Vene Reekviem sel pühapäeval Noblessneri Valukojas
Pühapäeval, 23. augustil esitleb Nargen Festival Noblessneri Valukojas oma selle hooaja võimsaimat kontserti – maineka noore vene helilooja Lera Auerbachi teost Vene Reekviem. Suurvormis löövad kaasa ligi 180 esinejat: suur sümfooniaorkester, segakoor, poistekoor, solistid Tõnu Kaljuste juhatamisel ning tegemist on teatraalse ettekandega, mille lavastanud Jaanus Rohumaa. Reekviemi ettekanne Eestis tähistab…
2 minutit
Eesti nukufilm Poolas võidukas
Äsja Poolas Poznanis lõppenud rahvusvahelisel animafilmifestivalil ANIMATOR pälvis Rao Heidmetsa nukufilm “Kaasasündinud kohustused” kõrge preemia – Pronksist Pegasuse, millega kaasnes ka rahaline tunnustus 20 000 Poola zlotti.
1 minut
Värskes Sirbis
Segased ajad muusikaelus – intervjuu Tõnu Kaljustega, mis saab Tallinna kammerorkestrist, Eesti Kontserdist, ERSOst jne, mida on lubatud Mäele, Järvile, Kaljustele . . . . Segadust kui palju, selgust kui vähe!
Jätkub mõttevahetus keeleseaduse eelnõu ja kunstiajakirjanduse teemadel.
Mart Kivimäe: arenguloolisi märkusi ajaloopoliitika kohta, II osa.
Reisikirjandus trügib kirjanduselu pealavale – analüüsib Kärt Hellerma.
Potter tegutseb jälle – hea ja kurja heitlus kinolinal.
Vene teatri…
Jätkub mõttevahetus keeleseaduse eelnõu ja kunstiajakirjanduse teemadel.
Mart Kivimäe: arenguloolisi märkusi ajaloopoliitika kohta, II osa.
Reisikirjandus trügib kirjanduselu pealavale – analüüsib Kärt Hellerma.
Potter tegutseb jälle – hea ja kurja heitlus kinolinal.
Vene teatri…
1 minut
Eesti Filharmoonia Kammerkoor osaleb Bremenis Idomeneo etendustel
23. ja 25. augustil osaleb Eesti Filharmoonia Kammerkoor Bremeni muusikateatris etenduvas Mozarti ooperis “Idomeneo”. Etendused leiavad aset Euroopa suvise muusikaelu ühe tippsündmuse, XX Bremeni muusikafestivali raames, mis toimub 22. augustist kuni 12. septembrini.
1 minut
Kirke Kangro Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 19. VIII 2009 kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis Kirke Kangri (1975) isikunäitus „Apokalüpsis 1, 2“.
1 minut
Kai Kaljo näituse taasavamine
Olete väga oodatud Kai Kaljo näituse „Ainult eestlastele” taasavamisele neljapäeval, 20. augustil kell 18 Tallinna Kunstihoone galeriisse! Kuna saatuse tahtel on 20. august Kai Kaljo 50. sünnipäev ja paljud Kai Kaljo sõbrad-tuttavad, aga ka üldisemalt kunstisõbrad olid näituse avamispäeval, 6. augustil veel Tallinnast ära suvitamas, siis avame 20. augustil näituse uuesti! Samal õhtul kell…
2 minutit
Vanemuise teatri juurdeehituse arhitektuurikonkursi võitis Okas & Lõoke
Vanemuise teatri suure maja juurdeehituse arhitektuurikonkursi žürii otsustas võitjaks kuulutada arhitektibüroo Okas & Lõoke võistlustöö “Kannel”.
Võidutöö puhul tõstis žürii esile seda, et arhitektid on osanud hästi arvestada olemasoleva teatrihoone modernistliku vormikeelega, lahendus on lihtne ja selge. Domineerima pääseb teatrilooming, mille taustaks on tundlik arhitektuur, kõlas…
Võidutöö puhul tõstis žürii esile seda, et arhitektid on osanud hästi arvestada olemasoleva teatrihoone modernistliku vormikeelega, lahendus on lihtne ja selge. Domineerima pääseb teatrilooming, mille taustaks on tundlik arhitektuur, kõlas…
1 minut
Pedaspeale kerkib neljandat korda tudengite valmistatud varjualune
Kolmapäeval, 19. augustil kell 15.00 avatakse Lahemaal Pedaspea külas matkaraja veerel varjualune „KOLM”, mis valmib Eesti Kunstiakadeemia I kursuse 15 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna.
