2009-26 (3259)
Ungaris, Sándor Petőfi tõlkijate skulptuuripargis avatakse Ellen Niidu büst
Reedel, 31. juulil avatakse Sándor Petőfi tõlkijate skulptuuripargis Kiskőrösi linnakeses Ungaris Ellen Niidu büst. Ellen Niit on silmapaistvaim Petőfi loomingu eestindaja – ta on kuulsalt ungari poeedilt tõlkinud rohkem kui 120 luuletust ning poeemi “Sangar János”.
1 minut
Rahvusvaheline kunstifestival “Seanahk” 31. juulil Haapsalus
Vaid üheks õhtuks avanevad Haapsalus kunagise ülipopulaarse Lääne Kaluri varieteehoone uksed! Aastakümneid hiljem on pseudoglamuuri butafoorsed paabulinnusuled ja õhku pillutavad raseeritud sääred asendunud kaasaegse kunsti piiramatute võimalustega nihestada laitmatuna säilinud unikaalset keskkonda. Performance’i-, video- ja installatsioonikunstnikud hõivavad varieteehoone, ajades haarmeid ka ümbritsevale tööstusmaastikule ja linnaruumi.
1 minut
Konkurss muusikanõuniku ametikohale
Kultuuriministeerium kuulutab välja konkursi muusikanõuniku ametikohale, avalduste esitamise tähtaeg on 19. august.
1 minut
Homne Sirp
Sirp rändab mööda suviseid muusikafestivale: Hiiumaa, Tallinn, Tartu, Saaremaa.
Tarvelist ja Tarveliga. Intervjuu Enn Tarveliga, kelle auks ilmus Argo kirjastuses äsja pühendusteos, mida omakorda arvustab Enn Soosaar.
Eelnõu ja seadus. Järgmise aasta kultuurieelarvest ja jaanipäva eel riigikogu läbinud loovisiku ja loomeliitude seaduse muudatustest.
Käsu Hans Viinistus ja Mrożek Võru viinavabrikus.
6+3 luuletajat: Jürgen Rooste…
Tarvelist ja Tarveliga. Intervjuu Enn Tarveliga, kelle auks ilmus Argo kirjastuses äsja pühendusteos, mida omakorda arvustab Enn Soosaar.
Eelnõu ja seadus. Järgmise aasta kultuurieelarvest ja jaanipäva eel riigikogu läbinud loovisiku ja loomeliitude seaduse muudatustest.
Käsu Hans Viinistus ja Mrożek Võru viinavabrikus.
6+3 luuletajat: Jürgen Rooste…
1 minut
Luuletajad Contra, Wimberg ja Jaan Pehk astuvad üles Eesti Hip-Hopi Festivalil
Juba kolmandat korda toimuval Eesti Hip-Hopi Festivalil (EHHF), mis leiab sellel aastal aset Elvas, astuvad üles ka tuntud luuletajad Contra, Wimberg ja Jaan Pehk (tuntud ka kui Orelipoiss). Samad mehed on jaganud räpparitega lava varemgi ning esitanud oma loomingut luuleüritusel „Oi´Poeeti!“ Tartus.
1 minut
30. juulil avab Ado Lill Vaalas näituse “Anonymus”
30. juulil kl 17 avab Ado Lill Vaal galeriis tänavu valminud aktimaalide ja joonistuste näituse, millest võiks kujuneda suviselt ülesköetud vaatamiselamus. Lille maalitud leekivad naisekehad sulanduvad lämmatavasse suvetundesse, mille järele meie oma laiuskraadil alati puudust tunneme. Iharad suvekuumuse ootused võivad kunstniku aktimaalides elada täisverelist elu ega pea kannatama aastaaegade vahetumise…
2 minutit
Saaremaa Ooperipäevad kogusid 10240 külastajat!
