2012-30 (3404)
Pealelend. Tiit Sild
25. juulil avati Tartus Kaarsillal näitus „Jõeruum” (mille on koostanud Jarmo Kauge, Ingrid Ruudi ja Tiit Sild, graafilise disaini autor on Marje Eelma). Mida näitusel esitletakse, millise eesmärgi näitusele seadsite?
Tiit Sild, arhitekt: Läbi linna voolav vesi kätkeb endas suurt sümboolset, aga enamasti ka majanduslikku potentsiaali. Linnu teatakse neid läbivate jõgede…
Tiit Sild, arhitekt: Läbi linna voolav vesi kätkeb endas suurt sümboolset, aga enamasti ka majanduslikku potentsiaali. Linnu teatakse neid läbivate jõgede…
1 minut
Tants läbi majade
Arhitektuur on taust, võib-olla millelegie põnevale – sündmusele, kunstiteosele, filmistseenile. Asetada aga arhitektuur peaossa, see on riskantne. Majadest võib rääkida, nende ülesehitust seletada, taustaks näidata kauneid juttu illustreerivaid kaadreid. Nii on arhitektuurikroonikat tehtud aastaid ja seda on vahel hariv vaadata, et mis see arhitekt mõtles, kui maja tegi, või mis…
4 minutit
Puust tehtud majad, aga mis siis?
Näitus „Agulist arhitektuurini. Tallinna puitmajad” arhitektuurimuuseumis kuni 15. IX, kuraatorid Monika Eensalu, Oliver Orro ja Leele Välja, kujundaja Kristo Kooskora.
Arhitektuurimuuseumis on veel mõnda aega üleval Monika Eensalu, Oliver Orro ja Leele Välja koostatud mastaapne näitus „Agulist arhitektuurini. Tallinna puitmajad”. Probleemiasetus on mõneti üllatav, sest juba 1999. aastal tutvustati samas kogu…
Arhitektuurimuuseumis on veel mõnda aega üleval Monika Eensalu, Oliver Orro ja Leele Välja koostatud mastaapne näitus „Agulist arhitektuurini. Tallinna puitmajad”. Probleemiasetus on mõneti üllatav, sest juba 1999. aastal tutvustati samas kogu…
3 minutit
Tallinna mereäärsed pärlid
Tallinna Kalaranna üks uhkemaid ehitisi on XIX sajandi algupoole fort, mida rahvasuus on hakatud Patarei vanglaks nimetama. Veidi saab aimu ehitise püstitamisjärgsest uhkest valevusest, kui vaadata Armeenia päritolu Vene kunstniku Hovhannes Haivazjani (Ivan Aivazovski) 1844. aastal maalitud vaadet merelt Tallinna linnale. Suve hakul tegi praegune omanik Riigi Kinnisvara AS järjekordse…
5 minutit
Filmimaailm
Sajandi filmiks valiti „Peapööritus”
1950. aastate algul tuli Briti filmiinstituudi kiratseva kuuajakirja Sight & Sound toonasel peatoimetajal Gavin Lambertil idee selgitada välja, millised on professionaalide hinnangul läbi aegade parimad filmid. Tema ettepanekul oli jumet, esimesed „kõige paremate” nimekirjad avaldati 1952. aastal. Samalaadne küsitlus on kestnud tänaseni, iga kümne aasta järel tehakse…
1950. aastate algul tuli Briti filmiinstituudi kiratseva kuuajakirja Sight & Sound toonasel peatoimetajal Gavin Lambertil idee selgitada välja, millised on professionaalide hinnangul läbi aegade parimad filmid. Tema ettepanekul oli jumet, esimesed „kõige paremate” nimekirjad avaldati 1952. aastal. Samalaadne küsitlus on kestnud tänaseni, iga kümne aasta järel tehakse…
2 minutit
Olemise mitu palet ehk Filmikunsti variatsioonid „Fideofestil”
XV Pärnu „Fideofest” Kunstnike Maja hoovis ja Pärnu Rannakinos 10. ja 11. augustil. Osalejad Ivan Gómez Gutiérrez, Pilar Baizán, María Salazar, Miriam Isasi, Víctor Santamarina, Saray Blades, Ignacio Sáez, János Borsos, Lajos Csontó, Roland Farkas, Szabolcs Kisspál, Krisztián Kristóf, Miklós Mécs, Alexander Schikowski, Szacsva Y Pál, Csaba Vándor, Tamás Zádor,…
3 minutit
Jumala poliitika
Kolberg on leidnud õige ja täpse tooni teema käsitlemisel, teeb seda malbelt ja vagalt.