1 minut
Fagira D. Morti ja Juku-Kalle Raid taasiseseisvumise aastapäeval
20. augusti hilisõhtul kell 22.00 loevad taasiseseisvumispäeva väärikaks lõpuks Kirjanike Maja musta laega küünis (harju tn 1) oma luulet Fagira D.Morti ja Juku-Kalle Raid.
1 minut
Huojuva Lauto mängib Tartus Soome country-rock’i
Paljud soome bändid, mis ka rahvusvaheliselt tuntud, nagu Nightwish või Eläkeläiset, on pärit Põhja-Karjala maakonnast Ida-Soomest. Põhja-Karjala uuemate bändide hulka kuuluv ansambel Huojuva lato (“kõikuv küün”) esineb Tampere Maja keldriklubis reedel, 21. augustil kell 19.
1 minut
Francis Goya annab Nokia Kontserdimaja esimese kontserdi
Maailmakuulus kitarrivirtuoos Francis Goya esineb 10. oktoobril Tallinnas, pidades uues Solarise keskuses avatava Nokia Kontserdimaja esimese avaliku kontserdi.
1 minut
Neeme Järvist saab aasta pärast ERSO kunstiline juht ja peadirigent
Esmaspäeval, 17. augustil kirjutati kultuuriministeeriumis alla eelleping Neeme Järvi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri vahel, mille kohaselt 2010. aasta septembris asub maestro Järvi ERSO kunstilise juhi ja peadirigendi kohale. Ta vahetab selles ametis välja Nikolai Aleksejevi, kellel algab tänavu septembris üheksas hooaeg ERSO peadirigendi ja kunstilise juhina. Maestro…
1 minut
Vanemuise teater avab tasuta balletigalaga juubelihooaja
Vanemuine korraldab laupäeval, 22. augustil Tartu Lauluväljakul rahvusvahelise balletigala „Vanemuise ballett 70“, millega ühtlasi avatakse teatri 140. hooaeg. Sissepääs on kõigile tasuta.
1 minut
Palamusel auhinnati filminoori
14. – 15. augustil peeti Palamusel tavapäraseid Thedor Lutsu filmipäevi. Liberaalse ja demokraatliku valikupõhimõttega Palamuse lahtisse lühifilmide võistlusprogrami esitati tänavu 24 linateost ja auhindu jagati jälle viies kategoorias.
1 minut
Vive Tolli Vanalinna vaated Plate tornis
21. augustist 3. septembrini on Plate tornis (Suurtüki ja Laboratooriumi tänavate nurgal) avatud Vive Tolli näitus „Vaateid vanalinnast“. Näitusel on kümmekond vanalinnaainelist graafilist lehte aastatest 1965-1984. Tolli söövitused on varjundirikka käsitluslaadiga, tema teostele on omane poeetilisus ja mahe lürism.
1 minut
Keraamik Kadri Jäätma näitus „Kalad” ambulARTooriumis
22. augustil kell 17.00 avatakse Tartumaal Peipsi järve ääres Kasepääl asuvas ambulARTooriumi galeriis keraamik Kadri Jäätma näitus „Kalad”.
1 minut
Taasiseseisvumispäeval meenutatakse Eesti Rahva Muuseumis ajaloo traagilisi ja ülevaid hetki
Eesti Rahva Muuseum ootab 20. augustil kell 13 külla kõiki, kes soovivad mõelda Eesti riigi käekäigust. Näha saab kroonikakaadreid ajalooratta pöördumistest 1939. ja 1989. aastal. Unistustest ja tegelikkusest Eesti elus räägib Lagle Parek.
1 minut
PEALELEND:
Külli Habicht , eesti vana kirjakeele uurija Kas Uku Masing teeb „tobedale pastorile Heinrich Stahlile” liiga, kui väidab, et nii enne kui pärast teda on eesti keelt paremini osatud ja kirjutatud ning tema pole muud teinud kui rumalusi, või kuidas sellega on?
