2011-3 (3329)
Jaanuari lõpetab Sirp nr 4
Sirbis:– Lühiarvamusi valimiste üldmeeleolust ja üksikküsimustest Evi Arujärvelt, Kaarel Tarandilt, Ivar Tallolt, Agu Uudelepalt ja Tiit Kärnerilt.– Ülekantud tähenduses on Afganistan aastaid olnud meie kõigi lahinguväljaks, räägib intervjuus oma uue filmi “Kirjad Inglile” ainetel režissöör Sulev Keedus.– Uus Tallinna ajalugu sakslastele, Baudelaire’i apokriiva eestlastele.– Kriitiku vastus kritiseeritu vastusele: uutele allikatele…
1 minut
VASTULAUSE
Karin Hallas-Murula Sirbis avaldatud kirjutistes „Arhitektuurimuuseumi „juhtum”” (17. XII) ja „Veel kord võimuvõitlusest arhitektuuririndel” (14. I) on mitmeid väiteid, mis ei vasta tõele või annavad kirjeldatud sündmustest moonutatud pildi.1. II 1996 pöördus Eesti Arhitektide Liit (EAL) EV peaministri Tiit Vähi, kultuuriministri Jaak Alliku ja majandusministri Andres Lipstoki poole kirjaga, milles…
1 minut
Pärnu jääfestivali kergkatused
Aasta lõpus peeti maha ka EALi poolt ellu kutsutud noortele arhitektidele suunatud võistluste sarja teine üritus, mille ülesandeks oli leida lahendus Pärnu jääfestivali ala osaliseks katmiseks kergkonstruktsiooniga varikatustega. Laekus kolmteist võistlustööd.
2 minutit
Rohuneeme kalmistu urnimüür
Rohuneeme kalmistu urnimüüri võistluse korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös Viimsi vallavalitsusega. Kuna urnimüüritemaatika on Eestis suhteliselt uus ja ühiskonna kogemus ses osas väike ning traditsioonideta, oli noorte arvukas osavõtt võistlusest väga tervitatav. Tähtajaks laekus 27 ideekavandit.
2 minutit
Millist arhitekti me vajame?
19. XI saatis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik haridusminister Tõnis Lukasele kirja, kus ta kritiseerib arhitektuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning teeb ettepaneku arhitektuurihariduse andmine taaskäivitada Tallinna Tehnikaülikoolis. Ühtlasi soovitab ta sinna suunata ka riigipoolse arhitektide koolitustellimuse.
4 minutit
Arhitektuuriõppe kvaliteedi tagab järjepidevus
Selleks, et saada aru arhitektuurihariduse hetkeseisust, selle positsioonist ühiskonnas ja järjepidevast arengust, ei saa mööda minna lühikesest ajalootunnist. 1918. aastat peetakse Eesti rahvusliku arhitektuurihariduse algusaastaks. Eesti Tehnika Seltsi initsiatiivil alustati selle aasta 17. septembril Tehniliste Erikursustega, kus 120-le üliõpilasele hakati õpetama lisaks masinaehitusele, ehitusele, elektrotehnikale, laevaehitusele ja hüdrotehnikale ka arhitektuuri.…
4 minutit
Rahvuse vaimu ja eluterve suhtumise levitaja
Endel Loo 90
Nägin neid eestlasi, kes 1944. aasta sügise algul pealetungiva Punaarmee eest pagulusse põgenesid noorte ja elujõuliste inimestena, kelle äraminek tõi kurbust ja kahjutunnet. Saaremaa oli neil päevil tõeline põgenike laager, mille ärevas keskkonnas me, teismelised koolipoisid, siiajääjatena sihitult hulkusime. Koolimajas oli jaotuspunkt, rohkem Saksamaale minejatele. Külateedel veeresid voorid…
Nägin neid eestlasi, kes 1944. aasta sügise algul pealetungiva Punaarmee eest pagulusse põgenesid noorte ja elujõuliste inimestena, kelle äraminek tõi kurbust ja kahjutunnet. Saaremaa oli neil päevil tõeline põgenike laager, mille ärevas keskkonnas me, teismelised koolipoisid, siiajääjatena sihitult hulkusime. Koolimajas oli jaotuspunkt, rohkem Saksamaale minejatele. Külateedel veeresid voorid…
2 minutit
Andres Söödi aeglane vaade Hando Runnelile
„Kodu-käijast” võib hoomata maalt pärit vaimuinimese pessimismimaigulist resignatsiooni, mida tasakaalustab sisemine rahu ja loominguline jõud.
