Nutunaiste TV võimas läbilöök
ETVs „Meie inimesed”, esmaspäeval kell 20.35; Kanal 2s „Rääkimata lugu” neljapäeval kell 20.00.
Vaesus müüb! Tõsielusaated, mille peategelasteks on haiged, õnnetud ja vähese mõistusega Eesti inimesed, on uus, kuid kiiresti arenev trend meie telemaastikul, mis harmooniliselt ühendab riigi- ja erakanalid. Läbi pisarate reitingutähtede poole!
Kes on tänase Eesti telekangelased? Vaimuhaige noor naine, kes elab koos alkohoolikuga…
Vaesus müüb! Tõsielusaated, mille peategelasteks on haiged, õnnetud ja vähese mõistusega Eesti inimesed, on uus, kuid kiiresti arenev trend meie telemaastikul, mis harmooniliselt ühendab riigi- ja erakanalid. Läbi pisarate reitingutähtede poole!
Kes on tänase Eesti telekangelased? Vaimuhaige noor naine, kes elab koos alkohoolikuga…
3 minutit
Ood kinole nr 3
Lugupeetud kolleegid, äsja oli lõunapooluse vallutamise sajas aastapäev, kohe algab Eesti kino filmi aastapäev. Õieti peaks siin täna olema Sulev Nõmmik, aga kuna teda enam pole, ja Eesti Fellinit, keda me oleme kaua oodanud ja püüdnud kasvatada, samuti pole, siis leppige täna minuga. Sellepärast ka ood number kolm.
I
Juhtus nii, et aprilli lõpul, kas 27. või 28. –…
I
Juhtus nii, et aprilli lõpul, kas 27. või 28. –…
4 minutit
Julge debüüt klassiku vähe tuntud materjaliga
Üks omadus, mis teeb „Coriolanusest” kõnelemist väärt filmi, on vormiline element, mida on huvitav jälgida: nimelt on Fiennese film küllalt teaterlik.
Mängufilm „Coriolanus” (Suurbritannia 2011, 122 min), režissöör Ralph Fiennes, John Logan Williami stsenaarium Shakespeare’i samanimelise näidendi põhjal. Osades Ralph Fiennes, Gerard Butler, Brian Cox, Vanessa Redgrave, Jessica Chastain, Lubna Azabal jt.
„Coriolanus”…
Mängufilm „Coriolanus” (Suurbritannia 2011, 122 min), režissöör Ralph Fiennes, John Logan Williami stsenaarium Shakespeare’i samanimelise näidendi põhjal. Osades Ralph Fiennes, Gerard Butler, Brian Cox, Vanessa Redgrave, Jessica Chastain, Lubna Azabal jt.
„Coriolanus”…
3 minutit
Moodne Raudmees Holmes
Viimased kinopildid Holmesist on uue aja filmid ja modernne Sherlock on üks hoopis teistmoodi tegelane.
Mängufilm „Sherlock Holmes”, („Sherlock Holmes”, USA-S uurbritannia-S aksamaa, 2009, 128 minutit), režissöör Guy Ritchie, operaator Philippe Rousselot, helilooja Hans Zimmer. Osades Robert Downey jr, Jude Law, Rachel McAdams, Mark Strong, Eddie Marsan jt. DVD.
Mängufilm „Sherlock Holmes. Varjude mäng”, („Sherlock Holmes: A Play…
Mängufilm „Sherlock Holmes”, („Sherlock Holmes”, USA-S uurbritannia-S aksamaa, 2009, 128 minutit), režissöör Guy Ritchie, operaator Philippe Rousselot, helilooja Hans Zimmer. Osades Robert Downey jr, Jude Law, Rachel McAdams, Mark Strong, Eddie Marsan jt. DVD.
Mängufilm „Sherlock Holmes. Varjude mäng”, („Sherlock Holmes: A Play…
3 minutit
Teisikud ja surm
Aegamisi süveneva painajaliku ja eelaimusliku atmosfääriga „Rotikuninga” sündmustik kasvab jubeduseks ning filmist saab mitmetasandiline, allteksti ja viidetega linateos.
