Eesti ainus filmikool korraldab esimesed ettevalmistuskursused filmiõppesse
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) alustab oktoobrikuus esmakordselt Eestis ettevalmistuskursustega filmiõppesse. Märtsikuuni kestvaid kursusi viivad läbi tuntud Eesti filmitegijad ja nende lõpuks peaks osalejad olema valmis astuma kevadel filmikooli bakalaureuseõppesse.
1 minut
Maret Olveti ülevaatenäitus “Läbilõige”
Neljapäeval, 1. oktoobril kell 17. 00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Maret Olveti ülevaatenäitus „Läbilõige”. Avamisel annab autor Eesti Rahvusraamatukogule kingitusena üle valiku oma eksliibristest.
1 minut
“Detsembrikuumus” on Eesti kandidaat Oscar’ile
Septembri alguses valis Eesti Oscar’i-komisjon Akadeemia võõrkeelse filmi kategooriasse kandideerima mängufilmi “Detsembrikuumus”. Filmi režissöör on Asko Kase, stsenaristid Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre, operaator Kjell Lagerroos, kunstnik Silver Vahtre, helilooja Sven Grünberg, monteerija Tambet Tasuja ning produtsent Artur Talvik. Filmi peaosades astusid üles Sergo Vares, Liisi Koikson, Mait Malmsten ning…
1 minut
Lühimängufilm “Krantsid” võitis Reykjavikis auhinna
Režissöör Sutharsan Bala ja produtsent Marianne Ostrati ühine Balti Filmi- ja Meediakooli magistritöö, lühimängufilm “Krantsid”, võitis kolmapäeval lõppenud 20. Nordisk Panorama 5 Cities Film Festivalil New Nordic Voicese võistlusprogrammi eriauhinna.
1 minut
Setu leelo sai UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja
Setu leelo kantakse UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, nii otsustati täna UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis. Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas ja lähetas setu leelo taotlusmaterjalid möödunud aasta septembris UNESCOle.
1 minut
Uues Vikerkaares
Septembri Vikerkaare keskmes on vene teemad. Sellest võib leida üheksa Ossip Mandelštami luuletust Maria-Kristiina Lotmani tõlkes koos Mihhail Lotmani esseega “Kivi õrnus”, mis valgustab arhitektuuri, keskaja ja antiigi seoseid Mandelštami luulega. Jaan Rossi tõlkes ja saatesõnaga ilmub tähtsa nüüdisprosaisti Mihhail Šiškini jutt “Pime muusik”. “Julmuse kontsentratsioon Šiškini tekstides on muljetavaldav”, nendib Ross. Vikerkaare avab Anna Ahmatova lühike…
1 minut
Nõmme Jazz festival – Suurepärased kontserdid äärelinnas
XI festival Nõmme Jazz 2009 toimub Tallinnas, Nõmmel 29.- 31. oktoobrini.
2 minutit
Rahvusooper pühendab muusikapäeva gala Miliza Korjusele
Täna, 1. oktoobril, kui kogu maailm tähistab rahvusvahelist muusikapäeva, kingib rahvusooper publikule suurejooneline ooperigala, mis on pühendatud tuntud eesti päritolu koloratuursopranile ja filminäitlejale Miliza Korjusele. Galal esinevad lisaks rahvusooperi solistidele Aile Asszonyi, Liisi Kasenõmm, Annely Peebo ja Kädy Plaas. Dirigeerib Arvo Volmer.
1 minut
Arvo Pärdi „Berliini missa“ kõlab Saksamaa taasühinemise aastapäeval
3. oktoobril, kahe Saksamaa taasühinemise 19. aastapäeval, annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Daniel Reussi juhatusel kontserdi Tallinna Metodisti kirikus, kus peateosena kõlab Arvo Pärdi „Berliini missa“.
1 minut
Avatakse näitus “Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas”
1. oktoobril kl 16.00 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitus soomlaste uurimismatkast Setomaale – „Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas”. Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun ja Aapo Roselius, kujundajaks Andrus Kalkun.
1 minut
Sümfoonia kolmele dirigenile. Laval üks viiul.