Eile (26.juuli) õhtul lõppenud Saaremaa Ooperipäevad osutusid loodetust veelgi edukamaks. Nädala jooksul Kuressaare lossi ooperimajas ning mujal Saaremaal toimunud etndusi ja kontserte külastas ühtekokku 10240 ooperisõpra.
1 minut
Heikki Ylönen TAM galeriis
“SUNDANCE AWAKENIGS” − kolmapäeval, 5. augustil kell 19.00 avab TAM galeriis terava ning otsekohese sõnumiga isikunäituse Heikki Ylönen. Seekordne näitus kätkeb endas sügavat spirituaalset mõtet − kes omab loodust ning selle kõige lahutamatut osa Hinge?
1 minut
Tiit Jaansoni ja Illimar Pauli ühisnäitus
Teisipäeval, 28. juulil kell 17.00 avavad maalikunstnik Tiit Jaanson ja graafik Illmar Paul Haus Galeriis oma ühisnäituse „Rähni tänav“. Näitusel eksponeerivad mõlemad autorid oma kõige värskemaid töid – Illimar Paul esitleb vastvalminud värviliste linoollõigete sarja „Variandid“ ning Tiit Jaanson oma uusi segatehnikas õlimaale.
1 minut
Kümme vastuolulist friigifilmi
Suurbritannia ajalehest Telegraph leiab nimekirja kümne skandaalse kinofilmi kohta, mis olevat neljal viimasel aastakümnel kinokülastajates (nende seas ka kirikutegelastes) kõige rohkem vastakaid arvamusi põhjustanud.
1 minut
Brittidel uus filmiajakiri
Juunikuus alustas ilmumist Suurbritannia verivärske filmiajakiri Filmstar Magazine. Erinevalt teistest juba pikemat aega ajakirjandusturul levivatest samas laadis trükiväljaannetest (Sight & Sound, Empire, Total Film, Film Review) ei kirjasta uut ajakirja British Film Institute, Emap Consumer Media, The Future Network ega Visual Imagination.
1 minut
Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu aastakoosolek
Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing on asutatud 2001. aastal Suure-J aanis. Ühingul on koos toetajaliikmetega 60 liiget, juhatusse kuuluvad Andres Kapp, Riina Mankin, Aavo Ots, Mati Palm, Alo Põldmäe, Aare Tammesalu, Aave Toomsalu, Priit Toobal (esimees) ja Andres Uibo.
2 minutit
Uusooperite esiettekandeid
Kris Defoort, „House of the Sleeping Beauties” (Yasunari Kawabata sn lühijutu j) Brüsseli La Monnaie’s 8. V, dir Patrick Davin, sol Barbara Hannigan, Omar Ebrahim. Reinhard Febel, „Triptychon” (Frida Kahlo, Edward Hopperi ja Diego Velázqueze maalide j) Kieli teatris 16. V, dir Simon Rekers. Matteo D’Amico, „Patto di Sangue” ja…
1 minut
40. Kuhmo kammerfestival
Väikelinna suurest klassiruumist alanud, nüüd Põhja-Euroopa kuulsamaid kammerfestivale on endistviisi sisukas: kavas (12. juulist homseni) 71 kontserti, nende kõrval tantsu- ja luuleprogramme, meistriklasse, loenguid jm. Kuhmos teeb kaasa umbes 150 kunstnikku, neist tuntumad viiuldaja Pavel Vernikov ja tšellist Natalia Gutman.
1 minut
Eesti muusikuid maailmalavadelt
Tipphetked. Esimese Eesti lauljana teeb oma debüüdi Bayreuthi Wagneri festivalil Ain Anger Fafneri osas 27. VII „Reini kullas” ja 30. VII ka „Siegfriedis”. Ta partnerite hulgas on Albert Dohmen, Kwangchul Youn, Andrew Shore, Wolfgang Schmidt, Linda Watson, Tankred Dorsti lavastuste dirigent on Christian Thielemann.