Dokumentaalfilm „Kodu-käija”, Andres Söödi autorifilm Hando Runnelist. Monteerija Marju Juhkum, helirežii Mart Kessel-Otsa, produtsent Reet Sokmann, F-Seitse, 2010, 90 min, esilinastus 7. XII 2010 Tartu Athenas.
Tunnistan, et mul on Andres Söödi vändatud portreefilmist Hando Runneli…
Dokumentaalfilm „Kodu-käija”, Andres Söödi autorifilm Hando Runnelist. Monteerija Marju Juhkum, helirežii Mart Kessel-Otsa, produtsent Reet Sokmann, F-Seitse, 2010, 90 min, esilinastus 7. XII 2010 Tartu Athenas.
Tunnistan, et mul on Andres Söödi vändatud portreefilmist Hando Runneli…
3 minutit
Tavalise ilu
Tavaline ja igapäevane, mida ühises läheduses kogetakse, on Coppola filmis oluline,isegi midagi pelgupaiga moodi.
Tavalise ilu Tavaline ja igapäevane, mida ühises läheduses kogetakse, on Coppola filmis oluline, isegi midagi pelgupaiga moodi. Mängufilm „Kusagil” („Somewhere”, USA 2010, 97 min), režissöör ja stsenarist Sofia Coppola. Osades Stephen Dorff, Elle Fanning, Chris Pontius jt.…
Tavalise ilu Tavaline ja igapäevane, mida ühises läheduses kogetakse, on Coppola filmis oluline, isegi midagi pelgupaiga moodi. Mängufilm „Kusagil” („Somewhere”, USA 2010, 97 min), režissöör ja stsenarist Sofia Coppola. Osades Stephen Dorff, Elle Fanning, Chris Pontius jt.…
5 minutit
Üks sõbralik film
Üks sõbralik film
Kivastiku film on hubane ja inimlik nagu Tartu. Isegi kui pildil poleks Emajõe Ateena maamärke nagu Plasku või Sõpruse sild, oleks väikese puust linna hõng saja sülla taha tunda. See on sama ajatu, kergelt kooruva värviga agulimajade ning pisut hädiste ja saamatute inimeste luitunud vanu asju ja…
Kivastiku film on hubane ja inimlik nagu Tartu. Isegi kui pildil poleks Emajõe Ateena maamärke nagu Plasku või Sõpruse sild, oleks väikese puust linna hõng saja sülla taha tunda. See on sama ajatu, kergelt kooruva värviga agulimajade ning pisut hädiste ja saamatute inimeste luitunud vanu asju ja…
3 minutit
Film neile, kes tavaliselt kinos ei käi
Üsna kindel, et inimesed, kellele meeldib seriaal „Õnne 13”, leiavad ka „Ühest mu sõbrast” midagi südantkosutavat
Mängufilm „Üks mu sõber” (Exitfilm, 2010, 102 min), režissöör ja stsenarist Mart Kivastik, operaator Jarkko T. Laine, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Ardo Ran Varres, produtsent Anneli Ahven. Osades Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa, Rita Raave,…
Mängufilm „Üks mu sõber” (Exitfilm, 2010, 102 min), režissöör ja stsenarist Mart Kivastik, operaator Jarkko T. Laine, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Ardo Ran Varres, produtsent Anneli Ahven. Osades Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa, Rita Raave,…
4 minutit
Teatri taassünd teraapilisest teesklusest
„Dogma” esteetika aitab teatrile meelde tuletada, et ka XX I sajandiks ei ole kadunud kunsti funktsioon seada inimene silmitsi millegi endast suuremaga.
Von Krahli teatri „Idioodid”, autor Lars von Trier, lavastaja ja kunstnik Juhan Ulfsak, dramaturg Anni Ojanen, tõlkija Ülev Aaloe, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, graafiline kujundaja Arbo…
Von Krahli teatri „Idioodid”, autor Lars von Trier, lavastaja ja kunstnik Juhan Ulfsak, dramaturg Anni Ojanen, tõlkija Ülev Aaloe, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, graafiline kujundaja Arbo…
5 minutit
Dmitri Krõmovi valem
Dmitri Krõmovi lavastuste retrospektiiv rahvusvahelisel festivalil „Talveöö unenägu” 27. – 31. XII Tallinna Linnateatris.
