Aja ruudud
Aja ruutudeks lõikab vaheda noaga
me mälestuste katkendlik lõng
iga ruut vaikselt tuikab
kõige elava loaga säilib meis
nendes talletund lummuse hõng.
Ivar Puura
26. juulil kogunes rohkelt rahvast Toomele Tartu ülikooli ajaloomuuseumi, et ära saata õnnetusjuhtumi läbi lahkunud loodusteadlane, hingega hariduse, kultuuri ja keskkonna eest hoolt kandnud Ivar Puura.
Tol päikeselisel neljapäeval kõneldi Ivarist ja teadusest ning sõnavõtjate meenutustest ka järgnev valik.
M. S.
me mälestuste katkendlik lõng
iga ruut vaikselt tuikab
kõige elava loaga säilib meis
nendes talletund lummuse hõng.
Ivar Puura
26. juulil kogunes rohkelt rahvast Toomele Tartu ülikooli ajaloomuuseumi, et ära saata õnnetusjuhtumi läbi lahkunud loodusteadlane, hingega hariduse, kultuuri ja keskkonna eest hoolt kandnud Ivar Puura.
Tol päikeselisel neljapäeval kõneldi Ivarist ja teadusest ning sõnavõtjate meenutustest ka järgnev valik.
M. S.
7 minutit
Nädala jagu armastust, filme ja muusikat
6. – 11. augustini peetakse Tartus VII armastusfilmide festivali „tARTuFF”.
Tõlgendamisvõimalusi pakkuv festivali pealkiri „tARTuFF” pole juba aastaid olnud pelgalt roosamanna värvi armastusfilmide näitamisele orienteeritud kultuuriüritus, vaid siiski midagi enamat, ulatudes akadeemilisematest loengutest eriilmeliste bändide esinemiseni välja. Tänavu on aga „tARTuFF” läinud sammukese edasi ja ühendanud jõud Eesti suurima muusikafestivali ehk Tallinna muusikanädalaga,…
Tõlgendamisvõimalusi pakkuv festivali pealkiri „tARTuFF” pole juba aastaid olnud pelgalt roosamanna värvi armastusfilmide näitamisele orienteeritud kultuuriüritus, vaid siiski midagi enamat, ulatudes akadeemilisematest loengutest eriilmeliste bändide esinemiseni välja. Tänavu on aga „tARTuFF” läinud sammukese edasi ja ühendanud jõud Eesti suurima muusikafestivali ehk Tallinna muusikanädalaga,…
3 minutit
DVD-peegel. Palmerist ja Šostakovitšist
„Tunnistus” („Testimony: The Story of Shostakovich”, Suurbritannia 1987, 151 min), režissöör ja monteerija Tony Palmer, stsenarist David Rudkin, operaator Nic Knowland. Osades Ben Kingsley (Dmitri Šostakovitš), Terence Rigby (Stalin), Ronald Pickup (Tuhhatševski), John Shrapnel (Ždanov), Peter Woodthorpe (Glazunov), Robert Stephens (Meierhold), William Squire (Hatšaturjan) jt. Levitaja Isolde Films, 2009.
29. augustil 71aastaseks saanud…
29. augustil 71aastaseks saanud…
3 minutit
1 + 1 = 1
Eelkõige räägib see film vabadusest, elust, elusolemise tundest.
Mängufilm „1 + 1” („Intouchables”, Prantsusmaa 2011, 112 min), režissöörid ja stsenaristid Éric Tolédano ja Olivier Nakache. Osades François Cluzet, Omar Sy, Anne Le Ny, Audrey Fleurot, Clotilde Mollet jt. Linastub Hobujaama tänava kobarkinos.
Kõigepealt põikan selles filmiarvustuses hoopis teatri, täpsemalt Tšehhovi juurde. Tšehhovi draama lähtepunktiks on mitme isiksusliku maailma (mentaliteedi) kõrvutus, nende…
Mängufilm „1 + 1” („Intouchables”, Prantsusmaa 2011, 112 min), režissöörid ja stsenaristid Éric Tolédano ja Olivier Nakache. Osades François Cluzet, Omar Sy, Anne Le Ny, Audrey Fleurot, Clotilde Mollet jt. Linastub Hobujaama tänava kobarkinos.