2 minutit
Väike arve suure …teo eest
Eks aega ole juba läinud ja paljud suu puhtaks rääkinud, kuid oleks siiski imelik, kui Sirbis lausa põhiseaduse vaimu puudutav küsimus üldse käsitlemata jääks. Jutt on laulupeo pühapäevase kontserdi programmivälisest etteastest, mille sooritas kultuuriminister. Vaevalt tahaks keegi Tartus ülikooli õppeaasta avaaktusel kõnemeheks trügimas näha kaitseminister Jaak Aaviksood, kes põhjendaks oma…
3 minutit
Ühes hingamine või koos kuulamine
Nädal pärast XXV laulupidu näitas ETV oma „Suveklassikas” Berliini Filharmoonikute ja Simon Rattle’i esinemist Berliinis Waldbühne vabaõhulaval, kuuldavasti Euroopa ühes kauneimas, enam kui 20 000 kuulajat mahutavas amfiteatris. Pisut kergem, ent stiilne kava (valik sümfoonilisi rapsoodiaid), esitajaid vääriv teostus, hea kuuldavus ja nähtavus ning tänulik publik – igasuvine oodatud ja…
3 minutit
Kümme aastat eesti suveteatri radadel
Meelelahutus, laiatarbekaup ja kunst …Igal suvisel teatrihooajal saab ajakirjanduse vahendusel lugeda põgusaid ülevaateid suvistest teatriprojektidest, nende õnnestumistest või ebaõnnestumistest – parimal juhul leiab lõppenud suvise teatrihooaja kohta mõne kokkuvõtlikuma artikli. Nüüdseks on suveteater (kui teatrivorm, mis leiab üldjuhul aset väljaspool statsionaarse koduteatri ruume nn leitud kohas, sh nii vabas looduses…
5 minutit
Kurb lugu iiri imearstist, tema kaunist naisest ja truust mänedžerist. Ilma õnneliku lõputa
„Imearst” on hea ravim intensiivsete elamuste otsijaile.
Brian Friel, „Imearst”. Mängivad Riho Kütsar, Merle Jääger ja Aivar Tommingas. Vanemuise esietendus 16. VI Tammistu küünkontserdisaalis.
Tartu lähedal Tammistu küünis mängib Vanemuine Priit Pedajase lavastatud Brian Frieli „Imearsti”. Kokku on pandud kaks näitlejate ansamblit, mina satun vaatama Riho Kütsari, Merle Jäägri ja…
Brian Friel, „Imearst”. Mängivad Riho Kütsar, Merle Jääger ja Aivar Tommingas. Vanemuise esietendus 16. VI Tammistu küünkontserdisaalis.
Tartu lähedal Tammistu küünis mängib Vanemuine Priit Pedajase lavastatud Brian Frieli „Imearsti”. Kokku on pandud kaks näitlejate ansamblit, mina satun vaatama Riho Kütsari, Merle Jäägri ja…
5 minutit
Kolm üksindust elu ja kunsti õhukesel piiril
Võib-olla polegi mäletamine ja unustamine lõks, vaid tervendav enesekaitse?Brian Friel, „Imearst”. Tõlkinud Krista Kaer. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Riina Degtjarenko. Valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Peeter Volkonski, Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv. Vanemuise esietendus 12. VI Tammistu küün-kontserdisaalis .
Kui asuksin tõemeeli võrdlema lavastaja Priit Pedajase kaht „Imearsti” lavastust (Noorsooteatris 1992. ja…
Kui asuksin tõemeeli võrdlema lavastaja Priit Pedajase kaht „Imearsti” lavastust (Noorsooteatris 1992. ja…
3 minutit
LEMBIT EELMÄE 26. IX 1927 – 2. VII 2009
Juulikuu teine päev tõi kurva sõnumi: meie hulgast lahkus Eesti vanimaid tegevnäitlejaid Lembit Eelmäe, rohkem kui pool sajandit Vanemuise laval teatrilukku kinnistunud suurrolle teinud teatrimees.