Mängufilm „Rotikuningas” („Rat King”, Soome-E esti 2012, 95 min), režissöör ja stsenarist Petri Kotwica, operaator Mika Orasmaa, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik Tiina Leesik, helirežissöörid Ivo Felt ja Seppo Vanhatalo, produtsendid Kaarle Aho, Kai Nordberg ja Ivo Felt.…
Mängufilm „Rotikuningas” („Rat King”, Soome-E esti 2012, 95 min), režissöör ja stsenarist Petri Kotwica, operaator Mika Orasmaa, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik Tiina Leesik, helirežissöörid Ivo Felt ja Seppo Vanhatalo, produtsendid Kaarle Aho, Kai Nordberg ja Ivo Felt.…
3 minutit
Pealelend: Evelin Lagle
Sõltumatu Tantsu Ühendus näitab 9., 10. ja 18. veebruari õhtul Tallinnas Kanuti gildi saalis uutele koreograafidele pühendatud sarja „Première” raames kolme verivärsket tantsulavastust. Neid lavastusi näeb ka 15. veebruaril Tartus Genialistide klubis ja 16. märtsil Rakvere teatris.
Kes noortest koreograafidest sel aastal oma töödega publiku ette astuvad?
Evelin Lagle. „Première’i” teavitusjuht: „Première” on meie iga-aastane ettevõtmine, mis annab…
Kes noortest koreograafidest sel aastal oma töödega publiku ette astuvad?
Evelin Lagle. „Première’i” teavitusjuht: „Première” on meie iga-aastane ettevõtmine, mis annab…
1 minut
Kui tahan, peatub lõvi tallena siin …
Ugala „Mõõt mõõdu vastu” on lavastus, mis sobiks isegi Stratfordi The Royal Shakespeare Theatre lavale.
Ugala „Mõõt mõõdu vastu”, autor William Shakespeare, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt, helilooja Olav Ehala. Mängivad Arvi Mägi, Indrek Sammul, Peeter Jürgens, Andres Oja, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Arvo Raimo, Oleg Titov, Maiken…
Ugala „Mõõt mõõdu vastu”, autor William Shakespeare, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt, helilooja Olav Ehala. Mängivad Arvi Mägi, Indrek Sammul, Peeter Jürgens, Andres Oja, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Arvo Raimo, Oleg Titov, Maiken…
4 minutit
Teise pere tõde
Ainuke, kes paistis VAT-teatri „Karinis ja Pearus” oma tegelast mõistvat ja armastavat, oli Katariina Unt.
VAT- teatri „Karin ja Pearu”, autorid Anton Hansen Tammsaare ja Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, valguskujundaja Sander Põllu ja videokunstnik Peeter Ritso. Mängivad Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo. Esietendus 21. I rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Andrus Kiviräha eelmisel aastal ilmunud näidendikogu…
VAT- teatri „Karin ja Pearu”, autorid Anton Hansen Tammsaare ja Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, valguskujundaja Sander Põllu ja videokunstnik Peeter Ritso. Mängivad Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo. Esietendus 21. I rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Andrus Kiviräha eelmisel aastal ilmunud näidendikogu…
5 minutit
Ameerika reaalsus
Reibas ringkäik New Yorgi avangardteatrites
Küllap on kõik New Yorki külastanud ühel meelel, et tegemist on pöörase linnaga. Kindel kapitalismi kants. Maailmalinnale omaselt on seal ka pöörane kultuuripakkumine. Aasta alguses lühidalt, kuid intensiivselt külastatud mitu festivali ja mitukümmend nähtud lavastust annavad julgust üldistusteks. Üks üldistusi seob Ameerika kunsti Euroopaga: mitu nähtud kunstnikku on oma erialase hariduse saanud Euroopas…
Küllap on kõik New Yorki külastanud ühel meelel, et tegemist on pöörase linnaga. Kindel kapitalismi kants. Maailmalinnale omaselt on seal ka pöörane kultuuripakkumine. Aasta alguses lühidalt, kuid intensiivselt külastatud mitu festivali ja mitukümmend nähtud lavastust annavad julgust üldistusteks. Üks üldistusi seob Ameerika kunsti Euroopaga: mitu nähtud kunstnikku on oma erialase hariduse saanud Euroopas…
3 minutit
Ehitusmeister
Tsivilisatsiooni sünnipaik on praegusel Iraagi territooriumil jõgede vahel paiknenud Sumer – „tsiviliseeritud isandate koht”. 6000 aastat tagasi (Eesti aladel ürg- ehk eelajalooline aeg) loodud riik, kirjaoskus, teadus, linnad oma suurte ja keeruliste organisatsioonidega, monumentaalne arhitektuur, kaubandus jms olid aluseks kõikidele Lähis-Ida ja Euroopa kultuuridele. Just siit sai alguse linnaehitus. Uskumatu, kuid 5000 aastat tagasi oli maailma suurim linn…
2 minutit
Kas kuningas on alasti?
