Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia
Sirbis:
– ERSO tõuseb pärast kriisi uuele elule. Intervjuu direktor Kadri Taliga.
– Kaarel Tarand ja Jaak Allik, sellest kas ja kuidas kulka rahule jätta.
– Eesti majandusreformide B-proovi tulemused.
– Kirke Kangro dekonstruktsioonid.
– Peterburi Jaani kiriku esimene hooaeg kontserdisaalina.
– Kuidas saada kirjameheks ehk Mario Vargas Llosa.
– Dante, keskne luuletaja.
– Merilai „metafüüsika“.
– Lennukas „Casanova“ Tartus.
– Läänemaise teatri kõrbeaskees…
– ERSO tõuseb pärast kriisi uuele elule. Intervjuu direktor Kadri Taliga.
– Kaarel Tarand ja Jaak Allik, sellest kas ja kuidas kulka rahule jätta.
– Eesti majandusreformide B-proovi tulemused.
– Kirke Kangro dekonstruktsioonid.
– Peterburi Jaani kiriku esimene hooaeg kontserdisaalina.
– Kuidas saada kirjameheks ehk Mario Vargas Llosa.
– Dante, keskne luuletaja.
– Merilai „metafüüsika“.
– Lennukas „Casanova“ Tartus.
– Läänemaise teatri kõrbeaskees…
1 minut
KÜÜSLAUGU ÜKSTEIST KÜÜNT
Kolmapäeval, 11. mail toimub Kirjanike Majas luuletõlke ajakirja Ninniku 11. numbrile pühendatud luuleõhtu. Loetakse luulet araabia, hispaania ja eesti keeles ning esitletakse kahte luulekogu: Mahmud Darwishi “Meil on sõnadest maa” (tõlkija Amar Annus) ja Pablo Neruda “Kapteni laulud” (tõlkija Carolina Pihelgas).
1 minut
Veel kord audiovisuaalse kunsti „pulmadest ja matustest”
21. aprillil ilmus Sirbis Martin Aadamsoo kirjutis „Audiovisuaalse kunsti pulmad ja matused”. Kuna puudus võimalus seda samas lehenumbris kommenteerida, siis teen seda nüüd.
Mitmed esitatud väited nagu „ligikaudu sajast viimases voorus eraldatud audiovisuaalkunsti sihtkapitali toetusest ainult veerand on kuidagi seotud uute filmide arendamise või tootmisega”, „kulka tegeleb olude sunnil…
Mitmed esitatud väited nagu „ligikaudu sajast viimases voorus eraldatud audiovisuaalkunsti sihtkapitali toetusest ainult veerand on kuidagi seotud uute filmide arendamise või tootmisega”, „kulka tegeleb olude sunnil…
1 minut
Noore Lennoni põgenemine muusikasse
Mängufilmis esitatakse John Lennoni muusikuks saamine dramaatilise kergusega.
Mängufilm „Nowhere Boy” (SuurbritanniaKanada 2009, 98 min), režissöör Sam Taylor-Wood, stsenarist Matt Greenhalgh, operaator Seamus McGarvey, kunstnik Alice Normington, monteerija Lisa Gunning, produtsendid Mark Woolley, Tessa Ross, Christopher Moll, Jon Diamond, Tim Haslan. Osades Aaron Johnson, Kristin Scott Thomas, Anne-M arie Duff, Thomas Brodie Sangster, Sam Bell…
Mängufilm „Nowhere Boy” (SuurbritanniaKanada 2009, 98 min), režissöör Sam Taylor-Wood, stsenarist Matt Greenhalgh, operaator Seamus McGarvey, kunstnik Alice Normington, monteerija Lisa Gunning, produtsendid Mark Woolley, Tessa Ross, Christopher Moll, Jon Diamond, Tim Haslan. Osades Aaron Johnson, Kristin Scott Thomas, Anne-M arie Duff, Thomas Brodie Sangster, Sam Bell…
3 minutit
Ohtralt nuge, vähe mõtet
„Kaagid” on mitmes mõttes justkui hälbelise subkultuuri õppefilm, mis pakub sotsioloogidele võimaluse teooriad ära tunda.