2 minutit
Erudeeritud dialoog maailmade pöörises
Enn Kasak arendab oma debüütromaanis kindlat tunnetusteoreetilist ideed: teaduslik maailmapilt on liiga kitsas, tegelikkus on imeline ja mitmepalgeline.Mõne aja eest lugesin intervjuud ühe romaanivõistluse žürii liikmega, kes kurtis, et üldine keelelise intelligentsuse allakäik on vajutanud valusa pitseri ka algajate romaanikirjanike katsetustele. Enn Kasak on kõrgelt haritud ja palju kirjutanud mees,…
3 minutit
Kaastunde autentsus
1.
Raamatuid ilmub praegu sedavõrd palju – ja ka loetavaid raamatuid nende hulgas –, et tihtipeale jõuab huvitava teose lugemiseni kas peaaegu juhuslikult või tugeva ajalise nihkega. Viimane variant juhtus allakirjutanul just nimelt Cormac McCarthy romaaniga „Tee”. Tõlkekirjanduslikud teosed satuvad praeguses situatsioonis rambivalgusse veelgi juhuslikumalt kui kodumaine uudiskirjandus – isegi…
Raamatuid ilmub praegu sedavõrd palju – ja ka loetavaid raamatuid nende hulgas –, et tihtipeale jõuab huvitava teose lugemiseni kas peaaegu juhuslikult või tugeva ajalise nihkega. Viimane variant juhtus allakirjutanul just nimelt Cormac McCarthy romaaniga „Tee”. Tõlkekirjanduslikud teosed satuvad praeguses situatsioonis rambivalgusse veelgi juhuslikumalt kui kodumaine uudiskirjandus – isegi…
7 minutit
Niivõrd nüüd. Suvelektüüriks minakirjutusest
Autobiograafilisuse juures ei pruugi narratiivsus olla see põhiline muster, millele endast-kirjutamine püüdleks või milles „mina” nii-öelda selgub või tabatakse. 1
2005. aastal kirjutasin artikli „Tekst kohandamiste vahel”, kus vaatlen Tõnu Õnnepalu, Peeter Mudisti ja Jaan Kaplinski autobiograafilisi tekste, ning seal olen kirjutanud ühes joonealuses märkuses: „Kasutan siin autobiograafia mõistet mõnevõrra vabamalt, kui…
2005. aastal kirjutasin artikli „Tekst kohandamiste vahel”, kus vaatlen Tõnu Õnnepalu, Peeter Mudisti ja Jaan Kaplinski autobiograafilisi tekste, ning seal olen kirjutanud ühes joonealuses märkuses: „Kasutan siin autobiograafia mõistet mõnevõrra vabamalt, kui…
11 minutit
Hävitajad ja lunastajad
Kahtlemata on „Lunastus” palju huvitavam kui kõik varasemad „Terminaatorid” kokku.
Ulmemärulifilm „Terminaator: lunastus” („Terminator Salvation”, USA-S aksamaaSuurbritannia 2009, 116 min), režissöör McG. Osades Christian Bale, Sam Worthington, Helena Bonham Carter, Bryce Dallas Howard jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Tell it like it is, ‘til there’s no misunderstanding: man feed machine, machine…
Ulmemärulifilm „Terminaator: lunastus” („Terminator Salvation”, USA-S aksamaaSuurbritannia 2009, 116 min), režissöör McG. Osades Christian Bale, Sam Worthington, Helena Bonham Carter, Bryce Dallas Howard jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Tell it like it is, ‘til there’s no misunderstanding: man feed machine, machine…
4 minutit
Brüno – see on Lenin täna
Isegi kui sa oled lilla nagu leeklamp, ei takista see sind ju samal ajal olemast punane nagu töörahva võitluslipp.