Dokumentaalfilm „Terra Mariana” (St Michaels Media ja Stuudio Navona, 2012, 55 min), režissöör ja operaator Jaan Kolberg, produtsent Kärt Tamm, kunstnik Marko Ausma, laulja Liina Ariadne Pedanik, klaverimängija Ita-Riina Pedanik. Esilinastus 28. VI kinos Artis
Usk on uskumine…
Dokumentaalfilm „Terra Mariana” (St Michaels Media ja Stuudio Navona, 2012, 55 min), režissöör ja operaator Jaan Kolberg, produtsent Kärt Tamm, kunstnik Marko Ausma, laulja Liina Ariadne Pedanik, klaverimängija Ita-Riina Pedanik. Esilinastus 28. VI kinos Artis
Usk on uskumine…
4 minutit
Suveajakirjaniku surm
Tore on olla suveajakirjanik – olla ajakirjanik suvel. Kirjutan, millest pähe tuleb: sääskedest, summerist, folgist, siidrist, kärbestest, grillimisest, õllest, teisest folgist, telkidest, ujumisest. Eriti aga sääskedest. Üle kõige kardan ma elus … sääski.
Ma olen Tallinnast, aga ma ei maksa, sest pressikaardiga saab tasuta. Ise küsin, ise vastan. Ise kuulan pealt…
Ma olen Tallinnast, aga ma ei maksa, sest pressikaardiga saab tasuta. Ise küsin, ise vastan. Ise kuulan pealt…
3 minutit
Kuutõusu kuningriik lapsepõlve piiril
Wes Andersoni film on omanäoline linalugu laste siiruse ja süütuse põrkumisest täiskasvanute maailmaga.
Mängufilm „Kuutõusu kuningriik” („Moonrise Kingdom”, USA 2012, 94 min), režissöör ja stsenarist Wes Anderson, stsenarist Roman Coppola, operaator Robert D. Yeoman. Osades Jared Gilman, Kara Hayward, Bruce Willis, Edward Norton, Bill Murray, Frances McDormand, Tilda Swinton, Harvey Keitel…
Mängufilm „Kuutõusu kuningriik” („Moonrise Kingdom”, USA 2012, 94 min), režissöör ja stsenarist Wes Anderson, stsenarist Roman Coppola, operaator Robert D. Yeoman. Osades Jared Gilman, Kara Hayward, Bruce Willis, Edward Norton, Bill Murray, Frances McDormand, Tilda Swinton, Harvey Keitel…
3 minutit
Eesti Rahva Muuseum ja üldrahvalik siht – Jakob Hurt 2.0
Kultuuripärand, mis on kodudes, tänapäeval ka meie arvutites ja telefonides, võiks olla aines, millelt üles ehitada pilt ühiskonnas viimasel ajal toimunust. Ehk rohkemgi kui prügi, vajavad kokkukogumist ja omavahelist seostamist mälestused, niisamuti, nagu Jakob Hurt kunagi algatas vanavara kogumise.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) oma uuele majale lähemal kui kunagi varem. See…
Eesti Rahva Muuseum (ERM) oma uuele majale lähemal kui kunagi varem. See…
3 minutit
Kurimajandus ja kurimõte internetis
Inimesed ei salli haigusi tekitavaid viirusi, peavad looduse seda osa kahjulikuks. Viirustelgi, nii bioloogilistel kui ka kultuurilistel, on oma roll ja arenguloogika. Sinna hulka kuuluvad ka kurikuulsad võrgu- ja arvutiviirused.
Internetis on välja kujunenud inimese kurjast mõttest kantud keelatud ja kirutud tööstusharu – kurivara tootmine, müük, haldamine ja kurivara kasutusteenuse pakkumine.
