Eelviimane Sirp enne suve
Sirbiga reedel kaasas Diplomaatia ja Roheline värav.
Sirbis:
– mõtteid valimistest ja Euroopast – Tarand, Arujärv, Raig, Tomberg;
– auhinnavääriline Gailit Tammsaare juures;
– eesti filosoofia edasine elu;- hommikune ja õhtune teater, on neil vahet?
– briti disaini võlud;
– ooperitegemine Pärnus;
– TASE näitab kunstiakadeemia taset;
– 12 vihast tšellisti;
– armunud autojuhi kimbatus;
– geeniuste maskid;
– ja veel arvustusi, arvamusi, ülevaateid ja hinnanguid,…
Sirbis:
– mõtteid valimistest ja Euroopast – Tarand, Arujärv, Raig, Tomberg;
– auhinnavääriline Gailit Tammsaare juures;
– eesti filosoofia edasine elu;- hommikune ja õhtune teater, on neil vahet?
– briti disaini võlud;
– ooperitegemine Pärnus;
– TASE näitab kunstiakadeemia taset;
– 12 vihast tšellisti;
– armunud autojuhi kimbatus;
– geeniuste maskid;
– ja veel arvustusi, arvamusi, ülevaateid ja hinnanguid,…
1 minut
Joensuu õigeusu meeskoor külastab Eestit
Joensuu õigeusu meeskoor on 8.-13. juunini kontsertreisil Pärnumaal jaTallinnas. Koori esituses vöib kuulata haruldaseid, peale sõdakirjutatud nn “Rändaja laule/Vaeltajan laulut”, mis räägivad sõjas kaotatud Karjalast.
1 minut
Gustav Ernesaksa autoportree
Soomlane Seppo Mäkinen kinkis 8. juunil 2009. a Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile taiese Gustav Ernesaksa autoportreega.
1 minut
Portugali õhtud vol. 3 – Kinomajas neljapäeval, 11. VI 2009
Vaatame ja lahkame dokumentaalfilmi “Língua – Vidas em Português” (“Lives in Portuguese”, “Elud portugali keeles”). Portugali ja Brasiilia koostööna valminud, “Vidas em Português” on dokumentaalfilm portugali keelest ja kultuurist maailmas. Režissöör: Vitor Lopes (2002, 94 mins), film on portugali keeles, inglise keelsete subtiitritega.
1 minut
Kadrioru suveöö V
13. juunil keskpäevast südaööni leiab aset viies “Kadrioru suveöö”. Peeter I, E. Vilde ja A.H.Tammsaare muuseumid kutsuvad: “LAUD ON KAETUD! Söögikultuurist suurmeeste eluajal”
1 minut
Eesti-Ungari ehtenäitus Budapestis
4. IV avati Budapestis galeriis Magma näitus “Elav ehe”, mis tutvustab kaasaegsete eesti ja ungari kunstnike loomingut. Eestit esindavad näitusel Anneli Tammik ja Kristi Paap, Ungarit Márta Edőcs ja Fanni Király. Kunstnikke ühendab sarnane lähenemine teemale: ehteid luues otsitakse motiive looduslikest mustritest ja oma lähikonnast.
1 minut
Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel
11. juunil kell 16.00 avatakse Niguliste muuseumis näitus „Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel”. Näitusega tähistatakse 500 aasta möödumist keskaegse Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku Bernt Notke (u 1430/40–1509) surmast.
1 minut
Kumu näituste ja katuseterrassi külastus
9. juunist pakub Kumu kunstimuuseum lisaks ülevaatele kunstimaailmas toimunust ja toimuvast ka võimalust külastada Kumu katuseterrassi ning nautida kaunist vaadet vanalinnale ja merele.
1 minut
Eesti ehtekunst Helsingis saatkonnas
5. juunil avati Helsingis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas näitus „Maakivi Eesti ehtekunstis“. Avakõne pidas välisminister Urmas Paet. Kohal viibisid näituse koostajad Ülle Kruus ja Kersti Koll Adamson-Ericu muuseumist ning ehtekunstnikud Viivi Aavik, Mari Käbin, Tiina Käesel, Anu Paal, Ane Raunam ja Kertu Vellerind.
