Homme uus Sirp väljas
Andres Mustonen jätkab teed – algab XX barokkmuusika festival.
Siim Kallas seab Eestile eesmärgi jõuda globaalses korruptsioonitaju tabelis esikohale. Ettekanne konverentsil “Meedia ja korruptsioon”.
Jan Kaus teatrist kui kogukonnast NO99 aktsioonide näitel.
Ike Volkov arhitekti rollist kaose ärahoidmisel.
Karin Hallas-Murula vaatab tagasi Euroopa arhitektuuriaastale.
Kadri Mälk portreteerib kunsti õpetamist.
Donald Tomberg kättemaksust, seadusest ja vendlusest filmis “Vasha”.
Vilde ja Tammsaare – klassikud endiselt…
Siim Kallas seab Eestile eesmärgi jõuda globaalses korruptsioonitaju tabelis esikohale. Ettekanne konverentsil “Meedia ja korruptsioon”.
Jan Kaus teatrist kui kogukonnast NO99 aktsioonide näitel.
Ike Volkov arhitekti rollist kaose ärahoidmisel.
Karin Hallas-Murula vaatab tagasi Euroopa arhitektuuriaastale.
Kadri Mälk portreteerib kunsti õpetamist.
Donald Tomberg kättemaksust, seadusest ja vendlusest filmis “Vasha”.
Vilde ja Tammsaare – klassikud endiselt…
1 minut
Täna õhtul Kirjanike Majas Indrek Koff!
Kirjanduslikul kolmapäeval kannavad Indrek Koffi hüsteerilise traktaadi „EESTLUSE ELUJÕUST“ retušeerimata kujul ette Silvia Soro, Kadri Noormets, Aarne Soro ja Tanel Ingi. Juhendaja Andres Noormets.
1 minut
„Miks nad nii?“
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 küsitleb Andrus Laansalu Tampere Maja keldriklubis (Jaani 4, Tartu) kolme peamiselt kirjandusega tuntuks saanud meest, kelleks on Mehis Heinsaar, Marko Kompus ja Jaan Malin. Tampere Maja galeriis on praegu üleval nende kolme piltidest koosnev ühisnäitus „Sisejuured“. Heinsaar ja Kompus on ka varem visuaalse loominguga publiku ette tulnud, aga Malin tutvustab ennast sellest…
1 minut
Vaala kunstipreemia saab Rauno Thomas Moss
Vaal galerii tänavuse kunstipreemia saab Rauno Thomas Moss, kes lähetataksejuunis Šveitsis toimuvale rahvusvahelisele kunstimessile Art Basel. Galeriitegevjuht Kaire Eerik ütles, et Rauno Thomas Mossi kandidatuuri kasuksotsustas tema möödunudaastane isiknäitus „Silent Tartu aka Clinical”, misäratas tähelepanu kui terviklik, stiilne ja tundeline käsitlus noorekunstniku suhestumisest kodulinna kuvandiga.
1 minut
Eesti dokumentaalfilm võitis Triestes
Triestes, Itaalias 15.-22. jaanuaril peetud filmifestivalil tunnistati parimaks dokumentaalfilmiks Eesti-Soome ühistööna valminud „Revolutsioon, mida ei tulnud“.
1 minut
Denes Farkas Linnagaleriis
Täna, kolmapäeval kell 17 avatakse Linnagaleriis (Harju 13) Denes Farkase näitus “How The Fuck Are You Tonight ehk Kuidas sul siis täna läheb?” .
2 minutit
Täna avatakse eesti ja soome skulptorite ühisnäitus
Eesti skuptorite Tiiu Kirsipuu ja Aime Kuulbuschi ning Soome skulptori Marja-Liisa Mäki-Penttilä näitus nimega TRIALOOG(i) avatakse kolmapäeval, 28. jaanuaril kell 18 Helsingist 10 min laevasõidu kaugusel asuval Suomeenlinna saarel Galleria Rantakasarmis.
1 minut
Priit Pangsepa “Unenägu”
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17 avatakse Vaal galeriis Priit Pangsepa (s. 1966) maalinäitus Unenägu. Kunstiteadlane Eha Komissarov nimetab Pangsepa viimaste aastate loomingut selle tonaalsuse ja meeleolu tõttu melanhoolseks. Kuuludes küll Kursi koolkonda, peab ta Pangseppa seal pigem valgeks lambaks. Seda põhjusel, et too ei jaga Kursi liidrite Ilmar Kruusamäe ja Peeter Alliku rajust maailmavaadet ja…
1 minut
Täna õhtul kohtumine helilooja Alo Põldmäega
“Helilooja, kes sa oled?!” – Alo Põldmäel tundub olevat sellele lihtsale küsimusele mitu vastust. Lisaks pikaajalisele isiklikule loojakogemusele on ta aidanud heliloojateks hakata oma õpilastel alates Helena Tulvest kuni Liis Jürgensini.
