud teosed.
Sirbis olen varem juba kirjutanud filmidest „Punane koer” ja „Must õhupall”, need on pigem perelood. Seekord vaatasin kolme sarnase joonega filmi: „Keith”,…
2 minutit
Teater peab püüdlema liiglihata keele poole
Hispaania silmapaistvamaid näitekirjanikke Juan Mayorga: „Kõikidest kunstiliikidest võimaldab teater kõige intensiivsemalt kujutada maailma, kus elame”
„Esimese lugemise” sarja raames lugesid näitlejad Hendrik Toompere jr, Pääru Oja, Ivo Uukkivi ja Ain Lutsepp 7. mail Eesti Draamateatri Maalisaalis Juan Mayorga näidendit „Lõputu rahu”. Ühtlasi esitlesid Eesti Teatri Agentuur ja Hispaania Kuningriigi Suursaatkond…
„Esimese lugemise” sarja raames lugesid näitlejad Hendrik Toompere jr, Pääru Oja, Ivo Uukkivi ja Ain Lutsepp 7. mail Eesti Draamateatri Maalisaalis Juan Mayorga näidendit „Lõputu rahu”. Ühtlasi esitlesid Eesti Teatri Agentuur ja Hispaania Kuningriigi Suursaatkond…
6 minutit
Tantsukujundite looja
Estonia teater tähistas galaetendusega Mai Murdmaa 75. sünnipäeva.
„Tants peab olema kujundites. Mis sa sinna sisse paned, on su enda asi, aga tants peab rääkima kujundites, alluma kujundile. [—] Kujundid tuleb laval läbi tunnetada. Kui see kaob ja jäävad vaid alasti liigutused, siis see ei ole enam kunst,” on öelnud…
„Tants peab olema kujundites. Mis sa sinna sisse paned, on su enda asi, aga tants peab rääkima kujundites, alluma kujundile. [—] Kujundid tuleb laval läbi tunnetada. Kui see kaob ja jäävad vaid alasti liigutused, siis see ei ole enam kunst,” on öelnud…
4 minutit
Lapsed ja Pariisi ooperiteater
Kui muretseme oma väikesel maanukil järelkasvu pärast, siis teatavasti Kesk-Euroopas on see probleem juba ammu märksa valulisem. Selles kontekstis sain rõõmustava kogemuse mõni aeg tagasi (9. II), vaadates Pariisi Ooperi (L’Opéra National de Paris) Palais Garnier’is, kus viimastel aegadel etendatakse põhiliselt ballette, kaht lastele mõeldud ooperit: Maurice Raveli kahevaatuselist lüürilist…
3 minutit
„Bajadeeri” mitu palet
Nii nagu Estonia teatrimaja seisab sajandat aastat keset linna kui ankur, mille ümber kavandatakse uut ja lammutatakse vana arhitektuuri, on ka selle hoone sisu siinse kultuuriruumi teljeks. Estonias eile esietendunud ballett „Bajadeer” loob mitmekülgse kohtumispunkti: Toomas Eduri lavastajavisioon kõrvutub Marius Petipast alguse saanud klassikaga, inglise kunstniku Peter Docherty ruumiline atmosfäär…
8 minutit
Saksa jazzimess toob Eestisse uut hingamist
25. – 28. aprillini kogunesid jazzielu korraldajad ja muusikud Bremenisse muusikamessile „jazzahead!”, mis on kaheksa toimumisaasta vältel kujunenud jazziga seotud professionaalide kõige olulisemaks kohtumispaigaks maailmas. Meie jazziliit tõi tänavuselt messilt koju põnevaid rahvusvahelisi koostööpakkumisi ja kontakte, mis avavad meie muusikutele juba lähitulevikus uusi uksi.
Arvestades, et jazzikogukond on väike ja sündmus…
Arvestades, et jazzikogukond on väike ja sündmus…
3 minutit
Estonia kammer- ja kontserdisaalis
Ainult hääl, kohutavas üksinduses
Poulenci lühiooper „Inimhääl”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht Ivo Sillamaa, Naine – Helen Lokuta, tõlge prantsuse keelest Kulno Süvalep. Esietendus 4. V Estonia kammersaalis.
