2009-38 (3271)

Reedel 39. Sirp väljas

Sirbiga on seekord kaasas muinsuskaitsjate lisaleht Vasar.
Sirbis noorema põlve arukate ja staaristaatuseta politoloogide asjatundlikke vaateid Eesti poliitilisele seisukorrale ning muid valimiste järelnoppimisi.
Nüüd ja edaspidi ilmuvad Mihkel Muti mälestused kaks korda aastas – iga aasta 30. märtsil ja 30. septembril. Sest autoril on kohustusi mälestuste vastu. Jürgen Rooste intervjueerib mäletajat.
Lähiajaloo terminoloogia…

Vihma- ja päevavarjude näitus sügiseses Kadriorus

26. oktoobril kell 16.00 on põhjust rõõmustada, sest Eduard Vilde Muuseumis avatakse omapärane sügisene näitus “Naerdes läbi vihma ja päikese“.  Näitus on päikse- ja vihmavarjudest, nende ajaloost ja disainist 1920ndatest kuni tänase päevani.

Eesti dokumentaalfilmid võidutsesid Vilniuses

Möödunud nädalavahetusel Vilniuse dokumentaalfilmide festivalil võitis Balti dokumentaalfilmide võistlusprogrammi Meelis Muhu film „Aljosha“. Sama võistlusprogrammi teine koht tuli samuti Eestisse, selle võitis Aljona Polunina film „Revolutsioon, mida ei tulnud“ (produtsent Jaak Kilmi, tootjad Kuukulgur Film ja Matila Röhr Productions Soomest).

Rao Heidmets võitis Grand Prix ühel maailma mainekamatest festivalidest

Täna, 18.oktoobril lõppeval Kanada mainekal Ottawa animafestivalil võitis Grand Prix Rao Heidmetsa nukufilm “Kaasasündinud kohustused”. Rahvusvaheline žürii põhjendas auhinna andmist eesti filmile nii: Filmi puhul mõjus selle jõuline viis portreteerida sugudevahelisi suhteid; selle häiriv, kuid mõjuv kujundikeel ning režissööri jultunud provokatiivne visioon.

Marko Mäetammele Balti Assamblee kunstipreemia

Reedel 16. oktoobril Riias toimunud istungil otsustas Balti Assamblee kultuuri ja teaduspreemiate komisjon anda Balti Assamblee 2009. aasta kunstipreemia Marko Mäetammele. Mäetamme loomingulises tegevuses tõsteti esile aktiivset näitusetegevust Baltimaades ning tänase ühiskonna sotsiaalpsühholoogilistele painete osatamist teravalt sõnastatud kunstikeeles.

Redhausi “Kangelased ja kaunitarid” Peterburgis

 Kunstnikerühmitus Redhaus (koosseisus Piret Peil, Kalle Aasamäe, Jane Remm) osaleb projektiga “Kangelased ja kaunitarid” 24. oktoobrist – 8. novembrini toimuval rahvusvahelisel näitusel “Sea level” Peterburgis Maneeži galeriis.

„Disko ja tuumasõda“ võitis Varssavis

Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“ tunnistati Varssavi rahvusvahelise filmifestivali parimaks dokumentaalfilmiks.

Esilinastub Eesti-Soome dokumentaalfilm “Soome lahe õed”

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” (60 min) esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Tartu Linnaraamatukogus esineb Mathura

22. oktoobril kell 18 algab Tartu Linnaraamatukogu saalis luuletaja Mathura autoriõhtu „Maa hing: reisimuljeid ja luuletusi“. Juttu tuleb reisist Guatemalasse ja lähiajal ilmuvast uuest raamatust, ettekandele tuleb luulet klaveri saatel ja ilma ning vaadata saab näitust „Kambium“.