Kõik…
Internetis on välja kujunenud inimese kurjast mõttest kantud keelatud ja kirutud tööstusharu – kurivara tootmine, müük, haldamine ja kurivara kasutusteenuse pakkumine.
Kõik…
3 minutit
Keele ilu ja harmoonia küsimus
Keel on rikkam kui maailm ise, kuna selles on võimalik kirjeldada ka seda, mida ei pruugi olemaski olla. Keele abil saab tõmmata piire sinna, kus neid pole. Saab tekitada pooli ja opositsioone, nagu kirjutab Kalevi Kull tänases loos „Olla elus”. Kas see on hea või halb? Nii ei saagi küsida,…
2 minutit
Olla elus
Üheski meie praegusel hetkel elusas rakus pole elu katkenud juba vähemalt kaks miljardit aastat.
Võib öelda, et elamist ennast peaaegu ei saagi ideaalses keeles kirja panna – ideaalses, niisuguses, mida täppisteadus on enda jaoks järjest paremaks teinud. Elamine ise pole mitte valem, vaid ülesannete lahendamine, lahenduste otsimine, selle valemiteni liikumise tee.…
Võib öelda, et elamist ennast peaaegu ei saagi ideaalses keeles kirja panna – ideaalses, niisuguses, mida täppisteadus on enda jaoks järjest paremaks teinud. Elamine ise pole mitte valem, vaid ülesannete lahendamine, lahenduste otsimine, selle valemiteni liikumise tee.…
13 minutit
Mõttepeegeldused
Arbo Valdma: „Olgu meil respekti vanade väärtuslike tõdede ees”
Arbo Valdma oli taas Pärnus, et 17. korda läbi viia pianistide meistrikursus, seekord siis XI rahvusvaheline „Suveuniversiteet”. Meistrikursuse lõppkontserdil, mis anti 10. augustil Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri osavõtul Jüri Alperteni juhatusel, näitasid valitud kursuslased oma osavust Saint-Saënsi, Griegi, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni ja…
Arbo Valdma oli taas Pärnus, et 17. korda läbi viia pianistide meistrikursus, seekord siis XI rahvusvaheline „Suveuniversiteet”. Meistrikursuse lõppkontserdil, mis anti 10. augustil Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri osavõtul Jüri Alperteni juhatusel, näitasid valitud kursuslased oma osavust Saint-Saënsi, Griegi, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni ja…
4 minutit
Festivaliorkester!
Tänavuse Järvi suvefestivali raames esines traditsiooniliselt mitmeid orkestreid, kuid kõige huvitavam suund on kindlasti Paavo Järvi 2011. aastal asutatud Järvi Festivaliorkester (JFO). Orkestri kontsertmeistrina tegutseb Florian Donderer Paavo Järvi koduorkestrist Deutsche Kammerphilharmonia Bremen. JFOs mängivad kõrvuti eesti parimad muusikud, eestlased, kes tegutsevad üle maailma, ning nimekad muusikud maailma tuntud orkestritest.…
3 minutit
Pärnu, nädalaks muusika maailmalinnaks
Pudemeid kammerkontsertidelt
28. juuli
Järvi suvefestivali avakontsert tõstis kõrgele lootused kuulda kammermuusikat heas esituses, sest suurem osa kammermuusika galakontserdil esinejatest kuulus festivali sümfooniaorkestrisse ja suutis juba seal oma mänguga tähelepanu äratada. Pärnu kontserdimaja suures saalis antud kontsert ise algas aga korraldajatele dramaatiliselt: kava esimesed esinejad ei olnud esinemiseks valmis ja kui lava…
28. juuli
Järvi suvefestivali avakontsert tõstis kõrgele lootused kuulda kammermuusikat heas esituses, sest suurem osa kammermuusika galakontserdil esinejatest kuulus festivali sümfooniaorkestrisse ja suutis juba seal oma mänguga tähelepanu äratada. Pärnu kontserdimaja suures saalis antud kontsert ise algas aga korraldajatele dramaatiliselt: kava esimesed esinejad ei olnud esinemiseks valmis ja kui lava…
6 minutit
Scheinist Tüürini
Intervjuu Jos van Veldhoveniga
17. – 19. augustini peetakse Hiiumaal esimest Pühalepa muusikafestivali. Kavas on nii vanamuusika kui Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Vanamuusika osas on festivali korraldajatel suur rõõm tuua publikuni saksa baroki üks kaunemaid pärle, Scheini vaimulike madrigalide kogu „Iisraeli allikas” („Israelis brünnlein”) ning seda Hollandi tippdirigendi Jos…
17. – 19. augustini peetakse Hiiumaal esimest Pühalepa muusikafestivali. Kavas on nii vanamuusika kui Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Vanamuusika osas on festivali korraldajatel suur rõõm tuua publikuni saksa baroki üks kaunemaid pärle, Scheini vaimulike madrigalide kogu „Iisraeli allikas” („Israelis brünnlein”) ning seda Hollandi tippdirigendi Jos…
3 minutit
Ooper esmakordselt Hiiumaal
XIV Hiiumaa kammermuusikapäevad, Camille Saint-Saënsi ooperi „Simson ja Delila” kontsertettekanne: esitasid Tuula Paavola (metsosopran), Roland Liiv (tenor), Arto Hosio (bariton), kammeransambel Ville Matvejeffi juhatusel ning tantsija Tiina Myllymäki 13. VII Kärdla kirikus.