Francis Poulenc on oma lüürilist tragöödiat Jean Cocteau’ libretole ühes oma kirjas nimetanud „kohutavaks ja ultratundeliseks teoseks”. Peaosas sooviti näha Maria Callast, kuid…
Poulenci lühiooper „Inimhääl”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht Ivo Sillamaa, Naine – Helen Lokuta, tõlge prantsuse keelest Kulno Süvalep. Esietendus 4. V Estonia kammersaalis.
Francis Poulenc on oma lüürilist tragöödiat Jean Cocteau’ libretole ühes oma kirjas nimetanud „kohutavaks ja ultratundeliseks teoseks”. Peaosas sooviti näha Maria Callast, kuid…
4 minutit
Nekroloog viimasele monogaamlasele?
Muusikaline monolavastus „Viimane monogaamlane” Kristiina Ehini samanimelise teose põhjal: muusika Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randalu, libretistid Hanna-Liina Võsa ja Kristiina Ehin, lavastajad Hanna-Liina Võsa ja Liisa Smith. Esitajad: Hanna-Liina Võsa (jutustus ja laul), Kristjan Randalu (klaver) ja keelpillikvartett Prezioso 11. V Kumu auditooriumis.
See et üks (muusikali)lauljana tuntud noor inimene proovib…
See et üks (muusikali)lauljana tuntud noor inimene proovib…
1 minut
Kontserdipeegel
Masinaosad
„Eliitkontserdid XII”: löökpilliansambel Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Madis Metsamart, Vambola Krigul, Lauri Ahone, Heigo Rosin 2. V Estonia kontserdisaalis.
Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai oli seekord välja tulnud värske mõtlemise ja erinäolisest XX sajandi muusikast kombineerinud kavaga koostöös löökpillimängijatega. Tähtsamaks figuuriks oli tõstetud Steve Reich, kellele kavas oli…
„Eliitkontserdid XII”: löökpilliansambel Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Madis Metsamart, Vambola Krigul, Lauri Ahone, Heigo Rosin 2. V Estonia kontserdisaalis.
Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai oli seekord välja tulnud värske mõtlemise ja erinäolisest XX sajandi muusikast kombineerinud kavaga koostöös löökpillimängijatega. Tähtsamaks figuuriks oli tõstetud Steve Reich, kellele kavas oli…
4 minutit
Popstaararhitekt Bjarke Ingels ja arhitektuuriteater
Eelmisel nädalal väisas Tallinna taani arhitekt Bjarke Ingels, kes pidas arhitektuurikeskuse kutsel avaliku loengu „Arhitektuuriteatriks” ristitud üritusel ja osales ühtlasi sügisel toimuva Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) visioonivõistluse žüriis. 38aastane Ingels ja tema 2006. aastal asutatud büroo BIG (Bjarke Ingels Group) on tähelepanuväärne fenomen viimase kümnendi arhitektuurielus: jätkuvalt üsna noor arhitekt, kes…
6 minutit
Tagasivaade buumiaegsele arhitektuurile
Eesti arhitektuurinäitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” Budapestis arhitektuurikeskuses Fuga 7. V – 27 V, kuraator Pille Epner, töörühma kuulusid Karli Luik, Margit Mutso, Inga Raukas. Näituse kujundaja on Inga Raukas, graafilise kujunduse autor Tuuli Aule, fotograaf Martin Siplane. Näituse Ungari partner oli Eesti Instituut Ungaris.
Eesti Arhitektide Liidu näitus „Buum/Ruum. Uus…
Eesti Arhitektide Liidu näitus „Buum/Ruum. Uus…
3 minutit
Uued arhitektuuri-ideed sünnivad robotite abil
15. – 20. aprillini peeti Londonis iga-aastane konverents „Nutigeomeetria” („SmartGeometry”)1, mis käivitati 2001. aastal. Konverents ühendab praksise teadus- ja haridusmaailmaga ning koosneb traditsiooniliselt neljast töötoapäevast ja kahest konverentsipäevast. Tänavuse ürituse võõrustaja oli arhitektuurikool Bartlett2, kuhu tulid üle kogu maailma kokku arhitektid, planeerijad, insenerid, programmeerijad, õppejõud ja üliõpilased, kes on huvitatud…
2 minutit
Pilguheit industriaal-Eestile
„Made in Estonia. Tehtud Eestis – tööstusarhitektuur eile ja täna” arhitektuurimuuseumis kuni 26. V. Kuraatorid Henry Kuningas ja Moonika Eensalu, kujundanud Mariana Hint ja Epp Õlekõrs.