Oma unenägudest meeldib inimestele ikka rääkida. Möödunud aasta viimasel nädalal vaatasime ühist unenägu – „Talveöö unenägu” Tallinna Linnateatris ehk Moskva lavastaja ja teatrikunstniku Dmitri Krõmovi lavastusi „Kaelkirjaku surm”, „Katerina uned”, „Oopus 7”, „Oksjon” ja „Söör Vantes.…
Oma unenägudest meeldib inimestele ikka rääkida. Möödunud aasta viimasel nädalal vaatasime ühist unenägu – „Talveöö unenägu” Tallinna Linnateatris ehk Moskva lavastaja ja teatrikunstniku Dmitri Krõmovi lavastusi „Kaelkirjaku surm”, „Katerina uned”, „Oopus 7”, „Oksjon” ja „Söör Vantes.…
4 minutit
Kirvega sardiinijahil
Teatri NO99 kodulehel tõdetakse õigustatult, et „Võtame uuesti!” on sama mitmekihiline nagu kirve manuaal.
Teatri NO 99 „Võtame uuesti!”, autor Michael Frayn, tõlkijad Jaak Rähesoo ja Ann Must, lavastajad-kunstnikud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Sergo Vares, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Tiina Tauraite (Von Krahli teater), Eva Klemets, Risto Kübar,…
Teatri NO 99 „Võtame uuesti!”, autor Michael Frayn, tõlkijad Jaak Rähesoo ja Ann Must, lavastajad-kunstnikud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Sergo Vares, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Tiina Tauraite (Von Krahli teater), Eva Klemets, Risto Kübar,…
5 minutit
Columbuse sümfooniaorkestri lugu
Käisin aastavahetusel Ameerika Ühendriikides – Kesk-Läänes Ohio osariigis, täpsemalt selle pealinnas Columbuses. Hiljutise rahvaloenduse andmetel on Columbuses üle 700 000 elaniku, pealinnas koos lähiümbrusega elab kokku aga üle 1,7 miljoni inimese. Nii et mastaabid on rahvastiku poolest Eestiga võrreldavad. USA kõigi linnade seas on Columbus elanike arvult 16. kohal. Ohio…
3 minutit
Klaverijutud
„Eliitkontserdid”: Age Juurikas 8. I Estonia kontserdisaalis
Me istume kahekesi Age Juurikaga ja arutame klaveriasju: klaverirõõmemuresid ja klaveriga seotud telgitaguseid. Põhjus: Agel oli ometi üle mitme aasta täispikk kahe poolega klaveriõhtu 8. jaanuaril Estonia kontserdisaalis. See kontserdisaal on pianistide „pühapaik”, kuid kahjuks ei pea meie kontserdiorganisaatorid eesti klaverimängijaid seal piisavalt…
Me istume kahekesi Age Juurikaga ja arutame klaveriasju: klaverirõõmemuresid ja klaveriga seotud telgitaguseid. Põhjus: Agel oli ometi üle mitme aasta täispikk kahe poolega klaveriõhtu 8. jaanuaril Estonia kontserdisaalis. See kontserdisaal on pianistide „pühapaik”, kuid kahjuks ei pea meie kontserdiorganisaatorid eesti klaverimängijaid seal piisavalt…
4 minutit
Mõtteid koorimuusika-aastast 2010
Olen kasvanud ajas, kus koorimuusika tähendas koorilauljate poolt dirigendi juhtimisel interpreteeritud muusikat. Tulemus võis olla suurepärane, keskmine või kehvapoolne, kuid ikka oli tegemist koorimuusikaga ning sellest mõistest saime kõik üsna ühtmoodi aru.
Muusika- või sotsiaalprojekt?
Praeguseks on koorimuusika Euroopas otsekui teisenenud üheks alaliigiks kooriliikumises, viimasest aga räägitakse üha enam kui sotsiaalsest,…
Muusika- või sotsiaalprojekt?