Mängufilm „Kaagid” („Neds”, Suurbritannia 2010, 124 min), režissöör ja stsenarist Peter Mullan, operaator Roman Osin, kunstnik Caroline Grebbell, helilooja Craig Armstrong, produtsendid Oliver Delbosc, Marc Missonnier ja Alain de la Mata. Osades Conor McCarron, Marcus Nash, Richard Mack, Marianna Palka, Martin…
Mängufilm „Kaagid” („Neds”, Suurbritannia 2010, 124 min), režissöör ja stsenarist Peter Mullan, operaator Roman Osin, kunstnik Caroline Grebbell, helilooja Craig Armstrong, produtsendid Oliver Delbosc, Marc Missonnier ja Alain de la Mata. Osades Conor McCarron, Marcus Nash, Richard Mack, Marianna Palka, Martin…
4 minutit
Tehti kultuuripoliitikat
Tänavuste Kristjan Raua preemiatega tegi kunstnike liidu volikogu taas tänuväärselt kultuuripoliitikat ja ka ajalugu. Teatavasti peetakse Raua preemiat auväärseimaks ja ihaldusväärseimaks Eesti kunstipreemiaks, sest see on kolleegipreemia – volikogu valib laureaadid mitmekümne nominendi seast salajasel hääletusel. Sealhulgas on oluline, et preemia saaks veel oma võimete tipul olev looja, ehkki statuudi järgi võib preemiaga erandina hinnata ka elutööd.…
1 minut
Asi ei ole roosis, vaid raamis
Laurentsiuse näitus „F(r)ame” Draakonis kuni 7. V.
Laurentsius sündis III sajandil Hispaania linnas Huescas. Ta õppis Saragossas, kus kohtus paavst Sixtus II-ga, kellele jättis nii sügava mulje, et paavst võttis noormehe endaga Rooma kaasa. Pühak Laurentsius on XXI sajandil Eestis uuesti sündinud.
Kunstnik Laurentsius (Lauri Sillak) töötab peamiselt raamides. Seda nii otseselt kui ka kontseptuaalses võtmes.…
Laurentsius sündis III sajandil Hispaania linnas Huescas. Ta õppis Saragossas, kus kohtus paavst Sixtus II-ga, kellele jättis nii sügava mulje, et paavst võttis noormehe endaga Rooma kaasa. Pühak Laurentsius on XXI sajandil Eestis uuesti sündinud.
Kunstnik Laurentsius (Lauri Sillak) töötab peamiselt raamides. Seda nii otseselt kui ka kontseptuaalses võtmes.…
2 minutit
Kunsti lahtivõtmine ja kokkupanemine
Edvin Aedma, Barthol Lo Mejori, Taavi Noveki ja Arlene Tuckeri näitus „Applied Semiotics” („Rakenduslik semiootika”) Y-galeriis kuni 8. V.
Kunstist rääkimisest ja teoretiseerimisest on saanud kunsti osa. Vastused sellele, milline on hea, tänapäevane, aktuaalne kunst, sünnivad samapalju kunstiaruteludes kui ateljeedes. Seejuures ei pea kunstiteadlased oma teooriaid piltidega illustreerima, kunstnikud peavad aga oma teoste ja…
Kunstist rääkimisest ja teoretiseerimisest on saanud kunsti osa. Vastused sellele, milline on hea, tänapäevane, aktuaalne kunst, sünnivad samapalju kunstiaruteludes kui ateljeedes. Seejuures ei pea kunstiteadlased oma teooriaid piltidega illustreerima, kunstnikud peavad aga oma teoste ja…
2 minutit
Figuuri muusikaline arhitektuur
Manfred Kalatski ja Marta Stratskase näitus Tartu Kunstimajas kuni 29. V.