Uku Masingu eesti kirjakeele ajaloole pühendatud käsitlusi* lugedes võib tõesti tekkida küsimus, miks tema kui erudeeritud ja…
Uku Masingu eesti kirjakeele ajaloole pühendatud käsitlusi* lugedes võib tõesti tekkida küsimus, miks tema kui erudeeritud ja…
2 minutit
Uku Masingu keelest¹
Uku Masingu keel on igal juhul imelik. Lause ei jookse ootuspäraselt. Harjumatul lugejal võib hooga asja kallale asudes tekkida kahtlus, et tekstis on ehk mingi trükiviga. Aga tagasi võttes ja tähelepanelikult uurides läheb mõte paika ja selgub, et kõik ongi täpselt nii mõeldud. Kui Wiedemann käepärast juhtub olema, saab järele vaadata, et isegi kõik kummalised sõnad…
5 minutit
Kaplinski piinamise eelnõu
Ajalugu muidugi ei kordu. Kevadel meenutas Elsa Pajumaa Sirbis (24. IV) Eesti (tollal veel NSV) uue aja esimese keeleseaduse sünnilugu 1988. aastal. Toona oli tegu ühega tähtsamatest poliitiliste sündmuste-otsuste hulgas. Rahvaaruteludest asutustes ja ettevõtetes võtsid osa tuhanded inimesed. Ülemnõukogule läkitati rohkem kui 900 suurt ja väiksemat parandusettepanekut, poolt- või vastukirja. Juuli keskel pani haridus- ja…
3 minutit
Peegli vajadusest
Augusti tantsufestival 17. – 31. VIII .
Teatrifestivalid on tore nähtus. Need on nagu kontroll-hetked omakandi teatriaegruumi voolus, mil võõraste tööde valguses nähakse end peeglist teise nurga alt. Peegel aga on iga korraliku majapidamise loomulik osa. Sellesse vaatamine võib viia vähemalt soenguvahetuse, kuid ka sügavama enesemuutmiseni. Tähenduse kohaselt peaks festival olema pidu. Mitmetes Euroopa piirkondades aga on festivalid…
Teatrifestivalid on tore nähtus. Need on nagu kontroll-hetked omakandi teatriaegruumi voolus, mil võõraste tööde valguses nähakse end peeglist teise nurga alt. Peegel aga on iga korraliku majapidamise loomulik osa. Sellesse vaatamine võib viia vähemalt soenguvahetuse, kuid ka sügavama enesemuutmiseni. Tähenduse kohaselt peaks festival olema pidu. Mitmetes Euroopa piirkondades aga on festivalid…
2 minutit
Ideaalilähedane suvelavastus
Loodetavasti jätkub „Augustikuu teemaja” lavaelu ka tuleval suvel.
Vahelduseks Alan Ayckbourni osavalt kirjutatud perekonnakomöödiatele on Roman Baskin sel suvel lavastamiseks leidnud John Patricku lõbusa näidendi, mille probleemiasetus on intiimsuhetest laiem ja seetõttu ka mõtlemapanevam. Pulitzeri ja Tony preemiaga auhinnatud „Augustikuu teemaja” tekst on huvitav nii sotsiaalses, psühholoogilises kui kultuuriantropoloogilises plaanis. Näidendi aluseks on 1945. aastal Okinawa …
Vahelduseks Alan Ayckbourni osavalt kirjutatud perekonnakomöödiatele on Roman Baskin sel suvel lavastamiseks leidnud John Patricku lõbusa näidendi, mille probleemiasetus on intiimsuhetest laiem ja seetõttu ka mõtlemapanevam. Pulitzeri ja Tony preemiaga auhinnatud „Augustikuu teemaja” tekst on huvitav nii sotsiaalses, psühholoogilises kui kultuuriantropoloogilises plaanis. Näidendi aluseks on 1945. aastal Okinawa …
3 minutit
Mäng tulega
Eesti Keraamikute Liidu IX rahvusvaheline keraamikasümpoosion Kohilas Tohisoo mõisas 6. – 25. VII .
Muru sisse peidetud näitus Kohilas Tohisoo mõisa taga pargis on iga-aastane lõpetus mitu nädalat kestnud keraamikasümpoosionile. Sel aastal peeti seda juba üheksandat korda. Selle aja jooksul on õnnestunud üles ehitada jätkusuutlik üritus, mis teenib siiani katkematult nii Kohila kui laiema publiku huve. Palju head…
Muru sisse peidetud näitus Kohilas Tohisoo mõisa taga pargis on iga-aastane lõpetus mitu nädalat kestnud keraamikasümpoosionile. Sel aastal peeti seda juba üheksandat korda. Selle aja jooksul on õnnestunud üles ehitada jätkusuutlik üritus, mis teenib siiani katkematult nii Kohila kui laiema publiku huve. Palju head…
2 minutit
Onlaste aeg
ON-GRUPI näitus „On aeg” Tallinna Kunstihoones kuni 16. VIII . Kuraator Lylian Meister, kujundaja Tea Tammelaan, produtsent Katrin Amos.