Muinsuskaitseamet värske esindustrükise peegelduses
Mälestiste restaureerimine. Enne ja pärast, 2005–2011. Koostanud Britta Lainevool ja Ülo Puustak, toimetanud Meeli Hunt. Kujundanud AS Vaba Maa, fotode autorid Jaan Vali, Tõnu Parmakson, lisaks kasutatud Muinsuskaitseameti ja Puurmanni vallavalitsuse fotosid. Muinsuskaitseamet, 2011. 78 lk.
Värskelt ilmunud esindustrükise (raske on siin muud taotlust näha) idee on tänuväärne: ülevaade muinsuskaitse toetusraha kulutamisest annab rahast…
Mälestiste restaureerimine. Enne ja pärast, 2005–2011. Koostanud Britta Lainevool ja Ülo Puustak, toimetanud Meeli Hunt. Kujundanud AS Vaba Maa, fotode autorid Jaan Vali, Tõnu Parmakson, lisaks kasutatud Muinsuskaitseameti ja Puurmanni vallavalitsuse fotosid. Muinsuskaitseamet, 2011. 78 lk.
Värskelt ilmunud esindustrükise (raske on siin muud taotlust näha) idee on tänuväärne: ülevaade muinsuskaitse toetusraha kulutamisest annab rahast…
2 minutit
Tehkem kõik suured majad korda enne, kui buldooser tuleb lammutama!
Kui uusi mugavaid elamuid ei ehita riik, tuleb kasvatada nn kivilinnade elanikud lahkemaks, et nad annaksid oma säästud korteriühistu käsutusse.
„See on lihtsalt imetlusväärne, kuidas inimesed ennast ülal peavad, kui mööda ja viltu nende omavahelised suhtlemised kulgevad. Nagu meelega! Nagu segaks neid kogu aeg kellegi kiuslik käsi. Linnudki…
„See on lihtsalt imetlusväärne, kuidas inimesed ennast ülal peavad, kui mööda ja viltu nende omavahelised suhtlemised kulgevad. Nagu meelega! Nagu segaks neid kogu aeg kellegi kiuslik käsi. Linnudki…
6 minutit
Pealelend: Juta Lember
Milline sisekujundusobjekt oli Jaani kirik Peterburis? Kuidas selle tegemine välja nägi?
Juta Lember: Jaani kiriku ehitas kohalik Eesti kogudus 1860. aastal, Peterburis elas sajandi lõpul umbes 22 000 eestlast. Enne kiriku valmimist üüris kogudus jumalateenistuseks teisi ruume, soome kirikult näiteks. Nõukogude ajal kirik muidugi konfiskeeriti ja ehitati ümber, tehti sisse vahelaed ja võeti maha torn. Seal olid…
Juta Lember: Jaani kiriku ehitas kohalik Eesti kogudus 1860. aastal, Peterburis elas sajandi lõpul umbes 22 000 eestlast. Enne kiriku valmimist üüris kogudus jumalateenistuseks teisi ruume, soome kirikult näiteks. Nõukogude ajal kirik muidugi konfiskeeriti ja ehitati ümber, tehti sisse vahelaed ja võeti maha torn. Seal olid…
2 minutit
Mõtteid Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiatest
Peab tunnistama, et kultuurkapitali 2011. aasta arhitektuuripreemiate žüriil sel korral väga pikki töömärkmeid esitada ei ole. Nii ehitistevaest aastat ei mäletagi ning meie sügisene ringsõit ei hõivanud sel korral täis töönädalatki. Mulle siiski meeldib, et möödunud aasta oli teistsugune põhjusel, et jäävaid väärtusi kandvate sümbolehitiste kõrval andsid endast märku asjad,…
2 minutit
Eesti Kultuurkapitali 2011. aasta aastaauhinnad
Indrek Hargla Apteeker Melchiori romaanisarja ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest Vt ka: Paavo Matsin, „Melchior on hetero!”, nr 39, 2010, lk 8; Karl Martin Sinijärv, „Suured lood või tasane tuiklemine telepurgi suunas?”, nr 41, 2010, lk 8.