Jaanika Juhanson, Renate Valme, Martin Sookael, Aleksander Eelmaa – kolm lavastajat ja üks näitleja! Kuulujutt räägib, et Estonias pidi keski saksa lavastaja praegu uut tükki tegema ja kui ta kuulnud, et tehakse etendust, kus on kolm lavastajat ja üks näitleja, siis ta tõstis silmad ja ütles kiiresti ning temperamentselt: “Das ist…
1 minut
Mihkel Kaevats esitleb uut luulekogu
Olete oodatud Mihkel Kaevatsi luulekogu „Eile hommikul ja täna“ esitluseleTallinna Linnateatri Teatrisõprade klubis Lai tn 23 reedel, 2. oktoobril kell 17.30
1 minut
Reedel Sirp nr 36
Sirbiga kaasas Diplomaatia.
Neljapäeva õhtul jagatakse/jagati välja järjekordsed Eesti muusikaauhinnad, nii Eesti Muusikanõukogu kolm tunnustust kui ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad. Palju õnne!
Dramaturgia eri. Kas Eesti teater vajab dramaturge lavastajate kõrvale, kust ja kuidas neid võiks saada? Ja veel enam: kust ja kuidas võiks tekkida uus omamaine dramaturgia.
Kirjastus Ilmamaa andis välja professor Jaan Sootaki artiklikogumiku “Kuri karjas”, kus…
Neljapäeva õhtul jagatakse/jagati välja järjekordsed Eesti muusikaauhinnad, nii Eesti Muusikanõukogu kolm tunnustust kui ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad. Palju õnne!
Dramaturgia eri. Kas Eesti teater vajab dramaturge lavastajate kõrvale, kust ja kuidas neid võiks saada? Ja veel enam: kust ja kuidas võiks tekkida uus omamaine dramaturgia.
Kirjastus Ilmamaa andis välja professor Jaan Sootaki artiklikogumiku “Kuri karjas”, kus…
1 minut
Soome popkunstiklassik Kumus
Neljapäeval, 1. oktoobril kell 18.00 avatakse Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiivas näitus „Harro! Soome popkunsti klassik”. Näituse avab Soome Vabariigi suursaadik Eestis Jaakko Kalela. Avamisele saabub ka Harro Koskinen. Publikule on näitus avatud 2. oktoobrist 2009 kuni 28. märtsini 2010.
2 minutit
Eestlased jagavad oma lugusid muuseumiga
29. septembril kl 11–15 tänatakse Eesti Rahva Muuseum näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kõiki muuseumi abilisi – kirjasaatjaid ja teisi juubeliaasta kogumisvõistlusel osalenud inimesi nende panuse eest, mida nad oma lugudega meie rahvuskultuuri jäädvustamisel teevad. Mihklipäeval tehakse kokkuvõtteid Eesti Rahva Muuseumi 100. sünnipäevale pühendatud kogumisaktsioonist „Kingi muuseumile päev oma elust“ ja teatmematerjali…
1 minut
Enno Ootsingu isikunäitus Saint–Gobain Ehitustooted Eesti AS ruumides
Ehitusmaterjalide suurtootja ja –kaubastaja Saint Gobain Ehitustooted AS on oma kontori- ja esinduskompleksis (aadressil Peterburi tee 75) korraldanud regulaarselt eesti nüüdiskunstnike isikunäitusi. Järjekordseks, alates 29.septembrist avatud näituseks on tuntud kunstniku ja kunstipedagoogi, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessori Enno Ootsingu isikunäitus „Ilmeid ja ilminguid“.
1 minut
Tartu Kunstimuuseum avab näituse kunstikoolist Pallas
Neljapäeval, 1. oktoobril kell 16 avab Tartu Kunstimuuseum näituse PALLAS, mis on pühendatud täpselt 90. aastat tagasi uksed avanud samanimelisele ateljeele skulptuuri, maali ja joonistamise alal. Eesti kunstiloos legendaarseks muutunud kunstikool Pallas on fenomeniks, mis andis näo kogu meie rahvusliku kunsti kujunemisele.
