Danis Tanović Bosnia ja Hertsegoviinast
„Eikellegimaa” („Ničija zemlja”/„No Man’s Land” Bosnia ja Hertsegoviina-SloveeniaSuurbritannia-Itaalia-Belgia-Prantsusmaa 2001, 98 minutit). Režissöör, stsenarist ja helilooja Danis Tanović, operaator Walther van den Ende. Osades Branko Durić, René Bitorajac, Filip Šobagović, Katrin Cartlidge jt.
„Sorteerimislaager” („Triage”/„Eyes of War”, Iirimaa-Belgia-Hispaania-Prantsusmaa 2009, 99 minutit). Režissöör ja stsenarist Danis Tanović (Scott Andersoni bestselleri järgi), operaator Seamus Deasy. Osades…
„Sorteerimislaager” („Triage”/„Eyes of War”, Iirimaa-Belgia-Hispaania-Prantsusmaa 2009, 99 minutit). Režissöör ja stsenarist Danis Tanović (Scott Andersoni bestselleri järgi), operaator Seamus Deasy. Osades…
3 minutit
Vesiviljeluse näidised ja suunised
Juhan Aare 46minutine kalafilm on esimese 35 minuti jooksul omajagu hoolega tehtud terviklik tükk, seejärel vajub aga karjuvalt kreeni.
Teabefilm „Eesti kuldkalakesed. Eesti kalanduse strateegia 2007–2013” (Eesti Kultuurfilm 2008–2010, 46 min), autor Juhan Aare, operaatorid Aare Varik, Indrek Volens, Peeter Ülevain, muusika Arnis Graps. Vaatamiseks internetis http://www.agri.ee/filmigalerii/.
Hiljuti teatasid ajalehed ja võrk uudise, et valmis…
Teabefilm „Eesti kuldkalakesed. Eesti kalanduse strateegia 2007–2013” (Eesti Kultuurfilm 2008–2010, 46 min), autor Juhan Aare, operaatorid Aare Varik, Indrek Volens, Peeter Ülevain, muusika Arnis Graps. Vaatamiseks internetis http://www.agri.ee/filmigalerii/.
Hiljuti teatasid ajalehed ja võrk uudise, et valmis…
5 minutit
Briljantse ilukirurgi fantastiline näputöö
Näeme ekraanil suures plaanis portselanõrna, kuid tugevat, vahajalt läbi kumavat ihu, laitmatut siledust otsekui taevalikku ilmutust.
Mängufilm „Nahk, milles ma elan” („La piel que habito”, Hispaania 2011, 117 min), režissöör ja stsenarist Pedro Almodóvar, Thierry Jonquet’ romaani põhjal. Osades Antonio Banderas, Elena Anaya, Jan Cornet, Marisa Paredes, Roberto Álamo, Blanca Suárez jt.…
Mängufilm „Nahk, milles ma elan” („La piel que habito”, Hispaania 2011, 117 min), režissöör ja stsenarist Pedro Almodóvar, Thierry Jonquet’ romaani põhjal. Osades Antonio Banderas, Elena Anaya, Jan Cornet, Marisa Paredes, Roberto Álamo, Blanca Suárez jt.…
4 minutit
Seks ja Kadri
Telesari „Seks ja küla”, TV3, neljapäeviti kell 21.00.
Kõige positiivsem sõnum, mida edastab Turuuuringute AS ja TV3 küsitlusel põhinev tõsielusari „Seks ja küla”, on see, et maal üldse veel seksitakse. Või vähemalt mõeldakse seksist. Järelikult küla elab. Nähtud kolme saate järel võib muidugi ironiseerida, et mis elu see on, aga parem ikka kui täielik väljasuremine. Minna lihtsate ja suurelt osalt…
Kõige positiivsem sõnum, mida edastab Turuuuringute AS ja TV3 küsitlusel põhinev tõsielusari „Seks ja küla”, on see, et maal üldse veel seksitakse. Või vähemalt mõeldakse seksist. Järelikult küla elab. Nähtud kolme saate järel võib muidugi ironiseerida, et mis elu see on, aga parem ikka kui täielik väljasuremine. Minna lihtsate ja suurelt osalt…
3 minutit
Midagi on jäänud pooleli
Kui selle suhte võimalikku tulevikuperspektiivi vaagida, puudutab filmivaataja südant imekauni tühjuse jäine sõrm.