Veel nädala jagu on Eesti arhitektuurimuuseumis avatud suure saali näitus „Made in Estonia. Tehtud Eestis – tööstusarhitektuur eile ja täna”. Kuraatorid Henry Kuningas ja Monika…
Veel nädala jagu on Eesti arhitektuurimuuseumis avatud suure saali näitus „Made in Estonia. Tehtud Eestis – tööstusarhitektuur eile ja täna”. Kuraatorid Henry Kuningas ja Monika…
3 minutit
Jaapani tušimaali kevadnäitus Tallinnas
Näitus „Sumi-e. Jaapani traditsiooniline tušimaal” Adamson-Ericu muuseumis kuni 2. VI. Kuraatorid Kersti Koll ja Taimi Paves, kujundanud Andres Tolts. Näitusega kaasnevad üritused leiab www.adamson-eric.ee.
Jaapani tušimaalil on pikk traditsioon, mis ulatub tagasi XIII-XIV sajandisse, kui valdavalt religioosse taustaga hiina maalid jõudsid zen-budistliku filosoofia lainel Jaapanisse. Jaapanlastel oli hiina maalikunstiga siiski ka…
Jaapani tušimaalil on pikk traditsioon, mis ulatub tagasi XIII-XIV sajandisse, kui valdavalt religioosse taustaga hiina maalid jõudsid zen-budistliku filosoofia lainel Jaapanisse. Jaapanlastel oli hiina maalikunstiga siiski ka…
5 minutit
Enn Põldroosist kui siinpoolsuse patriarhist
Enn Põldroosi näitus „Credo” Tartu kunstimuuseumis kuni 9. VI.
Tartu kunstimuuseumi kahel korrusel avatud Enn Põldroosi juubelinäitus „Credo” annab põhjuse mõtiskleda selle kunstniku loomingu üle. Tuleb kohe möönda, et Põldroosi loomingulise biograafia ajaline ulatuvus (näituse varasemate ja värskemate maalide vahele jääb 48 aastat) ja sündmusterohkus seavad piirid ka sellele, mida selle…
Tartu kunstimuuseumi kahel korrusel avatud Enn Põldroosi juubelinäitus „Credo” annab põhjuse mõtiskleda selle kunstniku loomingu üle. Tuleb kohe möönda, et Põldroosi loomingulise biograafia ajaline ulatuvus (näituse varasemate ja värskemate maalide vahele jääb 48 aastat) ja sündmusterohkus seavad piirid ka sellele, mida selle…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides
Helemust ja süsivalge Tõnu Tunnel
Artprindi noore fotokunstniku stipendiaadi Tõnu Tunneli näitus „helemust/süsivalge” Tallinna Linnagaleriis kuni 19. V.
Teist aastat välja antud noore fotokunstniku stipendium on suunatud entusiastlikele ja energilistele noortele kunstnikele, kellel on avatud maailmavaade ja kes on valmis tegudeks. See on mõeldud kunstnikele, kes tõesti armastavad seda, mida nad…
Artprindi noore fotokunstniku stipendiaadi Tõnu Tunneli näitus „helemust/süsivalge” Tallinna Linnagaleriis kuni 19. V.
Teist aastat välja antud noore fotokunstniku stipendium on suunatud entusiastlikele ja energilistele noortele kunstnikele, kellel on avatud maailmavaade ja kes on valmis tegudeks. See on mõeldud kunstnikele, kes tõesti armastavad seda, mida nad…
4 minutit
Feminism tähendab naise otsustusõigust ja -võimet
Piia Ruber
Griselda Pollockiga vestleb Reet Varblane.
30. IV esines teaduste akadeemia saalis kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi 20. sünnipäeva loengusarjas väljapaistev feministlik mõtleja, kultuuriteoreetik ja kunstiteadlane Griselda Pollock. Tema uurimused ehk, nagu ta ise neid nimetab, feministlikud sekkumised on juba Rozsika Parkeriga kahasse kirjutatud raamatust „Vanad armukesed” (aga „Old Mistresses” võib tõlkida…
Griselda Pollockiga vestleb Reet Varblane.