2 minutit
Ulmeplaadid esitlevad plaati Veljo Tormise teoste töötlustega
Neljapäeval, 1. oktoobril kell 19 esitleb plaadifirma Ulmeplaadid uhiuut albumit „Laulu jäävuse seadus“ Veljo Tormise teoste töötlustega. Esitlus leiab aset Von Krahli teatris festivali Plektrum raames. Uusversioone Veljo Tormise teostest esitavad Kirtana Rasa, Jaan Pehk, Taavi Tulev, Eva Mitreikina ja teised. Kohal on helilooja Veljo Tormis ise. Sissepääs…
2 minutit
Avameelsed kahekõned klaveriga
Kalle Randalu klaveriõhtu 17. IX Estonia kontserdisaalis.
Suur kunstnik valitseb aega ja ruumi. Ning mitte pelgalt aega, milles teose helikangas lahti rullub, ja ruumi, kus pilli kõla kõnekaks väljenduseks saab, vaid ka dimensiooni, kus nii esitaja, teos kui kuulajaskond ühte vaimsesse tervikusse lõimuvad. Randalu klaveriõhtu süvenev tonaalsus, interpreedi kõrge pianistlik kultuur ja selgelt isikupärane…
Suur kunstnik valitseb aega ja ruumi. Ning mitte pelgalt aega, milles teose helikangas lahti rullub, ja ruumi, kus pilli kõla kõnekaks väljenduseks saab, vaid ka dimensiooni, kus nii esitaja, teos kui kuulajaskond ühte vaimsesse tervikusse lõimuvad. Randalu klaveriõhtu süvenev tonaalsus, interpreedi kõrge pianistlik kultuur ja selgelt isikupärane…
2 minutit
„Vocalissimo” taasavanes debüüdiga
Sarja „Vocalissimo” avakontsert: Monika-Evelin Liiv (metsosopran) ja Ralf Taal (klaver) 12. IX Tallinna raekojas.
„Vocalissimo” seitsmeosalist sarja Tallinna raekojas alustas sel hooajal metsosopran MonikaEvelin Liiv, partneriks pianist Ralf Taal. Hingates ühte rütmi tempoka maailmaga, mahtus XX sajandi alguse heliloojate, geniaalse venelase Sergei Rahmaninovi ja hispaanlase Manuel de Falla lauludest koosnev kaheosaline kava kenasse…
„Vocalissimo” seitsmeosalist sarja Tallinna raekojas alustas sel hooajal metsosopran MonikaEvelin Liiv, partneriks pianist Ralf Taal. Hingates ühte rütmi tempoka maailmaga, mahtus XX sajandi alguse heliloojate, geniaalse venelase Sergei Rahmaninovi ja hispaanlase Manuel de Falla lauludest koosnev kaheosaline kava kenasse…
2 minutit
Kaks avakontserti
ERSO hooaeg avati väga ahvatleva kavaga: Schumanni Klaverikontsert ja Šostakovitši 13. sümfoonia. Kuna kavas pakuti vokaalinstrumentaalset suurvormi, valisin külastuseks parima akustikaga saali ja see on minu kindla veendumuse järgi Pärnu kontserdimaja. Robert Schumanni Klaverikontsert a-moll op. 54 on küll rohkem mažoorne kui minoorne (II osa F- ja III A-duur), ent üldmulje on kaugel samal loomeperioodil kirjutatud „Kevadsümfoonia”…
4 minutit
Keele-elu uudised
Mentorlusprojekt on käivitunud
Riikliku õppekava kohaselt tuleb venekeelsetes koolides järk-järgult üle minna kakskeelsele gümnaasiumiharidusele, 2011/2012. õppeaastaks peab seal 60% õppeainetest olema eestikeelne. Kuigi üleminekul eestikeelsele õppele tagatakse koolidele võimalus suurem osa üleminekuaineid ise valida, on see õpetajatele suur väljakutse ning nende keeleoskus pole alati piisav, et õpetada oma ainet kõrgel tasemel. 2008. aasta sügisel algatas Teadus- ja Haridusministeerium…
Riikliku õppekava kohaselt tuleb venekeelsetes koolides järk-järgult üle minna kakskeelsele gümnaasiumiharidusele, 2011/2012. õppeaastaks peab seal 60% õppeainetest olema eestikeelne. Kuigi üleminekul eestikeelsele õppele tagatakse koolidele võimalus suurem osa üleminekuaineid ise valida, on see õpetajatele suur väljakutse ning nende keeleoskus pole alati piisav, et õpetada oma ainet kõrgel tasemel. 2008. aasta sügisel algatas Teadus- ja Haridusministeerium…
3 minutit
Individuaalne keeleõpe mentori toel
„No milleks sulle seda lisatööd veel tarvis oli?” imestavad mitmed kolleegid. Tõepoolest, miks ma vastasin Briti Nõukogu, Avatud Eesti Fondi ja Integratsiooni Sihtasutuse üleskutsele osaleda individuaalse keeleõppe katseprojektis, läbisin valimisvooru ja 72 tundi koolitust oma vabast ajast? On ju aastane koostöö mentiiga vastutusrikas ja ka küllaltki aeganõudev ning igapäevane töö õpetajana niigi pingeline.…
3 minutit
VASTAB Sulev Iva
Võiks arvata, et kui võru keelt on uues keeleseaduse projektis nimetatud eesti keele erikujuks, siis, kuna tegemist on eesti keelega, võiks sel olla õigus piirkondlikus kontekstis ka ainuke infokandja olla? Millise sõnastusega võrukesed soovivad oma keele õigusi uues keeleseaduses kaitsta?
Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:
Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte…
Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:
Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte…
1 minut
VASTAB Sulev Iva
Võiks arvata, et kui võru keelt on uues keeleseaduse projektis nimetatud eesti keele erikujuks, siis, kuna tegemist on eesti keelega, võiks sel olla õigus piirkondlikus kontekstis ka ainuke infokandja olla? Millise sõnastusega võrukesed soovivad oma keele õigusi uues keeleseaduses kaitsta?
Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:
Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte…
Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:
Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte…
1 minut
Teod: „Eesti keele seletav sõnaraamat”
Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja, „Eesti keele seletav sõnaraamat” on teise, täiendatud ning parandatud trükina ja kuue(kõva)köitelisena septembri algusest müügil. Milles on seisnenud täiendused ja parandused?
Võrreldes esimese trükiga on sõnaraamatut täiendatud umbes 4000 uue märksõnaga ning rohkete silmahakanud uute tähendustega. Oleme korrastanud ja ühtlustanud üldist esitust, seda nii sisuliselt…
Võrreldes esimese trükiga on sõnaraamatut täiendatud umbes 4000 uue märksõnaga ning rohkete silmahakanud uute tähendustega. Oleme korrastanud ja ühtlustanud üldist esitust, seda nii sisuliselt…
3 minutit
Üts’ kergegene märgütüs kagupoolsest isikunimepruugist
Pärast äsja saadud sovetipassilaualikku nimekõrvakiilu kelleltki (ise vist head soovinud) munitsipaalametnikult sattusin ühel istungil sirvima laual olnud Setomaa rahva lehte (. . . . Rahva Lehte?) ning üllatusin, kui soojadmõnusad võivad riigikeele normi vastased tagurpidised nimed olla siis, kui perenimi on omastavas! Üllatuda polnud põhjust, sest sel põlisel pruugil pole midagi…
3 minutit
Uudishimulikud inimese järglased
Maailmalõpujärgseid meeleolusid rõhutava „9” alatoon ei luba seda lastefilmiks pidada.
Animamängufilm „9”, USA 2009, 79 min, režissöör Shane Acker, stsenaarium Pamela Pettler ja Shane Acker, muusika Danny Elfman, produtsendid Tim Burton ja Timur Bekmambetov. Hääled Elijah Wood, John C. Rejlly, Jennifer Connelly, Martin Landau jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
„9” on animafilm, mille…
Animamängufilm „9”, USA 2009, 79 min, režissöör Shane Acker, stsenaarium Pamela Pettler ja Shane Acker, muusika Danny Elfman, produtsendid Tim Burton ja Timur Bekmambetov. Hääled Elijah Wood, John C. Rejlly, Jennifer Connelly, Martin Landau jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
„9” on animafilm, mille…
3 minutit
Matsalus võidutses Eesti loodusfilm
Seitse aastat tagasi alguse saanud Matsalu loodusfilmide festival on suutnud sihipäraselt jätkata ja oma missiooni edukalt täita.