Komöödiafilm „Brüno” (USA 2009, 82 min), režissöör Larry Charles, peaosaline ja kaasprodutsent Sacha Baron Cohen, kaasstsenarist Anthony Hines. Koostööprodutsendid Jay Roach, Dan Mazer, Monica Levinson. Linastub Tallinna kobarkinos ja Tartus Cinamonis. …
Komöödiafilm „Brüno” (USA 2009, 82 min), režissöör Larry Charles, peaosaline ja kaasprodutsent Sacha Baron Cohen, kaasstsenarist Anthony Hines. Koostööprodutsendid Jay Roach, Dan Mazer, Monica Levinson. Linastub Tallinna kobarkinos ja Tartus Cinamonis. …
3 minutit
Voolavad maastikud
ANDRES KOORTI näitus „Koguaeg” Draakoni galeriis kuni 1. VIII .
Maastik on inimese taju produkt. See moodustub objektidest ja nähtustest, mida tajutakse füüsiliselt või meditatiivselt ja mille suhtes ollakse tähelepanelik. Selles mõttes on maastikukäsitlus alati subjektiivne ning sõltub eelkõige vaatlejast, tema kultuurilisest taustast ja emotsionaalsest seisundist. Nii võib öelda, et kujutatud…
Maastik on inimese taju produkt. See moodustub objektidest ja nähtustest, mida tajutakse füüsiliselt või meditatiivselt ja mille suhtes ollakse tähelepanelik. Selles mõttes on maastikukäsitlus alati subjektiivne ning sõltub eelkõige vaatlejast, tema kultuurilisest taustast ja emotsionaalsest seisundist. Nii võib öelda, et kujutatud…
2 minutit
Kingitus üldrahvalikule üritusele
NORA RABA näitus „Situatsioon” Vabaduse galeriis 26. VI – 15. VII .
Nora Raba (1938) on üks mulluse Kristjan Raua preemia laureaate. Tema roostevabast terasest poleeritud ja värvitud metallobjektid on alati olnud vaimukad ja elegantsed, ent, nagu enamasti, vahendavad selgi näitusel midagi autori ühiskonnatunnetusest. Nora Raba ei varjagi, et leiab…
Nora Raba (1938) on üks mulluse Kristjan Raua preemia laureaate. Tema roostevabast terasest poleeritud ja värvitud metallobjektid on alati olnud vaimukad ja elegantsed, ent, nagu enamasti, vahendavad selgi näitusel midagi autori ühiskonnatunnetusest. Nora Raba ei varjagi, et leiab…
2 minutit
Mõtlik südasuvi
RETI SAKSA näitus Põlendruumis; MAARJA UNDUSK ja PILLE KIVIHALL Hopi galeriis 25. VI – 14. VII ; JAAN ELKENI näitus „Tagasi reaalsusesse” Draakoni galeriis 15.VI – 4.VII ; SVEN SAAGI ja ANDRES KOORTI näitus „Kogu aeg” Tallinna Kunstihoone galeriis 27. VI – 12. VII .
Üldist meeleolu Tallinna südasuvistel näitustel…
Üldist meeleolu Tallinna südasuvistel näitustel…
4 minutit
sirpsuvelpuhkab.blogspot.com
INTER FENSTERI „Top 5” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis 23. – 31. V, HURRAA BERLINI , CARMEN LANSBERGI, URMAS MURU ja KAIDO OLE ühisnäitus „Comechacha” Hobusepea galeriis 27. V – 8. VI , LAURENTSIUSE näitus „Mapplethorpe’i kallad” Draakoni galeriis 1. – 13. VI , MAIDO JUSSI ja HELEN MELESKI ühisnäitus „Track01/Track02”…
5 minutit
Kadrioru arhitekt Niccola Michetti. Rooma-Tallinn-Peterburi
Konverents „Kadrioru arhitekt Niccolò Michetti. Rooma-T allinn-P eterburi” Kadrioru lossis 4. ja 5. juunil.