30. IV esines teaduste akadeemia saalis kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi 20. sünnipäeva loengusarjas väljapaistev feministlik mõtleja, kultuuriteoreetik ja kunstiteadlane Griselda Pollock. Tema uurimused ehk, nagu ta ise neid nimetab, feministlikud sekkumised on juba Rozsika Parkeriga kahasse kirjutatud raamatust „Vanad armukesed” (aga „Old Mistresses” võib tõlkida…
7 minutit
Õhkav jantimine Venemaal
Thavet Atlas, Elupiletiga Venemaalt. Toimetaja Teel Pihlak. Sulemees, 2013. 148 lk.
„Elupiletiga Venemaalt” sisaldab pretensioonikat ja eklektilist sisu. Ent kas teose romaaniks nimetamine on ikka õigustatud? Tegu on küll oskusliku kombinatsiooniga kaasahaaravast armastusloost ning fantastilisest seiklusjutust, esitatud napi, minimalistlikult terava huumoriga. Seda iseloomustavad näitemängulised dialoogid ja olukorrad, kõik on looritatud peidetud…
„Elupiletiga Venemaalt” sisaldab pretensioonikat ja eklektilist sisu. Ent kas teose romaaniks nimetamine on ikka õigustatud? Tegu on küll oskusliku kombinatsiooniga kaasahaaravast armastusloost ning fantastilisest seiklusjutust, esitatud napi, minimalistlikult terava huumoriga. Seda iseloomustavad näitemängulised dialoogid ja olukorrad, kõik on looritatud peidetud…
1 minut
Kupee nr 6 aknast näed minevikku
Rosa Liksom, Kupee nr 6. Tõlkinud Kadri Jaanits. Kujundanud Martti Ruokonen. Koolibri, 2013. 192 lk.
Mul on olnud soome kirjaniku Rosa Liksomi kirjandusliku loomingu suhtes varem eelarvamus, kuigi olen tema tegevust kunstniku ja kirjanikuna uudishimulikult jälginud. Tõrksust on toitnud pigem need Gagarinid ja Leninid ning muu nõukogude butafooria, mille taustal Liksom…
Mul on olnud soome kirjaniku Rosa Liksomi kirjandusliku loomingu suhtes varem eelarvamus, kuigi olen tema tegevust kunstniku ja kirjanikuna uudishimulikult jälginud. Tõrksust on toitnud pigem need Gagarinid ja Leninid ning muu nõukogude butafooria, mille taustal Liksom…
6 minutit
Tartu varjatud vertikaal
Pilt ja sõna. Hullunud Tartu 2010–2012. Peatoimetaja Jaan Malin, kunstitoimetaja Kadri Asmer, kirjandustoimetaja Marja Unt. Tõlkijad Bob Beagrie & Andy Wiiloughby, Adam Cullen, Inna Feldbach, P. I. Filimonov, Riina Jesmin, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Norman Kuusik, Ilmar Lehtpere, Brandon Lussier ja Eva Liina Asu-Garcia, Miriam McIlfatrick-Ksenofontov, Eeva Park, Aare Pilv,…
2 minutit
Chalice’i tõsisem debüüt
Chalice, „100% Chalice”. Jumalikud ilmutused, 2012. 86 lk.
100% on Ji kirjastuse valikkogude sari, aga Chalice’i „100%” koosneks nagu uutest, varem avaldamata tekstidest, veel parem, tegemist on üldse Jarek Kasari kirjandusdebüüdiga. Tegelikult leiab tuhnimise peale üles küll, et osa „100%” luuletusi on juba aastaid tagasi plaatidele jõudnud, kohati on raamatu tarbeks…
100% on Ji kirjastuse valikkogude sari, aga Chalice’i „100%” koosneks nagu uutest, varem avaldamata tekstidest, veel parem, tegemist on üldse Jarek Kasari kirjandusdebüüdiga. Tegelikult leiab tuhnimise peale üles küll, et osa „100%” luuletusi on juba aastaid tagasi plaatidele jõudnud, kohati on raamatu tarbeks…
3 minutit
Gailiti galantne kummardus
„Prima vista” kümnes festival 9. – 11. maini möödus elevas sündmustest laetud õhustikus välgatusena, mille mürisev kaja jõuab lugejateni tagantjärele.