Kõigepealt põikan selles filmiarvustuses hoopis teatri, täpsemalt Tšehhovi juurde. Tšehhovi draama lähtepunktiks on mitme isiksusliku maailma (mentaliteedi) kõrvutus, nende…
3 minutit
Suvine meedia: lapsed, loomad ja uppunud
Selle suve meediasõnumitest on intensiivse kasutuse ja sügava allteksti tõttu mulle eriti meelde jäänud üks: „Võta nüüd päikeselaen, sest tagasimaksed algavad alles kolme kuu pärast!”.
Seega võime rahumeeli ajaloo prügikasti visata Reformierakonna kunagise ettepaneku viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kui äristrateegia eeldab, et eesti rahvas puhkab aastas vähemalt kolm kuud ja…
Seega võime rahumeeli ajaloo prügikasti visata Reformierakonna kunagise ettepaneku viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kui äristrateegia eeldab, et eesti rahvas puhkab aastas vähemalt kolm kuud ja…
3 minutit
Nadi katse luua romantiliselt kriminaalset ulmet
Mängufilm „Naine Ladina kvartalist” („La femme du Vème”, „The Woman in the Fifth”, Prantsusmaa, Poola, Suurbritannia 2011, 85 min), režissöör ja stsenarist Paweł Pawlikowski, Douglas Kennedy raamatu ainetel. Osades Ethan Hawke, Kristin Scott Thomas, Joanna Kulig jt. Linastub kinos Artis.
„Naine Ladina kvartalist” tundub plakati ja staarinimede järgi paljutõotav romantiline draama. Kui…
„Naine Ladina kvartalist” tundub plakati ja staarinimede järgi paljutõotav romantiline draama. Kui…
2 minutit
Arhitektuurimaailm
Käimas on Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi ideekonkurss
Viimsi vallavalitsus koostöös Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi, Poola Vabariigi Suursaatkonna, Eesti Kujurite Ühenduse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja konkursi abielupaar Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi loomiseks.
Monument peaks kõnetama nii autodega sõitvaid inimesi kui ka kergliiklustee kasutajaid. Tööde puhul hinnatakse kõrget kunstilist ja ideelist esitust. Oodatakse terviklikku lahendust, mis hõlmab ka…
Viimsi vallavalitsus koostöös Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi, Poola Vabariigi Suursaatkonna, Eesti Kujurite Ühenduse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja konkursi abielupaar Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi loomiseks.
Monument peaks kõnetama nii autodega sõitvaid inimesi kui ka kergliiklustee kasutajaid. Tööde puhul hinnatakse kõrget kunstilist ja ideelist esitust. Oodatakse terviklikku lahendust, mis hõlmab ka…
2 minutit
Arhitektuuriga täidetud suvepäevad
14. ja 15. juulil peeti Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ja Eesti Sisearhitektide liidu (ESL) ühised suvepäevad. Kaunis Haapsalu linn, põnevad esinejad ja suvepäevade lustlik olemus meelitas kohale umbes sada viiskümmend inimest. Arhitektide suvepäevi on korraldatud juba kümmekond aastat ning sellest on kujunenud üritus, kuhu tullakse perega, kus kohtuvad eri põlvkonna arhitektid, aga kus…
5 minutit
Värsked arhitektuurimagistrid Viinist
25. juunil kaitsesid oma magistritöid Viini rakenduskunsti ülikooli arhitektuurikooli (Universität für Angewandte Kunst Wien) „Viini eksiilid” Sille Pihlak ja Johan Tali.
Sille Pihlak õppis Viinis viis aastat (koos ühe vahetussemestriga Los Angeleses Sci-Arcis), enne seda oli ta lõpetanud Eesti kunstiakadeemias sisearhitektuuri eriala. Johan Tali jõudis Viini pärast kolm aastat kestnud arhitektuuriõpinguid Eesti kunstiakadeemias, Viinis…
Sille Pihlak õppis Viinis viis aastat (koos ühe vahetussemestriga Los Angeleses Sci-Arcis), enne seda oli ta lõpetanud Eesti kunstiakadeemias sisearhitektuuri eriala. Johan Tali jõudis Viini pärast kolm aastat kestnud arhitektuuriõpinguid Eesti kunstiakadeemias, Viinis…
4 minutit
Pealelend. Ingrid Ruudi
Juuni keskel andis Eesti Arhitektuurikeskus välja Tallinna uut arhitektuuri tutvustava ingliskeelse kaardi. Mis oli kaardi loomise ajend ja kellele see üllitis on eeskätt suunatud?