Manfred Kalatski ja Marta Stratskas esinevad oma esimese isikunäitusega Tartu Kunstimajas. Kuna Manfred Kalatski võrdleb näitust muusikaga, siis annab kaksik-soolonäitus kokku duetinäituse. Tööd on sildistamata – ka kontserdil ei kuulutata publikule muusikapala üksikuid osi kõva häälega ette. Algaja puhul on oma loomingu väljendamine teise kunstiala…
Manfred Kalatski ja Marta Stratskas esinevad oma esimese isikunäitusega Tartu Kunstimajas. Kuna Manfred Kalatski võrdleb näitust muusikaga, siis annab kaksik-soolonäitus kokku duetinäituse. Tööd on sildistamata – ka kontserdil ei kuulutata publikule muusikapala üksikuid osi kõva häälega ette. Algaja puhul on oma loomingu väljendamine teise kunstiala…
1 minut
Pääsukese grand tour Mazzano Romanosse
Tiit Pääsukese maalinäitus „Itaalia palett ja teised maalid” Viljandi linnaraamatukogus kuni 7. V.
Ants Laikmaa tassis Sitsiilias Messina varemeist kaasa võetud telliskivi endaga Euroopas reisides kaasa, jõudis sellega ilmselt lõpuks ka kodumaale. Mälestuseks maavärinast, mälestuseks Itaaliast. Vanu, päikesest rammestunud Itaalia kive ja hunnituid vaateid on Kölerist peale enesega kaasa toonud mitmed Eesti kunstnikud.…
Ants Laikmaa tassis Sitsiilias Messina varemeist kaasa võetud telliskivi endaga Euroopas reisides kaasa, jõudis sellega ilmselt lõpuks ka kodumaale. Mälestuseks maavärinast, mälestuseks Itaaliast. Vanu, päikesest rammestunud Itaalia kive ja hunnituid vaateid on Kölerist peale enesega kaasa toonud mitmed Eesti kunstnikud.…
2 minutit
Arhitektuuribüroo Salto maketinäitus arhitektuuri- ja disainigaleriis
3.–14. maini on disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Salto arhitektuuribüroo maketinäitus, millega arhitektide Maarja Kase, Karli Luige ja Ralf Lõokese asutatud büroo tähistab oma seitsmendat tegutsemisaastat. Nende aastate jooksul tehtud umbes seitsmekümnest projektist ja konkursitööst on näitusele valitud kakskümmend kaks maketti, mis esindavad Salto olulisemaid töid elamutest planeeringuteni,…
1 minut
Ajast, tema loost ja linnaplaneerimisest
Üks sõnakeskse kultuuri suuri eksitusi on asja ja selle kirjelduse sassiminek. Me kipume endid liiga tõsiselt võtma. Kui me näeme, et viisi, kuidas me liigendame maailma, jagavad ka kõrvalseisjad, arvame, et maailm jagunebki just sellisteks tükkideks. Kultuuri samastamine kultuurilooga on üks selline eksitus. Kui meil on olemas lugu (näiteks ajalugu), kultuurist, siis…
4 minutit
KOMMENTAAR
„Ehitatava keskkonna kvaliteet” on eesti keeles väljend, mis arhitektuuripoliitilises sõnakasutuses on omandanud uue mõiste tähenduse. Kui me räägime keskkonnast, siis mida me selle all tegelikult mõtleme? Pikka aega on sõna „keskkond” kasutatud loodusmaastike kirjeldamisel, see on olnud looduse ja politiseeritud loodushoiu märksõnaks: ütled „keskkond” ja silme ette kerkivad niidud, merekallas, mets või siis nende kaitsmine, hoidmine kuni äärmusliku greenpeace’liku…
2 minutit
KOMMENTAAR
Esimesi vihjeid riigi vajaduse kohta peaarhitekti järele leiab 2004. aastal kirjutatud arhitektuuripoliitika tegevuskavast. Kes, kus ja millal selle mõtte esimesena välja käis, jäägu arhitektuuri- või poliitikaajaloo uurijate lahata, aga arhitektuuripoliitikale alusepanijate seltskonnast tuleks sel teemal kindlasti küsitleda Veljo Kaasikut ja Andres Alverit.
1 minut
Mis on roheline ja ripub laes?
Peterburi festivalil kerkis küsimus: millist teatrit väärtustavad Euroopa teatriauhinnad?