1 minut
Kontsertsari “ROSAARIUM”
Kaks aastat tagasi toimus Jänedal edukalt esimene Rosaariumi kontsert, kus esinesid Urmas Sisask, Lehtse kammerkoor ja Virumaa noorteorkester. Eelmisel suvel oli plaan muuta “Rosaarium” kontsertsarjaks, kus tuntud muusikud esitavad oma loomingut ja kontserdi muudavad värvikamaks üllatusesinejad.
1 minut
Nyyd Ensemble ja 12 vihast meest!
Enneolematu võimalus näha ja kuulda laval NYYD Ensemble’i koosseisus korraga 12 tšellomängijat! Esmaspäeval, 15. juunil kell 18.00 Estonia kontserdisaalis kontsert “12 VIHAST MEEST”, pühendatud Cello Grand Old Lady Laine Leichteri 90. sünnipäevale.
1 minut
Algab Tallinna IV kitarrifestival
15.–20. juunini on oodata Kumu auditooriumisse ning Mustpeade majja tippkitarriste Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Lõuna -Ameerikast ja mujalt, kes esitavad Eestis varem esitamata või harva esitatud teoseid. 16 .-18. juunil on Lauluväljaku klaassaalis võimalik kuulata eesti kitarriste, esitamaks teada-tuntud kitarriklassikat. Lisaks kontsertitele toimuvad kohtumised, meistriklassid ja seminarid. Uut ja huvitavat kitarrimuusikat jätkub kogu nädalaks.
1 minut
Terves kehas terve vaim …
See pole enam uudis, et kunstnikud on hakanud ennast lahti rebima etableerunud kunstisaalide seinte vahelt ning huviorbiiti on kerkinud uued võimalused alternatiivgaleriide näol. Üks nendest on Tallinnas Kalev SPA ruumides vasttärganud galerii. Kas ja kui palju eksponeerimisvõimalusi on paljudel kunstimaailma uutel tulijatel?
2 minutit
Käbi ei kuku männist kaugele
Joonistustriennaali „Manu propria” näitused Draakoni galeriis 18. – 30. V ja rahvusraamatukogus kuni 8. VI.
See ei ole esimene kord, kui kunstnikust isa pärandab töödega tütrele inspiratsiooni. Nii juhtus Christel Allikuga pärast Paul Alliku lahkumist. Maria-Kristiina Ulas on kirjutanud pildile „Ikka veel joonistan ma nii, nagu poleks Picassot kunagi olemas olnud”. Muidugi, kõik XX ja…
See ei ole esimene kord, kui kunstnikust isa pärandab töödega tütrele inspiratsiooni. Nii juhtus Christel Allikuga pärast Paul Alliku lahkumist. Maria-Kristiina Ulas on kirjutanud pildile „Ikka veel joonistan ma nii, nagu poleks Picassot kunagi olemas olnud”. Muidugi, kõik XX ja…
2 minutit
„Põmmdi veel üks peer…
Eesti Kinoliidu korralisest üldkogust. . . . . ja viuhti alla põrgu!” — mis tore luulerida Heiti Talvikult, eks ole. Ainult seostus Eesti Kinoliidu 28. mail Tallinna Kinomajas peetud korralise aastakoosolekuga on siin kaunis meelevaldne. Lõtv. Võib-olla just nimetatud lõtvus ongi siin teisipidi point – midagi iseäralikult lõtva iseloomustab tänast kineastide loomingulist kogudust, mis senini ikka veel kannab…
3 minutit
Kes sa oled, Eri Klas?