„On” on kahtlemata hea ja ümar rühmituse nimi, võimaldades ohtralt keele- ja muid mänge. Nii ka nende praeguse näituse teema – aeg. Ma ei ole kunagi taibanud küsida, kuidas On-grupp endale nime sai, ja raske on olnud tajuda seda…
„On” on kahtlemata hea ja ümar rühmituse nimi, võimaldades ohtralt keele- ja muid mänge. Nii ka nende praeguse näituse teema – aeg. Ma ei ole kunagi taibanud küsida, kuidas On-grupp endale nime sai, ja raske on olnud tajuda seda…
3 minutit
Klaasis on pinget
Selles, et ühe või teise tarbekunsti alaliigi nimetuses kajastuv materjal – klaasikunst, nahakunst, tekstiilikunst – ei ole sugugi kinnistatud pelgalt selle tarbekunsti alaliigi või ka laiemalt üldse tarbekunsti (või disaini) külge ning et ükskõik millist materjali võib väga edukalt kasutada vabades (kujutavates, kaunites) kunstides, ei ole iseenesest midagi uut. Pigem on arusaam, et nahka kasutavad vaid nahakunstnikud…
4 minutit
Täna peame noorema Lutsu sünnipäeva!
Õhtul algavad Palamusel Theodor Lutsu filmipäevad ja seda juba 14. korda.
Eesti kultuurilugu tunneb rohkem Theodori vanemat venda Oskarit, kes on kinnistäht meie kirjandustaevas, aga pole kahtlust, et Theodor on sama masti mees eesti filmiloos. Mõlemad on sündinud Amme jõe äärses apteegis, aga saatus viis ühe venna lõpuks teisele poole maakera, Brasiiliasse. Theodor Lutsu…
Eesti kultuurilugu tunneb rohkem Theodori vanemat venda Oskarit, kes on kinnistäht meie kirjandustaevas, aga pole kahtlust, et Theodor on sama masti mees eesti filmiloos. Mõlemad on sündinud Amme jõe äärses apteegis, aga saatus viis ühe venna lõpuks teisele poole maakera, Brasiiliasse. Theodor Lutsu…
2 minutit
Eestist Brasiiliasse, Brasiiliast Eestisse
Mõned minutid viimastest juttudest Aksella Lutsuga
2001. aasta suvel, juunis ja juulikuus sai mitmel korral ja palju tunde vesteldud Aksella Lutsuga, tema eluseikadest, filmitöödest, tema abikaasast ja filmikaasteelisest Theodor Lutsust. Plaan oli kohtuda veel mitu korda, juttu jätkata, lahtiseks jäänud otsi kinni sõlmida, asju detailsemalt üle küsida, sest jutustaja mälu oli 96.…
2001. aasta suvel, juunis ja juulikuus sai mitmel korral ja palju tunde vesteldud Aksella Lutsuga, tema eluseikadest, filmitöödest, tema abikaasast ja filmikaasteelisest Theodor Lutsust. Plaan oli kohtuda veel mitu korda, juttu jätkata, lahtiseks jäänud otsi kinni sõlmida, asju detailsemalt üle küsida, sest jutustaja mälu oli 96.…
9 minutit
Äridaami saatuslik otsus: abielluda oma alluvaga
Mängufilm „Ettepanek” („The Proposal”, USA 2009, 108 min), režissöör Anne Fletcher. Osades Sandra Bullock, Ryan Reynolds, Mary Steenburgen, Craig T. Nelson jt. Linastub Tallinna kobarkinos, Tartu Cinamonis ja Narva Forum Cinemas Astris.