Festivali viimasel päeval anti Valgas Nipernaadi kuju juures üle kolmas August Gailiti nimeline auhind. Valdur Mikita ja Mehis Heinsaarega samasse ritta asus Kärt Hellerma oma novelliga „Mängumeri”. Värskele laureaadile lisaks õnnitlustele…
Festivali viimasel päeval anti Valgas Nipernaadi kuju juures üle kolmas August Gailiti nimeline auhind. Valdur Mikita ja Mehis Heinsaarega samasse ritta asus Kärt Hellerma oma novelliga „Mängumeri”. Värskele laureaadile lisaks õnnitlustele…
2 minutit
Philippe Delerm ja Hille Karm: sametiga silmil ja ilma
Philippe Delerm, Väikesed naudingud. Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Linda Uustalu. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2004. 87 lk.
Hille Karm, Saame kokku pühapäeval. Lühikesed linnajutud. Toimetanud Siiri Soidro. Küljendanud ja kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2012. 152 lk.
Tere, Hille,
sinu jutud (olen lugemisega kusagil poole raamatu peal) on olnud sellised armsad väikesed…
Hille Karm, Saame kokku pühapäeval. Lühikesed linnajutud. Toimetanud Siiri Soidro. Küljendanud ja kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2012. 152 lk.
Tere, Hille,
sinu jutud (olen lugemisega kusagil poole raamatu peal) on olnud sellised armsad väikesed…
10 minutit
Entroopia uus, arukas nägu
Kahelda julgetakse suurteski, kindalt kanda kinnitanud teadusideedes.
Lihtsatest asjadest võivad kiirelt saada keerulised: kaos majarahva hulgas köögipannil põlema läinud omletist, inimahvlaste kahejalakõnni areng või paari algtingimusega lähtestatud füüsikalisest süsteemist virguvad emergentsed nähtused. Teooriafüüsikute seas tekkinud uue arusaama järgi ilmneb, et toodud näidete vahel on nii mõndagi ühist. Nimetatud ühisosa määravaim…
Lihtsatest asjadest võivad kiirelt saada keerulised: kaos majarahva hulgas köögipannil põlema läinud omletist, inimahvlaste kahejalakõnni areng või paari algtingimusega lähtestatud füüsikalisest süsteemist virguvad emergentsed nähtused. Teooriafüüsikute seas tekkinud uue arusaama järgi ilmneb, et toodud näidete vahel on nii mõndagi ühist. Nimetatud ühisosa määravaim…
5 minutit
Ettevaatust: ka taimedel on silmad!
Daniel Chamowitz, Mida taim teab. Teejuht meelte maailma. Inglise keelest tõlkinud Kadri Koik ja Kati Metsaots, toimetanud Triin Olvet. Kujundanud Rein Soonsein. Äripäev, 2013. 158 lk. („Imeline teadus”)
Inimesed jagunevad kaheks: need, kes kutsuvad taimi „kes”, teised, kes kutsuvad „mis”. Chamowitz kuulub esimeste sekka. Mina ka. Kes vähegi taimedega tegelnud, see…
Inimesed jagunevad kaheks: need, kes kutsuvad taimi „kes”, teised, kes kutsuvad „mis”. Chamowitz kuulub esimeste sekka. Mina ka. Kes vähegi taimedega tegelnud, see…
3 minutit
Ajaloost ja doktoritest
Laine Randjärve väitekirja põhiprobleemid, miks promovend läbi kukkus.