Mängufilm „Larry Crowne” (USA 2011, 98 min), režissöör Tom Hanks, stsenaristid Tom Hanks ja Nia Vardalos. Osades Tom Hanks, Julia Roberts, Bryan Cranston, Sarah Mahoney jt. Linastub Tartu kobarkinos.
Tom Hanksi teise lavastajatööga on vastuoluline lugu. Tegemist pole küll otseselt läbikukkumisega selles mõttes, et…
Mängufilm „Larry Crowne” (USA 2011, 98 min), režissöör Tom Hanks, stsenaristid Tom Hanks ja Nia Vardalos. Osades Tom Hanks, Julia Roberts, Bryan Cranston, Sarah Mahoney jt. Linastub Tartu kobarkinos.
Tom Hanksi teise lavastajatööga on vastuoluline lugu. Tegemist pole küll otseselt läbikukkumisega selles mõttes, et…
3 minutit
Palume vabandust
Tehnilise viperuse tõttu on Sirbi lood hetkel internetis nähtavad vaid osaliselt. Paberlehes paistavad nad seda pikemad.
1 minut
Pealelend
Järgmisel kolmapäeval annab uue kirikumuusika sari „Viva oratorio!” (tasuta!)lõppkontserdi Jaani kirikus. Kui sari on neli aastat edukalt toiminud – uusi helitöid toonud ja publikumenugi nautinud –, miks siis ära lõpetate?
Sarja juht, Tallinna Filharmoonia produtsent HEILI VAUS-TAMM: Lahkuda õigel ajal on suur kunst ja eneseületamine. Ükski sari ei tohiks kesta ainult sellepärast, et uue ideid pole tulnud. Meil on,…
Sarja juht, Tallinna Filharmoonia produtsent HEILI VAUS-TAMM: Lahkuda õigel ajal on suur kunst ja eneseületamine. Ükski sari ei tohiks kesta ainult sellepärast, et uue ideid pole tulnud. Meil on,…
1 minut
MUUSIKAMAAILM
Daniel Barenboim määrati La Scala muusikadirektoriks
Kuigi Daniel Barenboim on olnud maestro alla Scala rollis viimased viis hooaega, juhatades paari ooperit aastas, polnud teatril pärast Riccardo Muti lahkumist peadirigenti 2005. aastast saadik. Nüüd kinnitas peadirektor Stéphane Lissner maestro Barenboimi viieks aastaks teatri muusikadirektoriks alates 1. XII 2011. Ta töötab seal 15 nädalat aastas, valmistades ette etendusi, kontserte ning turneesid.…
Kuigi Daniel Barenboim on olnud maestro alla Scala rollis viimased viis hooaega, juhatades paari ooperit aastas, polnud teatril pärast Riccardo Muti lahkumist peadirigenti 2005. aastast saadik. Nüüd kinnitas peadirektor Stéphane Lissner maestro Barenboimi viieks aastaks teatri muusikadirektoriks alates 1. XII 2011. Ta töötab seal 15 nädalat aastas, valmistades ette etendusi, kontserte ning turneesid.…
11 minutit
„IDeeJazzil” kõlab positiivse laenguga muusika
Kohe-kohe saab Eesti jazzimaastik veel ühe festivali võrra rikkamaks – Tartus alustab „ID eeJazz”. Intrigeeriva pealkirjaga muusikasündmus, mida võiks nimetada ka kunagise „RainbowJazz’i” mantlipärijaks, kannab korraldaja Oleg Pissarenko sõnul eesmärki, et sõna „jazz” omandaks meie kultuuris laiema tähenduse. Ideedest küllastunud muusikat ja kunsti, vaimutoitu ning ka toitu sõna otseses mõttes…
2 minutit
Vaba raskuse vaimust Sten Lassmanni Heino Eller
Heino Eller. Complete Piano Music Volume One. Sten Lassmann. Toccata Classics, 2011.