Kui itaallased ja venelased hakkavad koos festivali tegema, ei saa tulemus olla muu kui kaos. Nii see oligi: 12. – 17. aprillini Peterburis toimunud XIV Euroopa teatriauhindadele pühendatud festival ületas segaduse poolest seninähtu. Kummalisel kombel, ent nagu ikka, lõpuks siiski kõik toimus, kuigi 16 etendusest ei…
Kui itaallased ja venelased hakkavad koos festivali tegema, ei saa tulemus olla muu kui kaos. Nii see oligi: 12. – 17. aprillini Peterburis toimunud XIV Euroopa teatriauhindadele pühendatud festival ületas segaduse poolest seninähtu. Kummalisel kombel, ent nagu ikka, lõpuks siiski kõik toimus, kuigi 16 etendusest ei…
11 minutit
Galakontsert EMTA viiuliprofessori
Mari Tampere-Bezrodny 60. sünnipäeva tähistamiseks 27. IV Estonia kontserdisaalis.
Mari Tampere laiahaardeline tegevus pedagoogi ja interpreedina on ulatunud tervesse maailma: kolme muusikakõrgkooli õppejõud (EM TA, Sibeliuse akadeemia, aastail 1996–2001 ka Moskva konservatoorium), meistriklassid ja festivalid kõikjal Euroopas ning USAs ja Hiinas, osavõtt rahvusvaheliste konkursside žüriitööst, esinemised paljudel maadel nii solisti kui kammermuusikuna. Suurejoonelisel õhtul esinesidki…
Mari Tampere laiahaardeline tegevus pedagoogi ja interpreedina on ulatunud tervesse maailma: kolme muusikakõrgkooli õppejõud (EM TA, Sibeliuse akadeemia, aastail 1996–2001 ka Moskva konservatoorium), meistriklassid ja festivalid kõikjal Euroopas ning USAs ja Hiinas, osavõtt rahvusvaheliste konkursside žüriitööst, esinemised paljudel maadel nii solisti kui kammermuusikuna. Suurejoonelisel õhtul esinesidki…
3 minutit
„Moisekatsi elohelü”
XII eesti rahvamuusikatöötluste festival 23. IV Mooste Folgikojas
Et rääkida „Moisekatsi elohelüst”, tuleb alustada Mooste mõisakompleksi vanasse lehmalauta projekteeritud Folgikojast. Esimesel korral sellesse astujad imestaksid vähem oma tagaaia tiiki pargitud ookeanilaeva üle. Mooste asula mõõtmete kohta – see ei ületa vana mõisapargi suurust – tundub 500 istekohaga täistuledes kontserdisaal nagu miski, mis ei saa seal olla.…
Et rääkida „Moisekatsi elohelüst”, tuleb alustada Mooste mõisakompleksi vanasse lehmalauta projekteeritud Folgikojast. Esimesel korral sellesse astujad imestaksid vähem oma tagaaia tiiki pargitud ookeanilaeva üle. Mooste asula mõõtmete kohta – see ei ületa vana mõisapargi suurust – tundub 500 istekohaga täistuledes kontserdisaal nagu miski, mis ei saa seal olla.…
2 minutit
Liivi karjasemärss Kirsti Oidekivile
Juhan Liivi luuleauhinna eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud parima luuletuse eest pälvis seekord Kirsti Oidekivi. Sõelumisel olid veel Andres Langemetsa „Huuled”, Jaak Jõerüüdi „Diptühhon”, Kristiina Ehini „Üherööpmelise raudtee . . . .”, Aare Pilve „mai hakul . . . .”, Andres Ehini „Talve selgroog” ja Mart Murde „Kaks kevadet”.
Auhindamisel arvestatakse kõrge kunstilise taseme juures veel sellist aimamisi määratletavat substantsi nagu…
Auhindamisel arvestatakse kõrge kunstilise taseme juures veel sellist aimamisi määratletavat substantsi nagu…
1 minut
(:)kõik kassikullaks
Raske südamega olen ma sunnitud sülitama eesti haridussüsteemile, ühele parimale haridussüsteemile maailmas. Eesti kool kuulub siit peale samasse ritta Eesti Panga, Eesti Energia, Tallinna Vee, Riigikogu, veriste kätega palgaarmee ja meditsiinisüsteemi vampiiridega. Eks ta ole, kõik, mida puudutab väga austatud Aaviksoo, muutub kassikullaks.