Raoul Kurvits Silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2011. aastal: isikunäitus „VOOL/tööd” Tallinna Kultuurikatlas,…
Raoul Kurvits Silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2011. aastal: isikunäitus „VOOL/tööd” Tallinna Kultuurikatlas,…
2 minutit
Absurdipilk seksuaalvähemuste probleemidele
Art Allmäe isikunäitus „Nägin täna öösel unes . . . .” Hobusepea galeriis 18. – 30. I.
Nägin täna öösel unes, et Allmäe näituse üks eksponaatidest, inimesesuurune mängukaru tuleb minu poole ja tahab midagi öelda. „Ära ütle midagi, ma luban, et kirjutan näitusest artikli ja sa saad kuulsaks!” hüüdsin ja põgenesin. Hakkasin kohe hommikul kirjutama.
Viimasel ajal…
Nägin täna öösel unes, et Allmäe näituse üks eksponaatidest, inimesesuurune mängukaru tuleb minu poole ja tahab midagi öelda. „Ära ütle midagi, ma luban, et kirjutan näitusest artikli ja sa saad kuulsaks!” hüüdsin ja põgenesin. Hakkasin kohe hommikul kirjutama.
Viimasel ajal…
3 minutit
Mida oodata nüüdiskunstilt?
Eile ja täna peetakse Eesti Kunstiakadeemias kunsti, kõrghariduse ja ühiskonna suhteid puudutav konverents „Avalikud ootused”. Konverentsi peaesinejad on Kopenhaageni Kuningliku Kunstiakadeemia rektor kunstiteoreetik Mikkel Bogh, Vilniuse Kunstiakadeemia skulptuuri professor, kunstnik ja teoreetik Henrik B. Andersen, Aalto ülikooli kunsti- ja disainikooli vabade kunstide professor kunstnik Teemu Mäki ning Maribori ülikooli pedagoogika professor Tomaz Zupančič. Arutamise all…
6 minutit
Pealelend: Toomas F. Aru
Luunja intrigeeriva nimega galerii Meie Aja Kangelane alustas tegevust Ervin Õunapuu näitusega. Nüüd olete jõudnud juba neljanda väljapanekuni, Leho Rubise isikunäituseni „Igavene kaif”. Galerii avamise puhul saadetud pressitekstis rõhutasite, et teie galerii on ainuke, kus kunstnikele tagatakse honorar, kus neile nende töö eest ka makstakse. Kas see ikka kehtib? Kuidas galeriid rahastatakse? Kuidas Meie Aja Kangelane…
1 minut
Rahvusvaheline, lärmakas, eklektiline
Nagu Al Paldroki kureeritud üritused ikka, on ka Tartu graafikafestivali Tallinna-keskse alapealkirjaga „Kunstiakadeemia likvideerimine” internatsionaalne, lärmakas, eklektiline ja esteetiliselt ambivalentne (loe: ilu pole see kõikse tähtsam). Avamisel oli kunstnikke kümmekonnast eri riigist (Eesti, Saksa, Poola, Ungari, Soome, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Tšehhi, Slovakkia, Taani). Lärm oli nii audiaalne ehk kõrvakuuldav (eriti avamistel) kui ka…
2 minutit
Kunstiakadeemiate likvideerimine!