Ingrid Ruudi, „A Guide to Contemporary Architecture in Tallinn” autor: „Tallinna nüüdisaegse arhitektuuri giid” on väike ingliskeelne teejuht omapäi reisivale turistile, keda huvitab uus linnakeskkond. Arhitektuurikeskus alustas selle koostamisega juba ligi kaks aastat…
Ingrid Ruudi, „A Guide to Contemporary Architecture in Tallinn” autor: „Tallinna nüüdisaegse arhitektuuri giid” on väike ingliskeelne teejuht omapäi reisivale turistile, keda huvitab uus linnakeskkond. Arhitektuurikeskus alustas selle koostamisega juba ligi kaks aastat…
2 minutit
Sildistamata ruumid
Vestlus Lõuna-Korea arhitekti Minsuk Choga
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna kevadise külalislektorite sarja lõpetas Lõuna-Korea arhitekt Minsuk Cho loeng „Töös” („Under Construction”). Minsuk Cho on lõpetanud Yonsei ülikooli Soulis ning Columbia ülikooli New Yorgis, võitnud 2000. aastal New Yorgi arhitektuuriliiga (Architectural League) noore arhitekti preemia töö eest oma esimeses büroos Cho Slade. 2003. aastal asutas ta Soulis uue büroo,…
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna kevadise külalislektorite sarja lõpetas Lõuna-Korea arhitekt Minsuk Cho loeng „Töös” („Under Construction”). Minsuk Cho on lõpetanud Yonsei ülikooli Soulis ning Columbia ülikooli New Yorgis, võitnud 2000. aastal New Yorgi arhitektuuriliiga (Architectural League) noore arhitekti preemia töö eest oma esimeses büroos Cho Slade. 2003. aastal asutas ta Soulis uue büroo,…
4 minutit
Uuendused teadustegevuse edetabeleis
Essential Science Indicators (ESI) uuenes 1. juunil ja katab nüüd kümne aasta ja nelja kuu pikkust perioodi 1. jaanuarist 2002 kuni 30. aprillini 2012.
Kuna teadlasi ei ole ESIs…
Kuna teadlasi ei ole ESIs…
1 minut
Teadusmeedia kriis või hoopis alanud revolutsioon?
21. juuli Economist lahkab teadusajakirjanduse dilemmasid.
Väljaanne leiab, et kui mingi töö siin ilmas peaks olema vabalt kättesaadav, siis on need ennekõike teadustekstid, teadustöö tulemused. Miks? Aga seepärast, et enamikku teadusest tehakse maksumaksja raha eest. Sestap peaksid teaduse viljad, artiklid ennekõike, olema maksumaksjale priilt kasutada. Pole mõistlik, et kättesaadavust piiratakse teadusajakirjade…
Väljaanne leiab, et kui mingi töö siin ilmas peaks olema vabalt kättesaadav, siis on need ennekõike teadustekstid, teadustöö tulemused. Miks? Aga seepärast, et enamikku teadusest tehakse maksumaksja raha eest. Sestap peaksid teaduse viljad, artiklid ennekõike, olema maksumaksjale priilt kasutada. Pole mõistlik, et kättesaadavust piiratakse teadusajakirjade…
2 minutit
Teaduse kvaliteedi hindamisest
Kas eesti teadus areneb erakordselt edukalt?
Mitte kõik, mida saab loendada, ei loe ja mitte kõike, mis loeb, ei saa loendada.
Albert Einstein
Eesti teaduse arengut taasiseseisvumisest arvates on valdavalt hinnatud erakordselt edukaks. Tavapäraselt on võrdlusbaasiks endised liiduvabariigid, kõrvutustes vähem kannatanud naabritega ollakse õigustatult vaoshoitud – oli ju neil seal üle 50 aasta võimalus teha kõike…
Mitte kõik, mida saab loendada, ei loe ja mitte kõike, mis loeb, ei saa loendada.
