Neljapäeval Sirbis:
* Julia Maria Künnap ja Red Doti auhind.
* Protsendiseaduse eelnõu püüab jälle ilmale tulla – kõhnemana kui varem.
* Parimaid ja halvimaid näitlejaid pole olemas. Teatriaasta tunnustused.
* Inimarengu aruanne: kolme aastaga idüllist kriisi.
* Humanismi taassünnist ja ristiusu dogmaatikast.
* Jaanus Adamson fašismi ahvatlusest NO76,8 aktsiooni ainetel.
* Sarvedega peremudelid ehk Võrdõiguslikkuse õnnetusi…
31. märtsil kell 16.00 avatakse peanäitusesaalis näitus Eesti köidetest, mis osalesid 2009. aasta sügisel 10. rahvusvahelisel köitekunsti biennaalil Prantsusmaal.
31. III kell 18 Eesti Kirjanike maja musta laega saalis (Tallinn, Harju 1) “SMUGRIKÕNELUSED”: juttu ajavad ja oma tekste loevad Sergei Zavjalov ja Kauksi Ülle.
Kultuuriminister Laine Jänes osaleb 30.-31. märtsini Euroopa Liidu kultuuriministrite mitteametlikul kohtumisel Barcelonas, kus Euroopa Komisjon tutvustab ministritele peagi avaldatavat loomemajanduse rohelist raamatut, samuti arutatakse ühiselt loomemajanduse ja laiemalt kultuuri rolli üle Euroopa Liidu uues majanduskasvu ja tööhõive strateegias „Euroopa 2020“.
Vanemuise teatri suures majas avatakse kolmapäeval, 31. märtsil „Kevade“ etenduse eel läti fotograafi Sergei Kondrašini veealuste balletifotode näitus „Underwater Photo Ballet“.
Möödunud aastal käima lükatud ning kõige ulatuslikumaks ning mõjukamaks Eesti muusika festivaliks kujunenud kevadine Tallinn Music Week vol. 2 tõi möödunud nädalavahetusel Tallinna klubidesse ja kontsertsaalidesse värskeima ning lootustandvama Eesti muusika. Ligi kahekümnel erinäolisel kontserdil esines üle 100 muusikalise kollektiivi, keda 3 õhtu jooksul käisid uudistamas ligi 6000 muusikasõpra nii…
Kristiina Normani näitus avatakse Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6) reedel, 9.aprillil kell 18.00. Kristina Normani esimese suurema personaalnäituse nimiteose aluseks on järgmine lugu: 1996. aastal olla Poosimatsi talu õuele Pae külas Padisel maandunud kuuse kujuline UFO. Selle seninägematu vaatemängu tunnistajateks olid toona talu perenaine ning kaks naabrit. 2008. aasta kevadel…
Pikka dokumentaalfilmi Eesti Vabariigi kodanike komiteedest ja Eesti Kongressist saab vaadata 2. aprilli hommikul kell 11.05 ETVs.Minule see pooleteisetunnine tagasivaade lähiajaloo sädeinimeste tegevusele igavaks ei läinud, aga nendele, kellel pole kahekümne aasta taguse rahvaliikumisega vahetut seost ja emotsionaalseid kontakte, võib see pildistik venivaks ja tüütavaks minna. Illar Hallaste idee peale…
Euroopa tänavune kultuuripealinn Istanbul ja järgmise aasta kultuuripealinn Tallinn sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt saavad Eesti muusikasõbrad osa Arvo Pärdi uue heliteose “Aadama itk” esmaettekandest. Piletimüügiga tegeleb Eestis eksklusiivselt reisibüroo Estravel.