1 minut
“Happy Together” Tallinna Kunstihoones 28. I – 1. III
Avame kolmapäeval, 28. I kell 18 näituse “Happy Together”. Avamispidu kell 20-03 KUKU klubis: esineb Moby Dictator (Soome); DJ- d Mika Hannula & Minna Henriksson (sissepääs tasuta).
Kolmapäeval 28. I Eesti Kunstiakadeemia aulas kell 14.00 Petra Baueri loeng-performance “Kustutatud Rootsi lood”; laupäeval 31. I Tallinna Kunstihoones kell 14.00-21.00 YKON Game v.0.3**
Happy Together on grupinäitus, mis…
Kolmapäeval 28. I Eesti Kunstiakadeemia aulas kell 14.00 Petra Baueri loeng-performance “Kustutatud Rootsi lood”; laupäeval 31. I Tallinna Kunstihoones kell 14.00-21.00 YKON Game v.0.3**
Happy Together on grupinäitus, mis…
2 minutit
Algasid laulupeo eelproovid
Nädalavahetusel said alguse ja sel nädalal jätkuvad 2009. aasta laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine“ laulupeo esimesed eelproovid.
Eile toimusid esimesed lastekooride eelproovid Tartus Kivilinna Gümnaasiumis, täna poistekooride ja meeskooride eelproovid Pärnus Nooruse majas. Järgmised segakooride eelproovid toimuvad homme Tallinnas Salme kultuurikeskuses ja naiskooride esimesed proovid kolmapäeval Haapsalu Muusikakoolis. Esimesed mudilaskooride eelproovid toimuvad 5. märtsil Harjumaal Jüri Gümnaasiumis.
Eile toimusid esimesed lastekooride eelproovid Tartus Kivilinna Gümnaasiumis, täna poistekooride ja meeskooride eelproovid Pärnus Nooruse majas. Järgmised segakooride eelproovid toimuvad homme Tallinnas Salme kultuurikeskuses ja naiskooride esimesed proovid kolmapäeval Haapsalu Muusikakoolis. Esimesed mudilaskooride eelproovid toimuvad 5. märtsil Harjumaal Jüri Gümnaasiumis.
1 minut
Jänes ja Avdejev allkirjastasid kultuurikoostööprogrammi
Kultuuriminister Laine Jänes ja Vene Föderatsiooni kultuuriminister Aleksandr Avdejev allkirjastasid eile Tallinnas Eesti-Vene kultuurikoostööprogrammi aastateks 2009–2011.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on kahe riigi vahelise silla loojaks just kultuurivaldkond, mis aitab luua soodsa pinnase ka teistele riikidevahelistele tegevusvaldkondadele ja poliitikatele. Eesti-Vene kultuurikoostööprogramm aitab kaasa teatritevaheliste otsekontaktide arendamisele ning osavõtule rahvusvahelistest teatrifestivalidest. Muusika-…
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on kahe riigi vahelise silla loojaks just kultuurivaldkond, mis aitab luua soodsa pinnase ka teistele riikidevahelistele tegevusvaldkondadele ja poliitikatele. Eesti-Vene kultuurikoostööprogramm aitab kaasa teatritevaheliste otsekontaktide arendamisele ning osavõtule rahvusvahelistest teatrifestivalidest. Muusika-…
1 minut
Kolmapäeval Petra Baueri loeng-performance EKA-s!
Seoses näitusega “Happy Together” Tallinna Kunstihoones toimub koostöös EKA-ga kolmapäeval 28. I kell 14.00 EKA aulas rootsi kunstniku Petra Baueri loeng-performance “Deleted Swedish Stories”.
1 minut
Eduard Zentšiku maalinäitus Narvas
Neljapäeval, 29. I kell 16.00 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis Eduard Zentšiku maalinäitus «Maagia».
1 minut
Lea Tomsoni töötuba 28. jaanuaril
Kõik kunstihuvilised on oodatud 28ndal jaanuaril kl. 15.00 Kastellaanimaja Galeriisse Lea Tomsoni näituselõpu töötuppa ” KÕIK ON VÄRVILINE”. ”Rosinavaras rohelisel pargipingil”, Lea Tomsoni maalinäitus Kastellaanimaja Galeriis Eduard Vilde Muuseumis lõpeb kolmapäeval 28. jaanuaril traditsiooniliselt näituselõpu töötoaga.
1 minut
Õdus õudus Iiri udus
Kõrtsiasukate sisemine õud kadus näitlejate mängulusti sisse ära.