Tartu III rahvusvaheline graafikafestival „Kunstiakadeemiate likvideerimine” haarab jaanuarisveebruaris endasse Tartu Kunstimaja kõik galeriid, Tampere Maja, galerii Noorus, loovmajanduskeskuse, Tartu Kirjanike Liidu klubi Krüpt, Noor-Eesti loomekeskuse Nelk ja Tartu lastekunstikooli galerii. Põhimõtteliselt on tegemist Pärnus juba 1998. aastast toimunud „In graafika” formaadi talvise invasiooniga ülikoolilinna, „In graafika” ise tuleb suvepealinnas seekord juulikuus. Tartusse on kogunenud…
2 minutit
Pealelend: Sigrid Kuulmann
Eeloleval esmaspäeval, 6. II kell 18 esitletakse EMTA kammersaalis Eduard Tubina „Kogutud teoste” V seeria XX köidet „Viiuliteosed” (välja andnud Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing ja Gehrmans Musikförlag, Tallinn, Stockholm 2011, 120 lk). Köitesse on koondatud kõik Tubina viiuliteosed peale sonaatide: Kolm pala (1933), Capriccio nr 1 (1937), Meditatsioon (1938), Ballaad (1939), „Süit eesti tantsuviisidest”(1943, 1952),…
2 minutit
Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad
28. jaanuaril tähistati galakontserdiga Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu 30. tegevusaasta algust ning kuulutati välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad.
Aasta kooriks 2011 tunnistati kammerkoor Collegium Musicale, mille dirigent Endrik Üksvärav pälvis ka aasta noore dirigendi tiitli. Esmakordselt auhindade väljaandmise üheksaaastase ajaloo jooksul juhtus, et aasta noore dirigendi koor valitakse ka aasta kooriks. Ka on…
Aasta kooriks 2011 tunnistati kammerkoor Collegium Musicale, mille dirigent Endrik Üksvärav pälvis ka aasta noore dirigendi tiitli. Esmakordselt auhindade väljaandmise üheksaaastase ajaloo jooksul juhtus, et aasta noore dirigendi koor valitakse ka aasta kooriks. Ka on…
2 minutit
Tubli annus Brahmsi
On ühtaegu tähtis ning samas ka tähendusrikas, et jaanuari lõpus sai ERSO ees näha ja kuulda järjest kahte eesti dirigenti, kelle kohta võib liialdamata öelda „maestro” selle sõna otseses ja kõige austavamas tähenduses. Eri Klas ja Neeme Järvi on nimed, mis ei vaja juba ammu tutvustamist isegi üsna muusikakaugetele inimestele, kõnelemata muusikutest. Järvi tegevus on viimasel ajal…
3 minutit
Kes vana asja …
Ühe koosoleku protokoll 2
Eesti Muusikanõukogu aastakoosolek 15. XII 2011 EMTA kammersaalis
Algus eelmises Sirbis.
Diskussiooniplokkide vahel tutvustas kultuuriministeeriumi arendusosakonna juht Jorma Sarv kavandatavaid „Kultuuripoliitika arengusuundi aastani 2020”. Kuigi eelmist, 1998. aasta arengukava polnud õieti vaja enne, kui algas masu ja tuli hakata otsuseid muutma, on viimasel ajal hakatud õigustatult küsima, millistel alustel ja kellega koostöös riik oma otsused teeb.…
Eesti Muusikanõukogu aastakoosolek 15. XII 2011 EMTA kammersaalis
Algus eelmises Sirbis.
Diskussiooniplokkide vahel tutvustas kultuuriministeeriumi arendusosakonna juht Jorma Sarv kavandatavaid „Kultuuripoliitika arengusuundi aastani 2020”. Kuigi eelmist, 1998. aasta arengukava polnud õieti vaja enne, kui algas masu ja tuli hakata otsuseid muutma, on viimasel ajal hakatud õigustatult küsima, millistel alustel ja kellega koostöös riik oma otsused teeb.…
4 minutit
Mõeldes eesti viiulimängule
Piia Ruber
Kristel Pappeli intervjuu Mare Teearuga
Viiulikunstnik ja -pedagoog Mare Teearu on 1960ndate algusest peale osalenud aktiivselt meie muusikaelus ning esinenud sageli ka väljaspool Eesti piire, samuti olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside…
Kristel Pappeli intervjuu Mare Teearuga
Viiulikunstnik ja -pedagoog Mare Teearu on 1960ndate algusest peale osalenud aktiivselt meie muusikaelus ning esinenud sageli ka väljaspool Eesti piire, samuti olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside…
5 minutit
Kaitsmisel väitekirjad
ANTON TŠERTOV, sünd 1984
Tallinna Tehnikaülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutiteadus
Doktoritöö „System Modeling for ProcessorCentric Test Automation” („Süsteemide modelleerimine protsessorikesksete testprogrammide sünteesi automatiseerimiseks”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?645
Kaitsmine toimub neljapäeval, 9. veebruaril kl 15 Tallinnas Raja 15 ruumis IT-209.