Kellele, milleks ja millal on vaja romantilisi komöödiaid? Pakuksin, et paadunud romantikutele, et nad saaksid toita oma fantaasiaid, usku…
Kellele, milleks ja millal on vaja romantilisi komöödiaid? Pakuksin, et paadunud romantikutele, et nad saaksid toita oma fantaasiaid, usku…
3 minutit
Noor- ja lapssümfoonikud Saksamaalt
Nargeni festivali öökontsert: Saksa Noorte Sümfooniaorkester (Tübingen), solist Robert Traksmann (viiul), dirigent Risto Joost 7. VIII Arigato spordiklubis.
Eestit külastas Saksa Noorte Sümfooniaorkester, esinedes Tallinnas Nargeni festivali raames ja järgmisel õhtul Pärnus. Kava erines osaliselt ja Tallinna kontserdiks valitu mahtus hästi festivali Haydni päevadesse. Nimelt kõlas Tallinnas Joseph Haydni harvamängitav Viiulikontsert A-duur (Hob.VII…
Eestit külastas Saksa Noorte Sümfooniaorkester, esinedes Tallinnas Nargeni festivali raames ja järgmisel õhtul Pärnus. Kava erines osaliselt ja Tallinna kontserdiks valitu mahtus hästi festivali Haydni päevadesse. Nimelt kõlas Tallinnas Joseph Haydni harvamängitav Viiulikontsert A-duur (Hob.VII…
2 minutit
Ole tervitatud, Maria!
. . . . ja ole tervitatud ka kontserdikülastaja siin Oleviste kirikus! Kontsert „Ave Maria”: vokaalkvartett Orlando Consort (Suurbritannia) 5. VIII Oleviste kirikus. Need sõnad lausus kontserdisarja „Kirikupühad Maarjamaal” patroon peapiiskop Andres Põder kontserdi Olevistet täitva publiku ees.
2 minutit
Poeedi lagunemise passiivne ja rikastav rahu
Andrus Kasemaa luule on fundamentaalselt kohaluule. Ja mitte niivõrd ühe spetsiifilise, geograafiliselt eksisteeriva koha, vaid koha kui niisuguse luule.
Võimalik, et iga noore või mitte väga kaua aega tagasi kirjutamist alustanud poeedi loometeel on hetk, mil ta viibib retseptsiooni seisukohalt teoste ja loomingu vahepeal. Pean silmas hetke, mil luuletajal on juba ilmunud…
Võimalik, et iga noore või mitte väga kaua aega tagasi kirjutamist alustanud poeedi loometeel on hetk, mil ta viibib retseptsiooni seisukohalt teoste ja loomingu vahepeal. Pean silmas hetke, mil luuletajal on juba ilmunud…
5 minutit
Ajalookultuur ja võimuprobleem I
Mõned arenguloolised märkused ajaloopoliitika kohta
Dialoogis Jörn Rüseniga ajalookirjutuse mõtte üle kirjutas Ernst Schulin pühendusteoses „Histoorika mõõtmed” (1998), et arenguprintsiibi järgimisel ei pruugi me jõuda üksnes õigema ja täpsema, vaid ka parema pildini minevikust („parema eilseni”). Kahe meie aja väljapaistva ajaloolase mõttevahetuse ajendiks oli episood Charles M. Schulzi koomiksist „Peanuts”, mida Umberto Eco nimetas 1960.…
Dialoogis Jörn Rüseniga ajalookirjutuse mõtte üle kirjutas Ernst Schulin pühendusteoses „Histoorika mõõtmed” (1998), et arenguprintsiibi järgimisel ei pruugi me jõuda üksnes õigema ja täpsema, vaid ka parema pildini minevikust („parema eilseni”). Kahe meie aja väljapaistva ajaloolase mõttevahetuse ajendiks oli episood Charles M. Schulzi koomiksist „Peanuts”, mida Umberto Eco nimetas 1960.…
13 minutit
Naise Teise positsioonist
Kuivõrd feminism on häbenematult poliitiline, on ka Beauvoir’ teoretiseeringutel konkreetsed praktilised eesmärgid. Kuidas on alistatuil ja tõrjutuil võimalik oma olukorda parandada või kuidas on eksistentsialismi seisukohalt äärmiselt oluline vabaduse mõiste seesuguste praktiliste püüdlustega seotud? Vastuste otsimisel peame uurima, kuivõrd õnnestub Beauvoir’ tuua Hegeli ja Marxi soopimedatesse lähenemistesse sisse sooline perspektiiv ehk kuidas rakendub tema eksistentsialismi,…
2 minutit
Merleau-Ponty ja kunst
Merleau-Ponty huvi kirjanduse ja kunstiliikide, iseäranis maalikunsti vastu oli sügav ja pikaajaline. Tema tajufilosoofiat silmas pidades pole sugugi juhuslik, et ta hindas kõrgelt Balzaci, Prousti, Valéry ja Cézanne’i loomingut, mida iseloomustab samasugune „tähelepanelikkuse ja imestuse viis, sama teadlikkuse nõue, samasugune tahe haarata maailma ja ajaloo tähendust selle sünni juures” nagu fenomenoloogiat. Merleau-Ponty kunstialased kirjutised kuuluvad parimate…
2 minutit
Marxism ja juhus
Läinud nädalal esitleti Tartus kogumikku „20. sajandi mõttevoolud”, XX sajandit kujundanud mõtlejate kirjutiste valikulist ülevaadet, mis annab ühtlasi põneva pildi eesti noorema põlvkonna mõtlejate filosoofiahuvist. Alljärgnevalt Jüri Lippingu sõnavõtt kogumiku esitlusel ning kaks väikest stiilinäidet raamatust.