Conor McPherson, „Teisel pool”, tõlkinud Peeter Sauter. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev, muusikaline kujundaja Peeter Rästas. Mängivad Toomas Suuman, Peeter Rästas, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli, Erni Kask. Esietendus 13. XII 2008 Rakvere teatris.
Kunst, nagu Marcel Duchamp kunagi pissuaari poodiumile paigutamisega edukalt demonstreeris, on nihestamise akt. Kunstiline elamus kutsutakse…
Conor McPherson, „Teisel pool”, tõlkinud Peeter Sauter. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev, muusikaline kujundaja Peeter Rästas. Mängivad Toomas Suuman, Peeter Rästas, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli, Erni Kask. Esietendus 13. XII 2008 Rakvere teatris.
Kunst, nagu Marcel Duchamp kunagi pissuaari poodiumile paigutamisega edukalt demonstreeris, on nihestamise akt. Kunstiline elamus kutsutakse…
4 minutit
Silmast ja meelest
Kirikuõpetaja Paul Saar on sellel pildil Helsingis Katajanokka läänivanglas. Ja see on augustis 2001 tõesti veel vangla. Käsil on film soomepoistest, kes olid vaherahu järel Soome jäänud ja 1947. aasta sügisel arreteerituna…
1 minut
Preemia
3.–9. jaanuarini toimus Peterburis Maria Judina nimeline XI rahvusvaheline noorte pianistide, klaveriduode ja kammeransamblite võistlus, osalesid ka Jaapani, Taiwani, Lõuna-Korea, Serbia, Ukraina, Läti, Valgevene ja Poola peamiselt Moskvas ja Peterburis õppivad noored muusikud. Eestit esindanud Tallinna muusikakeskkooli trio koosseisus Margus Parind (klarnet, 12. kl), Theodor Sink (tšello, 10. kl) ja Kristiina Rokaševitš (klaver, 12. kl), juhendaja Nata-Ly Sakkos, teenis…
1 minut
Muusikamaailm
Mozartwoche Salzburgis
Täna algab Salzburgis festival Mozarti sünnipäevaks (kutsuti ellu 1956) parimate tema muusika esitajatega maailmast, kokku 25 kontserdiga 1. veebruarini Mozarteumi Suures saalis, Suures Festivalimajas jm. Ettekandele tuuakse Mozarti 54 teost, nende kõrval on kavades nii klassikat kui nüüdisautoreidki ning 20. saj klassikuid, nagu Boulez (eraldi kontserdiga, ka autori dirigeerimisel), Kurtág, Carter, Schönberg, Ravel, Debussy jt. Eriline tähelepanu…
Täna algab Salzburgis festival Mozarti sünnipäevaks (kutsuti ellu 1956) parimate tema muusika esitajatega maailmast, kokku 25 kontserdiga 1. veebruarini Mozarteumi Suures saalis, Suures Festivalimajas jm. Ettekandele tuuakse Mozarti 54 teost, nende kõrval on kavades nii klassikat kui nüüdisautoreidki ning 20. saj klassikuid, nagu Boulez (eraldi kontserdiga, ka autori dirigeerimisel), Kurtág, Carter, Schönberg, Ravel, Debussy jt. Eriline tähelepanu…
3 minutit
Eesti Siberis, Siber Eestis
Suur osa fotosid pole tehtud spetsiaalselt selle näituse jaoks, vaid on pärit Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kunstiakadeemia kogudest.
Näitus „Siberi eestlased” Tartu ülikooli ajaloo muuseumis, koostajad Anu Korb ja Kadri Viires; „Siberi muld, seto süda” Tartu ülikooli ajaloo muuseumis, koostaja Marge Laast. Näitused avatud kuni 28. II 2009.
Siber seostub eestlastele enamasti traumaatilise kogemusega:…
Näitus „Siberi eestlased” Tartu ülikooli ajaloo muuseumis, koostajad Anu Korb ja Kadri Viires; „Siberi muld, seto süda” Tartu ülikooli ajaloo muuseumis, koostaja Marge Laast. Näitused avatud kuni 28. II 2009.