Mida rohkem ma „Eesti lugude” sarja dokumentaale vaatan, seda enam tundub, et selle sarja saatus sarnaneb Jerome K. Jerome’i tuntud romaaniga „Kolm mees paadis”. Jerome’i teos, mille kirjutamise algeesmärk oli koostada meeleolukas Thamesi jõe vaatamisväärsuste reisijuht, sai maailmakuulsaks hoopis „sekundaarsete” tunnuste ehk tegelaste ja sündmustiku humoorikuse, mitte vaatamisväärsuste kirjelduse tõttu.…
31. märtsil 2010 tähistatakse Viljandis Kondase keskuses PAUL KONDASE 110. sünniaastapäeva. Paul Kondas oli koolmeister, tegutses erinevatel kunstialadel, luuletas, tegi teatrit, mängis viiulit ja maalis. Ta oli isemõtleja, entusiast, omamoodi mitmel alal andekas ning julge inimene. Maalis 1960. aastatel pildi prassivatest riigivarastest Stalinist ja Leninist, oli veendunud, et Shakespeare´i „Othellol“…
Jüri Järveti ja Kaarel Irdi elu ja ajaloodMöödunud aastal ilmus kaks teatriraamatut, mille kõrval elulooraamatute buumi vahus üllitatud enamik biograafiaid mõjub paraku kollast värvi peenrahana. Kuigi ka nende hulgas on teoseid, mis eristuvad „elu müügiks” laadis lugemiskaubast heas mõttes. Ometi mattuvad ka biograafiate tõsiseltvõetavamad anded paradoksaalsel moel kergesti söödavate elulookäsitluste…
Eesti riik kulutas 2008. aastal haridusele üle 13 miljardi krooni ehk üle 13% valitsemissektori eelarvest. See on peaaegu sama suurusjärk, kui palju Eesti riik kulutab aastas tervishoiule. Ometi kurdavad tööandjad, et nad ei saa meie haridussüsteemist vajalikke spetsialiste ning peavad majandussurutisele vaatamata endale vajaliku tööjõu leidmiseks piiri taha vaatama või…
Eesti teatri mälus jääb meie nukuteater seotuks eelkõige Ferdinand Veike nimega.
Raamat Ferdinand Veikest haarab endasse nimitegelase lapsepõlve- ja noorusloo, õpingud ja teatritöö alguse ning selle hilisema järgu, kuid raamatu raskuskeskmes on Eesti nukuteatri ajalugu selle loomisest 1952. aastal kuni Veike lahkumiseni teatrist 1980. aastal. Raamatus on iseloomustatud nii autori…
Kes aga oskab hinnata detektiivižanris aeglaselt ilmsiks tuleva tõe maagiat, sellele on see film peaaegu samasugune maiuspala kui „Preili Smilla lumetaju”.Stieg Larssoni bestseller „Lohetätoveeringuga tüdruk” jätab esimesel paarikümnel leheküljel üsna igava mulje: kirjeldused, arutlused, spekulatsioonid … no kaua võib ja keda see õigupoolest huvitab!? Mõne aja möödudes avastad ennast aga…
Elulooraamatute kolletav väli hirmutab eemale isegi mõtte kõigest vähegi isiklikust.
Olen alati olnud usin biograafiate lugeja. Ütlen meelega „biograafia”, sest kaunist emakeelset sõna „elulugu” ei taha ju enam tarvitada … Pealegi on biograafia siiski täpsem: see tähendab, et tegutsenud on biograaf, uurija, elulookroonik, ning eristab teose memuaaridest või intervjuude stenogrammidest. …
I am the master of my fate:I am the captain of my soul.William E. Henley, „Invictus”
Clint Eastwood saab sel aastal 80 täis. Kui kõik oleks hästi läinud, siis õnnestunuks tal sel puhul oma seitse aastat nooremale sõbrale, kolleegile ja võitluskaaslasele paljudelt võtteplatsidelt Morgan Freemanile kena kingitus teha: Oscar parima peaosa…
Ilona Martson , Tähekese peatoimetaja: Meeldejäämise puhul on vist mõeldud seda, et mida mäletab tulevikus (ette)loetust täna põnnieas põlvkond? Hetkel ütleb kõhutunne, et mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Piret…
Eesti laste- ja noortekirjandus aastal 2009Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabetalituse andmetel ilmus mullu algupärandite esmatrükke sada tükki! Tõeliselt rammusa lehma aasta. Seda piiblist pärit võrdlust oli mul põhjust kasutada aastal 2002, kui võis nentida, et lahja lehma aastad eesti lastekirjanduses on läbi. Meie põllumeest on huvitanud rohkem piima hulk ja selle…
Nii nagu lähiajaloo hariduselus põrgati „hea õpetaja” defineerimatuse otsa, nii tekitab küsimusi ka „hea lasteraamat”. Milline on hea lasteraamat? Kelle arust peab see hea olema – kas laste või vanemate või õpetajate-kasvatajate? Kuueaastane tüdruk võib südamest imetleda mõnda paljudest roosajumelistest Barbie-raamatuist, seda valikut ei kiida aga sugugi heaks tema lasteaiakasvataja.…
Kaheosalise bibliofiilse „Kaljo Põllu. Kogutud eksliibrised I-II ” ilmumine oli hea ettekääne korraldada rahvusraamatukogus kunstniku eksliibriste ulatuslik näitus. Seda tüüpi näituse vajadus tekib ikka ootamatult, õnneks pakkus rahvusraamatukogu oma harulduste kogu saali, kuhu mahtus päris suur raamatukogu kollektsiooni ja minu kunstikogu osa. Olen oma kunstikogu Kaljo Põllu vabagraafikat mitmel korral…
23. märtsi varahommikul lahkus meie seast pärast rasket masendavat haigust eesti kultuuri suurkuju Kaljo Põllu. Tema teekond oli pikk, tihe, töökas ja loominguliselt mahlakas, katkedes 76. eluaastal siiski kui poolelt realt, laskmata lõpule viia mitmeid suurejoonelisi plaane.