Juhendajad: prof Raimund Johannes Ubar ja dr Artur Jutman
Oponendid: prof Matteo Sonza Reorda (Torino Polütehnikum), PhD Gunnar Carlsson (Ericsson AB ) ja dr…
Tallinna Tehnikaülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutiteadus
Doktoritöö „System Modeling for ProcessorCentric Test Automation” („Süsteemide modelleerimine protsessorikesksete testprogrammide sünteesi automatiseerimiseks”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?645
Kaitsmine toimub neljapäeval, 9. veebruaril kl 15 Tallinnas Raja 15 ruumis IT-209.
Juhendajad: prof Raimund Johannes Ubar ja dr Artur Jutman
Oponendid: prof Matteo Sonza Reorda (Torino Polütehnikum), PhD Gunnar Carlsson (Ericsson AB ) ja dr…
2 minutit
Kõigil inimestel on intelligentsus
Intelligentsuse psühholoogia. Toimetajad Rene Mõttus, Jüri Allik ja Anu Realo. Keelekorrektor Leelo Jago, küljendus Aive Maasalu. Kaanekujundus ja makett Kalle Paalits. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.
Kõigil inimestel on intelligentsus – deklareeritakse värskelt ilmunud raamatu „Intelligentsuse psühholoogia” esimeses peatükis. Teid huvitab, kuidas teiega on lood. Palun väga! Sisestage vaid Google’i otsingusse „IQ test” ja 0,16…
Kõigil inimestel on intelligentsus – deklareeritakse värskelt ilmunud raamatu „Intelligentsuse psühholoogia” esimeses peatükis. Teid huvitab, kuidas teiega on lood. Palun väga! Sisestage vaid Google’i otsingusse „IQ test” ja 0,16…
4 minutit
Pontes inter aetates et homines
Inimene on värvusi nägev ja kõrge vanuseni mängida armastav loom. Isegi Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi eelkõige selleks, et ohjeldada regulaarselt toimuvaid Saksamaa ja Prantsusmaa vahelisi sõjamänge. Vastasel juhul oleks meil XX sajandil kahe maailmasõja asemel olnud vähemalt neli maailmasõda. Käesoleva käsitluse formaat välistab inimese võimsaima sisendi – nägemismeele kasutamise ja…
6 minutit
Paremini üleloetud rahvas
Rahvaloendused annavad parema pildi demograafilistest ja muudestki inimgeograafilistest protsessidest ühiskonnas kui arvamusküsitlused, eksperdiarvamused jms. Täpne loendamine annab alati teaduslikuma käsitluse ühiskonnast kui mis tahes kaudne hinnang.