Ei tea, aga las ma arvan. Mulle siiski tundub, et ma olen üks riukaid täis poisike ja niikaua kui see poiss veel minus elab, on kõik korras, kuid, nagu ütles ikka minu ema: ma pole kunagi veel nii vana olnud kui täna. Uudishimu on minu abimees ka selle hullumeelselt üle planeeritud elu juures, nagu mul juhtumisi…
6 minutit
Kõlakoda: virtuaalse muusika reaalsus
Muusika on imeline asi. Seda ju justkui polekski olemas, kuid ometi mõjutab see meid ja teisigi loomaliike. Muusika on meie eest varjul, kui see parasjagu ei kõla. Raadio või plaadimängija võivad ju riiulil seista, kuid niikaua kui midagi ei kosta, ei saa me teada, kas need esitavad meile muusikat või lihtsalt mingeid tähenduseta…
3 minutit
Tahte triumf
Maikuu eelviimasel pühapäeval esines üle mitme aasta Estonia talveaias arvuka publiku ees laulev näitleja ja näitlev laulja Hans Miilberg. Ligi kolm aastat tagasi pühkis „noorematele teetegemise luud” teatrist ka Miilbergi: laulja viimane etendus Estonia laval oli „Viini veri” 1. juulil 2006. aastal. See ei tähendanud aga tema loometöö lõppu. Pärast teatrist lahkumist on ta imeteldava järjekindluse ja muusikaarmastusega…
2 minutit
Lavastus (v)east, mil pallist saab peenis
Väärastunud Väärtushinnang ja Karistamatuse Tunne on meie riigis saanud alalise elamisloa.
Edna Mazja, „Mängud tagahoovis ehk Because”, tõlkinud Kalle Kasemaa, lavastaja ja kunstnik Viktor Rõžakov (Venemaa), muusika DJ Aleksandr Žedeljov. Osades Alina Karmazina, Märt Avandi, Kristo Viiding, Lauri Lagle, Mihkel Kabel. Eesti Draamateatri lavastus esietendus endises Heliose kinos 5. IV.
Eesti Draamateatri „Mängud…
Edna Mazja, „Mängud tagahoovis ehk Because”, tõlkinud Kalle Kasemaa, lavastaja ja kunstnik Viktor Rõžakov (Venemaa), muusika DJ Aleksandr Žedeljov. Osades Alina Karmazina, Märt Avandi, Kristo Viiding, Lauri Lagle, Mihkel Kabel. Eesti Draamateatri lavastus esietendus endises Heliose kinos 5. IV.
Eesti Draamateatri „Mängud…
4 minutit
Kurbmäng Euroopa ajalooteatri väikelaval: Arved Viirlaiu lugu soomepoistest
„Põhjatähe pojad” kujutab endast romaanivormis autobiograafiat, kus jutustaja ei tõsta esile oma isikulugu, vaid Eesti uuema ajaloo kõige karmima katsumuse.
30. aprilli Eesti Päevalehe artiklis Arved Viirlaiu menukaima romaani „Ristideta hauad” uusväljaande puhul tõstab Janika Kronberg meie pagulaskirjanike seast esile kolm, kes sõjajärgset eesti kirjandust kõige…
30. aprilli Eesti Päevalehe artiklis Arved Viirlaiu menukaima romaani „Ristideta hauad” uusväljaande puhul tõstab Janika Kronberg meie pagulaskirjanike seast esile kolm, kes sõjajärgset eesti kirjandust kõige…
5 minutit
Rahvuse või kodanike riik?
Intervjuu läinud nädalal Eestit külastanud Timothy Garton Ashiga.
Mida tähendab riigile öelda, et ta on Euroopas? Ütleme Eestile või Ukrainale?
Nägin Poolas 1980. aastate keskel ajakirja, kus oli omalaadne humoorikas poliitikasõnastik. Seal oli kirjas, et kui restoranis on laual puhas valge lina ja kelner tuleb enne kümne minuti möödumist, siis selle kohta ütleme Euroopa. Tsivilisatsioon, jõukus, vabadus…
Mida tähendab riigile öelda, et ta on Euroopas? Ütleme Eestile või Ukrainale?