Ilmus kogumik “Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral”

Eesti Muinsuskaitse Selts andis kultuuriministeeriumi toel välja elektroonilise kogumiku “Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral”, mis koondab kokku Tallinnas 2008. aasta alguses toimunud rahvusvahelise konverentsi “Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral. Haagi konventsiooni teine protokoll – kuidas seda rakendada?” ettekanded.

Svjata Vatra Rootsis

Eesti etnomuusikaansambel Svjata Vatra astub üles 21.- 25. oktoobrini Rootsis Västeråsi linnas toimuval rahvusvahelisel maailmamuusikafestivalil.Västeråsi  festival on iga-aastane üritus, mille eesmärk on tuua esile eri maade ja linnade kultuurilist omapära ning avada uksed kultuurivaldkondade vahelisele koostööle. Nii pakub algav festival külalistele muusika kõrval ka tantsu-, teatri-, maalikunsti-, filmi-, luule- ja…

Eesti kirjandussalong Villa Kivis

Eesti Instituudi järjekordne salongiõhtu toimub Helsingis Villa Kivis 21. oktoobril. kell 18, külalistena astuvad üles kirjanikud Jaan Malin ja Aare Pilv. Kirjanike tekstid kõlavad nii eesti kui soome keeles – esitajateks luuletajad ise ning soomendajad Katja Meriluoto ja Hannu Oittinen. Vahepalaks mängib kitarri Karl Laanekask.

FrankFrank 22.oktoobril 21.00 Von Krahlis

Trio FrankFrank koosseisu kuuluvad kolm noort ja tulist muusikut: Kristjan Mazurtchak tenorsaksofonil, Erki Pärnoja kitarridel ja Kaspar Kalluste trummidel. Kõik kolm on juba jazzi-, popi- ja rockilavadel endale nime teinud. Erki Pärnoja auhindade kontos on 2007. aastast Eesti Noore Jazzitalendi preemia ja Tiit Pauluse nimeline Noore Kitarrimängija Preemia tänavuselt Viljandi…

Hooaja esimene “Esimene lugemine”

Selle hooaja esimesel “Esimesel lugemisel” 20. oktoobril kell 19 draamateatri maalisaalis esitatakse lavakunstikoolis dramaturgiks õppiva Ingel Unduski näidendit „Taevase rahu otsinguil“ (ilmunud trükis Ilmamaa kirjastuses 2008). Loevad Lembit Ulfsak, Margus Prangel, Tiit Sukk, Harriet Toompere,Mari-Liis Lill, Britta Vahur. Lavastajana juhendab lugejaid Priit Pedajas.

Komöödia ja tragöödia, reaalne ja illusoorne tantsulaval

Šveitsi tantsukompanii Drift on humoorikalt vaatajate ette toonud kaasaja inimeste absurdsed veidrused.2. oktoobril etendati Kumu auditooriumis Šveitsi tantsukompanii Drift tantsulavastust „au bleu conchon”. Drifti kunstilised juhid Beatrice Jaccard ja Peter Schelling lõid kompanii 1992. aastal. Tänaseks on Drift oma humoorikate etendustega tuntud ja kõrgelt hinnatud nii Šveitsi vaatajaskonna kui rahvusvahelise…

Mu silm ja süda – need on sõjajalal … *

„Püha Tõnu kiusamine” on ebamugav film suuresti just seetõttu, et headuse otsimine ei too kaasa kübetki rõõmu, vaid kasvava piina.Veiko Õunpuu uus film „Püha Tõnu kiusamine” juhatatakse sisse Dante tsitaadiga. „Jumaliku komöödia” esimese laulu esimene tertsiin kõlab Villem Grünthal-Ridala tõlkes nõnda: Kesk meie elu vaevarikast rada / End leidsin keset…