Et just Briti plaadifirma Toccata Classics Elleri klaverimuusika sarja on ilmutamas, tundub mõneti ootamatu. Selles ettevõtmises peitub aga ka üsna romantiline aegade ja inimeste side. Nimelt, aastail 1933–1938 õppis nooruke Heljo Sepp Heino Elleri pianistist abikaasa Anna Elleri juures. 1938.…
Et just Briti plaadifirma Toccata Classics Elleri klaverimuusika sarja on ilmutamas, tundub mõneti ootamatu. Selles ettevõtmises peitub aga ka üsna romantiline aegade ja inimeste side. Nimelt, aastail 1933–1938 õppis nooruke Heljo Sepp Heino Elleri pianistist abikaasa Anna Elleri juures. 1938.…
2 minutit
Lähedane kauge Jaapan
Jaapani taiko-trummid ja RA M, dirigent Chifuru Matsubara 20. X Vanemuise kontserdimajas.
20. oktoobri õhtul sai kuulda Eesti Rahvusmeeskoori musitseerimas – üksi ja koos külalistega – idamaade stiilis. Peakülaliseks oli rahvusvaheliselt tuntud jaapani traditsioonilise trummi taiko mängija Ichitaro. Ütlen kohe alguses ära, et kontserdist jäi väga hea mulje. Alljärgnevalt üks refleksioon selle üle, millest see mulje võis…
20. oktoobri õhtul sai kuulda Eesti Rahvusmeeskoori musitseerimas – üksi ja koos külalistega – idamaade stiilis. Peakülaliseks oli rahvusvaheliselt tuntud jaapani traditsioonilise trummi taiko mängija Ichitaro. Ütlen kohe alguses ära, et kontserdist jäi väga hea mulje. Alljärgnevalt üks refleksioon selle üle, millest see mulje võis…
3 minutit
Laulmistraditsioonist laulmiskultuurini
Koorikultuuri olukorrast Eestis
Kui Eesti koorikultuuri võrrelda mudeliga, siis sarnaneks see püramiidiga, mille aluseks on laiapõhjaline suurenev mudilas- ja lastekooride osakaal ning tipuks kitsas professionaalsete esinduskollektiivide kroon. Alates 1993. aastast on riik eesotsas Kultuuriministeeriumi (KM) ja Kooriühinguga (KÜ) panustanud selle püramiidi alumise osa tugevdamisse peamiselt seoses laulupeoprotsessi ning sellega kaasneva harrastuskoore finantseeriva toetusprogrammiga. Laulupeo…
Kui Eesti koorikultuuri võrrelda mudeliga, siis sarnaneks see püramiidiga, mille aluseks on laiapõhjaline suurenev mudilas- ja lastekooride osakaal ning tipuks kitsas professionaalsete esinduskollektiivide kroon. Alates 1993. aastast on riik eesotsas Kultuuriministeeriumi (KM) ja Kooriühinguga (KÜ) panustanud selle püramiidi alumise osa tugevdamisse peamiselt seoses laulupeoprotsessi ning sellega kaasneva harrastuskoore finantseeriva toetusprogrammiga. Laulupeo…
8 minutit
Vaikimine hõbe, rääkimine kuld
Viljandi Ugala „Minu isa 20 aastat hiljem”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti IX lennu üliõpilased Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Rait Õunapuu ja Hendrik Vissel ning Vilma Luik, Indrek Sammul jt. Esietendus 29. IX Ugala kohvikus.