Juba neliteist aastat Hiiumaa suve muusikaga rikastanud Hiiu kammermuusikafestivali tänavune suurim ettevõtmine oli Camille Saint-Saënsi ooperi „Simson ja Delila”…
Juba neliteist aastat Hiiumaa suve muusikaga rikastanud Hiiu kammermuusikafestivali tänavune suurim ettevõtmine oli Camille Saint-Saënsi ooperi „Simson ja Delila”…
2 minutit
Nargeni farsivormis kammerrevolutsioon
„Naissaare Wabariigi referendum” elustub alles siis, kui astutakse välja teksti ja lavavõtme didaktilisest sünkroonsusest, loobutakse Marxist ning hakatakse esitama farsilikke sketše.
Nargeni festivali „Naissaare Wabariigi referendum”, autor Urmas Lennuk, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnikud Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla. Mängivad Marta Laan, Elina Pähklimägi, Hendrik Toompere jr, Hendrik Toompere jr…
Nargeni festivali „Naissaare Wabariigi referendum”, autor Urmas Lennuk, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnikud Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla. Mängivad Marta Laan, Elina Pähklimägi, Hendrik Toompere jr, Hendrik Toompere jr…
5 minutit
Pealelend. Priit Raud
21. – 31. augustini korraldab Kanuti gildi saal XIII Augusti tantsufestivali, kus lisaks eesti tantsu- ja teatritegijaile näeb esinejaid Jaapanist, Belgiast, Portugalist, Austriast, Hispaaniast, Šveitsist, Hollandist ja Soomest.
Kuidas kujunes festivali seekordne programm? Kas pidasite silmas mingit läbivat kontseptuaalset ja esteetilist joont või on tegemist valitud silmapaistvate leidudega praeguselt nüüdistantsumaastikult?
PRIIT RAUD,…
Kuidas kujunes festivali seekordne programm? Kas pidasite silmas mingit läbivat kontseptuaalset ja esteetilist joont või on tegemist valitud silmapaistvate leidudega praeguselt nüüdistantsumaastikult?
PRIIT RAUD,…
3 minutit
Sünni ja surma konveier Võru haiglas
Naer ja nutt, sünd ja surm on Võru Linnateatri „Haigemaja” läbivad teemad.
Võru Linnateatri „Haigemaja”, autor Jan Rahman, idee autor Heiki Kelp, lavastaja Tarmo Tagamets. Mängivad Marje Metsur, Silvi Jansons, Heli Teidla, Maive Käos, Gertrud Kinna, Aira Udras, Kait Kall, Madis Mäeorg, Martin Liira, Siim Sareal jt. Esietendus 25. VII Võru…
Võru Linnateatri „Haigemaja”, autor Jan Rahman, idee autor Heiki Kelp, lavastaja Tarmo Tagamets. Mängivad Marje Metsur, Silvi Jansons, Heli Teidla, Maive Käos, Gertrud Kinna, Aira Udras, Kait Kall, Madis Mäeorg, Martin Liira, Siim Sareal jt. Esietendus 25. VII Võru…
3 minutit
Klaasseinu purustav aeroplaan ehk enne, kui murduvad südamed
„Mesalliansis” on teksti intellektuaalne iroonia tasakaalus elulise samastumisega.