Nägin Poolas 1980. aastate keskel ajakirja, kus oli omalaadne humoorikas poliitikasõnastik. Seal oli kirjas, et kui restoranis on laual puhas valge lina ja kelner tuleb enne kümne minuti möödumist, siis selle kohta ütleme Euroopa. Tsivilisatsioon, jõukus, vabadus…
5 minutit
„Kumu ÖÖ” – loovus ei pea kinni valdkonna piiridest
Kui Kumu 2006. aasta veebruaris avati, oli esimene „Kumu ÖÖ” programmikalendris juba kindlalt paigas. Hoolimata n-ö hüppest tundmatusse meenub too 2. juuni asjaosalistele veel tänagi meeldiva nostalgiakülmavärinaga: sellist helide, live-etenduste, visuaalide, emotsioonide ja positiivse koosolemise tulevärki ei ole võimalik kuidagi korraldada, see lihtsalt „juhtub” õigete komponentide koosmõjus. Tegemist oli…
6 minutit
Muinsuskaitsekuu 2009
Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldatud muinsuskaitsekuu on saanud traditsiooniks. 17. aprillil oli pidulik avamine, 21. aprillil peeti konverents „Kuhu lähed, muinsuskaitse?”. Sellele küsimusele vastasid selts, Muinsuskaitseamet, ICOMOSi Eesti Rahvuskomitee ning muinsuskaitse ümarlaud. Ümarlaua teine tegu muinsuskaitsekuul oli Sirbi uue lisalehe Vasar väljaandmine, mille esimene number ilmus 15. mail. Ja kolmas tegu oli oma talgupäevade organiseerimine 16. mail.…
3 minutit
Maalimine päästab
HELINA LOID-KUDU maalinäitus „Säästa mind” 7. – 17. V ja ANDRUS RAAGI maalinäitus kuni 7. VI Tallinna Linnagaleriis.
Helina Loid-Kudu ja Andrus Raag on mõlemad lõpetanud 2008. aastal Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantuuri. Seeläbi olen õppinud neid tundma isiksustena ning näinud aastaid nende arengut. Minu vaade nende loomingule ei saa olla täiesti erapooletu, kuna nende mõlemaga on seotud…
Helina Loid-Kudu ja Andrus Raag on mõlemad lõpetanud 2008. aastal Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantuuri. Seeläbi olen õppinud neid tundma isiksustena ning näinud aastaid nende arengut. Minu vaade nende loomingule ei saa olla täiesti erapooletu, kuna nende mõlemaga on seotud…
3 minutit
Mis peab jääma või mis peab saama
Joonistustriennaal „Manu propria” Tallinnas ja Viinistus, organiseerija ja kuraator Loit Jõekalda.
Joonistustriennaali „Manu propria” läbivaima märksõnana võib nimetada rahutut ja otsingulist vaimu, mis iseloomustab rohkem või vähem kõigi selle töötubade üritusi ja ettevõtmisi ning ka kõiki suuremaid ja väiksemaid näitusi. Võiks öelda, et vastupidiselt kunstniku tavapärasele mõtteprotsessile liikus see triennaal realistlikult ja lõpetatud…
Joonistustriennaali „Manu propria” läbivaima märksõnana võib nimetada rahutut ja otsingulist vaimu, mis iseloomustab rohkem või vähem kõigi selle töötubade üritusi ja ettevõtmisi ning ka kõiki suuremaid ja väiksemaid näitusi. Võiks öelda, et vastupidiselt kunstniku tavapärasele mõtteprotsessile liikus see triennaal realistlikult ja lõpetatud…
4 minutit
„Star Trek” kui üüratu kaubamärk
Tähelaeva meeskonna rassilis-etniline koosseis peegeldas põhjaameeriklase maailmapilti: neeger, asiaat, venelane, britt ja tulnukas.
Ulmefilm „Star Trek”, USA 2009, 127 min, režissöör J. J. Amrams, stsenaarium Alex Kurtzman ja Roberto Orci. Osades Chris Pine, Zachary Quinto, Zoe Saldana, Eric Bana, Simon Peqq, John Cho, Winona Ryder. Linastub Tallinna kobarkinos ja Tartu Cinamonis.
On üldtuntud tõsiasi,…
Ulmefilm „Star Trek”, USA 2009, 127 min, režissöör J. J. Amrams, stsenaarium Alex Kurtzman ja Roberto Orci. Osades Chris Pine, Zachary Quinto, Zoe Saldana, Eric Bana, Simon Peqq, John Cho, Winona Ryder. Linastub Tallinna kobarkinos ja Tartu Cinamonis.
On üldtuntud tõsiasi,…
3 minutit
Papas Kino ist tot?
2. – 7. juunini peetakse kinos Sõprus saksa filmide festivali „Pärast sõda, enne müüri: saksa film 1945–60”, mille käigus tuuakse linale seitse filmi.