Albert Einstein
Eesti teaduse arengut taasiseseisvumisest arvates on valdavalt hinnatud erakordselt edukaks. Tavapäraselt on võrdlusbaasiks endised liiduvabariigid, kõrvutustes vähem kannatanud naabritega ollakse õigustatult vaoshoitud – oli ju neil seal üle 50 aasta võimalus teha kõike…
5 minutit
Unistuste ja reaalsuse vahel
Jaanipäeva eel said Kärstnas kokku paarkümmend murdeentusiasti ning mõned keele- ja kultuuriametnikud, et võrrelda aktiivsete murdesõprade soove ning nende teostamise võimalusi. Järgnevas kohtumisest ajendatud mõtteid.
Unelmad hõlmasid haridust, meediat, kultuuri, asjaajamist, ettevõtlust ja mainekujundust. Õnneks on paljugi soovitust õigusaktide ja arengukavade toel võimalusena juba olemas, mis tähendab sedagi, et nii info edasiandmist kui ka selle vastuvõttu…
Unelmad hõlmasid haridust, meediat, kultuuri, asjaajamist, ettevõtlust ja mainekujundust. Õnneks on paljugi soovitust õigusaktide ja arengukavade toel võimalusena juba olemas, mis tähendab sedagi, et nii info edasiandmist kui ka selle vastuvõttu…
4 minutit
Vanavanemate kodukeele aussetõstmine muutunud keeleruumis
Riigikeele formaalne kehtestamine ohustab riigis kasutusel piirkonnakeeli, kuid ei taga riigikeele kestmist, kui keele prestiižikeskus on keelekogukonnast väljaspool.
Millised tingimused ja tegurid tagaksid elu võru keelega samas olukorras keeltele? Jutt on keelest või keeltest, mida kunagi kasutati kindlas paikkonnas iga päev, arutlemata selle keele staatuse, klassifikatsiooni, prestiiži või muu selletaolise…
Millised tingimused ja tegurid tagaksid elu võru keelega samas olukorras keeltele? Jutt on keelest või keeltest, mida kunagi kasutati kindlas paikkonnas iga päev, arutlemata selle keele staatuse, klassifikatsiooni, prestiiži või muu selletaolise…
10 minutit
Pealelend. Andrus Kallastu
Pärnu Ooperi esimene tähelepanu ja tunnustust pälvinud suurettevõtmine oli Mozarti „Figaro pulma” lavastus 1994. aastal. Tänavusel festivalil „Suveaaria” jõutakse taas Mozartini: 1., 3. ja 5. augustil mängitakse „Tituse halastust”, mille lavastused Eestis jäävad XIX sajandi esimesse veerandisse (Estonia kontsertettekanne 2006). Milliseid sihte on Pärnu Ooperi arenguteel ligi paarikümnel aastal järgitud ja mis tõi tagasi Mozarti…
1 minut
Daniel Slater lavastab „Don Giovanni” tänapäevasena, et mitte solvata Mozartit
Birgitta festival (11. – 20. VIII) toob vaatajate ette Mozarti ooperi „Don Giovanni” kui armukolmnurga draama. Inglise lavastaja Daniel Slater, kes on töötanud paljudes Euroopa ja ka maailma ooperimajades, põhjendab intervjuus oma rakurssi.
Produktsioonist teeb sündmuse ka see, et Lauri Vasar astub üles nimiosas, Aile…
Produktsioonist teeb sündmuse ka see, et Lauri Vasar astub üles nimiosas, Aile…
5 minutit
Muusika ja Saaremaa marmor
Saaremaa ooperipäevad 16. – 22. VII
Meid ümbritsevas igat liiki müras on hädaoht, et me kuuleme, kuid ei kuula, ja vaatame, kuid ei näe. Olles nüüd juba mitmet-setmet korda käinud Saaremaa ooperipäevadel, ei oska sõnul seletada, kuivõrd tänulik olen saatusele, et olen saanud olla tunnistajaks eriliselt imelistele kooslustele sellel väikesel maanukil. Just nimelt koosluste, sest mitte…
Meid ümbritsevas igat liiki müras on hädaoht, et me kuuleme, kuid ei kuula, ja vaatame, kuid ei näe. Olles nüüd juba mitmet-setmet korda käinud Saaremaa ooperipäevadel, ei oska sõnul seletada, kuivõrd tänulik olen saatusele, et olen saanud olla tunnistajaks eriliselt imelistele kooslustele sellel väikesel maanukil. Just nimelt koosluste, sest mitte…
5 minutit
Vanamuusika ei ole mitte „mis”, vaid „kuidas”
Kesksuvel, 11. – 15. VII toimus juba XIX Haapsalu vanamuusikafestival. Pika traditsiooniga festivali minevikust, olevikust ja tulevikust räägib selle kunstiline juht Toomas Siitan.