„Minu isa 20 aastat hiljem” jätkab senisest veel kontsentreeritumal kujul Urmas Vadi…
„Minu isa 20 aastat hiljem” jätkab senisest veel kontsentreeritumal kujul Urmas Vadi…
3 minutit
Füüsiliselt läbi elatud kirjandusklassika
„12 Karamazovit” on suurepärane lavastus, mis ometi pole suurepärane Dostojevski-lavastus.
Von Krahli teatri „12 Karamazovit”, lavastaja Kristian Smeds, kunstnik Jani Uljas, valguskujundaja Teemu Nurmelin, muusikaline kujundaja Ismo Laakso. Mängivad Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Mari Pokinen, Ivo Reinok, Marion Undusk, Ragne Veensalu.…
Von Krahli teatri „12 Karamazovit”, lavastaja Kristian Smeds, kunstnik Jani Uljas, valguskujundaja Teemu Nurmelin, muusikaline kujundaja Ismo Laakso. Mängivad Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Mari Pokinen, Ivo Reinok, Marion Undusk, Ragne Veensalu.…
8 minutit
TIIA SIPPOL, Eesti Teatri Agentuuri teatriinfo toimetaja
On ilmunud Eesti Teatri Agentuuri kogumik „Eesti teatristatistika 2010”, mis annab ülevaate Eesti etendusasutuste tegevusest 2010. aastal. Milline statistiline maastik selle kogumiku lugejaile seekord avaneb?
Eesti teatrist rääkides keskendutakse eelkõige ikka külastuste arvule, mis ületas 2007. aastal iseseisvuse taastamise järel esmakordselt ühe miljoni piiri. Majandussurutise aastad on teinud siin oma korrektuuri:…
Eesti teatrist rääkides keskendutakse eelkõige ikka külastuste arvule, mis ületas 2007. aastal iseseisvuse taastamise järel esmakordselt ühe miljoni piiri. Majandussurutise aastad on teinud siin oma korrektuuri:…
1 minut
Lummava näidendi lavastamisraskused
Jon Fosse „Ühes suvepäevas” on olulisem sellest, mida öeldakse, see, mis jääb ütlemata.
Theatrumi „Üks suvepäev”, autor Jon Fosse, tõlkija Eha Vain, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andres Koort, kostüümikunstnik Laura Pählapuu, valguskujundaja Helvin Kaljula, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Mare Peterson, Maria Peterson, Laura Peterson, Eva Eensaar, Anneli Tuulik, Ott Aardam, Helvin Kaljula, Marius Peterson,…
Theatrumi „Üks suvepäev”, autor Jon Fosse, tõlkija Eha Vain, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andres Koort, kostüümikunstnik Laura Pählapuu, valguskujundaja Helvin Kaljula, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Mare Peterson, Maria Peterson, Laura Peterson, Eva Eensaar, Anneli Tuulik, Ott Aardam, Helvin Kaljula, Marius Peterson,…
4 minutit
Kunst-paigalhüpped
Maria-Kristiina Ulase näitus „Hüppab, hüppas, oli hüpanud” disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni 29. X.
Mis O-ga toimub, kui väljale kekslema lasta? Tuul tõmbab läbi. Aga G? Temal on niihästi see ümar, mille sisse saab panna, kui ka sirge pulk sees ehk teisiti öeldes ta tõmbab end ise läbi (vt Maria-Kristiina Ulase õlimaali „Ihalev G”). Või võtame W? See on…
Mis O-ga toimub, kui väljale kekslema lasta? Tuul tõmbab läbi. Aga G? Temal on niihästi see ümar, mille sisse saab panna, kui ka sirge pulk sees ehk teisiti öeldes ta tõmbab end ise läbi (vt Maria-Kristiina Ulase õlimaali „Ihalev G”). Või võtame W? See on…
3 minutit
Krüptoloogia ehk Raoul Kurvitza kood
Raoul Kurvitza näitus „Vool” Kultuurikatlas 31. oktoobrini.
