Kuidas Kuressaares 44 aasta eest sinimustvalge lehvis
Juunikuisel päeval 1965 põristasin oma punasel mootorrattal Kuressaare poole, mida tollal ilmtingimata tuli Kingissepaks kutsuda. Kevad oli olnud erakordselt külm ja Kaljo Kiisa parasjagu teoksil mängufilmi „Me olime 18aastased” suvised võtted jäid juba ohtlikult jalgu stuudio pühale lehmale – plaanile. Ei, minul polnud tollal veel mingit pistmist mängufilmidega, vaid haruharva…
3 minutit
Uue tsükli alguses
Kolmapäeval algas 62. Cannes’i rahvusvaheline filmifestival.
Cannes’i filmifestivali temperamentne ning jõuline üldjuht Thierry Frémaux (festivali kauaaaegne president Gilles Jacob on ligemale 80) kirjutas festivali avamise puhul, et tänavune 62. festival on häälestatud kui uue tulevikku vaatava tsükli algus. Keegi ei oska täna öelda, missuguse filmitehnika tasemega ning milliste endale uute filmidega nime teinud loojatega peame arvestama siis, kui…
Cannes’i filmifestivali temperamentne ning jõuline üldjuht Thierry Frémaux (festivali kauaaaegne president Gilles Jacob on ligemale 80) kirjutas festivali avamise puhul, et tänavune 62. festival on häälestatud kui uue tulevikku vaatava tsükli algus. Keegi ei oska täna öelda, missuguse filmitehnika tasemega ning milliste endale uute filmidega nime teinud loojatega peame arvestama siis, kui…
3 minutit
Kultuuride kokkupõrge kung fu võitlusväljal
Immigrantide põlvkond, kes on üles kasvanud Euroopas, peab toime tulema selles ühiskonnas, aga järgima ka oma kultuuri traditsioone.
Mängufilm „Võitlejaks sündinud” („Fighter”, Taani 2007, 100 min), režissöör Natasha Arthy. Osades Semra Turan, Cyron Björn Melville, Nima Nabipour, Xian Gao jt. Levitab Estinfilm.
Taani režissööri Natasha Arthy film algab treeningsaalis, kus tõmmu,…
Mängufilm „Võitlejaks sündinud” („Fighter”, Taani 2007, 100 min), režissöör Natasha Arthy. Osades Semra Turan, Cyron Björn Melville, Nima Nabipour, Xian Gao jt. Levitab Estinfilm.
Taani režissööri Natasha Arthy film algab treeningsaalis, kus tõmmu,…
3 minutit
Kuidas inimene põdraks kehastub
Loodusfilm „Vanamees ja põder”, 43 min, idee autor Harri Põldsam. Operaatorrežissöör Joosep Matjus, monteerijatoimetaja Katri Rannastu, helilooja Sven Grünberg, produtsent Riho Västrik. OÜ Vesilind, 2009, esilinastus 30. IV Kumu auditooriumis.
Varahommikune kasteaur Eestimaa luhtade kohal, vesised kraavid ja pärlendavad ladvad. Ei saagi täpselt aru, kas pealesõidud on suumitud, kaameranurka linnuvaatlustornist keeratud või hoopis helikopterilt…
Varahommikune kasteaur Eestimaa luhtade kohal, vesised kraavid ja pärlendavad ladvad. Ei saagi täpselt aru, kas pealesõidud on suumitud, kaameranurka linnuvaatlustornist keeratud või hoopis helikopterilt…
3 minutit
Eesti mees on tantsulõvi ehk Kuidas rahvatantsuansambel Sõleke president Pätsi päästa ei suutnud
Urmas Vadi, „Ballettmeister”. Pseudoajalooline põnevuslugu kahes vaatuses. Lavastaja, muusika- ja lavakujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik ja animatsiooni teostaja Girlin Bassovskaja, tantsuõpetaja Kati Põldots. Mängivad Ago Anderson, Indrek Taalmaa, Sten Karpov, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Triin Lepik, Tambet Seling, Liis Laigna ja…
4 minutit
Teatril õnnestus veel kord halva mängu juures hea nägu teha
Vaataja põgeneb teatrisse . . . . vaatama kolmekümnendat korda „Kolme õde”.