Kuidas Alma Vaarman ÜROd tegi

Oleme Tallinnfilmi helisaalis neljakesi: Olga Lauristin, Alma Vaarman, režissöör Vladimir Karasjov ja mina. Aeg võiks olla septembrikuu 1968, kui linale läheb poolvalmis „Pööripäev”, Karasjovi dokfilm 1940. aasta juunipöördest. Vanad kommunistid on kohale toodud kas uudishimust või kontrollijatena ja ega lähegi palju aega, kui Alma võtab jalast kalossi ja taob sellega…

Maailm pärast Antikristuse tulekut

Trier on ikka näinud tõsist vaeva, et tuua leigeks muutunud filmikunsti midagi vapustavat ja võigast. „Antikristus” on mõjuv ja vastik film, mis jääb kindlasti meelde ning millest kirjutatakse ja mida tõlgendatakse veel palju.Lars von Trier ei tee enamasti oma filmides nalja. Mõnikord on irooniline või ehitab üles situatsioone, mis on…

Iga suudlus kui esimene ja viimane

Kuuskümmend ühist aastat – armastuse lugu läbi elu.Jay D. Hanagan, „Esimesed suudlused”, tõlkinud Triin Sinissaar. Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Liina Tepand, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Esietendus Endla Küünis 26. IX.    
„… nad avastasid, et sa võid veelahusest iga viimse kui raviva…

Seal, kus lõpeb iha, algab kultuur

Kui Harry enam ei mäletanud, kuidas ta Sallyt kohtasEnne Rakvere teatri uue lavastuse „Kui Harry kohtas Sallyt” vaatamist otsisin Internetist taustamaterjale ja sattusin muu hulgas 22. septembri Postimehes ilmunud Eva K übara arvustusele „Video ja teatri abielu”, mille jätsin targu lugemata, et jõuda Rakverre võimalikult muljumata olekus. Etendusejärgsel päeval klikkisin…

TDK: helinälg EKKMis

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis ootas publikut viie päeva ja õhtu jooksul klubi-kontsertnäitus „TDK”, mida juhtis Neeme Külm koos kaaskunstnikega, ja live-programm „Kassett”, mille taga seisis Dom Skathanas koos kaaskorraldajatega. Pressiteade rõhutas kunstnike näitusele kutsumise eeldusena täielikku usaldust, esialgu plaanitud viie sooloprojekti asemel viis usaldus korraliku sidusa ekspositsioonini.

He’s a Real Nowhere Man, Sitting in the Nowhere Land

Vello Vinn on olnud alati suur üllataja, nii ka nüüd, oma 70. sünnipäevaks koostatud näitusel Vabaduse galeriis. Just selle näituse jaoks trükitud suureformaadilised selgepiiriliste, ent vägagi keerukate kujunditega kõrgtrükilehed viiksid nagu tagasi 1970ndate alguse rõõmsameelsesse popkunstimaailma, ent, nagu Vello Vinna tööde puhul alati, üksteisest välja kasvavate kujundite lähemal uurimisel tuleb…

Juubelitervitus (eks)avangardist Andres Toltsile

Andres Toltsi 60. sünnipäeva tähistatakse Tallinna galeriides väga suurejoonelisest. Kolmes galeriis on kokku eksponeeritud ligi 130 kunstniku tööd. Kõige kaalukam on näitustest kahtlemata Harry Liivranna kureeritud ülevaatenäitus Tallinna Kunstihoones. Väiksemad näitused Hobusepea ja Hausi galeriis täiendavad Kunstihoone väljapanekut kas kõige uuema (Hobusepea) või kõige varasema (1967 – 1971, Haus) loominguperioodi…

Mis jääb meie maailmast alles pärast meid?