Riiklik statistika ei ole valitsuse kavalus koguda lisaandmeid oma kodanike pitsitamiseks. Kohustab ju see elanikku olema aus ja rääkima asjadest nii, nagu need on. Kui Statistikaamet jagaks oma algandmeid muude…
Riiklik statistika ei ole valitsuse kavalus koguda lisaandmeid oma kodanike pitsitamiseks. Kohustab ju see elanikku olema aus ja rääkima asjadest nii, nagu need on. Kui Statistikaamet jagaks oma algandmeid muude…
5 minutit
Pihtimusromaanist
Jaak Jõerüüdi ja Tõnu Õnnepalu näitel
„Praegu on vist raske eitada tõsiasja, et uussiirus oli nullindate aastate jooksul koputanud vastu eesti kirjanduse ust ning lõpuks sisse saanud – ja mitte üksnes korraks, vaid otsustavusega [—]. Selle tagajärge, autorite eneserefleksiooni, näeme nii luules, proosas kui draamatekstides [—]. Pihtimus kui trend, pihtimus kui harjumus.”1
„Pihtimusromaan” terminina ei ole iseenesest midagi uut,…
„Praegu on vist raske eitada tõsiasja, et uussiirus oli nullindate aastate jooksul koputanud vastu eesti kirjanduse ust ning lõpuks sisse saanud – ja mitte üksnes korraks, vaid otsustavusega [—]. Selle tagajärge, autorite eneserefleksiooni, näeme nii luules, proosas kui draamatekstides [—]. Pihtimus kui trend, pihtimus kui harjumus.”1
„Pihtimusromaan” terminina ei ole iseenesest midagi uut,…
7 minutit
Kes võidab romaanivõistlusest?
Eesti romaanivõistluste traditsiooni alustas kirjastus Loodus 1927. aastal. Sestpeale on Eestis – ja kirjastuse Orto algatusel ka väljaspool Eestit – peetud ligi 30 romaanivõistlust. Võidutööde seas on nii praeguseks eesti kirjandusklassikasse kuuluvaid teoseid kui ka neid, mida peaaegu ei mäletata. Enamasti jääb võistlustööde arv 40 ja 60 vahele, erandiks oli 1985. aasta romaanivõistlus, kui…
2 minutit
Elu võimalikkusest ahermaal
Andrei Ivanov. Peotäis põrmu. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson, toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2011. 287 lk.
Mul on meeldiv tõdeda, et eestivene kirjandus siseneb jõudsal sammul eesti kirjandusruumi ja teadvustab välisilmagi oma olemasolust. Sõltumata sellest, kas india eeposest „Ramajana” oma nime saanud Hanuman, kelle Andrei Ivanov kolm aastat tagasi Venemaale Lollandi otsima lähetas,…
Mul on meeldiv tõdeda, et eestivene kirjandus siseneb jõudsal sammul eesti kirjandusruumi ja teadvustab välisilmagi oma olemasolust. Sõltumata sellest, kas india eeposest „Ramajana” oma nime saanud Hanuman, kelle Andrei Ivanov kolm aastat tagasi Venemaale Lollandi otsima lähetas,…
5 minutit
Musta raamatu valguses
Orhan Pamuk, Must raamat. Tõlkijad Inna Ossiptšuk ja Helen Geršman, toimetaja Urve Eslas, korrektor Ingrid Selg. Kujundaja ja kaanefoto autor Jan Garšnek. Pegasus, 2011. 464 lk.
1.
Kui ma mõtlen linnale, mõtlen enamasti Tallinnale. Tornidele, munakividele ja asfaldile, tuulevaikse suveõhtu oranžikas sudus miraažina virvendavale siluetile, peatusi kuulutavale meeldivale naishäälele bussides, lõhnakuuskedele taksodes, lauluväljaku värava ees seisvatele mustadele autodele,…
1.
Kui ma mõtlen linnale, mõtlen enamasti Tallinnale. Tornidele, munakividele ja asfaldile, tuulevaikse suveõhtu oranžikas sudus miraažina virvendavale siluetile, peatusi kuulutavale meeldivale naishäälele bussides, lõhnakuuskedele taksodes, lauluväljaku värava ees seisvatele mustadele autodele,…
5 minutit
Eesti vajab tasulist algharidust
Eliitkoolide lapsed võtavad haridusest tüki, mida nad peavad täieõiguslikuks omandiks, mida ei pea jagama ei kaotajate, ühiskonna ega õpetajatega.