Ükski Raoul Kurvitza näitus pole näitus „niisama”. Erwin Panofsky terminoloogia kohaselt, on kunstiteosel primaarne ja sekundaarne süžee. Igast lille- või maastikumaalist pole mõtet otsida erilisi tähendusi, küll aga ikonograafiliselt kodeeritud tekstist. Panofsky toob mäletatavasti sisse ka ikonoloogia mõiste. Just viimasest tasub lähtuda Kurvitza koodi lahtimuukimisel.
Kunstnik annab endale…
Ükski Raoul Kurvitza näitus pole näitus „niisama”. Erwin Panofsky terminoloogia kohaselt, on kunstiteosel primaarne ja sekundaarne süžee. Igast lille- või maastikumaalist pole mõtet otsida erilisi tähendusi, küll aga ikonograafiliselt kodeeritud tekstist. Panofsky toob mäletatavasti sisse ka ikonoloogia mõiste. Just viimasest tasub lähtuda Kurvitza koodi lahtimuukimisel.
Kunstnik annab endale…
2 minutit
Neo Rauch ja Rosa Loy Essli muuseumis
Rosa Loy ja Neo Rauchi näitus „Aedade taga” („Hinter den Gärten”) Viini (Klosterneuburgi) Essli muuseumis kuni 16. XI.
Essli muuseumist (Essl Museum / Kunst der Gegenwart an der Donau) pole meie ajakirjanduses juttu olnud, tegemist on aga ühe olulisema kaasaegse maalikunsti kollektsiooniga Kesk-Euroopas. Viinist napilt kümne kilomeetri kaugusele ehitatud uut moodsat muuseumi on…
Essli muuseumist (Essl Museum / Kunst der Gegenwart an der Donau) pole meie ajakirjanduses juttu olnud, tegemist on aga ühe olulisema kaasaegse maalikunsti kollektsiooniga Kesk-Euroopas. Viinist napilt kümne kilomeetri kaugusele ehitatud uut moodsat muuseumi on…
5 minutit
Maalikunsti järjekordne Eesti verstapost ehk Rakvere aiateivas
Maalinäitus „Lihtne lugu. Eesti noor maal” Rakvere näitusemajas kuni 31. XII , kuraator Teet Veispak.
Kuraator Teet Veispaku sõnul viitab näituse „Lihtne lugu. Eesti noor maal” pealkiri sellele, et „kogu ekspositsioonil puudub pretensioon lahendada ühiskonna ees seisvaid aktuaalseid sotsiaalseid või poliitilisi küsimusi, saati siis veel üritada nendega tegeleda teaduslikult…
Kuraator Teet Veispaku sõnul viitab näituse „Lihtne lugu. Eesti noor maal” pealkiri sellele, et „kogu ekspositsioonil puudub pretensioon lahendada ühiskonna ees seisvaid aktuaalseid sotsiaalseid või poliitilisi küsimusi, saati siis veel üritada nendega tegeleda teaduslikult…
3 minutit
Luhtatulek härra Pauliga
Mehis Heinsaar. Härra Pauli kroonikad. Teine, täiendatud väljaanne. Kujundaja Juka Käärmann. Menu, 2011. 174 lk.
Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Koostaja Sven Vabar. Kujundaja Piia Ruber. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tallinn-Tartu, 2011. 200 lk. („Etüüde nüüdiskultuurist” 3)
Kõigepealt laseb kirjanik Mehis Heinsaar ühel unesegasel „miskil” ennast senikaua näpistada, kuni „miskist” saab härra Paul, kes hakatuseks õpib emakeeles vaikima…
Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Koostaja Sven Vabar. Kujundaja Piia Ruber. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tallinn-Tartu, 2011. 200 lk. („Etüüde nüüdiskultuurist” 3)
Kõigepealt laseb kirjanik Mehis Heinsaar ühel unesegasel „miskil” ennast senikaua näpistada, kuni „miskist” saab härra Paul, kes hakatuseks õpib emakeeles vaikima…
7 minutit
TUHANDE NÄOGA MEE S
Sa lebad mu kõrval ja tundub, nagu sa magaksid. Sa oled tardunud nagu sügiseste vihmapiiskade müür; on vaikne, nii vaikne, et ma kuulen vaid vilistavat eetrivaikust. Sa oled vaikne ja soe ja mul on sinu kõrval valge. Jah, see on uni. Ära liiguta. Ma ei taha, et sa ellu ärkad. Ole just nii. Igavesti tardunud minevikus,…
2 minutit
Jutuvestmise tervendav kunst
16. oktoobril kõneles sel teemal programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” jutuvestmissarja raames Vanalinna Muusikamajas taani-ameerika juurtega, praegu Rootsis elav jutuvestja ja teatridirektor Inger Lise Oelrich. Allpool kokkuvõte tema ettekandest.
Kõigil on igatsus kuulda lugusid, millel on tähendus – nii klassikalisi kui ka spontaanselt sündinuid, mis saavad alguse hetkest ja suunduvad tulevikku. Need lood saavad alguse…
Kõigil on igatsus kuulda lugusid, millel on tähendus – nii klassikalisi kui ka spontaanselt sündinuid, mis saavad alguse hetkest ja suunduvad tulevikku. Need lood saavad alguse…
5 minutit
Kes oli Gilgameš?
Gilgameši eepos, Akkadi keelest tõlkinud ja seletused kirjutanud Amar Annus. Bibliotheca Antiqua. TLÜ Kirjastus, 2010. 242 lk.
Milline on vanim kirjapandud eepos maailma ajaloos? Selline küsimus võib tekkida nii mõnelgi kirjandushuvilisel. Selle küsimuse võib esitada nii tudeng kui ka huviline või isik, kes tegeleb kultuurilooga, kirjandusega jne. Mõned inimesed arvavad millegipärast, et kõige vanemad võiksid olla kreeka eeposed…
Milline on vanim kirjapandud eepos maailma ajaloos? Selline küsimus võib tekkida nii mõnelgi kirjandushuvilisel. Selle küsimuse võib esitada nii tudeng kui ka huviline või isik, kes tegeleb kultuurilooga, kirjandusega jne. Mõned inimesed arvavad millegipärast, et kõige vanemad võiksid olla kreeka eeposed…
6 minutit
„Kalevipoeg”, müüt ja mythopoeia
Sel sügisel, mil tähistatakse „Kalevipoja” esmailmumise (1857–1861) 150. aastapäeva ja ingliskeelse uustõlke avaldamist, on sobiv meenutada ümbrust, milles eepos algusest peale tõlkelisena ilmus. Ma ei pea silmas kitsalt selle kakskeelset esmatrükki Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes, vaid ka kultuurilist konteksti: kohalikku eesti-baltisaksa ja laiemat Euroopa ruumi. Romantismiideed andsid tõuke sarnasteks protsessideks üle Euroopa: rahvaluule…
9 minutit
Rütmistatud ruum
Ly Lestberg ja Martin Rünk vestlevad loomemeetodist ja selle suhtest fotograafiaga.
Ly Lestberg on väga isikupärase käekirjaga fotograaf, kelle hilisemat loomingut iseloomustab fotodega assotsiatiivsete tähenduste loomine ja tunnetuslik maailma vahendamise viis. Aktifotode rangelt esteetiline suund on viimase kümme aasta jooksul asendunud juhuslikkust pühitseva vormi ja teadlikult avatuks jäetud tähenduskeskmega. Tallinna Fotomuuseumi sisehoovi kohaspetsiifilisel näitusel esitab Lestberg vaatajatele tähenduskihtidest…
Ly Lestberg on väga isikupärase käekirjaga fotograaf, kelle hilisemat loomingut iseloomustab fotodega assotsiatiivsete tähenduste loomine ja tunnetuslik maailma vahendamise viis. Aktifotode rangelt esteetiline suund on viimase kümme aasta jooksul asendunud juhuslikkust pühitseva vormi ja teadlikult avatuks jäetud tähenduskeskmega. Tallinna Fotomuuseumi sisehoovi kohaspetsiifilisel näitusel esitab Lestberg vaatajatele tähenduskihtidest…
6 minutit
Arhitektuuriharidus Eestis
Arhitektuuri eriala hinnatakse kõrgelt ja seda pääsevad õppima vaid parimad.
