2009-5 (3238)
Värske Vikerkaar
Värske Vikerkaare-numbri autorkond koosneb peamiselt inimestest, kes on ühel või teisel moel seotud Eesti Humanitaarinstituudiga – nüüdseks Tallinna Ülikooli alla kuuluva omapärase kooliga, mis tähistas eelmise aasta lõpul oma 20. aastapäeva. EHI-s on õpetatud kirjandust, semiootikat, kultuuriteadusi, antropoloogiat, sotsioloogiat, filosoofiat ja distsipliine, mida nimetati vanasti orientalistikaks. Kõik need valdkonnad on…
2 minutit
Uus Sirp homme väljas
Värske Sirbiga kaasas Roheline Värav. Maskid maha! Arne Mikk tõi Estonias taas lavale Verdi “Maskiballi”. Kuidas, kui käes pole parasjagu ooperi kuldaeg? Arne Mikk ja lavastuse kujundanud Ralf Forsström räägivad Eesti muusikateatri võimalustest, eripärast, seisundist. Riigi-, demokraatia- ja meediakriitikat Evi Arujärvelt, Ülle Madiselt, Daniel Vaarikult ja Kaarel Tarandilt. Kulutuurkapitali kirjanduspreemiate nominente jagus kokku…
1 minut
Eesti Filharmoonia Kammerkooril ilmus Arvo Pärdi CD “In Principio”
Firma ICM andis välja plaadi “Arvo Pärt. In Principio”, millel Pärdi teoseid esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.
1 minut
Täna avatakse Pärnus Inge Tingi näitus
Kolmapäeval, 11. II kell 17 avatakse Pärnu Kunstnike Maja galeriis (Nikolai 27) Inge Tingi näitus “LOOMADE LUGU”.
1 minut
Tammsaare „Tõe ja õiguse” I osa prantsuskeelse uustõlke esitlus Pariisis
Pariisis, Põhjamaade raamatukogus toimub 11. veebruaril kell 19 kirjandusõhtu, mis on pühendatud A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” I osa uue tõlke ilmumisele prantsuse keeles. Teose on tõlkinud Jean Pascal Ollivry ja välja andnud kirjastus Gaïa, kellelt 2010. aasta lõpuks ilmub kogu „Tõde ja õigus” (II ja V osa…
1 minut
Avati esimene näitus sarjast „Eesti Kunstiakadeemia 95“
Eesti Kunstiakadeemia peab käesoleva aasta oktoobris 95. sünnipäeva. Akadeemia auväärsesse ikka jõudmise tähistamiseks korraldab Eesti Kunstiakadeemia galerii aasta jooksul viis näitust, mida on kutsutud kureerima erinevad kunstiakadeemiaga seotud inimesed. Kuraatorite rollis astuvad esile isikud ja rühmitused, keda tavapäraselt näituse koostajatena ei kohta. Kõik nad esindavad oma kunstipraktikates erinevaid valdkondi ja…
1 minut
Näitus “Une Femme est une femme”
12. veebruaril kell 18.00 avatakse Tallinnas SooSoo Galeriis (asukoht Soo 4) kunstnik Maria Aderi ja kirjanik chaneldiori maali-teksti-kujundinäitus „Une Femme est une femme”, mille keskseks sisuliseks teemaks on naise fenomeni erinevad avaldumisvormid.
1 minut
Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Maaülikooli doktorantide muinsuskaitse ja restaureerimise teemalised artiklid koondati kogumikuks
Artiklikogumik “Aeg ja ruum: uue muinsuskaitse poole” sai alguse 2006/07 õppeaastal prof Juhan Maiste poolt läbi viidud muinsuskaitse ja restaureerimise erialaseminarist. Kogumiku autorite eesmärgiks on lahata konkreetseid muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna probleeme aja ja ruumi kontseptsioonidest lähtuvalt. Sissejuhatavas essees märgib Juhan Maiste, et autorid tegelevad “otsinguga, mis on suunatud uue…
1 minut
Alates 1. augustist 2009 alustab Rahvusooper Estonia balleti kuntilise juhi ametikohal tööd Toomas Edur
Toomas Edur lõpetas Tallinna Balletikooli 1988. aastal ning töötas Rahvusooper Estonias aastail 1988–1990. Alates 1990. aastast on ta olnud Inglise Rahvusliku Balleti solist ning aastail 1996–1997 oli ta Birminghami Kuningliku balleti külalissolist.