„Itaallane Niccolò Michetti oli alles 3. aprillil (1718) Peeter I teenistusse palgatud. Veel sama aasta algul oli ta paavsti arhitektina seotud tähtsate ülesannete täitmisega Roomas, kuid nii sellest kui ka ta varasemast tegevusest teatakse vähe (…).”
See…
„Itaallane Niccolò Michetti oli alles 3. aprillil (1718) Peeter I teenistusse palgatud. Veel sama aasta algul oli ta paavsti arhitektina seotud tähtsate ülesannete täitmisega Roomas, kuid nii sellest kui ka ta varasemast tegevusest teatakse vähe (…).”
See…
5 minutit
Reinvere „Requiem” Helsingis ja Münsteris
Reinvere „Requiem” liigutab tugevasti raame, mis oleksid mõnel teisel sama pealkirjaga teosel. Sellel muusikal on mingi omanäoline ajatu kvaliteet… Richard Craig, esmaesitaja Sajanditepikkuse traditsiooniga muusikavorme on heliloojad vähemalt viimasel poolsajandil ellu äratanud hoopis uuel kujul, mida võib kindlasti väita ka Jüri Reinvere sel kevadel valminud „Requiem’i” kohta. Teos tuli maailmaesiettekandele…
4 minutit
Minituur Bachi motettidega
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester (kunstiline juht Mail Sildos), dirigent Daniel Reuss, kavas Johann Sebastian Bachi motetid, 16. VII Jaani kirikus.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Corelli Barokkorkestri nelja kontserdiga tuur sündis koostöös Eesti Kontserdiga ja paigutus kahe muusikafestivali – „7 linna muusika” (10. – 18. VII Ida-Virumaal) ja Rapla…
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Corelli Barokkorkestri nelja kontserdiga tuur sündis koostöös Eesti Kontserdiga ja paigutus kahe muusikafestivali – „7 linna muusika” (10. – 18. VII Ida-Virumaal) ja Rapla…
2 minutit
ERSO „puhkusereisid”
Puhkusereisist polekski paha unistada, kui ei peaks pärast suurepärase hooaja lõppu kuulajatele veel suviseid kontserte andma. Seda laadi sissejuhatusest võib aru saada, et jutuks tulevaid etteasteid sooritati justkui vastutahtsi või teostati lohakalt või esitati eikellelegi.
4 minutit
Haapsalu vanamuusikafestivali fenomen
XVI Haapsalu vanamuusikafestivali kontserte sai kuulda ajaloolise piiskopilinnuse kirikus 8. – 12. juulini. Et kontserdifestivali keskmes oli religioosne ajalooline muusika XVI–XVIII sajandini, teadvustub ka sajanditevanune SaareLääne katoliikliku piiskopkonna ajalugu, Haapsalu toomkiriku ehitamine XIII sajandi keskel ja selle tegevus Püha Johannese luterliku koguduse kirikuna tänapäeval, ligi kaheksa sajandit hiljem (vt voldikut…
3 minutit
Antiühishingamine
Poliitilisel filosoofial ei ole poliitikute pragmaatilise künismi osas illusioone. Ometi kannustab poliitikast mõtlejaid ikka idealism, mille nimel käiakse teinekord välja ka pööraseid ratsionaalseid sepistusi. Idealism kumab Weberi legendaarse eristuse taga, mis osutab, et poliitikast elatumise asemel on võimalik ka poliitikale elada. Idealism elab edasi ka uuemas poliitilises mõttes. Näiteks Michael…
4 minutit
Arusaamadest
Kõik Eesti „tegijad” erakonnad tunnevad ja teavad oma valijat.
Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas. Toimetanud ja koostanud Heigo Plotnik. Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2008. 334 lk.
Sirbi toimetusest tulnud ettepanekuga avaldada arvamust kogumiku „Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas” kohta kaasnes ka soov valgustada erakondade köögipoolt. Ehk siis seda, kas…
Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas. Toimetanud ja koostanud Heigo Plotnik. Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2008. 334 lk.