Göttingenis töötanud filosoofiadoktor (1951) Otto Alexander Webermann (1915–1971), heade tuttavate jaoks lihtsalt OoAaVee suri ratsutamisel arvatavasti südamerabandusse. Ta oli avarate huvidega õpetlane ja väga abivalmis rahvuslane, kes eluajal mingi suure ja ühtlaselt läbikirjutatud raamatuni ei jõudnudki. 1978. aastal ilmus tema pärandist saksakeelne…
Göttingenis töötanud filosoofiadoktor (1951) Otto Alexander Webermann (1915–1971), heade tuttavate jaoks lihtsalt OoAaVee suri ratsutamisel arvatavasti südamerabandusse. Ta oli avarate huvidega õpetlane ja väga abivalmis rahvuslane, kes eluajal mingi suure ja ühtlaselt läbikirjutatud raamatuni ei jõudnudki. 1978. aastal ilmus tema pärandist saksakeelne…
5 minutit
Meie vennad
Prantsuse presidendi sõnavõtus vilksatas paljutähendav ettekuulutus: ükskord hakkame selle üle, et otsuse vastu võtsime, uhkust tundma. Ta pidas silmas otsust, millega samasoolistele abielupaaridele anti õigus lapsendada. Heakskiit sellele, endastki mõista, ei tarvitse olla jäägitu. Sellest siis võidukaks osutunud enamuse apellatsioon tulevikule: praegu pole üksmeel veel täielik, kuid seda otsekohesemalt hakkavad…
3 minutit
Demokraatial lõpp-punkti ei ole
Martin Mölder: „Demokraatia formaalsed institutsioonid jätavad palju võimalusi endaga manipuleerimiseks”
Eesti inimarengu aruandest (EIA) torkab silma, et kaugvaates on Eesti areng lähikümnenditel olnud hea. Detailidesse süvenemisel selgub, et kipume ideaalidest ja viisaka maailma riikidest ikkagi samm taga olema. Üldlevinud demokraatia indeksid paistavad aga keskenduvat muudele sihtidele kui Eesti tasemel…
Eesti inimarengu aruandest (EIA) torkab silma, et kaugvaates on Eesti areng lähikümnenditel olnud hea. Detailidesse süvenemisel selgub, et kipume ideaalidest ja viisaka maailma riikidest ikkagi samm taga olema. Üldlevinud demokraatia indeksid paistavad aga keskenduvat muudele sihtidele kui Eesti tasemel…
3 minutit
Sotsiaalset kapitali on siiski juurde tulnud
Eesti prioriteet on materiaalsed väärtused ehk võitlus hinnatõusu vastu ning kord riigis. Senine sotsiaalmajanduslik areng pole taganud postmaterialistlike väärtuste esiletõusu.
Kolmapäeval esitleti Tallinnas Eesti inimarengu aruannet 2012/2013, „Eesti maailmas”.
Kümne aasta eest kirjutas Rein Taagepera Akadeemias (2003, nr 3) maailma väärtushinnangute uuringut aastate 1995–1998 kohta interpreteerides, et ehkki meile meeldib…
Kolmapäeval esitleti Tallinnas Eesti inimarengu aruannet 2012/2013, „Eesti maailmas”.
Kümne aasta eest kirjutas Rein Taagepera Akadeemias (2003, nr 3) maailma väärtushinnangute uuringut aastate 1995–1998 kohta interpreteerides, et ehkki meile meeldib…
5 minutit
Terve mõistuse vihikud
Marek Strandberg
Inimarengu aruande ilmumisest on saanud Eesti ühiskonnaelu alaline kalendrisündmus, umbes nagu emadepäev või jõulud, mil tehakse kokkuvõtteid, kiidetakse ja laidetakse. Kümme ja enam aastat tagasi põhjustas sotsiaalteadlaste koguteos valitsuses ja laiemalt poliitikkonna hulgas tõrjuvat pahameelt. Osaliselt oli see õigustatud: teadlaste kirjapandu (ja selle kommunikatsioon) oli tänaste sõnumitega võrreldes teravalt…
Inimarengu aruande ilmumisest on saanud Eesti ühiskonnaelu alaline kalendrisündmus, umbes nagu emadepäev või jõulud, mil tehakse kokkuvõtteid, kiidetakse ja laidetakse. Kümme ja enam aastat tagasi põhjustas sotsiaalteadlaste koguteos valitsuses ja laiemalt poliitikkonna hulgas tõrjuvat pahameelt. Osaliselt oli see õigustatud: teadlaste kirjapandu (ja selle kommunikatsioon) oli tänaste sõnumitega võrreldes teravalt…
3 minutit