Projektiteatri Kell Kümme „Mesallianss ehk vääritu abielu”, autor George Bernard Shaw, tõlkija Anne Lange, lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Roman Baskin, Epp Eespäev, Elina Pähklimägi, Riho Kütsar, Martin Veinmann, Alo Kõrve, Üllar Saaremäe, Maria Peterson, Andres Raag, Margus Grosnõi. Esietendus 2.…
Projektiteatri Kell Kümme „Mesallianss ehk vääritu abielu”, autor George Bernard Shaw, tõlkija Anne Lange, lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Roman Baskin, Epp Eespäev, Elina Pähklimägi, Riho Kütsar, Martin Veinmann, Alo Kõrve, Üllar Saaremäe, Maria Peterson, Andres Raag, Margus Grosnõi. Esietendus 2.…
4 minutit
Suplejate motiivi retrospektiiv: antiigist modernismini
Näitus „Luxe, Calme et Volupté. Suplejate motiiv eesti kunstis 1920–1945” Tartu kunstimuuseumis kuni 26. VIII, kuraator Tõnis Tatar.
„Luxe, Calme et Volupté. Suplejate motiiv eesti kunstis 1920–1945” annab eesti kunstiajaloo ühe säravama perioodi ülevaate. Ekspositsiooni, eelkõige pallaslaste loomingu põhjal joonistuvad välja selged ühisjooned XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse prantsuse…
„Luxe, Calme et Volupté. Suplejate motiiv eesti kunstis 1920–1945” annab eesti kunstiajaloo ühe säravama perioodi ülevaate. Ekspositsiooni, eelkõige pallaslaste loomingu põhjal joonistuvad välja selged ühisjooned XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse prantsuse…
3 minutit
Kunstiteaduse mitmekülgne uurimisobjekt
Mis on kunstiteaduse uurimisobjekt? Kas see on ajas muutunud? Kuidas seda määratleda ajal, kui nüüdiskunst on kaotamas oma „objektsust” ja „originaalsust”, olles pigem performatiivne, efemeerne, reprodutseeritud? Kas see tõdemus transformeerib ka traditsioonilise „ajaloolise kunstiteose” mõistmist? Kes üldse objekti defineerib: autor, kunstiteadlane, publik? Missuguseid muutusi toob uurimisobjekti ümbermõtestamine kaasa kunstiteaduse metodoloogias?
Objekti…
Objekti…
3 minutit
Kalev ja Andy
Kalev Mark Kostabi saabus Eestisse „Klaaspärlimängu” korraldaja Peeter Vähi kutsel, et esitada klassikalise muusika festivali raames klaverikontsert. See toimuski 21. juulil Tartu ülikooli ajaloomuuseumi saalis Toomemäel. Publikut oli palju, plaksutati kaua, kontserdi lõpus kutsuti kunstnik kaks-kolm korda tagasi lisapala mängima.
Isahakanud pianist ja helilooja, muide absoluutse kuulmisega, õppis muusikat Los Angelese…
Isahakanud pianist ja helilooja, muide absoluutse kuulmisega, õppis muusikat Los Angelese…
4 minutit
Vabastatud vaikus
Rest is silence. William Shakespeare
Taas on kätte jõudnud augustikuu teine laupäev ja tuleb sammud seada Karepa kanti, Teet Veispaku korraldatud performance’i-etendusele, seekord koondnimetuse all „Vaikus”. Juba neljandat korda. Eelmised kolm olid „Vana riist”, „Loojang” ning „Äng”. Olukord näikse olevat endine. Kalame talu ja Sagritsa majamuuseum on Selja jõe kaldal samas…
Taas on kätte jõudnud augustikuu teine laupäev ja tuleb sammud seada Karepa kanti, Teet Veispaku korraldatud performance’i-etendusele, seekord koondnimetuse all „Vaikus”. Juba neljandat korda. Eelmised kolm olid „Vana riist”, „Loojang” ning „Äng”. Olukord näikse olevat endine. Kalame talu ja Sagritsa majamuuseum on Selja jõe kaldal samas…
2 minutit
Hoidkem kunstiväli radikaalsena!