Eestis õpetatakse arhitekti ametit kahes koolis: Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK ) ja Eesti Kunstiakadeemias (EKA ). Mõlemas koolis hakkas hiljuti arhitektuuriteaduskonda juhtima uus dekaan. TTK arhitektuuriõpet suunab arhitekt Hindrek Kesler ja EKA arhitektuuriteaduskonda arhitekt professor Toomas Tammis. Arhitektuuriõppe teemal vestles dekaanidega Margit Mutso.
Eestis on kaks kooli, kus…
Eestis õpetatakse arhitekti ametit kahes koolis: Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK ) ja Eesti Kunstiakadeemias (EKA ). Mõlemas koolis hakkas hiljuti arhitektuuriteaduskonda juhtima uus dekaan. TTK arhitektuuriõpet suunab arhitekt Hindrek Kesler ja EKA arhitektuuriteaduskonda arhitekt professor Toomas Tammis. Arhitektuuriõppe teemal vestles dekaanidega Margit Mutso.
Eestis on kaks kooli, kus…
11 minutit
Eesti arhitektuurivõistlus – kas tõesti häbiplekk?
Kahte viimast Sirpi lugedes võib kõrvaltvaatajatele jääda mulje, et arhitektuurivõistlustega Eestis on hapud lood (Sirp nr 38, Emil Urbel, „Arhitektuurivõistlustest” ning Sirp nr 39, Leonhard Lapin, „Arhitektuurivõistlused Eestis – meie ehituskunsti häbiplekk”). Siinkohal nendin vastupidist, arhitektuurivõistluste tulemusel on valminud palju tähelepanu pälvinud, keskkonda sobivaid auhinnatud objekte: Pärnu keskraamatukogu, okupatsioonide…
4 minutit
Valikud: arukam söömine, putuktoit või õõnsaks kaevatud Eesti
Arvatakse, et inimkond on oma kasvamisega ületanud seitsme miljardi piiri. Muu hulgas tähendab see suuremat toiduvajadust, mis valdavalt kasutuses olevate põllupidamistehnikate puhul tähendab ka rohkem väetisi. Tõsiasi on paraku see, et ülesöömise ja sellest tulenevate hädade all kannatab rohkem inimesi kui alatoitluse all. Tõsiasi on ka see,…
5 minutit
Vanad soostereotüübid on visad kaduma
Soolist ebavõrdsust vermitakse nii kõrgkoolides kui ka teadusasutustes.
Soolise ebavõrduse kohta kõrghariduses ja teaduselus pole Eestis 2005. aastast toiminud võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinikule saabunud ühtki kaebust. Küsimus pole mitte probleemi puudumises, vaid põhjustes, miks sellist olukorda talutakse ja kuidas esile kutsuda muudatusi. Voliniku ametis on Mari-Liis Sepp er, kellelt ma diskrimineerimise teema…
Soolise ebavõrduse kohta kõrghariduses ja teaduselus pole Eestis 2005. aastast toiminud võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinikule saabunud ühtki kaebust. Küsimus pole mitte probleemi puudumises, vaid põhjustes, miks sellist olukorda talutakse ja kuidas esile kutsuda muudatusi. Voliniku ametis on Mari-Liis Sepp er, kellelt ma diskrimineerimise teema…
3 minutit
Sugude akadeemiline asümmeetria
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja…
2 minutit
Mõtisklusi Popperist
Oma autobiograafias, mis on Sokratese õpilasele kohaselt pealkirjastatud „Lõppematu otsinguna” („Unended Quest”), kirjutab Popper, et raamatu „Avatud ühiskond ja selle vaenlased” ilmumise järel meenutas naine talle, et ühiskonnateadus ei ole siiski Popperi esmane huvi. Ka eesti lugeja, kes teab Popperit lisaks kahele mahukale „Avatud ühiskonna . . . .” köitele viimasega paljuski kattuvatel teemadel kirjutatud väiksema raamatu „Historitsismi viletsus”…
8 minutit
Popperi ärkamine
Et inimesed tendeerivad manduma, selles on Platon ja Popper ühel nõul, aga Platoni arvates käivad nad ilma ideaalideta veel kiiremini alla, sest inimene teeb alati pisut vähem, kui igatseb teha.