Nagu läinud nädal tõestas, läbis igasügisene filmiränne Eestit ka sellel aastal: 16. – 20. septembrini peeti Läänemaal Lihulas maha Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, sedapuhku ligi 170 „külalisega”. Seitse aastat tagasi alguse saanud Matsalu festival on suutnud sihipäraselt…
Nagu läinud nädal tõestas, läbis igasügisene filmiränne Eestit ka sellel aastal: 16. – 20. septembrini peeti Läänemaal Lihulas maha Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, sedapuhku ligi 170 „külalisega”. Seitse aastat tagasi alguse saanud Matsalu festival on suutnud sihipäraselt…
8 minutit
Satiirist propagandadani*
Poliitiline teater on surnud, kuid mõned veel tantsivad tema haual.
Teatriteadus ei ole täppisteadus. Mõistetel pole selgeid piire ning ega ole ka uurimistulemused üheselt tõestatavad. „Draama 2009” festivali ajal peeti Tartus konverents pealkirjaga „Satiir või propaganda? Pilguheit teatrile, poliitikale ja ühiskonnale Euroopas”. Peateemaks poliitiline teater. Tunnistan, niipalju kui on maailmas teatriuurijaid, tundub olevat ka definitsioone mõistele…
Teatriteadus ei ole täppisteadus. Mõistetel pole selgeid piire ning ega ole ka uurimistulemused üheselt tõestatavad. „Draama 2009” festivali ajal peeti Tartus konverents pealkirjaga „Satiir või propaganda? Pilguheit teatrile, poliitikale ja ühiskonnale Euroopas”. Peateemaks poliitiline teater. Tunnistan, niipalju kui on maailmas teatriuurijaid, tundub olevat ka definitsioone mõistele…
7 minutit
Eesti teatril on puudu dramaturgidest, kes hindaksid lavastusi lõppfaasis
Mida arvavad eesti teatrist festivali „Draama” žürii väliskülalised?
Tommi Auvinen, lavastaja ja näitleja, Soome:
Mul on raske kommenteerida eesti teatrit tervikuna, olen seda küllaltki vähe näinud, kui mitte arvestada olnud festivali. Tean, et Eestis on palju huvitavaid lavastajaid ja lavastusi, mis on löönud mitmel pool maailmas laineid,…
Tommi Auvinen, lavastaja ja näitleja, Soome:
Mul on raske kommenteerida eesti teatrit tervikuna, olen seda küllaltki vähe näinud, kui mitte arvestada olnud festivali. Tean, et Eestis on palju huvitavaid lavastajaid ja lavastusi, mis on löönud mitmel pool maailmas laineid,…
6 minutit
Kellele ja milleks on festival mõeldud?
Valik mõtteid sügisel 2007 kirjutatud artiklist festivali „Draama” ilmumata jäänud järelraamatusse
Kõige õnnelikum olen ma selle üle, et Eestis on nii palju erinevat teatrit. Programmis oli lavastusi suurtelt ja väikestelt teatritelt, vanadelt ja uutelt teatritelt. Oli lavastusi, kus näha eesti teatris traditsioonilisi lähenemisviise, ja neid, kus otsiti uusi vorme. Mõnikord leiti, mõnikord mitte.…
Kõige õnnelikum olen ma selle üle, et Eestis on nii palju erinevat teatrit. Programmis oli lavastusi suurtelt ja väikestelt teatritelt, vanadelt ja uutelt teatritelt. Oli lavastusi, kus näha eesti teatris traditsioonilisi lähenemisviise, ja neid, kus otsiti uusi vorme. Mõnikord leiti, mõnikord mitte.…
3 minutit
„Draama 2009” arvudes
*
„Draama” eelarve ca 1 575 000.
„OmaDraama” eelarve ca 445 000, sellest 330 000 Riia Uue teatri „Sound of Silence” toomine.
„Draamakese” eelarve ca 80 000.
Kooliteatrite festivali eelarve 180 471.
„Draama” eelarve ca 1 575 000.
„OmaDraama” eelarve ca 445 000, sellest 330 000 Riia Uue teatri „Sound of Silence” toomine.
„Draamakese” eelarve ca 80 000.
Kooliteatrite festivali eelarve 180 471.