Sirbi toimetusest tulnud ettepanekuga avaldada arvamust kogumiku „Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas” kohta kaasnes ka soov valgustada erakondade köögipoolt. Ehk siis seda, kas…
4 minutit
Arend Lijphart ja demokraatia mustrid
Väga hea ülevaade sellest, millistest institutsioonidest demokraatlikud riigid koosnevad.
Arend Lijphart, Demokraatia mustrid. Valitsemisvormid ja nende toimimine 36 riigis. Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu, 2009. 334 lk.
On ilmne, et demokraatlikud riigid ei ole kõik oma institutsionaalselt ülesehituselt sarnased,kuid see, kuivõrd need võivad erineda, jääb tavaliselt arvatavasti märkamata, kuna tuttav…
Arend Lijphart, Demokraatia mustrid. Valitsemisvormid ja nende toimimine 36 riigis. Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu, 2009. 334 lk.
On ilmne, et demokraatlikud riigid ei ole kõik oma institutsionaalselt ülesehituselt sarnased,kuid see, kuivõrd need võivad erineda, jääb tavaliselt arvatavasti märkamata, kuna tuttav…
6 minutit
Saatus, juhus ja mina
Klassivend ja ammune sõber hukkus liiklusõnnetuses. Surnuaial küsis järsku üks klassiõde: „Kas sa usud saatusesse? Et just nii pidi minema?” Ei, vastasin mina. Kas inimese elu juhib saatus või juhus? Juhus on juhus. Saatus on aegade jooksul kandnud mitmeid nimesid. Aga ikka on nende kõrval olnud kolmas võimalus, inimese vaba…
3 minutit
Iraagi sõda ja selle õppetunnid
Michael Gordon ja Bernard Trainor, Cobra II . Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008. 725 lk.
Michael Gordoni ja Bernard Trainori „Cobra II” on tõenäoliselt parim raamat, mis Iraagi sõjast, täpsemalt selle sõjalisest planeerimisest ja lahingute kulgemisest kuni Bagdadi langemiseni seni kirjutatud. Merejalaväe erukindrali ja sõda selle maaosaväe staabist jälginud professionaalse ajakirjaniku koostöö…
Michael Gordoni ja Bernard Trainori „Cobra II” on tõenäoliselt parim raamat, mis Iraagi sõjast, täpsemalt selle sõjalisest planeerimisest ja lahingute kulgemisest kuni Bagdadi langemiseni seni kirjutatud. Merejalaväe erukindrali ja sõda selle maaosaväe staabist jälginud professionaalse ajakirjaniku koostöö…
4 minutit
Kultuurkapitali uus tulemine
Tänavu möödub 15 aastat Eesti Kultuurkapitali taasloomisest. Analoogselt esimese, 1925. aastal vastu võetud seadusega tuli ka uue seaduse vastuvõtmiseks läbida pikk ja keeruline tee. Eestis arutati kultuuri riikliku toetamise üle juba 1919. aastal ning siis koostati ka kirjanike, kunstnike ja teadlaste toetamisseaduse eelnõu. 1921. aastal töötati tollases haridusministeeriumis välja Eesti…
5 minutit
Kultuurkapital – 15 ja 85 aastat vana
Kultuurkapitali seaduse kehtimisaja jooksul 1924–1940 muudeti seda seitsmel korral. Ülevaateloos (lk 2) Eesti Kultuurkapitali sünniaastapäeva puhul kirjutab Jüri Uljas, et kultuurkapitali (ja selle loonud seaduse) tugevus peitub pidevas muutumises. Kultuurkapitali seadus (taas)kehtestati 1994. aastal ja 15 aastaga on seda sisuliselt arvestataval määral muudetud kaks korda. Esiteks siis, kui oli vaja…
1 minut