Saksa uue filmi üks juhtfiguure Volker Schlöndorff, „Plekktrummi” lavastaja, kirjutas 1961. aastal Pariisist, et naaseb kodumaale filme tegema, kuna neid, s.t filme, mis ka filmid oleksid, seal lihtsalt pole. Veebruaris 1962 manifesteeris 26 nooremapoolset…
Saksa uue filmi üks juhtfiguure Volker Schlöndorff, „Plekktrummi” lavastaja, kirjutas 1961. aastal Pariisist, et naaseb kodumaale filme tegema, kuna neid, s.t filme, mis ka filmid oleksid, seal lihtsalt pole. Veebruaris 1962 manifesteeris 26 nooremapoolset…
4 minutit
Kunstnik kannatab ja lõpetab traagiliselt
Kas piinatud geeniuse vaevad saavad tasutud pigem taevas kui maa peal?
Mängufilm „Séraphine” (PrantsusmaaBelgia 2008, 125 min), režissöör Martin Provost, stsenaristid Marc Abdelnour, Martin Provost, operaator Laurent Brunet, muusika Michael Galasso, montaaž Ludo Troch. Osades Yolande Moreau, Ulrich Tukur, Anne Bennet, Geneviève Mnich jt. Produtsent Milena Poylo, Gilles Sacuto. Esilinastus Eestis eile kinos…
Mängufilm „Séraphine” (PrantsusmaaBelgia 2008, 125 min), režissöör Martin Provost, stsenaristid Marc Abdelnour, Martin Provost, operaator Laurent Brunet, muusika Michael Galasso, montaaž Ludo Troch. Osades Yolande Moreau, Ulrich Tukur, Anne Bennet, Geneviève Mnich jt. Produtsent Milena Poylo, Gilles Sacuto. Esilinastus Eestis eile kinos…
3 minutit
Erkki-Sven Tüüri vioolakontsert „Illuminatio”
Instrumentaalkontsert paistab olevat ErkkiSven Tüüri (1959) üks meelisžanre. Meenutame hakatuseks neid kontserte, mis Eestis kõlanud: Tšellokontsert (1996), Viiulikontsert (1999), marimbakontsert „Ardor” (2001), Klaverikontsert (2006) ja akordionikontsert „Prophecy” (2007). Samasse žanrisse kuuluvad ka „Noesis” (2005) viiulile, klarnetile ja orkestrile ning „Whistles and Whispers from Uluru” (2007) plokkflöödile ja keelpilliorkestrile, kuid need…
2 minutit
Eesti Keelpilliõpetajate Ühing 20
Eesti keelpilliõpetajad juubeldavad: Eesti Keelpilliõpetajate Ühingul täitub 20 aastat tegutsemist. Ühe ühingu elus on see pikk aeg, kuhu mahub palju ettevõtmisi. Ühingu korraldatud täienduskoolitustel on esinenud ja meistriklasse läbi viinud Anna-Maija Usma, Géza ja Csaba Szilvay, Merit Palas, Valentina Jakubovskaja, Petru Munteanu, Sirppa LannesTukiainen, Phyllis Young, kui nimetada vaid väheseid külalisi. Samuti on…
4 minutit
Kõikide võimaluste ajastul on jõutud tagasi algusesse, kus troonib näitleja
Mõtteid Novgorodi Kingfestival’ilt
Venemaa ühes vanemas linnas Veliki Novgorodis peeti 25. – 29. aprillini rahvusvahelist Kingfestival’i, näitamaks eri maade laste- ja noorsooteatri paremikku. Viie päeva jooksul sai kokku näha seitsmeteistkümne maa lavastusi (meeldejäävamad ja omanäolisemad olid Korea, Singapuri ning Iisraeli lavastused), mille sihtrühmaks olid lapsed ja…
Venemaa ühes vanemas linnas Veliki Novgorodis peeti 25. – 29. aprillini rahvusvahelist Kingfestival’i, näitamaks eri maade laste- ja noorsooteatri paremikku. Viie päeva jooksul sai kokku näha seitsmeteistkümne maa lavastusi (meeldejäävamad ja omanäolisemad olid Korea, Singapuri ning Iisraeli lavastused), mille sihtrühmaks olid lapsed ja…
5 minutit
Teel paradiisi: lunastuse liigid
On üks kultuuriliselt viljakas lunastajaliik – patuoinas-lunastaja. Just sellesse lahtrisse liigituvad need prostituutidest lunastajad, keda ikka ja jälle kirjanduses kohtab.