1 minut
Kirjandusauhindade nominendid selgunud
Kommentaar kirjanduse aastaauhindade nominentidele 2008
Tänavu on nii mõnigi asi Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade määramisel teisiti.Esimene ja kõige tähtsam uuendus on see, et moodustasime põhižürii kõrvale kaks väiksemat, kolmeliikmelist žüriid – ühe lastekirjanduse ja ühe tõlkekirjanduse tarvis. Mõlemasse lisažüriisse kuulub kolm oma ala professionaali, kusjuures tõlkekirjanduse žürii otsustab mõlemad tõlkeauhinnad…
Tänavu on nii mõnigi asi Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade määramisel teisiti.Esimene ja kõige tähtsam uuendus on see, et moodustasime põhižürii kõrvale kaks väiksemat, kolmeliikmelist žüriid – ühe lastekirjanduse ja ühe tõlkekirjanduse tarvis. Mõlemasse lisažüriisse kuulub kolm oma ala professionaali, kusjuures tõlkekirjanduse žürii otsustab mõlemad tõlkeauhinnad…
2 minutit
TeMuKi uus number
Teater. Muusika. Kino jaanuarinumbris tutvustab Annika Koppel jaanuaris allkirjastatud ühiste kavatsuste kokkulepet Eesti rahvusfilmograafia elektroonilise andmebaasi loomiseks. Olev Remsu vaatleb Raul Tammeti DVDle jõudnud veerandsajandi tagust filmiloomingut, Ülo Pikkov arvustab Priit Tenderi animeeritud muusikafilmi „Köögi dimensioonid” ning Kaalu Kirme kritiseerib noorte filmiloojate kasinaid ajalooteadmisi.
1 minut
Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis on avatud fotonäitus “Kaunis Kolumbia”
Värvikirev fotogalerii näitab ilmekalt üht kõige rikkalikuma loodusliku mitmekesisusega riiki maailmas, mida peetakse ka üheks Ladina-Ameerika arenenumaks maaks.
1 minut
Eestisse tuleb esinema eksootiline inuiti kurgulauljatar Tanya Tagaq
Veebruari lõpus esineb Eestis Björkiga koostööd teinud inuiti kurgulauljar Tanya Tagaq. Kanada parimaks pärimusmuusikuks (2005) tunnistatud lauljatar ühendab aborigeenide ürgse kurgulaulmise indie-rock’iga, laiendades seeläbi emotsioonide piire ja väljendades primitiivseid instinkte, mida ta usub ikka veel meis kõigis sügaval pesitsevat.
2 minutit
Lugejateni jõuab kaks venekeelset Andrus Kivirähki lasteraamatut
Valminud on kaks vene keelde tõlgitud lasteraamatut: Andrus Kivirähki „Kaelkirjak“ ning „Sirli, Siim ja saladused“. Kultuuriministeerium toetas nende raamatute tõlkimist vene keelde kokku 95 000 krooniga. Lisaks toetas raamatu „Kaelkirjak“ tõlkimist 13 000 krooniga Eesti Kultuurkapital.
1 minut
Anu Tali dirigeerib Vanemuise teatri ooperigalat
Vanemuine korraldab laupäeval, 14. veebruaril teatri suures majas suurejoonelise ooperigala, kus Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeerib Anu Tali.
1 minut
Linnamaastik ja juustuaugud: täna avatakse näitus!
Esmaspäeval, 9. veebruaril 2009 kell 18:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia linnamaastike eriala magistriõppe üliõpilased TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) näituse “OH! [ÕU]” ning kutsuvad kõiki ainulaadsele avastusretkele raamatukogu taga asuvasse siseõue.
1 minut
Uus virtuaalnäitus Vladimir Sapožninist
2009. aasta jaanuaris valmis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis uus virtuaalnäitus multiinstrumentalistist ja estraadikunstnikust Vladimir Sapožninist “Elukutselt meelelahutaja, südames tõsine viiuldaja”. Näitus asub aadressil www.tmm.ee/Boba/.
1 minut
Armeenia-eesti ühisprojekt Linnagaleriis
SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et kolmapäeval, 11. II kell 17 avatakse Tallinna Linnagaleriis armeenia-eesti ühisnäitus „thisPLACEd. Reaalne virtuaalne vahepealne”. Näitus on avatud 12. II – 1. III 2009.