Hr Aaviksoo ei ole muidugi süüdi selles, et lõpukirjandi teemade hulgas ei ole enam…
Hr Aaviksoo ei ole muidugi süüdi selles, et lõpukirjandi teemade hulgas ei ole enam…
2 minutit
„Kle … mis homseks on” tupsununnu666@gmail.com*
Täpselt sellise sisuga (sõna-sõnalt) e-kirja ja enam-vähem selliselt aadressilt sain mina eelmise aasta sügisel ühelt eesti gümnasistilt – kümnenda klassi tüdrukult.
Vaadates viimaseid kirjanditeemasid, ma taoliste kirjade pärast enam endast ei välju. Olen jälginud kirjanditeemade dünaamikat paar viimast aastakümmet. Varem (vanasti) olid kümnest teemast kaheksa kuni üheksa ilukirjanduslikud ning üks kuni kaks…
Vaadates viimaseid kirjanditeemasid, ma taoliste kirjade pärast enam endast ei välju. Olen jälginud kirjanditeemade dünaamikat paar viimast aastakümmet. Varem (vanasti) olid kümnest teemast kaheksa kuni üheksa ilukirjanduslikud ning üks kuni kaks…
4 minutit
„Eesti lugudes” ainest jätkub Eestis tahetakse adrenaliini, võitu, raha, õnne, tervist, USA moodi olla ja palju muud
Kui eelmine „Eesti lugude” filmivalik („Normaalne inimene”, „Töölise portree”, „Keelatud vili” ja „Helene elukool”) sisaldas lugusid Eesti inimeste töistest ja majanduslikest muredest ning materiaalsest toimetulekust, siis seekordses filminelikus siirdutakse baasist pealisehitusse ehk siis tegeldakse peamiselt sellega,…
8 minutit
Meelelahutuslikkusele ei, teaduslikkusele jaa!
Peter van den Brinkiga vestlevad Kadrioru kunstimuuseumi juhataja Kadi Polli ja kuraator Greta Koppel.
9. aprillil pidas Kadrioru kunstimuuseumis avaliku loengu ühest XVII sajandi Hollandi nimekamast ajaloomaalijast Jacob Backerist Madalmaade kunsti maailmakuulus asjatundja Peter van den Brink. Loengule järgnes diskussioon kollektsionäär Johannes Mikkeli 1997. aastal Eesti kunstimuuseumile kingitud maali „Õhtusöök Emmauses” autori…
9. aprillil pidas Kadrioru kunstimuuseumis avaliku loengu ühest XVII sajandi Hollandi nimekamast ajaloomaalijast Jacob Backerist Madalmaade kunsti maailmakuulus asjatundja Peter van den Brink. Loengule järgnes diskussioon kollektsionäär Johannes Mikkeli 1997. aastal Eesti kunstimuuseumile kingitud maali „Õhtusöök Emmauses” autori…
6 minutit
Riigiarhitektiga ruumi reostuse vastu
Ruum on väärtus. Väärtused vajavad hoidmist ja arendamist. Selles osas ei vaielda. Ruumi väärtust tunnetatakse sageli alles siis, kui ruumi on pöördumatult rikutud, kui seda on reostatud. Millal on ruum reostatud? See on keeruline küsimus ja tavapäraselt vaidluse koht, inimeste arusaamad võivad nimetatud küsimuses olla väga erinevad ja seetõttu peab selle lahendamise usaldama vastava…
8 minutit
„Jazzkaar” kirikus, mustas kastis ja kontserdimajas
Kui muusikakriitik „Jazzkaarele” jõudis, olid kontserdid juba alanud.