1 minut
Draama draama
See on juba mitu head aastat nii, et kui kirjutad endale märkmikku üles „Draama” kuupäevad, võid sellele järgnevale nädalale lisada märke „kõik on pahased ja kirjutavad kirju” – mõni statuut kohe pakub lõputult vaidlusi. Tore, et meie kiires maailmas mõned asjad kunagi ei muutu.
3 minutit
Sajandi projekt peab jätkuma
Rahvusvaheliselt hinnatud kunstiobjektide puhul on ikka kõneldud nende väärtusest ja tähendusest, leitud uusi tõlgendusi neile ja ka nende loojatele. Viimasel ajal on üsna palju tähelepanu pööratud ka nende nn turustamisele ehk kaunimalt öelduna viisile, kuidas objekte praegusele vaatajale lähemale tuua. Märksa vähem on avalikult kõneldud nende objektide säilitamisest ja konserveerimisest. Spetsialistid, restauraatorid-konservaatorid on ise teadlikud…
1 minut
Kunstihuviline tuleb juba praegu Tallinna Notke „Surmatantsu” vaatama
Intervjuu Niguliste muuseumi juhataja Tarmo Saaretiga
Niguliste muuseum on tegutsenud juba veerandsada aastat: algul muuseumi-kontserdisaalina ning 2005. aastast muuseumina. Mis on muuseumi elus rõõmustavat olnud, mida võiks eraldi välja tuua?
Niguliste avati 1984. aastal kirikukunsti muuseumina. Üle 30 aasta väldanud ehitustööde käigus taastati ja kohandati Teises maailmasõjas…
Niguliste muuseum on tegutsenud juba veerandsada aastat: algul muuseumi-kontserdisaalina ning 2005. aastast muuseumina. Mis on muuseumi elus rõõmustavat olnud, mida võiks eraldi välja tuua?
Niguliste avati 1984. aastal kirikukunsti muuseumina. Üle 30 aasta väldanud ehitustööde käigus taastati ja kohandati Teises maailmasõjas…
3 minutit
Hermen Rode – Bernt Notke kaasaegne ja tema konkurent?
Lübecki maalikunstnik Hermen Rode suri 1504. aastal: see on viis aastat varem kui Bernt Notke. Varaseim töö, mille Rode töökojale saab omistada, pärineb 1468. aastast. Notket on Lübecki allikates mainitud 1467. aastast. Seega elasid ja töötasid kaks suurt meistrit üle 30 aasta ühes ja samas linnas. See tõstatab rida…
4 minutit
Arhailine ja modernne: visuaalkultuur hiliskeskaegses Tallinnas
Eesti kunstiteaduses on Tallinna XV sajandi ehituskunsti kohta käibele läinud termin „Tallinna hilisgootika”. Siinne visuaalne pilt erineb tõepoolest sellest, mida oleme harjunud nägema teistes suurtes hansalinnades. Ja see vahe ei ole tingitud ainult ehitusmaterjalist, s.t tellise asemel lubjakivi, vaid arhitektuursete vormide erakordsest lihtsusest, nagu oleks tegemist tsistertslaste ordu…
5 minutit
Bernt Notke aasta Tallinnas
Tänavu möödub 500 aastat keskaegse PõhjaEuroopa ühe kuulsama kunstniku Bernt Notke surmast. Selle äramärkimiseks on 2009. aasta kuulutatud Bernt Notke aastaks. Tallinnale on Notke nimel eriline tähendus: paikneb ju siin koguni kaks tema töökojas valminud šedöövrit. Niguliste muuseumi „Surmatants” on kahtlemata Eesti rahvusvaheliselt kõige tuntum kunstiteos, mida igal aastal tõttavad imetlema tuhanded inimesed üle kogu…
4 minutit
Triin Ruubel: „Konkursil õpib end ja oma võimeid paremini tundma”
Alati on rõõm, kui meie noored muusikud saavad tunnustust ka väljaspool Eestit. Meil on põhjust soovida õnne peatselt 21aastaseks saavale Triin Ruubelile äsjase esikoha ja eripreemia virtuoospala puhul Kloster Schöntali rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. Teda hinnati heaks viiuldajaks juba siis, kui ta õppis Tallinna muusikakeskkoolis Tiiu Peäske…