Praeguseks on koorimuusika Euroopas otsekui teisenenud üheks alaliigiks kooriliikumises, viimasest aga räägitakse üha enam kui sotsiaalsest,…
6 minutit
Dialoog endaga
Euroopa biennaal „Manifesta” Murcias ja Cartagenas 9. X 2010 – 9. I 2011.
Jaanuari esimese nädalaga sai läbi järjekordne kolm kuud kestnud üleeuroopaline biennaal „Manifesta”. Tänavune (või siis õigemini möödunud aasta, s.o 2010. aasta oktoobris avatud) „Manifesta” leidis aset Lõuna-, täpsemalt KaguHispaania kahes linnas Murcias ja Cartagenas deviisi all „Lõuna-Euroopa…
Jaanuari esimese nädalaga sai läbi järjekordne kolm kuud kestnud üleeuroopaline biennaal „Manifesta”. Tänavune (või siis õigemini möödunud aasta, s.o 2010. aasta oktoobris avatud) „Manifesta” leidis aset Lõuna-, täpsemalt KaguHispaania kahes linnas Murcias ja Cartagenas deviisi all „Lõuna-Euroopa…
4 minutit
Kolm pilku graafikale
Kunst on päike
Avo Keerendi juubelinäitus Vabaduse galeriis kuni 1. II .
Kui ma silmitsen punast palli Avo Keerendi abstraktsetel kõrgtrükkidel, siis tuleb meelde Paul Cezanne, kes nõudis oma õelt, et see oleks nagu õun ja istuks täitsa vagusi. Keerendi punane ümmargune vorm on Cezanne’i õunaga väga seotud, seda näitab…
Avo Keerendi juubelinäitus Vabaduse galeriis kuni 1. II .
Kui ma silmitsen punast palli Avo Keerendi abstraktsetel kõrgtrükkidel, siis tuleb meelde Paul Cezanne, kes nõudis oma õelt, et see oleks nagu õun ja istuks täitsa vagusi. Keerendi punane ümmargune vorm on Cezanne’i õunaga väga seotud, seda näitab…
6 minutit
Rahast ja selle ümber
Fergusoni raamat „Raha võidukäik. Maailma rahanduse ajalugu” sai kaante vahele 2008 aastal. Kiirus, millega see eesti keelde ümber pandi, on teemakohaselt kommertslik ning müügiedu tagab praegune pealkiri muidugi paremini kui täpsem „Mõningaid aspekte rahanduse arengust”. Valitud on huvitavam ja emotsioone ärgitav osa raha ja rahanduse arengust, tulemuseks vaieldamatult huvitav ja…
7 minutit
Usk on loodetava tõelisus
Tehnoloogiausku kasutatakse eitamaks konkreetseid uurimusi ja teadmispõhiseid väiteid
Tuntud multifilmisarjas „Futurama”, mille tegevus toimub tuhande aasta pärast, areneb ühes osas järgmine stseen. Lastele näidatakse õppefilmi üleilmsest soojenemisest, selle tagajärgedest ja lõpuks lahendusest: nimelt heidetakse igal aastal ookeani suur jääkuubik, mis järgmiseks aastaks soojenemise tasakaalustab. Kuna aga inimesed jätkavad saastamist, tuleb igal…
Tuntud multifilmisarjas „Futurama”, mille tegevus toimub tuhande aasta pärast, areneb ühes osas järgmine stseen. Lastele näidatakse õppefilmi üleilmsest soojenemisest, selle tagajärgedest ja lõpuks lahendusest: nimelt heidetakse igal aastal ookeani suur jääkuubik, mis järgmiseks aastaks soojenemise tasakaalustab. Kuna aga inimesed jätkavad saastamist, tuleb igal…
4 minutit
Pidu hakkas. Kümme soovi ja soovitust eesti meediale
No nii. Nüüd on see lõpuks käes. Parteide valimisnimekirjad on välja lastud ja esimesed suured probleemid ahastavate pealkirjade all lugejate ette paisatud. Miks sai Evelyn Sepp selle koha, mis ta sai? Meie siin Pärnus ei vaja pealinnast saadetud varjaage! Vabandust, mis tähtsust sel on? Mu arust on palju tähtsam miski…
3 minutit
Kuidas Tartu kõlab?