Lapsi kooli pannes ei tulnud meie peres eliitkoolid (mille üks meist lõpetanud) mõttessegi. Kodulähedane kool oli enesestmõistetav valik. Peagi aga selgus, et nii lapse lasteaiakaaslaste vanemate kui ka kunagiste (tava)koolikaaslaste seas (nii nende hulgas, kellega koos…
Lapsi kooli pannes ei tulnud meie peres eliitkoolid (mille üks meist lõpetanud) mõttessegi. Kodulähedane kool oli enesestmõistetav valik. Peagi aga selgus, et nii lapse lasteaiakaaslaste vanemate kui ka kunagiste (tava)koolikaaslaste seas (nii nende hulgas, kellega koos…
4 minutit
Post-sõnastik
Post. Katkendeid sõnastikust
Läinud sajandi kuuekümnendatest alates võib läänes aset leidnud kultuuriprotsesside kirjeldustes märgata pidevalt korduvaid termineid, teemasid ja lihtsalt märksõnu, mis rõhutavad ajastule iseloomulikke saavutusi, konflikte või suundumusi. Laias laastus on tegemist nähtustega, mida ühendab palju kirutud post-liide. Muidugi võib kohe küsida, kas peaks seda vana nuga ikka veel käiama, kui olulised teemad on juba uussiirus ja e-rahvaloendus?…
Läinud sajandi kuuekümnendatest alates võib läänes aset leidnud kultuuriprotsesside kirjeldustes märgata pidevalt korduvaid termineid, teemasid ja lihtsalt märksõnu, mis rõhutavad ajastule iseloomulikke saavutusi, konflikte või suundumusi. Laias laastus on tegemist nähtustega, mida ühendab palju kirutud post-liide. Muidugi võib kohe küsida, kas peaks seda vana nuga ikka veel käiama, kui olulised teemad on juba uussiirus ja e-rahvaloendus?…
3 minutit
Tagasi Narski juurde!
Deleuze’i Kanti-raamat on nagu liigselt oma mälu usaldava ning sageli loengutelt puuduva õpilase konspekt materjali ebasüsteemselt esitava lektori jutust.
Gilles Deleuze, Kanti kriitiline filosoofia. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Andres Luure. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2011. 120 lk.
Kanti kriitiline filosoofia oli valgustusliikumise teoreetiline kõrgpunkt ja kvintessents: see püüdis teha ruumi mõistusele, ühtlasi selle kasutusala piirates. Filosoofia oli juba…
Gilles Deleuze, Kanti kriitiline filosoofia. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Andres Luure. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2011. 120 lk.
Kanti kriitiline filosoofia oli valgustusliikumise teoreetiline kõrgpunkt ja kvintessents: see püüdis teha ruumi mõistusele, ühtlasi selle kasutusala piirates. Filosoofia oli juba…
4 minutit
Kas Interneti lõpp ja ACTA algus?
ACTA tähendab Euroopa Liidu toetust suurfirmadele ja seda avalikkuse arvelt.
Infoühiskond on lõpuks tõesti ja päris kindlalt käes. Olgu selle tunnistajaks kõik need kired, see pinge, see mastaap, millega maailm on käsitlenud ACTAt (võltsimisvastane kaubanduslepe) ja veidi varem USA regulatsioone SOPA ja PIPA. Reaktsioon ilmestab tõsiasja, et ACTA kehtestumine või mitte-kehtestumine on tõehetk suure enamiku…
Infoühiskond on lõpuks tõesti ja päris kindlalt käes. Olgu selle tunnistajaks kõik need kired, see pinge, see mastaap, millega maailm on käsitlenud ACTAt (võltsimisvastane kaubanduslepe) ja veidi varem USA regulatsioone SOPA ja PIPA. Reaktsioon ilmestab tõsiasja, et ACTA kehtestumine või mitte-kehtestumine on tõehetk suure enamiku…
6 minutit
Eksitavast matuseteatest
Marek Strandberg
Kui Eesti Kirjastajate Liit avaldas oma liikmeskonna mullused müügitulemused, tegi see mõnelegi tusatuju (kommentaariumis, nagu ikka, leidus ka rohkesti parastajaid). Pilt, mis avalikkusele müügitabelite abil loodi, pidi eestlase vaimsest palgest…
Kui Eesti Kirjastajate Liit avaldas oma liikmeskonna mullused müügitulemused, tegi see mõnelegi tusatuju (kommentaariumis, nagu ikka, leidus ka rohkesti parastajaid). Pilt, mis avalikkusele müügitabelite abil loodi, pidi eestlase vaimsest palgest…
3 minutit