Siber seostub eestlastele enamasti traumaatilise kogemusega:…
4 minutit
Eesti filmid pannakse kõik kirja ja võrku
Teisipäeval kirjutati ajaloomuuseumi Suurgildi hoones alla ühiste kavatsuste kokkulepe Eesti rahvusfilmograafia loomiseks. Koos kümne kultuuriasutuse esindajaga dokumendile alla kirjutanud kultuuriminister Laine Jänes ütles oma põgusas kõnes, et kui sind pole Internetis, siis sind pole olemas. Seni on Eesti filme elektroonilises võrgus suvaliselt dokumenteeritud. Näiteks Interneti filmiinfo andmebaasi (IMDb) on teave eesti filmide…
2 minutit
Radikaalne rassist
Mina olen radikaalne rassist. Ma küll näen, et mu kolleegid on harjutanud kätt mitmesuguste teemade peal, nagu näiteks Valgena musta vastu, Eestlasena venelase vastu, Ateistina kristlase vastu, Heterona homo vastu jt. Aga see on kõigile ammuteada lugu. Rass, rahvus, usk, seksuaalne eelistus. See on kribukrabu. Kutsun kõiki rassiste üles laiendama oma tööpõldu, mõtlema laiemalt! Nimetatud teemad on…
11 minutit
Pealelend
RAIVO PÕLDMAA, Tallinna Linnateatri direktor, möödunud aasta detsembris selgus lõpuks, et Tallinna linnavalitsus teatri ehituseks raha ei eralda. Mida tähendab see Linnateatrile, mõeldes eesolevale aastale?
Linnateatrile tähendab see seda, et kõik ehitusprojektid on kõrvale tõstetud ja arhiivi pandud ning me asume taastama oma loomingulist nägu. Seda sõna otseses mõttes, sest hakkasime ehituseks ettevalmistusi tegema juba poolteist aastat tagasi ning…
Linnateatrile tähendab see seda, et kõik ehitusprojektid on kõrvale tõstetud ja arhiivi pandud ning me asume taastama oma loomingulist nägu. Seda sõna otseses mõttes, sest hakkasime ehituseks ettevalmistusi tegema juba poolteist aastat tagasi ning…
1 minut
Kersti Kreismanni tundeline teekond mööda kõrrepõldu
Mälestused võivad avaldada teraapilist mõju – nii meenutajale endale kui ka lugejale.
Margit Kilumets, Kersti Kreismann, Paljajalu kõrrepõllul. AS Ajakirjade Kirjastus, 2008. 240 lk.
Ma ei ole too „kaunis roosas mantlis noor naine, kes oli oma emale jõulukinki valides saanud just-just üle suurest kõhklusest” (Priit Pullerits), ent kõhklused olid minulgi, ja…
Margit Kilumets, Kersti Kreismann, Paljajalu kõrrepõllul. AS Ajakirjade Kirjastus, 2008. 240 lk.
Ma ei ole too „kaunis roosas mantlis noor naine, kes oli oma emale jõulukinki valides saanud just-just üle suurest kõhklusest” (Priit Pullerits), ent kõhklused olid minulgi, ja…
9 minutit
Pealelend
RAIT AVESTIK, Eesti Teatrikriitikute Ühenduse esimees, tänases Sirbis on avaldatud Ireene Viktori arvustus suvel Tartus esietendunud Priit Ruttase lavastuse „Samal ajal” kohta. Ireene Viktori kirjutis võitis noorte teatrikriitikute arvustuse võistluse. Mis konkursiga on tegemist ja miks seda korraldatakse?
Tegemist on teatrikriitikute ühenduse juba teist korda korraldatud aktsiooniga, mille eesmärk oli ja on aktiviseerida uusi potentsiaalseid teatrikriitikuid. Aidata neil, potentsiaalsetel,…
Tegemist on teatrikriitikute ühenduse juba teist korda korraldatud aktsiooniga, mille eesmärk oli ja on aktiviseerida uusi potentsiaalseid teatrikriitikuid. Aidata neil, potentsiaalsetel,…
3 minutit
Ühe sekundi jooksul …
Painav soov rebida ennast lahti argipäeva korduvusest, unustada kõik maailmakorralduslikud pisiasjad, mis hinge rahutuks teevad.
Jevgeni Griškovets, „Samal ajal”. Lavastanud ja mängib Priit Ruttas, kunstnik Peeter Krosmann. Esietendus Tartus Athena keskuses 30. VI 2008.
. . . . juhtub kõik ja mitte midagi. Tuhanded lennukid lendavad taevalaotuses, sajad rongid jõuavad sõlmjaamadesse, et sealt tagasi pöörduda, miljonid rakukesed teevad tööd, et inimorganismi…
Jevgeni Griškovets, „Samal ajal”. Lavastanud ja mängib Priit Ruttas, kunstnik Peeter Krosmann. Esietendus Tartus Athena keskuses 30. VI 2008.
. . . . juhtub kõik ja mitte midagi. Tuhanded lennukid lendavad taevalaotuses, sajad rongid jõuavad sõlmjaamadesse, et sealt tagasi pöörduda, miljonid rakukesed teevad tööd, et inimorganismi…
3 minutit
Kõrvaletõrjutuse vorm ja sisu
Kärt Hellerma, Sinine missa. Tuum, 2008. 352 lk.
1.