2 minutit
Fundamentaalsed küsimused
ANNA-STINA TREUMUNDI ja LAURA KUUSE näitus „Varsti” Tallinna Linnagaleriis 9. I – 25. I, näitus „DOINGS OR NOT. Eesti versioon” Hobusepea galeriis 21. I – 2. II .
Anna-Stina Treumundi ja Laura Kuuse näitus on mõlema kunstniku esimene suurem näituseprojekt, samuti nende esimene koostööprojekt. Nad on korduvalt üles astunud grupinäitustel…
Anna-Stina Treumundi ja Laura Kuuse näitus on mõlema kunstniku esimene suurem näituseprojekt, samuti nende esimene koostööprojekt. Nad on korduvalt üles astunud grupinäitustel…
2 minutit
Mida teha või mitte teha?
Näitus „DOINGS OR NOT. Eesti versioon” Hobusepea galeriis 21. I – 2. II ; LIISA JOALA näitus „Hetk” Draakoni galeriis kuni 7. II .
Hobusepea galeriis sai vaadata pikemaajalise projekti Eesti versiooni, paika on jäänud üldteema (kunstniku kohustus ja vastutus) ning seda ohjavad kuraatorid Margit Säde ja Laura Kuusk. Kõik ülejäänud…
Hobusepea galeriis sai vaadata pikemaajalise projekti Eesti versiooni, paika on jäänud üldteema (kunstniku kohustus ja vastutus) ning seda ohjavad kuraatorid Margit Säde ja Laura Kuusk. Kõik ülejäänud…
3 minutit
Repliigi korras
Vastusena Karin Hallas-Murula 30. I Sirbis ilmunud artiklile tahan siinkohal hajutada kahtlused Pärnu raamatukogu ja sellele kultuurkapitali arhitektuuri peapreemia määranud otsuse kvaliteedi suhtes.
1 minut
Tagasivaade Euroopa arhitektuuriaastale
(Algus eelmises Sirbis)
Paljud Euroopa suured staarid olid 2008. aastal hõivatud Aasias, mõtlen muidugi eeskätt Herzog & de Meuroni kuulsusrikast Pekingi olümpiastaadioni ning Sir Norman Fosteri maailma suurimat Pekingi lennujaama. Tänavuse arhitektuurielu kindlaks suursündmuseks saab Rem Koolhaasi ja Ole Scheereni kaua oodatud Hiina Kesktelevisiooni hoone valmimine, mis arvatavasti samuti mitmesuguseid preemiaid…
Paljud Euroopa suured staarid olid 2008. aastal hõivatud Aasias, mõtlen muidugi eeskätt Herzog & de Meuroni kuulsusrikast Pekingi olümpiastaadioni ning Sir Norman Fosteri maailma suurimat Pekingi lennujaama. Tänavuse arhitektuurielu kindlaks suursündmuseks saab Rem Koolhaasi ja Ole Scheereni kaua oodatud Hiina Kesktelevisiooni hoone valmimine, mis arvatavasti samuti mitmesuguseid preemiaid…
6 minutit
Comédie-Française esmakordselt Eestis
Päikesekuninga asutatud maailmakuulus teater ainult kahel õhtul TallinnasLaupäeval ja pühapäeval annab võõrusetendusi Tallinna Eesti Draamateatris Prantsuse rahvusteater Comédie-Française. Maailmakuulus teater alustas turneed Euroopa Liiduga liitunud kümnel IdaEuroopa liikmesmaal eelmise aasta novembrikuus Sofia rahvusteatri laval. Prantsusmaa eesistumist Euroopa Liidus tähistav ringsõit jõuabki lõpule Eestis. Comédie-Française toob Tallinnasse kaasa kaks lühifarssi: nüüdisaegse …
2 minutit
Empaatiline mäletamine
Punkt ja punktiirjoon
Merle Karusoo läinud jõulude eel ilmavalgust näinud 600-leheküljeline näidendikogumik on ühtaegu palju enamat ja paradoksaalselt ka vähemat kui läbilõige eesti dokumentaalteatri kõige võimsama esindaja elutööst.