Feel good koraalid
Üsnagi sobivalt sain festivali esimese mulje ülestõusmispühal (24. IV) Oleviste kirikus, kus oma bändiga esines lauljatar Rebecca Kontus uue plaadi materjaliga, mis kujutab endast vaimulike koraalide töötlusi. „Jazzkaarest” on õigusega räägitud kui piiride sulandajast ning siin oli nüüd järgmine crossover…
Feel good koraalid
Üsnagi sobivalt sain festivali esimese mulje ülestõusmispühal (24. IV) Oleviste kirikus, kus oma bändiga esines lauljatar Rebecca Kontus uue plaadi materjaliga, mis kujutab endast vaimulike koraalide töötlusi. „Jazzkaarest” on õigusega räägitud kui piiride sulandajast ning siin oli nüüd järgmine crossover…
5 minutit
Oh, Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed
Enne viimset kohtupäeva pole omakohtul mõtet.
Vilde teatri „Patukahetseja”, autor Isaac Bashevis Singer, tõlkija Kalle Kasemaa, dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Jüri Kaldmaa, kunstnik Ursula Noor. Mängivad Matti Linno, Rein Annuk, Ursula Noor, Aire Pajur, Tess Pauskar ja Anni Luud. Esietendus 2. IV Tartus Vilde teatris.
Tartu…
Vilde teatri „Patukahetseja”, autor Isaac Bashevis Singer, tõlkija Kalle Kasemaa, dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Jüri Kaldmaa, kunstnik Ursula Noor. Mängivad Matti Linno, Rein Annuk, Ursula Noor, Aire Pajur, Tess Pauskar ja Anni Luud. Esietendus 2. IV Tartus Vilde teatris.
Tartu…
5 minutit
Lavastusgrupp on tulvil tahtmist ja uuele avatud
Roman Hovenbitzer tõi eile Vanemuises välja Donizetti ooperi „Maria Stuarda”.
5. mail esietendus Vanemuises Gaetano Donizetti ooper „Maria Stuarda”, muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson ning lavastaja Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Hovenbitzeri käe all on Vanemuises etendunud ka muusikal „Ämbliknaise suudlus” (2009). Positiivne kogemus ja head mälestused tehtust tõid koostööle järje. Tulvil positiivseid emotsioone…
5. mail esietendus Vanemuises Gaetano Donizetti ooper „Maria Stuarda”, muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson ning lavastaja Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Hovenbitzeri käe all on Vanemuises etendunud ka muusikal „Ämbliknaise suudlus” (2009). Positiivne kogemus ja head mälestused tehtust tõid koostööle järje. Tulvil positiivseid emotsioone…
4 minutit
Kirjandus ei mõju enam
Lugeja on süüdi.
Jah, lugeja on süüdi.
Ta ei loe.
Üldse ei loe.
Mitte midagi väärtuslikku vähemalt.
Ei.
On internetis, vaatab pilte, mängib mänge.
Masturbeerib.
Masturbeerib.
Sööb.
Sööb.
Joob.
Joob.
Üldse ei loe.
Kultuur on selline.
Jah, lugeja on süüdi.
Ta ei loe.
Üldse ei loe.
Mitte midagi väärtuslikku vähemalt.
Ei.
On internetis, vaatab pilte, mängib mänge.
Masturbeerib.
Masturbeerib.
Sööb.
Sööb.
Joob.
Joob.
Üldse ei loe.
Kultuur on selline.
2 minutit
PEALELEND: Marja Unt , „Prima vista” programmijuht
Mille poolest on „Prima vista” eriline?
Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali „Prima vistat” võiks iseloomustada kui pidevalt vormilist mitmekesisust ja uudsust otsivat kultuurifestivali, kus põimuvad kirjasõna, muusika, etenduskunstid ja kujutav kunst. Ruumilises mõttes on festivali erilisuse üks oluline osa aga Tartu linn: õhustik, mis tekib kevadises Tartus festivali ajal, kui terve kesklinn on täis…
Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali „Prima vistat” võiks iseloomustada kui pidevalt vormilist mitmekesisust ja uudsust otsivat kultuurifestivali, kus põimuvad kirjasõna, muusika, etenduskunstid ja kujutav kunst. Ruumilises mõttes on festivali erilisuse üks oluline osa aga Tartu linn: õhustik, mis tekib kevadises Tartus festivali ajal, kui terve kesklinn on täis…
1 minut
Tegelikult on lemmiknaine olemas
Vestlus Mehis Heinsaarega
Valgas väljaantava August Gailiti nimelise novelliauhinna, Säde pargis asuva Jaak Soansi Nipernaadi skulptuuri väikese koopia pälvis tänavu Mehis Heinsaar jutuga „Kui Herman õitseb” (ilmus rägastikus „Ebatavaline ja ähvardav loodus”. Veel kandideerisid Urmas Vadi „Revident” ja Indrek Hargla „Doanizarre udulaam”).