Raivo Juurak
Dan Perjovschit küsitleb Reet Varblane.
Tänavuse joonistustriennaali Anu Juuraku kuraatoriprojekti „Vaikne revolutsioon” rahvusvaheliselt tunnustatumaid osalejaid on vaieldamatult rumeenlane Dan Perjovschi (1961). Tal on olnud isikunäitusi New Yorgi MoMAs, Londoni Tate Modernis, Helsingi Kiasmas, Pariisi linna nüüdiskunstimuuseumis Palais de Tokyos, Baseli Kunsthalles, Kölni Ludwigi muuseumis, Souli nüüdiskunsti muuseumis, San Francisco nüüdiskunsti…
Dan Perjovschit küsitleb Reet Varblane.
Tänavuse joonistustriennaali Anu Juuraku kuraatoriprojekti „Vaikne revolutsioon” rahvusvaheliselt tunnustatumaid osalejaid on vaieldamatult rumeenlane Dan Perjovschi (1961). Tal on olnud isikunäitusi New Yorgi MoMAs, Londoni Tate Modernis, Helsingi Kiasmas, Pariisi linna nüüdiskunstimuuseumis Palais de Tokyos, Baseli Kunsthalles, Kölni Ludwigi muuseumis, Souli nüüdiskunsti muuseumis, San Francisco nüüdiskunsti…
10 minutit
Mummuismid
Eesti mummuisti silmades
Trammid on siin täis joonistatud. Maalikunstnikule on Tallinn väga hea linn. Mina olen maalikunstnik – mummuist. Eesti on imemaa. Siin kasvavad erinevad kunstipuud. On olemas õlivärvipuu. Õlivärvituubid kasvavad otse puu otsas. Kunstnik võib kerge vaevaga võtta sellelt puult endale vajaliku värvi ja sellega joonistada. On olemas akrüülvärvipuu, on…
Trammid on siin täis joonistatud. Maalikunstnikule on Tallinn väga hea linn. Mina olen maalikunstnik – mummuist. Eesti on imemaa. Siin kasvavad erinevad kunstipuud. On olemas õlivärvipuu. Õlivärvituubid kasvavad otse puu otsas. Kunstnik võib kerge vaevaga võtta sellelt puult endale vajaliku värvi ja sellega joonistada. On olemas akrüülvärvipuu, on…
2 minutit
Päevane pime raamat
Toomas Raudam, Pime raamat. Toimetanud Tiina Hallik. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 99 lk.
See on üks suur hakseldus ja mugava-lendleva lugemise austajale nips nina pihta. Seda – Toomas Raudami „Pimedat raamatut” –, tahaksin oma riiulisse isegi mitte niivõrd sõnade, vaid hoopis kujunduse poolest, mis nii neitsilik ja minimalistlik…
See on üks suur hakseldus ja mugava-lendleva lugemise austajale nips nina pihta. Seda – Toomas Raudami „Pimedat raamatut” –, tahaksin oma riiulisse isegi mitte niivõrd sõnade, vaid hoopis kujunduse poolest, mis nii neitsilik ja minimalistlik…
4 minutit
Mitte-Tartu marsib!
Mitte-Tartu. Koostanud ja toimetanud Sven Vabar. Kujundanud Mari Anso, pildistanud Kaja Pae. Topofon, 2012. 304 lk.
Kiitkem kindral Vabarit!
Kui keegi tahab hõivata ja tutvustada laiematele hulkadele midagi nii salastrateegilist nagu Mitte-Tartu olemasolu Tartus, siis on päris selge, et kaasata tuleb kohapealsed kõige kõvemad tegijad. Käesoleva kogumiku kaante vahelt leiabki kogu Tartu…
Kiitkem kindral Vabarit!
Kui keegi tahab hõivata ja tutvustada laiematele hulkadele midagi nii salastrateegilist nagu Mitte-Tartu olemasolu Tartus, siis on päris selge, et kaasata tuleb kohapealsed kõige kõvemad tegijad. Käesoleva kogumiku kaante vahelt leiabki kogu Tartu…
6 minutit
Laurentius, melanhoolne mesilane
Meelis Friedenthal. Mesilased. Toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 212 lk.