Kaasaegse Eesti ühiskonna meeleseisundit iseloomustab üha tugevamalt kõrvaletõrjutuse tunne. See tendents võimendub ka loomingulises sfääris. Üks võimalik seletus sellise tunde levikule võib tuleneda n-ö postmodernistlikust olukorrast: ühese ja selgelt ühtse keskme puudumisest, praktikat nii seest- kui väljastpoolt mõjutavate ja suunavate jõukollete paljususest ning sellega kaasnevast suuremast või…
1.
Kaasaegse Eesti ühiskonna meeleseisundit iseloomustab üha tugevamalt kõrvaletõrjutuse tunne. See tendents võimendub ka loomingulises sfääris. Üks võimalik seletus sellise tunde levikule võib tuleneda n-ö postmodernistlikust olukorrast: ühese ja selgelt ühtse keskme puudumisest, praktikat nii seest- kui väljastpoolt mõjutavate ja suunavate jõukollete paljususest ning sellega kaasnevast suuremast või…
6 minutit
Jätkugu meestekate trend!
Nii Tarmo Teder kui Peeter Sauter kujutavad üpsilonmeeste nukrat elu naiste maailma varjus või kõrval.
Eesti Ekspressi aastalõpunumbri (31. XII) uusaastasoovides avaldati lootust, „et jätkuks Mihkel Raua sünnitatud trend kirjutada meestekaid.” Pole küll mingit põhjust heita Eesti Ekspressile ette kultuurikaugust, kuid ometi ilmus aasta lõpul kaks teost, mille autorid on tegelikult eluaeg – ehk siis ammu…
Eesti Ekspressi aastalõpunumbri (31. XII) uusaastasoovides avaldati lootust, „et jätkuks Mihkel Raua sünnitatud trend kirjutada meestekaid.” Pole küll mingit põhjust heita Eesti Ekspressile ette kultuurikaugust, kuid ometi ilmus aasta lõpul kaks teost, mille autorid on tegelikult eluaeg – ehk siis ammu…
5 minutit
Subjektiivseid hajamõtteid pagulaskirjanduse suurraamatu kohal
Suurteos „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil” on oma laialt kokkuvõtva haardega uue, täiuslikuma käsitluse loomiseks vältimatu alusmüür.
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toimetanud Piret Kruuspere. Autorid: Eve Annuk, Epp Annus, Toomas Haug, Rutt Hinrikus, Maie Kalda, Õnne Kepp, Janika Kronberg, Reet Krusten, Oskar Kruus, Piret Kruuspere, Maire Liivamets, Arne Merilai,…
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toimetanud Piret Kruuspere. Autorid: Eve Annuk, Epp Annus, Toomas Haug, Rutt Hinrikus, Maie Kalda, Õnne Kepp, Janika Kronberg, Reet Krusten, Oskar Kruus, Piret Kruuspere, Maire Liivamets, Arne Merilai,…
8 minutit
XXI sajand on tehnoloogilise kultuuri sajand
Minu mullu maikuus Sirbis (5. V 2008) ilmunud artikkel „Biokunst ja biotehnoloogia” tõi rohkesti tagasisidet. Taheti teada, kas bioloogilised eksperimendid on veel hullemad kui varem kirutud masinad.
3 minutit
Inimlik faktor interaktiivses kunstis
Näituse „Dialood. Uurimus vääritimõistmisest” põhjal.
Tehnoloogiline kunst tekitab vahel võõrastust nii riistvara kui terminoloogia seisukohalt. Sõna „tehnika” on meie teadvusesopis seotud külma, ebainimlikuga ja loovusel ning soojal inimhingel ei ole sinna nagu asja. „Soe inimhing” on aga seotud vahetu, sageli just manuaalse kunstiloominguga. Kuna mul on manuaalse kunstitegemise kogemus ning olen püüdnud ideid elektroonilises…
Tehnoloogiline kunst tekitab vahel võõrastust nii riistvara kui terminoloogia seisukohalt. Sõna „tehnika” on meie teadvusesopis seotud külma, ebainimlikuga ja loovusel ning soojal inimhingel ei ole sinna nagu asja. „Soe inimhing” on aga seotud vahetu, sageli just manuaalse kunstiloominguga. Kuna mul on manuaalse kunstitegemise kogemus ning olen püüdnud ideid elektroonilises…
3 minutit
Vana silmavaevaja tagasitulek
KALJO PÕLLU näitus „Abstraktsuse mõtestamine” Tartu lastekunstikooli galeriis 23. I.
Eesti kunsti üks suuremaid uuendajaid ja põhimõttemehi Kaljo Põllu on üle hulga aja jälle Tartus, linnas, kus ta rohkem kui 40 aastat tagasi pioneeri ja skaudi staatuse enda peale võttis. Aga see on ajalugu . . . .