Haapsalu vanamuusikafestival toimus sel suvel juba üheksateistkümnendat korda. Kas saaksid palun võtta kokku, kuidas festival on arenenud.
Toomas Siitan: Meil on välja kujunenud väga selge mudel: festival kestab viis…
Haapsalu vanamuusikafestival toimus sel suvel juba üheksateistkümnendat korda. Kas saaksid palun võtta kokku, kuidas festival on arenenud.
Toomas Siitan: Meil on välja kujunenud väga selge mudel: festival kestab viis…
5 minutit
Visionäär, käivitaja ja innustaja
Jaanika Ventsel
Toivo Unt: „Andekatele noortele tuleb anda enesekindlus”
Mis andis inspiratsiooni ja julgustust teha festival just Nõmmel, mis on tähelepanu saavutamise mõttes suurem väljakutse kui korraldada festival Tallinna südalinnas?
Toivo…
Toivo Unt: „Andekatele noortele tuleb anda enesekindlus”
Mis andis inspiratsiooni ja julgustust teha festival just Nõmmel, mis on tähelepanu saavutamise mõttes suurem väljakutse kui korraldada festival Tallinna südalinnas?
Toivo…
7 minutit
Mall Paris – viimane siiras modernist
Mall Parise näitused „Ümbritsetud” Vabaduse galeriis 19. – 31. VII ja „Ruum” Hobusepea galeriis 19. – 30. VII.
Mall Paris on ikka loonud oma näituste seeriad ainesest, mis teda on siiralt huvitanud. Maal on moodustanud tema kunsti- ja elumaailma olulise osa. Elu ja maalimine on tema puhul liitunud peaaegu jagamatuks, pühendunult panustatud tervikuks. Vaikse…
Mall Paris on ikka loonud oma näituste seeriad ainesest, mis teda on siiralt huvitanud. Maal on moodustanud tema kunsti- ja elumaailma olulise osa. Elu ja maalimine on tema puhul liitunud peaaegu jagamatuks, pühendunult panustatud tervikuks. Vaikse…
2 minutit
Revolutsioonikatse pullitallis
Tšiili sotsiaalpoliitiline skeem on asetatud eesti materjalile liiga kõva kriginaga.
R.A.A.A.Mi „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”, lavastaja Marco Layera (Tšiili), kunstnik Keili Retter ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus ja Leino Rei. Esietendus 11. VII Jäneda Pulli tallis.
Kui 1990. aastal lõppes Tšiilis Pinocheti diktatuur, oli…
R.A.A.A.Mi „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”, lavastaja Marco Layera (Tšiili), kunstnik Keili Retter ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus ja Leino Rei. Esietendus 11. VII Jäneda Pulli tallis.
Kui 1990. aastal lõppes Tšiilis Pinocheti diktatuur, oli…
3 minutit
Dora Gordine – intensiivne ja pühendunud isiksus
Kui vaadata Dora Gordine’i laiemas kunstikontekstis, eks tule jääda ikkagi Euroopa juurde, siis milline koht tal seal on? Praegu tunneme teda eelkõige inglise skulptorina, kuid kunstnikuks vormus ta ikkagi ju XX sajandi kolmandal aastakümnel Pariisis.
Dora Gordine lahkus Eestist lõplikult 1928. aastal. Dorich House Museumi andmeil õppis ta École des Beaux…
Dora Gordine lahkus Eestist lõplikult 1928. aastal. Dorich House Museumi andmeil õppis ta École des Beaux…
6 minutit
Ristikivilik rüütlimäng Pivarootsis
Loone Ots on kultuuriloolise närvi ja eruditsiooniga kirjanik ning Ristikivi juba ammusest ajast tema lemmik.