Karl Popper, Avatud ühiskond ja selle vaenlased (I-II ). Tõlkinud Ene-Reet Soovik ja Triinu Pakk, toimetanud Inna Lusti ja Märt Väljataga. Kujundanud Jüri Kaarma ja Eve Kask. Eesti…
Karl Popper, Avatud ühiskond ja selle vaenlased (I-II ). Tõlkinud Ene-Reet Soovik ja Triinu Pakk, toimetanud Inna Lusti ja Märt Väljataga. Kujundanud Jüri Kaarma ja Eve Kask. Eesti…
5 minutit
Looduslikult kestliku ja inimlähedase elu otsingud
Ideaalid nagu vabadus, võrdsus, demokraatia ja enesearendamine on ökokogukondades tihti sügavamalt ja sisulisemalt realiseerunud kui ühiskonnas, kus need mõisted tekkisid.
Airi-Alina Allaste (toim), Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas. Sarjas „Acta socialia”, TLÜ Kirjastus, 2011. 350 lk.
1960.-1970. aastatest peale teame, et inimühiskonna kasv ülejäänud keskkonna arvelt ei saa olla piiramatu ning et inimene ei…
Airi-Alina Allaste (toim), Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas. Sarjas „Acta socialia”, TLÜ Kirjastus, 2011. 350 lk.
1960.-1970. aastatest peale teame, et inimühiskonna kasv ülejäänud keskkonna arvelt ei saa olla piiramatu ning et inimene ei…
6 minutit
Õnn ei ole majanduses
Kooliõpetajate palgateema kõrval sai lõppeval nädalal ebaproportsionaalselt palju tähelepanu Eesti teater. Eks oma tubli töö viljana, sest ükski teine loomevaldkond ei kogu ega tee kättesaadavaks teatriga võrreldavalt põhjalikku statistikat. Sisu ehk repertuaari ja külastuste statistika kõrval on huvitav jälgida ka raha liikumist viimase seitseaastaku jooksul. Sõltuvalt vaatenurgast on pilt raha osas kas hiilgav või masendav.
3 minutit
Kuidas tegelikult targaks saadakse
Tallinna Tehnikaülikooli raadiotehnika dotsent Urve Madar meenutab oma õpinguaastaid Leningradi Elektrotehnika Instituudis
Kas kõrgharidus ja teadus vajavad juhtimist või on tegu peene kultuurilise isekorraldumisilminguga? Kui jääme esimese variandi juurde, siis on tohutu ametnike parv ja kümnete kilode, kui mitte tonnide, kaupa arengukavu ehk oma kohalgi. Kui pooldada teist varianti, siis on vaja häid eeldusi, et…
Kas kõrgharidus ja teadus vajavad juhtimist või on tegu peene kultuurilise isekorraldumisilminguga? Kui jääme esimese variandi juurde, siis on tohutu ametnike parv ja kümnete kilode, kui mitte tonnide, kaupa arengukavu ehk oma kohalgi. Kui pooldada teist varianti, siis on vaja häid eeldusi, et…
6 minutit