Siim-Tanel Annuse reljeefmaalinäitusel „Raha ja poeesia” Pärnu kunstihallis jääb nii mõnegi näitusekülastaja hinge harjumuspärastest saatetekstidest sügamata jäänud kihelus.
Mare Vindi ja Jaanus Samma tutvus olevat alguse saanud üsna omapärasel moel. Nimelt olevat Samma tahtnud endale soetada ühte Vindi teost. Samma olevat (ja ilmselt on ka praegu) Vindi loomingust vaimustuses olnud ega lahkunud tema ateljeest mitte ainult soovitud graafilise lehega, vaid võttis kaasa kauakestva mälestuse äratundmisrõõmust. Ühisnäitusel on väljas…
Silver Vahtre ja Ignar Fjuki väljapanek „Nähtamatu arhitektuur. Kreatiivne apertseptsioon” Tallinna Linnagaleriis 18. II – 7. III , Paul Kuimeti näitus „In Vicinity” Hobusepea galeriis 10. – 22. III , Sally stuudio näitus eksperimentaalgaleriis Vabaduse väljaku tunnelis, Paizs Péteri näitus „Inspiratsioon” Ungari Instituudis 29. I – 19. II , Levente…
Eveli Variku fotod „Seks ja söök” Pärnu Linnagaleriis, Alide Zvorovski ja Eveli Variku maalid ja fotod „Aplaus” Pärnu kontserdimaja III korrusel, Ines Erlemanni graafika „See pole see” II korrusel kuni 3. IV .
Selle kevadisse jooksuaega sobiva näituste komplektiga on võetud luubi alla seksuaalsuse, laiemalt kehalisuse ning naudingute teema, käsitletud…
Muusikasse pandud Nukitsamehe lugu sai alguse 1981. aastal, kui valmis Helle Karise (Murdmaa) muusikaline mängufilm „Nukitsamees”, milles Olav Ehala filmimuusika oma harjumatute viisikäikude, fraasilõppude ja ootamatu harmooniaga kandis värske tuulepuhanguna midagi erilist. Kõlas uudselt, oli küllaltki keerukas, aga mõjus kokkuvõttes väga loomulikuna. Töötasin filmi tegemise ajal Tallinnfilmis muusikatoimetajana ja mäletan, …
Juba aastaid, alates 2003ndast, korraldatakse Pärnus riigi ainukest muusikafestivali lastele, pealkirjaks „Muusikamoos”, ja lapsed armastavad seda festivali. Tegijad pakuvad välja retsepti, kuidas „moosi” keeta: törts oma linnaorkestrit, ports koorimuusikat, surts folk- või muud muusikat, tubli annus professionaalsetelt tegijatelt, sekka kulbitäis koolitust ja lõpetuseks üks käntsakas muusikali või muud toekamat. Retsept…
Vanemas keskastmes õppivatele muusikutele suunatud festivali „In corpore” korraldab Tallinna Muusikakeskkool (TMKK), eestvedajateks Nata-Ly Sakkos ja Jana Peäske. Esmakordselt toimus festival 2008. aastal eesti, läti ja soome õpilaste osavõtul. Tänavusel, kolmandal festivalil olid TMKK kõrval esindatud Riia Dārziņšinimeline Muusikakool, Helsingi Konservatoorium ja Peterburi Muusikakeskkool. Traditsiooniliselt oli kavas osavõtjamaade looming ning…
Pühapäeval, 21. märtsil oli Estonia kontserdisaalis 2011. aastal aset leidva XI noorte laulupeo „Maa ja ilm” esitluskontsert, kus ligi seitsme tunni vältel kanti ette kogu peo repertuaar ning tutvustati dirigente ja heliloojaid. Helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits, kuidas see kontsert peegeldas laulupeo olemust?