Hanno Valdmann: Kas „Kui Herman õitseb” oli ka su enda favoriit?
Mehis Heinsaar: Ta oli…
Valgas väljaantava August Gailiti nimelise novelliauhinna, Säde pargis asuva Jaak Soansi Nipernaadi skulptuuri väikese koopia pälvis tänavu Mehis Heinsaar jutuga „Kui Herman õitseb” (ilmus rägastikus „Ebatavaline ja ähvardav loodus”. Veel kandideerisid Urmas Vadi „Revident” ja Indrek Hargla „Doanizarre udulaam”).
Hanno Valdmann: Kas „Kui Herman õitseb” oli ka su enda favoriit?
Mehis Heinsaar: Ta oli…
4 minutit
Õhtu patrooniga
Kõnelus 2011. aasta „Prima vista” patrooni Rein Rauaga
Doris Kareva: Mida on rengahuvilistel oodata sel aastal „Prima vista” patrooni õhtult? Mida sina ootad publikult?
Rein Raud: Rengat ehk seosvärssi võib kirjutada väga mitmel viisil. Mõnikord on järg osaliste vahel kindlaks määratud, kehtivad väga kindlad reeglid. Mida mina seekord tahan teha, on aga hananomoto renga, „õitealune” renga. Seda harrastati enamasti…
Doris Kareva: Mida on rengahuvilistel oodata sel aastal „Prima vista” patrooni õhtult? Mida sina ootad publikult?
Rein Raud: Rengat ehk seosvärssi võib kirjutada väga mitmel viisil. Mõnikord on järg osaliste vahel kindlaks määratud, kehtivad väga kindlad reeglid. Mida mina seekord tahan teha, on aga hananomoto renga, „õitealune” renga. Seda harrastati enamasti…
6 minutit
Ajalehest monument
Kultuurisemiootikud Juri Lotman ning Aleksandr Pjatigorski juhivad artiklis „Tekst ja funktsioon” (1970) tähelepanu tõsiasjale, et mitte iga kirjutis pole automaatselt tekst. Olemaks tekst, peab kirjapandu evima veel mingit lisandväärtust, mis annab talle kaalu. Tekst on hierarhiline staatus. Kirjapandu ise saab olla kas lühem või pikem, selgem või segasem – aga ka „rohkem tekst” või „vähem tekst”, sõltuvalt…
2 minutit
Ühiskonnahaiguste perearsti kogutud diagnoosid
Tunnistan, et Barbi Pilvre, keda ma isiklikult ei tunne, on mulle juba pikki aastaid pakkunud nii intellektuaalset kui otsapidi ka antropoloogilist huvi. Põhjused leiab, nagu ikka, laiemas taustsüsteemis: Barbi Pilvre on vasakpoolne naine valdavalt parempoolses meeste ühiskonnas; käre ning kompromissitu feminist, kes kannab otsekui esivanemate halva naljana naisõiguslaste ringkondades avalikult vihatud nuku…
3 minutit
Lõputu päikesepaiste
Kapo aastaraamatute lugeja võib märgata enesekahtluseussi Eesti iseseisvuse tsitadellis – see on staatus, millele kapo aastaraamatute põhjal võltstagasihoidlikkuseta pretendeerib.