„Sa tahad olla niisugune nagu kõik teised. Aga enam sa ei saa. Sul pole tagasiteed endisesse maailma. Sinu poole vaadatakse teistsuguse pilguga. Sinule esitatakse küsimusi: kui kole seal oli?”
Svetlana Aleksijevitš, „Tšernobõli palve”
„Mul oli tunne nagu…
„Sa tahad olla niisugune nagu kõik teised. Aga enam sa ei saa. Sul pole tagasiteed endisesse maailma. Sinu poole vaadatakse teistsuguse pilguga. Sinule esitatakse küsimusi: kui kole seal oli?”
Svetlana Aleksijevitš, „Tšernobõli palve”
„Mul oli tunne nagu…
12 minutit
Väike luulekaleidoskoop II. kolm kuningannat
Eesti vaieldamatusse paremikku kuuluvad luuletajad annavad tihedat turmtuld ja see ei mõju nagu me valitsuse partisanisõda – et üksik pauk siit põõsast, teine tolle puu tagant, ja ehk saame kuidagi hakkama.
Ei juhtu just tihti, et samal hetkel ilmutab raamatu kolm sedavõrd kõva käekirja ja oma näoga tegijat me luules nagu Elo…
Ei juhtu just tihti, et samal hetkel ilmutab raamatu kolm sedavõrd kõva käekirja ja oma näoga tegijat me luules nagu Elo…
6 minutit
Heitlikku mõtteainet kultuuripoliitikast
Eesti avalikus diskussioonis on üsna levinud väide, et meil pole sidusat kultuuripoliitikat. Kummaline niisiis, et kui ilmub mõni teos, mis pakub omakeelse terminoloogia abil välja käibel või käibele tulla võivate kultuuripoliitiliste väidete ja hoiakute analüüsi, on vastukaja nõrk või lausa olematu. Nii on läinud ka kõnealuse kogumikuga; Eesti Ekspressi Areenis ilmus küll…
8 minutit
Kui oskaksime päriselt jutustada
Ameerika antropoloog Laura Bohannan kirjeldab oma romaanis „Tagasitulek naeru juurde” (1966), kuidas ühes Nigeeria külas pärast rõuge-epideemiat kogunetakse jutustama ja kuulama lugusid. Esitus on väga teatraalne, jutustamisega käib kaasas tegelaste jäljendamine, tants ja laul; samal ajal kõlab ka lugude kriitika, vahelehüüded ja kommentaarid. „Igavaid lugusid polnudki. Kuulajad ei oleks seda sündida lasknud. Nad väljendasid…
3 minutit
Sildistatud ja lipustatud Eesti
Kohaliku sotsiaalteadus võimaldab Eesti alati kaheks jagada: esimeseks ja teiseks Eestiks näiteks, millest ühes on vähe rikkaid ja teises palju vaeseid. Nii lihtne see ongi. Jagan minagi. Kui Eestis oleva ja toimuva saab alati kaheks jagada, siis järelikult saab Eesti jagada ka sildistatud ja lipustatud Eestiks: huvidest juhitud ja väärtustest lähtuvaks Eestiks.
4 minutit
Lipp 125
Täna jätkuvatel sinimustvalge lipu 125. sünnipäeva pidustustel jagatakse kõigile laulupeol osalevatele kooridele Otepääl sinimustvalged lipud. Õige ka, kus siis veel kui mitte laulupeol peaks voogama rahvusvärvide lipumeri. Lipud, ja seda eriti rongkäigus, on olnud laulupidude kohustuslik osa esimest peost saadik 140 aastat tagasi. Toona anti laulupeolistele ajalehtede kaudu juba varakult enne pidu teada, kuidas kooridele lippe teha, millised oleksid…
2 minutit
Noore kultuuritegelase vahearuanne
Minu ema Mare ja isa Lembitu pulmapildid on väga ilusad ja stiilsed. On suur Tšaika, ema on nagu printsess ja isal on pikad juuksed ja vuntsid. Pulmapidu (1973) toimunud…
7 minutit