3 minutit
Kangro kaheklaverilooming
Loomingulise koostöö ja isikliku suhtlemise kogemuse pinnalt
Raimo Kangrole (1949–2001) oli määratud saada mitte üksnes Eestis tunnustatud autoriks – Arvo Pärdi, oma õpetajate Jaan Räätsa ja Eino Tambergi ning samuti varakult lahkunud eakaaslaste Lepo Sumera ja Mati Kuulbergi kõrval –, vaid võtta liidripositsioon XX sajandi teise poole klaveriduorepertuaari loojate hulgas. Vaba klaverivaldamise (lõpetas sel erialal Tartu…
Raimo Kangrole (1949–2001) oli määratud saada mitte üksnes Eestis tunnustatud autoriks – Arvo Pärdi, oma õpetajate Jaan Räätsa ja Eino Tambergi ning samuti varakult lahkunud eakaaslaste Lepo Sumera ja Mati Kuulbergi kõrval –, vaid võtta liidripositsioon XX sajandi teise poole klaveriduorepertuaari loojate hulgas. Vaba klaverivaldamise (lõpetas sel erialal Tartu…
4 minutit
Raimo Kangro muusikast läbi aegade
Helilooja Raimo Kangro oleks 21. septembril saanud 60aastaseks. Samal päeval kõlas Estonia kontserdisaalis tema muusika – peamiselt kaheklaveri- ja ansamblilood, mida mängisid pianistid Raffi Haradžanjan ja Reinis Zariņš, löökpilliansambel PaukenfEst ning flötist Mihkel Peäske ja klarnetist Toomas Vavilov. Kangro autoristiil on kordumatu ja mõned selle elemendid mõjuvad märgilisena. Domineeriv tämbrivärv: klaveri hääl –…
3 minutit
Betti Alveri käevõru
Kuigi kirjandus on ammu postamendilt alla tulnud, sümboliseerib Betti Alveri käevõru seda, et kirjandusel on ka edaspidi suurem tähendus, kui praegu pessimistlikult ennustatakse.
Kui Ave Alavainu mulle seda imeasja – Betti Alveri käevõru – esimest korda Ave Vita! keskuses Hiiumaal oma Hinnaliste Asjade Kapi klaasi tagant näitas ja teatas, et tal on selle tulevane kandja juba…
Kui Ave Alavainu mulle seda imeasja – Betti Alveri käevõru – esimest korda Ave Vita! keskuses Hiiumaal oma Hinnaliste Asjade Kapi klaasi tagant näitas ja teatas, et tal on selle tulevane kandja juba…
5 minutit
Vembuvana lood
Olavi Ruitlase Mees on ühtaegu saamatu ja kaval, ühtaegu naistemurdja-meestekolkija ja aina ulakile jääv uitaja.
Tunnistan, et mul olid selle raamatu suhtes eelarvamused. Üks neist puudutas autorit ja oli positiivne. Kui võtta ette see läbilõikes üsnagi elatanud kamarilja, kes Tartu Noorte Autorite Koondisena ikka veel siin ja seal üles astub, siis – kõigi nonde enamjaolt sümpaatsete pilli- ja…
Tunnistan, et mul olid selle raamatu suhtes eelarvamused. Üks neist puudutas autorit ja oli positiivne. Kui võtta ette see läbilõikes üsnagi elatanud kamarilja, kes Tartu Noorte Autorite Koondisena ikka veel siin ja seal üles astub, siis – kõigi nonde enamjaolt sümpaatsete pilli- ja…
4 minutit
Geeniuste päevikud
Tundub, et heliraamatuid koostades on võtmelise tähtsusega iga kirjaniku stiilile õige väljundi, õige hääle leidmine.
Doris Kareva, Sõna on sõrm, mis osutab vaikuse väele. Režissöör Urmas Vadi, helirežissöör Külli Tüli. Eesti Rahvusringhääling, 2008. Kivisildnik, Sõda ja rahu. Režissöör Urmas Vadi, helirežissöör Külli Tüli. Jumalikud ilmutused, 2009.