Kuna ma juhuse tahtel sattusin kirjutama marxismi peatükki, siis tundub nüüd olevat paslik kõnelda marxismi ärgitusel juhusest. Kas juhusel on marxismis…
Kuna ma juhuse tahtel sattusin kirjutama marxismi peatükki, siis tundub nüüd olevat paslik kõnelda marxismi ärgitusel juhusest. Kas juhusel on marxismis…
4 minutit
Keeleseaduse eesmärgipärasus
Keeleseaduse mõte on hoida eelkõige avaliku suhtluse ehk teabe- ja ametikeel selge ja otstarbekana, mitte ilukirjandust või esseistikat „kroonukeelestada”.
Ükski seadus iseenesest ei aita ühiskonnal toimida, kui seaduse mõtet ei suudeta või ei tahetagi järgida. Eesti parim keeleseadus on meie igapäise eesti keele headus. Kui igaüks tarvitab oma töös selget lauset ja tabavat sõna,…
Ükski seadus iseenesest ei aita ühiskonnal toimida, kui seaduse mõtet ei suudeta või ei tahetagi järgida. Eesti parim keeleseadus on meie igapäise eesti keele headus. Kui igaüks tarvitab oma töös selget lauset ja tabavat sõna,…
4 minutit
Üheksa tundi teatrit kui linnulennul
Kanada lavastaja Robert Lepage ületab piire piirideta maailmas
Moskva saab endale lubada maailmakuulsusi. Majanduskriis siin ei loe. Augusti alguses lõppenud A. P. Tšehhovi nimelisel festivalil, kuhu tavaks kutsuda ka rahvusvahelisi teatritruppe, andis etendusi maailmateatri imelapseks nimetatud Robert Lepage’i teater Ex Machina Kanadast. Kaheksandat korda toimunud (mai lõpust augusti alguseni) Tšehhovi festival võõrustas Robert Lepage’i…
Moskva saab endale lubada maailmakuulsusi. Majanduskriis siin ei loe. Augusti alguses lõppenud A. P. Tšehhovi nimelisel festivalil, kuhu tavaks kutsuda ka rahvusvahelisi teatritruppe, andis etendusi maailmateatri imelapseks nimetatud Robert Lepage’i teater Ex Machina Kanadast. Kaheksandat korda toimunud (mai lõpust augusti alguseni) Tšehhovi festival võõrustas Robert Lepage’i…
4 minutit
Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi
Lehekülgi võitlusest kultuuripidevuse ja võimaluste vikerkaare taastamise teel
21 aastat tagasi, 3. märtsil 1988, astus eesti avalikku kultuuriellu kirjandusrühmitus Wellesto. Avaõhtul Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis loeti ette kaks manifesti, peeti kõnesid, loeti luulet ja proosat. Puupüsti täis saalis sündis eriliselt laetud ja ühtsest meelest hoovav tunnelm, mida kandsid rühmituse tekste läbivad…
21 aastat tagasi, 3. märtsil 1988, astus eesti avalikku kultuuriellu kirjandusrühmitus Wellesto. Avaõhtul Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis loeti ette kaks manifesti, peeti kõnesid, loeti luulet ja proosat. Puupüsti täis saalis sündis eriliselt laetud ja ühtsest meelest hoovav tunnelm, mida kandsid rühmituse tekste läbivad…
7 minutit
Au tööle
Õhus on sügishõngu, on skandaali, on tasuta reklaami. Sirp avaldas kunstiteadlase Mari Laanemetsa ja graafilise disaineri Indrek Sirkli ühisartikli, mis näib justkui soovivat nii otseses kui kaudses mõttes küsimärgi alla seada Eesti ainsa omakeelse kunsti- ja visuaalkultuuri ajakirja KUNST.EE eksistentsi ja selle väljaande ilmumist siiani toetanud aluspõhimõtted. Ajakirja järgmisele koondnumbrile kaastööd tegeva Laanemetsa ja ajakirja esimesele koondnumbrile kaastöö…
10 minutit
Üsna reeglipärane filmilugu
Illegaalse tänavavõitluse maailma esitav linalugu on üsna lihtne, lineaarne, ühtlasi veidi magus ja ebaloogiline.