Eesti kunsti üks suuremaid uuendajaid ja põhimõttemehi Kaljo Põllu on üle hulga aja jälle Tartus, linnas, kus ta rohkem kui 40 aastat tagasi pioneeri ja skaudi staatuse enda peale võttis. Aga see on ajalugu . . . .
2 minutit
Täitsa normaalne kunstitalv II
Näitus „LENDVA ” ArtDepoos kuni 7. II , KÄRT SUMMATAVETI ehted „Etnopopp” 27. XI 2008 – 5. I ja MARGARETH SANDSTRÖMI ehted kuni A-galeriis, „DE -IKEA ” Hopi galeriis kuni 27. I, RAIVO KELOMEHE näitus „Dialood” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 1. II , MALLE LEISI näitus kuni 30. I ja ESTHER ROODE näitus kuni…
5 minutit
Tee eesti muuseumini
Konverents „TEE EESTI MUUSEUMINI II ” Eesti Rahva Muuseumis 16. I.
Eesti Rahva Muuseum tähistab oma lähenevat 100. sünnipäeva muuseumide arengulugu käsitleva konverentside sarjaga, mis on läbi mitmete teemakäsitluste jõudnud välja tänasesse päeva. Esimene konverents peeti 2007. aastal 17. jaanuaril, päeval, mil möödus sada aastat Jakob Hurda matustest, kus öeldi Eesti Rahva Muuseumi sünnisõnad.
Eesti Rahva Muuseum tähistab oma lähenevat 100. sünnipäeva muuseumide arengulugu käsitleva konverentside sarjaga, mis on läbi mitmete teemakäsitluste jõudnud välja tänasesse päeva. Esimene konverents peeti 2007. aastal 17. jaanuaril, päeval, mil möödus sada aastat Jakob Hurda matustest, kus öeldi Eesti Rahva Muuseumi sünnisõnad.
3 minutit
Soome-ugri auasi
Näitus „AUASI : EESTI ETNOLOOGIDE JÄLGEDES ” Eesti Rahva Muuseumis kuni augustini 2009. Koostajad Svetlana Karm, Piret Koosa, Marleen Nõmmela.
Soomlaste ja ungarlaste hõimupüüdlusi võib mõõta juba sajanditega. Eestlaste tegevust soome-ugri rahvaste uurimise vallas üldjuhul vaid aastakümnetega. Üks sellesuunalise süsteemse uurimise algatajaid Eestis on olnud ka Eesti Rahva Muuseum. ERM is hakati soome-ugrilastega tegelemise poole pürgima üsna…
Soomlaste ja ungarlaste hõimupüüdlusi võib mõõta juba sajanditega. Eestlaste tegevust soome-ugri rahvaste uurimise vallas üldjuhul vaid aastakümnetega. Üks sellesuunalise süsteemse uurimise algatajaid Eestis on olnud ka Eesti Rahva Muuseum. ERM is hakati soome-ugrilastega tegelemise poole pürgima üsna…
5 minutit
Pianist, kes mängis orkestrile
Brahmsi Klaverikontsert nr. 2 B-duur, Berliozi „Fantastiline sümfoonia”, Nikolai Demidenko (klaver, Ühendkuningriigid) ja ERSO , dirigent Dmitri Slobodenjuk (Venemaa-Soome). Sümfooniakontsert 16. I Estonia kontserdisaalis.
On harv nähtus, et solist üllatab tehnilise tulevärgi ja oma partii võimalikult ereda esitamise asemel hoopis ansamblistioskuste ja orkestrisse sulandumisega. Mitte staar-virtuoos, vaid ansamblist! Just selle elamuse Nikolai Demidenko reedesel…
On harv nähtus, et solist üllatab tehnilise tulevärgi ja oma partii võimalikult ereda esitamise asemel hoopis ansamblistioskuste ja orkestrisse sulandumisega. Mitte staar-virtuoos, vaid ansamblist! Just selle elamuse Nikolai Demidenko reedesel…
1 minut
Õnnestunud hüpe kuldsesse aega
Kontsert „Kuldaeg”: Tallinna Kammerorkester ja Reinut Tepp. 14. I Mustpeade majas.
„Kuldaeg” tähistab nii 14. jaanuaril Mustpeade maja valges saalis antud kontserdi pealkirja kui ka Tallinna Kammerorkestri mullu oktoobris algatatud uut sarja. Ka seekordse kava muusikalise juhi rollis oli Reinut Tepp.
„Kuldaeg” tähistab nii 14. jaanuaril Mustpeade maja valges saalis antud kontserdi pealkirja kui ka Tallinna Kammerorkestri mullu oktoobris algatatud uut sarja. Ka seekordse kava muusikalise juhi rollis oli Reinut Tepp.