Merle Karusoo läinud jõulude eel ilmavalgust näinud 600-leheküljeline näidendikogumik on ühtaegu palju enamat ja paradoksaalselt ka vähemat kui läbilõige eesti dokumentaalteatri kõige võimsama esindaja elutööst.
7 minutit
Psühhoanalüütik seletab, mis on nali ja kuidas seda tehakse
Sigmund Freud, Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev, 2008. 295 lk.
Kohtumistel lugejate, kuulajate ja vaatajatega tuleb praktiseerival humoristil sageli vastata korduma kippuvatele küsimustele. Kas te olete purjus, kui te nalja teete? Kas te mõtlete ise kõik naljad välja? Kas teil sellepärast pahandusi ei ole? Minu vastused…
Kohtumistel lugejate, kuulajate ja vaatajatega tuleb praktiseerival humoristil sageli vastata korduma kippuvatele küsimustele. Kas te olete purjus, kui te nalja teete? Kas te mõtlete ise kõik naljad välja? Kas teil sellepärast pahandusi ei ole? Minu vastused…
3 minutit
Solidaarsusavaldus kirjutavatele naistele
Kyltymätön uuni. Naiskirjailijat ja sensuuri (Küdematu ahi – naiskirjanikud ja tsensuur). Toimetanud Rita Dahl. Soome Pen ja kirjastus Like, 2007.
Antoloogiad on ühed kummalised asjad, mis on mind pannud aeg-ajalt mõtlema, kas sellistel asjadel on mõtet, ja keda need üldse laiemalt kõnetavad. Halva reklaami tõttu jäävad need sageli puhtalt ühe…
Antoloogiad on ühed kummalised asjad, mis on mind pannud aeg-ajalt mõtlema, kas sellistel asjadel on mõtet, ja keda need üldse laiemalt kõnetavad. Halva reklaami tõttu jäävad need sageli puhtalt ühe…
5 minutit
Suur iseliikuv nägu hakkas astuma
Eile algas Berliinis 59. rahvusvaheline filmifestival.Eesti animasürrealistil Mati Kütil on joonistus, mis kinojuttude järgi olevat portreteerinud üht omal ajal kaalukat riiklikku filmindusdaami. Tohutu kogukas valge mask, mis niitidest või nööridest tõmmatuna tatsus nagu hanejalgadel tasapisi üle ilmatu tasandiku. Mustvalge joonistus – „Suur iseliikuv nägu”. Selle mälukujundi seosed Tallinnfilmiga hakkavad nüüdseks…
3 minutit
Mängult ja päriselt
Aronofsky filmis „Maadleja” kohtuvad „toores liha” ja üksindus, hellad tunded ja mineviku taak, müüt ja lohutuvõitu tegelikkus, mis tabab inimest siis, kui keha enam välja ei vea.Kui ajaloo juured on müüdis, siis Ameerika puhul on need seal veel eriti. Eks olnud ju juba Kolumbuse Ameerikasse jõudmine omamoodi muinasjutuline. Või mis…
5 minutit
Seest siiruviiruline, pealt punakarvaline
Kas Ernesaks oli osav žonglöör, kes oskas hoida tasakaalu kuristiku kohal kõrguval köiel? Või oli ta fassaadifiguur, kelle edevuse ja lihtsameelsuse kasutasid ära kurjad jõud Moskvas, EKP Keskkomitees ja julgeolekus?
Dokumentaalfilm „Laulutaadi hümnid”, Laara Productions ja Eesti Rahvusringhääling, 2008. 65 min. Käsikiri Andres Laasik, Vello Mäeots ja Ruth Alaküla, režissöör Ülle…
Dokumentaalfilm „Laulutaadi hümnid”, Laara Productions ja Eesti Rahvusringhääling, 2008. 65 min. Käsikiri Andres Laasik, Vello Mäeots ja Ruth Alaküla, režissöör Ülle…
5 minutit
Lepa ja Kuulmanni kogu suurim väljapanek
Mart Lepp on kindel, et kunst on eelkõige mõeldud inimestele nautimiseks.
Mart Lepp, kuidas ise hindad seda väljapanekut või õigemini väljapanekute seeriat? Mis oli teie eesmärk sellise suurnäituse – kõige laiaulatuslikuma, mida teie kogude põhjal siiani tehtud on – koostamisel?