18. ja 19. septembril peeti Kumus kolmas rahvusvaheline konverents sarjast „Kumu sügiskonverentsid”, seekord pealkirja all „Mis jääb meie maailmast alles pärast meid?”. Nagu pealkiri ütleb, keskenduti konverentsil oma kaasaja pärandi kogumis- ja säilitamispõhimõtetele. Ettekannetega astusid üles Milan Knížák (Praha Rahvusgalerii), Leevi Haapala (Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseum), Adam Budak („Manifesta” biennaal),…

Me armastame Põhjamaid

Intervjuu näituse „Ma armastan Malmöt” ühe kuraatori Maria-Kristiina Soomrega.Kumus saab vaadata Malmö kunstimuuseumi kogude põhjal koostatud näitust kuni 2010. aasta 17. jaanuarini. Väljapaneku teeb huvitavaks eelkõige asjaolu, et selle on koostanud eesti kuraatorid Maria-Kristiina Soomre ja Eha Komissarov. Näitusega kaasnes 9. oktoobril seminar, kus Anders Kreuger (Rootsi, Malmö kunstiakadeemia rektor),…

TEOD: Naiskoor Carmina

Naiskoor Carmina (dirigent Margit Võsa) saabus grand prix’ga 23. – 26. septembrini Barcelonas toimunud XI rahvusvaheliselt koorifestivalilt „Europe and its Songs”, saades 94 punkti 100 võimalikust. Žürii esimees Michael Rinscheid (Saksamaa) tunnustas Carmina puhul stiilset kava, oma maa rahvalaulu mõjuvat esitust, naiskoori väga ühtlast vokaali ning n-ö tugevat ühtset muusikalist…

Eesti muusika ja muusikud on taandunud Pärnusse

Pärnu Filharmoonia hooaja avakontsert: Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten 8. X Pärnu Kontserdimajas.
Oli kord … väärikas traditsioon, mis aastakümneid toimis Estonia kontserdisaalis, et hooaja avakontserdi avas eesti muusikaklassika teos ja sageli oli ka kontserdi solist kodumaine,  dirigendist rääkimata. Ei ole üldse oluline, et teoste valik jäi väikseks, piirdudes Elleri,…

Meisterlikud klaveriduod

Siinses kontserdielus on harva juhuseid, mil järjestikustel õhtutel saab kuulata kõrgetasemeliste klaveriduode esinemist. Eelmisel nädalal nii juhtus, kui duo Kai Ratassepp – Mati Mikalai esitas teisipäeval vaheldusrikka romantiliste teoste kava ning Ebe Müntel ja Jorma Toots mängisid järgmisel õhtul Pjotr Tšaikovski ja Maurice Raveli neljale käele seatud muusikat. 

Walter Sutcliffe: „See etendus on maagiline”

Homme õhtul esietendub rahvusooperis Estonia Wolfgang Amadeus Mozarti ooper „Così fan tutte” („Nii teevad kõik naised”), muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. Osades Aile Asszonyi või Heli Veskus (Fiordiligi), Helen Lokuta või Juuli Lill (Dorabella), Rauno Elp, Aare Saal või René Soom (Guglielmo),…

„Mis suudab üks poeet …”

Paul Fleming 40015. (vana kalendri järgi 5.) oktoobril möödub 400 aastat ladinakeelset humanistlikku ning saksakeelset varabarokset luulet viljelnud Paul Flemingi (1609–1640) sünnist. Vaevalt leidub varauusaja Euroopa kultuuriloos tuntumat isikut, kelle elutee põimus nii produktiivselt mõneks aastaks Eestiga (1635-1636, 1639). Fleming muutis praktilisusele orienteeritud kaubalinna Tallinna atmosfääris luuletamise (mitte ainult juhuluuletamise)…

Hoidke end unenäo eest, unenägu on nagu jänes

Kätlin Kaldmaa peaks kirjutama hingest, mitte kirjutama, nagu kirjutaks hingest.Kätlin Kaldmaa, Nägemata ilmad. NyNorden, 2009. 58 lk.Piibliga pidi nii ennustada saama, et kui võtad pimesi suvaliselt leheküljelt lahti, siis see rida, mis parema (või oli see vasak) pöidla alla jääb, avab sulle tulevad sündmused. Samal moel kasutan luuleraamatuid, mis mulle…