Juurika talu „Karl Ristikivi põlev lipp”, autor Loone Ots, lavastaja Raivo Trass, kunstnik Jaak Vaus ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Mait Joorits, Merilin Kirbits, Veljo Reinik, Kaarel Targo, Sulev Teppart, Terje Pennie, Kiiri Tamm, Eduard Salmistu, Pirjo Levandi,…
Juurika talu „Karl Ristikivi põlev lipp”, autor Loone Ots, lavastaja Raivo Trass, kunstnik Jaak Vaus ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Mait Joorits, Merilin Kirbits, Veljo Reinik, Kaarel Targo, Sulev Teppart, Terje Pennie, Kiiri Tamm, Eduard Salmistu, Pirjo Levandi,…
4 minutit
Võluv Dora Gordine
Näitus „Dora Gordine. Skulptor, kunstnik, disainer” Adamson-Ericu muuseumis kuni 5. VIII . Näitus on koostatud Dorich House’i muuseumi kollektsiooni põhjal. Kuraatorid Fran Lloyd, Jonathan Black ja Brenda Martin Londonist ning Juta Kivimäe ja Ülle Kruus Tallinnast, kujundaja Inga Heamägi.
Kunstnik Dora Gordine’ist (1895–1991) on viimasel ajal üsna palju räägitud. Üle pika aja on tema loomingut taas Eestis näha,…
Kunstnik Dora Gordine’ist (1895–1991) on viimasel ajal üsna palju räägitud. Üle pika aja on tema loomingut taas Eestis näha,…
2 minutit
Eesti teater jälle kirjanikke kiusamas
Hacker on loll, Tuglas laisk ja Adson peab üksi rabama.
MTÜ Tuulekell „Birkenruh’ episood. Kurb armulugu”, autor Loone Ots, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Jaanus Laagriküll. Mängivad Kersti Heinloo, Kristo Viiding, Ott Sepp, Ingomar Vihmar, Adeele Sepp ja Kati Ong. Esietendus 19. VII Anija vallas Kaunissaare külas.
Kui eesti näidend, liiati veel suvenäidend on keskendatud…
MTÜ Tuulekell „Birkenruh’ episood. Kurb armulugu”, autor Loone Ots, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Jaanus Laagriküll. Mängivad Kersti Heinloo, Kristo Viiding, Ott Sepp, Ingomar Vihmar, Adeele Sepp ja Kati Ong. Esietendus 19. VII Anija vallas Kaunissaare külas.
Kui eesti näidend, liiati veel suvenäidend on keskendatud…
3 minutit
Erakorne võimalus: Edward Hopper Madridis
Edward Hopperi näitus Madridi Thyssen-Bornemisza muuseumis kuni 16. IX.
Madridis on vaadata Põhja-Ameerika XXI sajandi maaligigandi Edward Hopperi (1882–1967) suurepärane retrospektiiv. Multiplitseeritud ja elektrooniliselt tiražeeritava kunsti ajastul seljatavad keerulise logistikaga maalinäitused, kümnetest riiklikest kollektsioonidest ja erakogudest laenatud hitt-tööde tulevärgiga isegi kunstielu vältimatud publikumagnetid – biennaalid-messid. A-kategooria retrospektiivnäituste kõrget hinda arvestades on vähe lootust,…
Madridis on vaadata Põhja-Ameerika XXI sajandi maaligigandi Edward Hopperi (1882–1967) suurepärane retrospektiiv. Multiplitseeritud ja elektrooniliselt tiražeeritava kunsti ajastul seljatavad keerulise logistikaga maalinäitused, kümnetest riiklikest kollektsioonidest ja erakogudest laenatud hitt-tööde tulevärgiga isegi kunstielu vältimatud publikumagnetid – biennaalid-messid. A-kategooria retrospektiivnäituste kõrget hinda arvestades on vähe lootust,…
2 minutit
Teater ja tegu
Aktsioon asub eheda teo ja professionaalse etendamise murdekohal, paikneb ehk isegi lähemal teole kui teatrile.
Aktsioon „Esimene lugemine. Reformierakonna juhatuse koosolek” 5. VI teatris NO99.