Möödunud aastal ilmus Doris Kareva luuletekstidega kahest plaadist koosnev audiokogumik „Sõna on…
Doris Kareva, Sõna on sõrm, mis osutab vaikuse väele. Režissöör Urmas Vadi, helirežissöör Külli Tüli. Eesti Rahvusringhääling, 2008. Kivisildnik, Sõda ja rahu. Režissöör Urmas Vadi, helirežissöör Külli Tüli. Jumalikud ilmutused, 2009.
Möödunud aastal ilmus Doris Kareva luuletekstidega kahest plaadist koosnev audiokogumik „Sõna on…
5 minutit
„Eesti ajaloo” ajaloost
Paljud ajaloohuvilised lugejad on nõutud. Nimelt ilmus aastatel 2003–2005 Ilmamaa kirjastusel kaks köidet (IV ja VI) „Eesti ajalugu”. Seni ilmumata on vahepealne ehk V köide. Kas see üldse ilmub, millal? – küsib justkui petetud lugeja. Väliselt on kirjastus raamatu valmimise viimane instants ja justkui kõige viibimise eest vastutav, ometi pole see nii. Täna julgeb kirjastus…
2 minutit
Rootsi riigimajandus ülemereprovintsides
Vastus küsimusele, milline oli Läänemere provintside osa Rootsi riigimajanduses, määrab, kas saame rääkida koloniaalsuhte olemasolust või puudumisest.
Helmut Piirimäe, Rootsi riigimajandus Eestija Liivimaal XVII sajandil. Toimetanud Indrek Elling. EÜS Kirjastus, Tartu 2009, 426 lk.
Tartu ülikooli emeriitprofessor ja Uppsala ülikooli audoktor Helmut Piirimäe on Eesti laiemale avalikkusele eelkõige tuntud meie alma mater’i ajaloo…
Helmut Piirimäe, Rootsi riigimajandus Eestija Liivimaal XVII sajandil. Toimetanud Indrek Elling. EÜS Kirjastus, Tartu 2009, 426 lk.
Tartu ülikooli emeriitprofessor ja Uppsala ülikooli audoktor Helmut Piirimäe on Eesti laiemale avalikkusele eelkõige tuntud meie alma mater’i ajaloo…
5 minutit
Paljas elu
Mitmed varased sotsiaalfilosoofid on rõhutanud ühiskonna olulisust inimelu väärtuse kujunemisel. Hobbesi kirjeldus „armetu, jõhker ja lühike” elu enne ühiskondlikku kokkulepet on selle mõttekäigu üks tuntumaid. Üks viimase aastakümne olulisemaid filosoofe Giorgio Agamben osutab „loomuliku elu” (zoe) ja „poliitilise elu” (bios) eristusele Vana-Kreekas. Poliitika eesmärk ei ole tagada mitte lihtsalt „elu”, vaid „hea elu” oma kodanikkonnale. Olukord, kus surm…
2 minutit
Riik ja tema kontrolör
Karl Soonpää päevik on oluline väljaanne, kuna aitab teadvustada riigiteenistust, mida tänapäeval kiputakse alavääristama.
Faatum. Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939-1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale. Koostanud ja kommenteerinud Küllo Arjakas ja Toomas Mattson. SE JS, 2009. 807 lk.
Eesti Vabariigi 90 aastapäeva eel ja järel on ilmunud mitmeid ajalooraamatuid, mis…
Faatum. Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939-1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale. Koostanud ja kommenteerinud Küllo Arjakas ja Toomas Mattson. SE JS, 2009. 807 lk.
Eesti Vabariigi 90 aastapäeva eel ja järel on ilmunud mitmeid ajalooraamatuid, mis…
4 minutit
Protsendikunst – kellele ja kuidas?
2. septembril kultuuriministeeriumist kooskõlastusringile saadetud askeetliku sõnastusega riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (nn protsendikunsti seadus) koos viieleheküljelise seletuskirjaga on koalitsiooni kultuuripoliitiline lubadus ja paneb ilmselt iga kunstniku südame (ootus)ärevalt põksuma. Strateegilise otsuse (ei tule eraldi seadust, vaid täiendus riigihangete seadusse) tegi kultuuriministeerium juristide nõustamisel ja fundamentaalkriitikat selle otsuse kohta ei ole mõistlik (enam)…
6 minutit