TÕNIS KÕRVITS : Selline esitluskontsert on laulupidude…
Kes on siis Aleksandr Knjazev (1961)? Ta on tšellist, kes esmakordselt osales Tšaikovski konkursil 17aastasena (III koht) ja teist korda 29aastasena (II preemia) ning hakkas 1987. aastal esinema ka organistina. Ta on lõpetanud tšellistina 1986. aastal Moskva konservatooriumi ja organistina 1991. aastal Novgorodi konservatooriumi. Knjazev on alati põhjustanud diskussioone ja…
Tänavu esitleti neid veebruari keskel. Ja seekord on koostöös Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühinguga (RE TÜ) valminud CD muusikaga viiulile ja klaverile vol 1 Sigrid Kuulmanni ja Marko Martiniga (ER P), „Kogutud teoste” IV köide Seitsmenda ja Kaheksanda sümfoonia partituuriga ning „Aastaraamat 2009”. Alustati muusikaga – Sigrid Kuulmann esitas suurepäraselt efektse…
Helju Tauk (1930–2005) oli eesti vaimuelus nagu omaette institutsioon – muusik, teadlane, õpetaja, kirjutaja, kõneleja –, kelle sõna nii kirjapanduna, raadios kõlanuna, loengus või vestluses öelduna oli tabav, kaalukas ja suure mõjuväljaga. Vahel piisas ainult tema häälenüansist, pausist või pilgust, et leida lahendus mõnele probleemile, süüdata kustunud mõttekäik, vaadata iseennast…
XX sajandil õppis inimkond tundma mitut umbtänavat: üks on tuumapomm, teine natsism/fašism. Teisiti öeldult omandati vahetul kogemusel põhinev arusaam, et ülemaailmses tuumasõjas võitjaid ei ole, ja teiseks, et natsismini viidud natsionalism tähendab gaasikambreid ja sõda.
Meedia tasakaalust. Valimisreklaam ERR-i. Vähem eraraadioid
Euroopas domineerib kaksikjaotusega meediasüsteem: kõrvuti eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia. Põhimõtteline kahe süsteemi vahel on selles, et esimene on loodud raha teenima, teine aga peab talle eraldatud raha eest seadusest tulenevaid ülesandeid täitma, avalikku huvi teenima. Tegevuse eesmärgist tulenevalt on nende meediasüsteemide tegevuse tulemuslikkuse…
Naistepäeval silmasin ajalehe Pealinn päises kogemata viidet intervjuule Margit Sarvega. Sellest huvitudes leidsin end peagi lugemas kogu lehte, mis oli üksjagu parem, kui aastaid linnameedia nimel tehtud jama põhjal eeldasin. Muidugi ei olnud ses väljaandes kõik hästi. Kuid kus on kõik hästi? Lugemisväärse materjali mahult oli Pealinn enamiku Eesti lehtedega…
Daviese raamat on hea näide, kuidas kirjutada eelkõige sekundaarkirjandusele ja juba üllitatud allikatele tuginedes värskete ideede ja järeldustega uurimus.
Läinud aastal ilmus kirjastuse Tänapäev vahendusel eesti keeles briti ajaloolase Norman Daviese 2006. aastal esmatrükina avaldatud ja mujal maailmas üsna palju kõneainet pakkunud raamat „Euroopa sõjas 1939–1945. Lihtsat võitu ei ole”. Raamatu…
Just samal ajal kui ajakirjanduse ja valitsuse vahel lahvatas ajakirjandusvabadust puudutav tüli, jõudis Prantsuse telemeediasse dokumentaalfilm „Surmamäng”, mis imiteerib kuulsat Milgrami eksperimenti 1960ndate algusest. Stanley Milgram, Yale’i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile. 40 vabatahtlikku nn „naiivset osalejat” arvas, et tegemist on karistuse ja mälu …
Neljapäeval, 18. märtsil ilmutasid mitu ajalehte tühja lehekülje, mille servas väitsid kommentaariks: „Selline on Eesti ajakirjanduse tulevik, kui riigikogu võtab vastu justiitsminister Rein Langi esitatud nn ajakirjanduse allikakaitse seaduseelnõu 656 SE. Eelnõu võimaldaks uurivat ajakirjandust viljelevaid ajakirjanikke vangi panna, kohustada neid infot andnud allikate nimesid avaldama ning trahvida…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.