Kaitsepolitseiameti aastaraamatud võivad meeldida või mitte, kuid neile, kes otsivad originaalseid ja harjumatuid sissevaateid Eesti ühiskonda, on tegu kahtlemata huvitava lugemismaterjaliga. Alustagem osutusega 2009. aasta väljaandele. Kaitsepolitseiameti peadirektori Raivo Aegi hingestatud juhtkiri (mida eessõna nime kandev kirjatükk…
Kaitsepolitseiameti aastaraamatud võivad meeldida või mitte, kuid neile, kes otsivad originaalseid ja harjumatuid sissevaateid Eesti ühiskonda, on tegu kahtlemata huvitava lugemismaterjaliga. Alustagem osutusega 2009. aasta väljaandele. Kaitsepolitseiameti peadirektori Raivo Aegi hingestatud juhtkiri (mida eessõna nime kandev kirjatükk…
4 minutit
Mida tuleks Eestil OECD majandusaruandes tõsiselt tähele panna?
Jaak Leimann:
Valisin välja kaks teemat, kuigi tähelepanuväärset on aruandes palju. Selleks et paremini elada, tuleb luua rohkem väärtusi ja need võimalikult kallilt realiseerida. Selle protsessi üheks võtmeteguriks on uurimis- ja arendustegevus.
Aruandes on juhitud õigustatult tähelepanu akadeemia ja tööstuse vahelisele lüngale, mis tuleks täita. Uurimis- ja arendustegevus ei…
Valisin välja kaks teemat, kuigi tähelepanuväärset on aruandes palju. Selleks et paremini elada, tuleb luua rohkem väärtusi ja need võimalikult kallilt realiseerida. Selle protsessi üheks võtmeteguriks on uurimis- ja arendustegevus.
Aruandes on juhitud õigustatult tähelepanu akadeemia ja tööstuse vahelisele lüngale, mis tuleks täita. Uurimis- ja arendustegevus ei…
4 minutit
Kas Eesti jätab OECD jõusaali raua roostetama?
Eesti majanduspoliitika suureks puuduseks on ideede paljususe välistamine ja ühe „õige” suuna domineerimine, kusjuures naeruvääristatakse muid võimalusi.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD missioon on arendada poliitikat, mis tõstab majanduslikku ja sotsiaalset heaolu maailmas. Eesti liitumisel OECDga rõhutati, et see organisatsioon koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui ka riigivalitsemise alal ning Eestile…
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD missioon on arendada poliitikat, mis tõstab majanduslikku ja sotsiaalset heaolu maailmas. Eesti liitumisel OECDga rõhutati, et see organisatsioon koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui ka riigivalitsemise alal ning Eestile…
6 minutit
Unus pro omnibus, omnes pro uno
Dumas’ musketäride deviis „üks kõigi, kõik ühe eest!” on lihtne ja tabav solidaarsuse kirjeldus. Tõsi, see ei näita üksteise eest väljasolemise moraalset või praktilist alust. Õigluse, võrdsuse, solidaarsuse ja headuse tähendust ning retsepti on otsitud sajandeid ja otsima jäädaksegi. On need ju iga inimkoosluse ühespüsimise seisukohalt tähtsad küsimused. Olgu tegu pere, sõprade, kooliklassi, rahvuse,…
2 minutit
Arengu(kava) ootel
Nagu hiljuti tagantjärele selgus, pärineb loomeinimeste hulgas viimastel nädalatel sahinat tekitanud mõte koostada Eesti Kultuurkapitalile ajaliselt pikemaid sihte seadev arengukava juba möödunud suvest ning toonaselt rahandusministeeriumi kantslerilt Tea Varrakult. Kõike rahandusministeeriumist tulevat ei saa automaatselt halvaks pidada, kuid igasugustel „mõõdetavaid eesmärke“ nõudvatel algatustel on me riigis tugev formalismi lõhn juures. Protsess on praeguseks jõudnud peaaegu maani, kus uuel…
2 minutit
Joachim Herzi raamatukogu saabub täna Tallinna
Täna pärastlõunal jõuab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse kuulsa saksa ooperilavastaja prof. dr. h. c. Joachim Herzi mahukas ja mitmekülgne raamatukogu. Tegemist on suurejoonelise rahvusvahelise projektiga: kogu ettevõtmist finantseerib Berliini Kunstide Akadeemia arhiiv, mis on saksa keeleruumi suurim ja olulisim kunstiinimeste loomepärandi talletaja. Herzi raamatukogu hõlmab ligi 7000 trükist ja vähemalt tuhat heliplaati,…
5 minutit