Kas Tartu muusikaelust saab rääkida kui millestki iseseisvast või vaatlevad muusikud ja kontserdikorraldajad Eestit pigem tervikuna? Teemade valik, mis kerkib esile ühest linnast siiski kõnelda püüdes, sõltub ka küsijast ja kõnelejatest. 17. detsembril vestlusringis osales neli Tartu muusikut, kes elavdavad linna muusikaelu oma kontsertidega, on tegelnud kontserdikorraldusega ning olnud loomulikult…
6 minutit
Kirjanduspealinn Tartu
Mõne aasta eest kogunes Tartu Kirjanduse Majas töögrupp Tartu esitamiseks UNE SCO kirjanduspealinnaks. Senised maailma kirjanduspealinnad on seni olnud Edinburgh, Melbourne, Iowa ja Dublin, oma järge taotlevad Antwerpen, Reykjavík ja Jerevan. Doris Kareva küsimustele Tartu kirjanduselu kohta vastavad Triin Ploom ja Marja Unt.
Kuidas on edenenud Tartu esitamine maailma kirjanduspealinnaks? …
Kuidas on edenenud Tartu esitamine maailma kirjanduspealinnaks? …
5 minutit
Hullunud Tartu ja õnnelik Luulur
Eelmise aasta 19. novembril leidis Tartu endises psühhoneuroloogiahaiglas Staadioni tänaval aset rahvusvaheline kultuurisündmus „Hullunud Tartu”, kus astusid üles luuletajad ja muusikud, väljas oli mitmeid näitusi, üritus lõppes hilisöiste ülesastumistega Genialistide klubis. Kokku kogunenud seltskond oli muljetavaldavalt värvikas ja väärikas. Peakorraldajal Jaan Malinil ilmus samal ajal veel ka valikkogu „Alati vahe”. …
5 minutit
Armastuse, mitte raha pärast
Intervjuu Tallinna graafikatriennaali presidendi Eve Kasega
Eile avati Kumus XV Tallinna graafikatriennaal: hiiglaslik näitus haarab enda alla kõik Kumu ajutiste näituste pinnad. Möödunud aasta lõpul avati Ljubljana graafikabiennaali võidutööde näitus ning aasta esimesest päevast peale on Tallinna lennujaamas vaadata Urmas Viigi objekt „Luige Hummer”, postmarkidega kaetud automakett. Tavapäraselt on graafikatriennaal jäänud…
Eile avati Kumus XV Tallinna graafikatriennaal: hiiglaslik näitus haarab enda alla kõik Kumu ajutiste näituste pinnad. Möödunud aasta lõpul avati Ljubljana graafikabiennaali võidutööde näitus ning aasta esimesest päevast peale on Tallinna lennujaamas vaadata Urmas Viigi objekt „Luige Hummer”, postmarkidega kaetud automakett. Tavapäraselt on graafikatriennaal jäänud…
8 minutit
Riigile appi!
Kunstiprofessionaalide kogunemine möödunud laupäeval jäi kajastuses mõistagi üldrahvalike nimekirjamängude varju. Tõe peegel näitas järjekordselt ära, missugune on meediapildis põhiseaduse sissejuhatuses (rahvuskultuur) öeldu positsioon, võrreldes neljandas peatükis (riigikogu) sätestatuga. Ajakirjanduse uudisevalik kinnitas, et meedia peab end endiselt võimusüsteemi osaks, soovib olla osaline ja kaugeltki mitte statist n-ö suurte poiste mängudes. Esmaspäeval…
2 minutit
Eesti on kaugenenud oma juurtest ja maailmast
Jaan Kaplinski: Hiina boheemlased ja kunstnikud ärplesid koguni sellega, et nad on nagu tuul ja voolav vesi, mida ei olegi võimalik kätte saada.
Teie puhul on sageli räägitud teaduse- või loodusehuvist, harvem aga teie suhtest teiste kaunite kunstidega peale kirjanduse. On teil omad lemmikud ka muusikas, filmis ja kujutavas kunstis? …
Teie puhul on sageli räägitud teaduse- või loodusehuvist, harvem aga teie suhtest teiste kaunite kunstidega peale kirjanduse. On teil omad lemmikud ka muusikas, filmis ja kujutavas kunstis? …
9 minutit