Eesmärk või õigemini kohustus muuseumi põhiekspositsiooni koostamisel oli anda meie ligi…
Mart Lepp, kuidas ise hindad seda väljapanekut või õigemini väljapanekute seeriat? Mis oli teie eesmärk sellise suurnäituse – kõige laiaulatuslikuma, mida teie kogude põhjal siiani tehtud on – koostamisel?
Eesmärk või õigemini kohustus muuseumi põhiekspositsiooni koostamisel oli anda meie ligi…
3 minutit
Pealelend: Erkki Sven-Tüür
12.–15. veebruarini värskendab Eesti muusikaelu festival „Täiuslik vaikus”, kus esinevad plaadifirma ECM solistid. Festivali kunstiline nõustaja Erkki-Sven Tüür, mille poolest sulle ECMi toodang imponeerib? Mis peab muusikul olema, et ECM võtaks tema muusikat plaadistada?
Mulle imponeerib muudest suurtest label’itest erinev hoiak. ECM i eesmärgiks ei ole toota produkti, mida müüa.…
Mulle imponeerib muudest suurtest label’itest erinev hoiak. ECM i eesmärgiks ei ole toota produkti, mida müüa.…
2 minutit
Pildid näituselt
Näitus „KIRG JA VALU . Eesti kunsti klassika Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kogust” Tartu Kunstimuuseumis kuni 8. II . Üle kolmekümne aasta kultuuriministeeriumi näituste süsteemis töötanuna, riigikorragi muutused üle elanud, karastununa professionaalse kretinismini, pean ma nentima, et näitus Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kunstikogudest suutis mind üllatada. Sellel näitusel…
3 minutit
Gogoli kelmikomöödia pole aktuaalsust kaotanud tänagi
Finaalis pagevad korrumpeerunud ametnikud neljakäpakil kui loomad lavalt.
Nikolai Gogol, „Revident” Vene keelest tõlkinud Albert Üksip, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu. Kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Sten Karpov, Indrek Taalmaa, Lauri Kink, Karin Tammaru, Triin Lepik, Ago Anderson, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver jt. Esietendus 29. XI 2008…
Nikolai Gogol, „Revident” Vene keelest tõlkinud Albert Üksip, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu. Kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Sten Karpov, Indrek Taalmaa, Lauri Kink, Karin Tammaru, Triin Lepik, Ago Anderson, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver jt. Esietendus 29. XI 2008…
4 minutit
Tunnustatud heliloojate esmaettekanded – kooliõpilastelt!
Tallinna Muusikakeskkooli (TMKK) kontserttegevus väljub tavapärase õpilasmuusika raamidest: pakutakse tavatu emotsiooniga õhtuid ja tellitakse uudisteoseid. On see tavaline, et kooliõpilased toovad esiettekandele tunnustatud heliloojate uudisteoseid? Muusikakeskkoolis vist juba ongi, vähemasti oli 29. jaanuaril Mustpeade majas. Võib öelda, et direktorist helilooja või heliloojast direktor Timo Steiner on viinud TMKK pere heliloojate…
2 minutit
Ooper draamalaval
Kumbki mängib oma mängu, Rulfo elu- ja surmataju piire, Vihmar žanripiire kombates.