2 minutit
Muusikamatk Hispaanias
Kontsert „Teekond Hispaanias” sarjas „Akadeemilise kammermuusika”: duo Ene Nael ja Kristiina Are (klavessiinid), kavas L. Narváez, A. Cabezón, M. A. Martinez, D. Scarlatti, L. Boccherini, A. Soler, I. Albéniz, E. Granados, M. de Falla. 10. I Kadrioru lossis.
Klavessinistid Ene Nael ja Kristiina Are on järjekindlalt publiku ette toonud üha uusi kavu kahele klavessiinile. Inglise ja prantsuse…
Klavessinistid Ene Nael ja Kristiina Are on järjekindlalt publiku ette toonud üha uusi kavu kahele klavessiinile. Inglise ja prantsuse…
2 minutit
„Luban teile – puhas kuld!”
„Klaverikuld”, Rein Rannapi sünnipäevakontsert. Kavas W. Byrd, J. S. Bach, W. A. Mozart, L. van Beethoven, F. Chopin ja F. Liszt . 14. I Vanemuise kontserdimajas.
Rein Rannapist on ikka ja jälle palju ja väga erinevat räägitud. Ühtede jaoks on ta rokimees, teistele säravalt andekas loominguline ja improviseerimisvõimeline pianist, kolmandatele tühisevõitu bluffija, kes hoolib rohkem…
Rein Rannapist on ikka ja jälle palju ja väga erinevat räägitud. Ühtede jaoks on ta rokimees, teistele säravalt andekas loominguline ja improviseerimisvõimeline pianist, kolmandatele tühisevõitu bluffija, kes hoolib rohkem…
3 minutit
Šostakovitš suures plaanis
Muusikadokumentaal „Šostakovitš suures plaanis” („Close Up Shostakovich. Portrait”), režissöörid Oliver Becker ja Katharina Bruner, käsikiri Oliver Becker, 58 minutit, © L oft Music 2006, ETV s 15. I .
Usutavasti polegi maailmas teist sellist heliloojat, kelle käänulisel eluteel ja loomingus avaldub võimu ja vaimu konflikt samavõrd teravalt ja groteskseltki kui Dmitri Šostakovitši (1906–1975) puhul. Puhkes ju…
Usutavasti polegi maailmas teist sellist heliloojat, kelle käänulisel eluteel ja loomingus avaldub võimu ja vaimu konflikt samavõrd teravalt ja groteskseltki kui Dmitri Šostakovitši (1906–1975) puhul. Puhkes ju…
2 minutit
Külas kooridirigent kõrgliigast
Frieder Bernius (s 1947) kuulub muusikute põlvkonda, mille kujunemisaeg seostub 1960ndate lõpu noorteliikumistes teisenenud vaimse õhustikuga. Nii nagu samal aastal sündinud Philippe Herreweghe, pani ka Bernius oma karjäärile aluse kaastudengitest loodud kooriga (Stuttgardi Kammerkoor). Eestis tegi samalaadse tõusu läbi mõnevõrra noorem Tõnu Kaljuste, kelle tudengiaegsest kollektiivist kujunes Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Selle põlvkonna dirigendid ei…
3 minutit
Eesti teadusfilosoofi suur toiming
Füüsikud ei uuri maailma, vaid selle alusel või sellest mõjutatuna konstrueeritud idealiseeritud kujundeid.
Rein Vihalemm, Teadusfilosoofilisest vaatepunktist. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 440 lk
Möödunud aasta lõppes Eesti filosoofiale tähelepanuväärse sündmusega. Trükivalgust nägi aukartustäratava mahuga kogumik „Teadusfilosoofilisest vaatepunktist”. Seejuures tuleb tunnistada, et kaugeltki mitte kõik oluline, mis äsja auväärse juubelini jõudnud professor Rein Vihalemma sulega kirja pandud,…
Rein Vihalemm, Teadusfilosoofilisest vaatepunktist. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 440 lk
Möödunud aasta lõppes Eesti filosoofiale tähelepanuväärse sündmusega. Trükivalgust nägi aukartustäratava mahuga kogumik „Teadusfilosoofilisest vaatepunktist”. Seejuures tuleb tunnistada, et kaugeltki mitte kõik oluline, mis äsja auväärse juubelini jõudnud professor Rein Vihalemma sulega kirja pandud,…
5 minutit
Tõde on radikaalne
Nii René Guénon kui Haljand Udam pühendasid aastakümneid oma elust sellele, et süüvida tõelise ja igikehtiva traditsiooni olemusse.