Risto Kübar, kes aktsiooni „Esimene lugemine. Reformierakonna juhatuse koosolek” alguses loeb ette Silver Meikari artiklit, teeb seda ebaprofessionaalselt. Kübar seisab laval, tal on ebamugav, ta ei näitle ebamugavust. Kübar tammub, sikutab kaela soonivat lipsusõlme, sügab…
Aktsioon „Esimene lugemine. Reformierakonna juhatuse koosolek” 5. VI teatris NO99.
Risto Kübar, kes aktsiooni „Esimene lugemine. Reformierakonna juhatuse koosolek” alguses loeb ette Silver Meikari artiklit, teeb seda ebaprofessionaalselt. Kübar seisab laval, tal on ebamugav, ta ei näitle ebamugavust. Kübar tammub, sikutab kaela soonivat lipsusõlme, sügab…
4 minutit
Lapsepõlv unelmate Mustamäel
Loone Ots, Mustamäe valss. Toimetanud Eda Allikmaa. Kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2012. 288 lk.
Pole kahtlust, et mälestusteraamatuid loetakse mitmel põhjusel. Seetõttu neid ka ilmub väga mitmesuguseid. Mind on paelunud peamiselt need memuaarteosed, kus kirjutaja isikliku loo kõrval tuuakse esile ja analüüsitakse võimalikult põhjalikult ka keskkonda ja olusid, milles tegevus toimub, mida lugedes muutub…
Pole kahtlust, et mälestusteraamatuid loetakse mitmel põhjusel. Seetõttu neid ka ilmub väga mitmesuguseid. Mind on paelunud peamiselt need memuaarteosed, kus kirjutaja isikliku loo kõrval tuuakse esile ja analüüsitakse võimalikult põhjalikult ka keskkonda ja olusid, milles tegevus toimub, mida lugedes muutub…
7 minutit
Tragöödia sünd performance’i-vaimust ehk Sandra Jõgeva „Kogutud territooriumisõjad”
Sandra Jõgeva näitus „Kogutud territooriumisõjad” Tallinna Linnagaleriis kuni 5. VIII.
Tallinna Linnagalerii näitusel eksponeerib Sandra Jõgeva viimase kahe aasta jooksul valminud tekstipõhiste performance’ite dokumentatsiooni ja nendega seotud atribuute.
Kunstnik on ise ristinud masendava sisu ja iroonilise käsitlusega etteasted stand-up tragöödiateks, žanriks, mida veel keegi…
Tallinna Linnagalerii näitusel eksponeerib Sandra Jõgeva viimase kahe aasta jooksul valminud tekstipõhiste performance’ite dokumentatsiooni ja nendega seotud atribuute.
Kunstnik on ise ristinud masendava sisu ja iroonilise käsitlusega etteasted stand-up tragöödiateks, žanriks, mida veel keegi…
3 minutit
Elu kesk ähmaste peeglite galeriid
Möödunud aasta lõpus ilmus eesti keeles taas hispaania kirjanduse klassiku Miguel de Unamuno uus raamat. Sedapuhku on võimalus lugeda romaani „Armastus ja pedagoogika” ning veel nelja kahtlemata lugemist väärt jutustust, mille kohta on 30. märtsi Sirbis huvitava arvustuse kirjutanud ka Merlin Piirve. Mina keskendun siinkohal aga ainult ühele kogumikus ilmunud teosele. Teen ettepaneku…
3 minutit
Luuletaja habras pürgimus
Maria Lee, Stereomeetria. Toimetanud Lauri Kaldoja. Kujundanud Martin Rästa. Fotod: Gabriela Liivamägi. Kirjastus Verb, 2012. 80 lk.
Kas sulguda või väljuda? Kas jääda endasse või minna teise juurde? Kas ehitada oma pisikosmost või püüelda ühise universumi poole? Nende küsimuste pingeväljas ehitub üles Maria Lee teise luulekogu „Strereomeetria” poeetiline omailm. Samuti kui autori debüütkogus „Äramõte”, on ka…
Kas sulguda või väljuda? Kas jääda endasse või minna teise juurde? Kas ehitada oma pisikosmost või püüelda ühise universumi poole? Nende küsimuste pingeväljas ehitub üles Maria Lee teise luulekogu „Strereomeetria” poeetiline omailm. Samuti kui autori debüütkogus „Äramõte”, on ka…
4 minutit
Kirjaniku teine pale ja kirjandus
Loomingu Raamatukogus äsja ilmunud austria kirjaniku Peeter Handke raamatus „Kirjaniku õhtupoolik” on kirjeldatud anonüümse kirjaniku sisemaailma. Too määratleb ennast kirjanikuna ka siis, kui ta parasjagu ei loo kirjandust. Talle ei paku huvi mitte ainult harjumuspärane küsimus „mina kui kirjanik?”, vaid ka „kirjanik kui mina?”.