Mängufilm „Reegliteta võitlus” („Fighting”, USA 2009, 105 min), režissöör Dito Montiel. Osades Channing Tatum, Terrence Howard, Luis Guzmán, Brian White jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Kuigi „Reegliteta võitlus” kannab vanusepiirangut „alla 12 aastastele mittesoovitatav”, on see film suunatud eelkõige noortele. Illegaalse tänavavõitluse maailma…
Mängufilm „Reegliteta võitlus” („Fighting”, USA 2009, 105 min), režissöör Dito Montiel. Osades Channing Tatum, Terrence Howard, Luis Guzmán, Brian White jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Kuigi „Reegliteta võitlus” kannab vanusepiirangut „alla 12 aastastele mittesoovitatav”, on see film suunatud eelkõige noortele. Illegaalse tänavavõitluse maailma…
2 minutit
Festival puhus tuule tuhandetesse viledesse Tallinna XXIII rahvusvaheline orelifestival 31. VII – 9. VIII
Tänavune orelifestival pani kõlama uued ja vanad orelid, puhus tuule tuhandetesse viledesse, rõõmustades kuulajaid 30 kontserdi ja üritusega. Kontserdipaigad olid peamiselt Tallinnas: 11 korda Nigulistes (sh avamine), 10 Tallinna Jaani kirikus, kus peeti ka festivali missa, ja korra toomkirikus.…
9 minutit
Veri ja sigaretid
Nii Kristi Rebane kui Marion Andra on suutnud kujundada oma teoste tegevuse olesklemist kirjeldavaks ja sellest kantuks. Võib-olla on ebaaus võrrelda omavahel ühe autori debüütromaani ning teise kolmandat raamatut, kuid olukorda võib vaadelda ka teisiti. Nimelt on Kristi Rebase Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel ära märgitud „Minu oma” tõesti tema esimene, Marion Andra 2008. aasta…
6 minutit
Ja sõnast saab maailm
Mõnikord räägitakse eestlaste sõnausku olemisest. Kuulun isegi sellesse „usulahku”, lootes, et keele- ja kõne reetlikkusest ja ebatäpsusest hoolimata on see ainus võimalus luua inimeste vahel kas või ainult habras mõistminegi selles kummalises olemisruumis, mida nimetatakse inimühiskonnaks või pateetilisemalt – eksistentsiaalses tühjuses. Iga „usutunnistus” tekitab alati mingi moraalse kohustuse, sellest ei saa korralik inimene niisama taganeda, ometi…
2 minutit
Poliitiline valik kultuurieelarves
Vähem kui aasta tagasi kirjutasin Sirbis (17. X 2008) käesoleva aasta kultuurieelarvest kui ellujäämise eelarvest. Praegu näeme, et oleme tõepoolest ellu jäänud, kuigi tänavune eelarve on eelmisega võrreldes kahanenud rohkemgi, kui tookord ette näha võis. Vaatamata vähenenud eelarvele oleme omamoodi paradoksaalsel kombel saanud tänavu nautida kirevat kultuurisuve. Lõppenud laulu- ja tantsupidu ületas esinejate ja…
5 minutit
Dmitri Bertman: „Kavatsen rääkida publikuga keerutamata, silmast silma”
Birgitta festival jätkab Dmitri Bertmani kirglike ja psühholoogilise alltekstiga lavastustega.
Eile lõi Birgitta festivali lahti teos „Aeg armastada”. Lavastaja Mare…
6 minutit