End ulmelise võrguajakirja Algernon kaudu tuntuks kirjutanud Meelis Friedenthal süüvib inimhinge ning kaevub tõsimeeli olnud aegade sügavustesse. Oma põnevas ja mõneti unenäolises esikromaanis „Kuldne aeg” (2005) kujundas ta ise ajalugu ja laskis Kronosel (seega Ajal) luua painajaliku maailma,…
End ulmelise võrguajakirja Algernon kaudu tuntuks kirjutanud Meelis Friedenthal süüvib inimhinge ning kaevub tõsimeeli olnud aegade sügavustesse. Oma põnevas ja mõneti unenäolises esikromaanis „Kuldne aeg” (2005) kujundas ta ise ajalugu ja laskis Kronosel (seega Ajal) luua painajaliku maailma,…
6 minutit
Mõistmise teooria
Peeter Torop, Tõlge ja kultuur. Toimetanud Elin Sütiste ja Ülle Kurs. Kujundanud Piia Ruber. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 231 lk.
Selge on see, et Peeter Toropi „Tõlge ja kultuur” ei ole raamat laiale lugejaskonnale – ja ma ei pea siin silmas seda endastmõistetavust, et tal pole vähimatki üldrahvaliku bestselleri potentsiaali, vaid…
Selge on see, et Peeter Toropi „Tõlge ja kultuur” ei ole raamat laiale lugejaskonnale – ja ma ei pea siin silmas seda endastmõistetavust, et tal pole vähimatki üldrahvaliku bestselleri potentsiaali, vaid…
7 minutit
Aeg andestada võlad
Iiri riigil ja erasektoril on välismaalt laenatud kokku 700 miljardit eurot ehk 152 000 eurot inimese kohta. Eesti pankade liigse laenamise tõttu on meie võlg inimese kohta välismaailma ees 17 000 eurot.
David Graeber, Debt: The First 5,000 Years. Melville House Printing, 2011. 534 lk.
David Graeberi raamat „Võlg. Esimesed 5000 aastat”…
David Graeber, Debt: The First 5,000 Years. Melville House Printing, 2011. 534 lk.
David Graeberi raamat „Võlg. Esimesed 5000 aastat”…
8 minutit
Ülle Madise ja Margus Ott: kuidas hoida demokraatiat?
Poliittehnoloogiad toimivad tõhusalt: ei parlament ega kiirel säästurežiimil ajakirjandus näe erahuvides tehtud otsuseid õigel ajal läbi. Rahvas ei taju aga neid otsuseid omana.
Radikaalne poliitika on alati demokraatlikke protsesse kriitilise pilguga vaadanud. Ometi on demokraatia legitiimsuse küsimus viimasel ajal väga fookuses. Demokraatia probleemide üle arutatakse teoorias ja praktikas palju nii meil…
Radikaalne poliitika on alati demokraatlikke protsesse kriitilise pilguga vaadanud. Ometi on demokraatia legitiimsuse küsimus viimasel ajal väga fookuses. Demokraatia probleemide üle arutatakse teoorias ja praktikas palju nii meil…
14 minutit
Raha peale vihased
Marek Strandberg
Euroopat arutades (kui neid kõrgsagedusega paanikapuhanguid ikka aruteluks saab nimetada) räägime viimastel aastatel põhiliselt rahast, väites eksitavalt, et rahaga oleks justkui midagi lahti või et seda on vähe. Üldreeglina kujuneb jutuaineks ikka see, mida on palju, mitte see, millest on puudu. Kui tuleb liiga palju vihma, räägitakse veest, kui…
Euroopat arutades (kui neid kõrgsagedusega paanikapuhanguid ikka aruteluks saab nimetada) räägime viimastel aastatel põhiliselt rahast, väites eksitavalt, et rahaga oleks justkui midagi lahti või et seda on vähe. Üldreeglina kujuneb jutuaineks ikka see, mida on palju, mitte see, millest on puudu. Kui tuleb liiga palju vihma, räägitakse veest, kui…
2 minutit