Eestis René Guénonist rääkides on võimatu jätta rääkimata Haljand Udamist. Udam õppis aastail 1963–1971 esmalt Taškendi ja seejärel Moskva ülikoolis, omandades teadmisi ja huve, mis tegid võimalikuks selle, et ta mitukümmend aastat hiljem tõlkis eesti keelde „Nüüdismaailma kriisi”. Oleks ebapiisav…
Eestis René Guénonist rääkides on võimatu jätta rääkimata Haljand Udamist. Udam õppis aastail 1963–1971 esmalt Taškendi ja seejärel Moskva ülikoolis, omandades teadmisi ja huve, mis tegid võimalikuks selle, et ta mitukümmend aastat hiljem tõlkis eesti keelde „Nüüdismaailma kriisi”. Oleks ebapiisav…
3 minutit
René Guénoni radikaalsed lohutused
„Nüüdismaailma kriis” on väga selge mõtteskeemiga sünteetiline käsitlus põhjustest, miks õhtumaine tsivilisatsioon nii kahetsusväärsel moel alla on käinud.
René Guénon, Nüüdismaailma kriis. Prantsuse keelest tõlkinud Haljand Udam. Johannes Esto Ühing, 2008. 184 lk.
On täiesti võimalik, et René Guénoni (1886– 1951) traktaat „Nüüdismaailma kriis” („La Crise du monde moderne”, 1927), mille meisterlik tõlge…
René Guénon, Nüüdismaailma kriis. Prantsuse keelest tõlkinud Haljand Udam. Johannes Esto Ühing, 2008. 184 lk.
On täiesti võimalik, et René Guénoni (1886– 1951) traktaat „Nüüdismaailma kriis” („La Crise du monde moderne”, 1927), mille meisterlik tõlge…
5 minutit
Mälu ja mõistus
Kunagi ammu, sügava stagna aegses ülikoolis mõtlesin ma välja sellise mudeli. Inimesel on olemas mõistus ehk võime lahendada loogika abil ülesandeid. Ja inimesel on olemas mälu, mis säilitab fakte. Inimene on seoseid loov olend. Mõistuse roll ongi siduda faktid seoste võrguks. Loomulikult ei tee inimene kõiki seostamisi ise ära, vaid laenab suurema osa valmis kujul kokku. Aga…
3 minutit
Vaimne demokratiseerumine
Kahanenud pole autorite suutlus. Suure kirjaniku mõiste on kadunud sellepärast, et kirjanduse osatähtsus on kahanenud iga aastakümnega.
Mingis Erni Krusteni loos, millel varjamatult isiklik värving, kirjeldatakse veidravõitu vahejuhtumit. Käsmus suvitavat kirjanikku külastab keegi võhivõõras, kes õigustab oma pealetükkivust lausa ainulaadselt: „Otsustasin, et sünnipäevakingiks näitan oma pojale elusat kirjanikku”. Selle peale viimane vastab, et see olevat temale…
Mingis Erni Krusteni loos, millel varjamatult isiklik värving, kirjeldatakse veidravõitu vahejuhtumit. Käsmus suvitavat kirjanikku külastab keegi võhivõõras, kes õigustab oma pealetükkivust lausa ainulaadselt: „Otsustasin, et sünnipäevakingiks näitan oma pojale elusat kirjanikku”. Selle peale viimane vastab, et see olevat temale…
5 minutit
Pariisi raport
Kunstnike sotsiaalsest kaitsest Euroopas
14.–16. detsembrini toimus Pariisis Pompidou keskuses Prantsuse suurima kunstnikke koondava organisatsiooni La Maison des Artistes korraldatuna kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kunstnike organisatsioonide osalusel konverents „Visuaalkunstnike staatus Euroopas”. Visual art’i ja visual artist’i mõistega tähistatakse tegevusvaldkonda, mida on eesti keeles seni määratletud kujutava ja rakenduskunstina. Ka tegevuskunst ja uued meediad on sõnaga „visual” terminiga kaetud.
14.–16. detsembrini toimus Pariisis Pompidou keskuses Prantsuse suurima kunstnikke koondava organisatsiooni La Maison des Artistes korraldatuna kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kunstnike organisatsioonide osalusel konverents „Visuaalkunstnike staatus Euroopas”. Visual art’i ja visual artist’i mõistega tähistatakse tegevusvaldkonda, mida on eesti keeles seni määratletud kujutava ja rakenduskunstina. Ka tegevuskunst ja uued meediad on sõnaga „visual” terminiga kaetud.
5 minutit
Lugenud mees
Ja suur tunnistajate pilv kisendas taevas kaasa, kui Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Hussein Obama teisipäeval ametivande andis. Usukaugeks jäänud Euroopa võib ameeriklaste pealavadele tungivat religioossust ju pisut lapsemeelseks pidada. Lihtsam ja parem on piirduda tõdemusega, et küllap on tegu mõnele kindlale „piiblivööndi“ valijagrupile suunatud osaga suurest etendusest, mitte aga tõeliselt sügava religioosse fanatismiga, mis juhib nüüd maailma…
3 minutit