„Kirjanik kui mina” oli tähelepanu keskmes ka Tallinna keskraamatukogus korraldatud ürituste…
„Kirjanik kui mina” oli tähelepanu keskmes ka Tallinna keskraamatukogus korraldatud ürituste…
11 minutit
Huvitav, aga vähemalt kümme aastat hilinenud
Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Koostanud Liivi Uuet ja Erich Kaup, Heino Arumäe eessõna. Tammerraamat, 2011. 456 lk.
Dokumentide publikatsioonid seisavad tavaliselt teatmeteosena raamatukogude kõige tagumises nurgas ja kattuvad seal rahulikult tolmukihiga. Kuid sellel dokumendikogumikul on põnev pealkiri, käsitletud on ikka veel aktuaalset teemat ja see peaks kommertsprojektina…
Dokumentide publikatsioonid seisavad tavaliselt teatmeteosena raamatukogude kõige tagumises nurgas ja kattuvad seal rahulikult tolmukihiga. Kuid sellel dokumendikogumikul on põnev pealkiri, käsitletud on ikka veel aktuaalset teemat ja see peaks kommertsprojektina…
2 minutit
Filosoofia ei ole ainult surnud inimesed
Intervjuu filosoofiaprofessor John Perryga
26. kuni 28. juunini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessor John Perry. Ta on sündinud 1943. aastal, saanud doktorikraadi Cornelli ülikoolist. Ta on töötanud peamiselt Stanfordi ülikoolis, olles praegu emeriitprofessor. Perry on avaldanud arvukalt mõjukaid töid keele- ja vaimufilosoofia valdkonnas. Tema tuntumate raamatute…
26. kuni 28. juunini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessor John Perry. Ta on sündinud 1943. aastal, saanud doktorikraadi Cornelli ülikoolist. Ta on töötanud peamiselt Stanfordi ülikoolis, olles praegu emeriitprofessor. Perry on avaldanud arvukalt mõjukaid töid keele- ja vaimufilosoofia valdkonnas. Tema tuntumate raamatute…
10 minutit
Poliitika ja poliitikamõtte kontekst
Neoliberalismist ja mitmekultuurilisusest on Schöpflini arvates sarnaselt omaaegse marksismiga saanud „grupimõtlemine”, mis ei suuda vastata süsteemivälisele kriitikale.
George Schöpflin, Politics, Illusions, Fallacies. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012. 304 lk.
George Schöpflin on kauaaegne Londoni ülikooli Ida-Euroopa ja slaavi uuringute kooli professor ning 2004. aastast praeguse Ungari valitsuspartei Fideszi esindaja Euroopa parlamendis. Tema viimast raamatut, TLÜ Kirjastuses…
George Schöpflin, Politics, Illusions, Fallacies. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012. 304 lk.
George Schöpflin on kauaaegne Londoni ülikooli Ida-Euroopa ja slaavi uuringute kooli professor ning 2004. aastast praeguse Ungari valitsuspartei Fideszi esindaja Euroopa parlamendis. Tema viimast raamatut, TLÜ Kirjastuses…
5 minutit
Tootsi peenar Thamesi ääres
Marek Strandberg
Londonis nädala eest alanud olümpiamängude motoks on valitud imelik mõte: „Vaimusta tervet põlvkonda!”. Vaimusta milleks? Ega ometi elukutseliseks sportlaseks, meelelahutustööstuse kõige orjastatumaks tegelaseks saama? Kriitikud kinnitavad, et vähemasti Ühendkuningriigi…
Londonis nädala eest alanud olümpiamängude motoks on valitud imelik mõte: „Vaimusta tervet põlvkonda!”. Vaimusta milleks? Ega ometi elukutseliseks sportlaseks, meelelahutustööstuse kõige orjastatumaks tegelaseks saama? Kriitikud kinnitavad, et vähemasti Ühendkuningriigi…
3 minutit