Juan Rulfo, „Pedro Páramo”, tõlkinud Tatjana Hallap. Lavastaja ja dramatiseerija Ingomar Vihmar, kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena), kostüümikunstnik Jaanus Vahtra (külalisena). Mängivad Ivo Uukkivi, Mait Malmsten, Merle Palmiste, Guido Kangur, Lembit Ulfsak, Tõnu Oja, Tõnu Aav, Ita Ever, Ester…
Juan Rulfo, „Pedro Páramo”, tõlkinud Tatjana Hallap. Lavastaja ja dramatiseerija Ingomar Vihmar, kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena), kostüümikunstnik Jaanus Vahtra (külalisena). Mängivad Ivo Uukkivi, Mait Malmsten, Merle Palmiste, Guido Kangur, Lembit Ulfsak, Tõnu Oja, Tõnu Aav, Ita Ever, Ester…
3 minutit
Pealelend: Anu Tali
Anu Tali, käisid hiljuti vist eneselegi ootamatult London Sinfonietta ja Orchestra of the Age of Enlightenmentiga Ameerikas. Ajalehe New York Timesi kiitva arvustuse juures oli veebis pilt sinust orkestri ees …
Nägin, selle saatis mulle Heiner Goebbels, kelle teost „Songs Of Wars I Have Seen” ma seal Ameerika esiettekandel juhatasin. …
Nägin, selle saatis mulle Heiner Goebbels, kelle teost „Songs Of Wars I Have Seen” ma seal Ameerika esiettekandel juhatasin. …
2 minutit
Ood inimesele
Võib vahest nentida, et kõige olulisem küsimine siin ilmas on küsimine selle järele, mis on oluline. Sest vastus küsimusele, mis on tõesti tähtis, aitab vähemalt teoreetilisel tasandil vältida tegelemist ebaolulise, kõrvalisega. Õige vastus määratleb ühtlasi ka selle, mis on reaalne, mis aga ebareaalne. Ebavajalik on ju sisuliselt ka ebareaalne –…
4 minutit
Pidulikult klaverist
Steinway & Estonia TallinnasTänavu 90. aastapäeva tähistav Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool sai hiljuti oma valdusesse kaks uhiuut instrumenti, Steinway ja Estonia kontsertklaveri. Siinkohal meenub 1996. aasta sügis, kui selliste pillide võrra sai rikkamaks Estonia kontserdisaal. Õhus on taas elevust ja ootusi: see pole õnn ainuüksi pianistidele, vaid neilegi, kel…
3 minutit
Darwini tähelend
Bioloogia tungib sotsiaalteadustesse
Kord aastas tuleb luuavarrestki pauk. Siin ja praegu, tagasihoidliku riigi tagasihoidliku tiraažiga kultuurilehes, kuulutame välja globaalse ja kõiki sotsiaalteadusi hõlmava darvinistliku revolutsiooni. Tema 200. sünniaastapäeval saab Darwinile osaks kaua oodatud tähelennu algus. Kogu senine evolutsiooniteooria edulugu on vaid olnud ettevalmistav, laskemoona kogumise periood. Sotsiaalteadlased – värisege!
Kord aastas tuleb luuavarrestki pauk. Siin ja praegu, tagasihoidliku riigi tagasihoidliku tiraažiga kultuurilehes, kuulutame välja globaalse ja kõiki sotsiaalteadusi hõlmava darvinistliku revolutsiooni. Tema 200. sünniaastapäeval saab Darwinile osaks kaua oodatud tähelennu algus. Kogu senine evolutsiooniteooria edulugu on vaid olnud ettevalmistav, laskemoona kogumise periood. Sotsiaalteadlased – värisege!
6 minutit
Mullusel koorimaastikul kõrgub Tartu
Eesti Kooriühingu aastakontsert 31. I Estonia kontserdisaalis
Aastapreemia laureaadidAasta koor – Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tallinna Reaalkooli Segakoor (dirigent Eve Karp).Aasta dirigent – Triin KochAasta dirigent-muusikaõpetaja – Niina EskoAasta puhkpilliorkester – Lõuna-EestiNoorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn)Aasta orkestridirigent – Arno AntonAasta noor dirigent – Darja…
Aastapreemia laureaadidAasta koor – Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tallinna Reaalkooli Segakoor (dirigent Eve Karp).Aasta dirigent – Triin KochAasta dirigent-muusikaõpetaja – Niina EskoAasta puhkpilliorkester – Lõuna-EestiNoorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn)Aasta orkestridirigent – Arno AntonAasta noor dirigent – Darja…
3 minutit
Muudatustega põlvnemine
Darwini tähtsust tänapäevase maailmapildi kujunemises on raske üle hinnata. Võib küll tunduda, et poolteist sajandit on väga pikk aeg ja et selle aja jooksul on kõik tema õppetunnid enesestmõistetavus. Ometi pole see nii – tuletagem või meelde hiljutisi USA debatte kreatsionismi õpetamise üle. Näiteid leiaks ehk lähemaltki.
4 minutit
Tartu ja sõjad
Laidre raamat tõestab, et ajaloolistele faktidele toetuv uurimus on põnevam kui väljamõeldistega täiendatud ajalooteemalised jutustused.