Nukker naine kirjutab lindudele

Asta Põldmäe on oma mõtete vahendajana õrn ka siis, kui mõtted on kristallselged ja isegi kristallina lõikavad.
Eks me ole päris erinevad inimesed, „Kirjad pääsukestele” autor ja mina. Kõrgkultuurilisus tundub Põldmäel veres olevat. Ei saa ju parata, kui õppisid algebrat, geomeetriat ja lume joonistamist ilusas Puurmanni koolis, endises mõisahäärberis (lk 40-41).…

Kaunis meeleheide

Stig Claessoni toel tundub olevat täiesti võimalik vananemist õppida. Või siis selle ootamisega leppida.Mida tean mina, 31aastane, vananemisest? Suurt mitte midagi. Kuid Stig Claessoni (1928– 2008) lühiromaani „Sina maga, mina pesen nõud” lugedes jääb mulje, et ka romaani kirjutamise ajal – käesoleva sajandi kolmandal või neljandal aastal – polnud kirjanik…

Kuidas põigelda töölise löögi eest?

Inimestele osutatakse Aleksei Gastevi utoopias enamasti üksnes nende arvu kaudu ning harva on see arv väiksem kui sada tuhat.
1
„Avada lahing. / Kätega, rinnaga. / Jätta. / Hüpnoosilahing. / Taganemismanööver. / Mobiliseerida neljale magistraalile. / Süllogismide lahing. / Manomeetrinäidud. / Süüdata Y-kiirtega. / Tugevalt hapnikustada tagalad. / Lämmastikustada vastased. /…

Ajalugu õpetab kineast

Edvins Snore „Nõukogude lugu” ja selle didaktiline probleem
Eesti Televisiooni saatesarjas „Välisilm esitleb” 31. augustil näidatud ja 1. septembril (teadmiste päeval) korratud Läti ajaloofilm „Nõukogude lugu” (stsenarist ja režissöör Edvins Snore) on film marksistliku ja natsistliku sotsialismi kuriteovendlusest. Nagu teada, on seda dokumentaalseks „kõmufilmiks” nimetatud filmi näidatud Eestis ka enne ja…

Pardid ja parteid. Kaks valimisüleskutset

Valimisreklaame muudkui sajab. Minu jaoks jõudis tipp kätte siis, kui hoidsin käes Tartu linnapeakandidaadi Margus Tsahkna oma. Hunnik oksekindlal klantspaberil lehti, koos piltidega põnnipõlvest peale. Puudus ainult broilerikasvatuse olulisim rekvisiit, kanapuur. Ma ei tea, kui palju neid elulooraamatuid laiali jagati, aga paarkümmend tuhat ikka. Igatahes, selle järel sai tõeks Andrus…

Päikseline tühisus

Endise Sakala keskuse haual eelmisel nädalal avatud Solarise maja katuselt näeks, et uut hoonet piiravad rohkem kui saja aasta jooksul eranditult ainult eriprojekti järgi ehitatud majad. Neist nii mõnigi on senise elu jooksul läbi teinud juurde- ja ümberehitamise ning funktsioonide muutumise, kuid selle käigus on hoonetele väärtust ainult lisandunud. Hoonete…
Erkki-Sven Tüür – monumentaalsete kõlade looja

Erkki-Sven Tüür – monumentaalsete kõlade looja

Reedel kõlas Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri VII sümfoonia Eesti esiettekanne. 
    
Kaasaegses muusikas ei ole vist palju olulisi  heliloojaid, kelle loomingus oleks sümfoonial niivõrd oluline koht. Seejuures ei viita see žanrimääratlus Erkki-Sven Tüüri puhul mingilgi määral teatavatele restauratiivsetele hoiakutele, mida võib teinekord tajuda muusika neoromantilistes suundumustes. Sümfoonia tähistab pigem võimalust asetada kõla…
Sirp