Möödunud aasta rikastas Eesti ajaloohuviliste raamaturiiulit Margus Laidre tüüaka (700 lk) teosega „Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel”. Hariduse poolest ajaloolane ja ameti poolest diplomaat Laidre on ühendanud oma kaks kutsumust põnevas sissevaates Tartu linna…
Möödunud aasta rikastas Eesti ajaloohuviliste raamaturiiulit Margus Laidre tüüaka (700 lk) teosega „Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel”. Hariduse poolest ajaloolane ja ameti poolest diplomaat Laidre on ühendanud oma kaks kutsumust põnevas sissevaates Tartu linna…
4 minutit
XVII sajandi tagasitulek
Lisandusi ajaloo ajaloole
Eesti Rahvusraamatukogu toimetistes on hakanud ilmuma uus allseeria „Raamat ja aeg”. Selle esimest väljaannet „Ajalookirjutaja aeg” on igati põhjust pidada üheks läinud aasta tähelepanuväärsemaks ajalooraamatuks. Kogumik tutvustab seitset ajalookirjutajat vahetult reformatsioonieelsest ajast kuni valgustuseni. Lõviosa artiklitest on keskendatud siiski XV II sajandile ehk renessansiaegse humanismi ajastule, mis on…
Eesti Rahvusraamatukogu toimetistes on hakanud ilmuma uus allseeria „Raamat ja aeg”. Selle esimest väljaannet „Ajalookirjutaja aeg” on igati põhjust pidada üheks läinud aasta tähelepanuväärsemaks ajalooraamatuks. Kogumik tutvustab seitset ajalookirjutajat vahetult reformatsioonieelsest ajast kuni valgustuseni. Lõviosa artiklitest on keskendatud siiski XV II sajandile ehk renessansiaegse humanismi ajastule, mis on…
7 minutit
Kas tuleb ka Elvis?
Augustis näeme, võimalik et läinud sajandi silmapaistvaimat naist, kes ei võlu ainult hea lavavormiga, vaid on elus õpikunäide postmodernistlikest identiteedisusserdustest, millele viitamine kultuuriõpikutes ei vaibu. Pirukas ei ole enam muidugi nii kuum kui nende totrate laulukeste loomisajal, mille koorekiht 20 aasta eest „Immaculate collection’ile” koondati või nagu aastatuhande lõpukümnendil, kui…
2 minutit
Vajame otsedemokraatiat
Eesti poliitikaelus on juba teist aastakümmet populaarsemad kaks teineteisele näiliselt vastanduvat näiliselt liberaalset erakonda, kelle populism on ülevoolav, kui on võimalik vohada ettevalmistatud ja soovitud radadel, kuid kelle esindajad poevad kätteõpitud lausete taha või üldse peitu, kui debatt ähvardab minna sisuliseks. Mõlemad erakonnad on eelistanud parteidistsipliinile truid isikupäratuid nukukesi oma…
3 minutit
Vajame otsedemokraatiat
Marek Strandberg, riigikogu debatid meenutavad täna sellist formaalselt piiratud dialoogi nagu Pierre Bourdieu on kirjeldanud vaatajate arvu taga ajavas televisioonis toimuvat. On see kinni poliitikutes ja poliitilises kultuuris või siiski ka korralduses, mida annaks seadusandlikult muuta?
Riigikogu seadustatud kodukord välistab kaasahaarava ning sisusse süüvida võimaldava avaliku debati. Seadus omakorda on…
Riigikogu seadustatud kodukord välistab kaasahaarava ning sisusse süüvida võimaldava avaliku debati. Seadus omakorda on…
3 minutit
„Detsembrikuumus”, riigi tellimus ja propaganda
Vabariigi juubeliaasta tõi palju muu kõrval teadupärast kaasa ka mängufilmi „Detsembrikuumus” ja teleseriaali „Tuulepealne maa”. Mõlemad on pälvinud üksjagu tähelepanu, mõlemad on leidnud nii veendunud pooldajaid kui vihaseid vastaseid, mis on maailma kõige loomulikum asjakäik.
4 minutit
Charles Darwin 200: evolutsioonil ei ole eesmärki
„Pole erandit reeglist, mille kohaselt iga elusolend paljuneb loomulikult sedavõrd suure kiirusega, et kui neid ei hävitataks, kattuks maakera peagi üheainsa paari järglastega. Isegi aeglaselt sigiva inimese arvukus on 25 aastaga kahekordistunud ning samas tempos jätkates ei ole tema järglastel tuhande aasta pärast sõna otseses mõttes maal püstiseisukohtagi.”
Charles Darwin, 1859
Charles Darwin, 1859
3 minutit