Tarvitamisõpetus. Oma muljeid olen miksinud nii Moskva „Kuldse maski” pressikonverentsil räägitu kui kuluaarivestlustega, lisaks olen sündsuse piires spikerdanud mõne mõtte Moskva teatrikriitiku Marina Davõdova Izvestijas ilmunud teatriartiklist, sest viiepäevane reis ei tee kellestki Vene eksperti.
Tarvitamisõpetus. Oma muljeid olen miksinud nii Moskva „Kuldse maski” pressikonverentsil räägitu kui kuluaarivestlustega, lisaks olen sündsuse piires spikerdanud mõne mõtte Moskva teatrikriitiku Marina Davõdova Izvestijas ilmunud teatriartiklist, sest viiepäevane reis ei tee kellestki Vene eksperti.
7 minutit
Hirmudest ja masinatest, siiralt ja unenäoliselt
Noorte kummitusohvrite grupi terapeut paneb hüüdjatest häältest kokku dünaamilise terviku.
„Kummitus masinas”, Mart Kolditsa ja lavakunstikooli XXIV lennu ühistöö. Masinaid ja kummitusi uurivad Mait Joorits, Mikk Jürjens, Lauri Kaldoja, Marta Laan, Roland Laos, Marko Leht, Kertu Moppel, Jekaterina Nikolajeva, Liis Proode, Liisa Pulk, Artur Tedremägi, Jüri Tiidus, Mihkel Tikerpalu, Hendrik Toompere, Kristjan…
„Kummitus masinas”, Mart Kolditsa ja lavakunstikooli XXIV lennu ühistöö. Masinaid ja kummitusi uurivad Mait Joorits, Mikk Jürjens, Lauri Kaldoja, Marta Laan, Roland Laos, Marko Leht, Kertu Moppel, Jekaterina Nikolajeva, Liis Proode, Liisa Pulk, Artur Tedremägi, Jüri Tiidus, Mihkel Tikerpalu, Hendrik Toompere, Kristjan…
5 minutit
Uued tuuled Viljandi muusikaelus
Seisan Viljandi linnas kontserdikuulutuste stendi ees ja uurin, mida pakutakse. Bonzo ja Tõun, Tõnis Mägi ja Politseiorkester, Afganistani ja Pakistani muusikud, Maano Männi ja Christine Bengtsson jpm. Märkan, et enamik kontserte on pärimuse-, džässi- või popmuusika vallast, süvamuusikast on vaid üks ja sellegi pealkiri „Klassika ja jazzi piiril”. Kontsertide arv on aga tõeliselt muljetavaldav…
5 minutit
Õpetaja ja õpilane – mõlemad debütandid
9. mail sai RO Estonia „Maskiballi” etendusel näha kaht uut osatäitjat: naispeaosalist Ameliat laulis esmakordselt Nadia Kurem, paaž Oscarina debüteeris tema õpilane Pirjo Püvi. On huvitav märkida, et Oscar oli 1985. aastal Kuremi esimene roll Estonias. Tollal oli lavastaja ja Gustav III osatäitja tema õpetaja Hendrik Krumm. Nüüd on ring täis:…
2 minutit
„Aastaajad” lõpetas hooaja
Hooajad lõpevad ja algavad, aga aastaajad kulgevad ikka oma igavest ringi mööda. Teinekord ütleme, et see talv oli soe ja suvi külm, kuigi objektiivselt teame, et oli ikka vastupidi. Tegelikult on hooaegade piiridki tuhmunud, märkides vaid mõttelist joont nagu vihjamaks, et ka muusikud peaksid kord aastas puhkama, kuigi nad seda juba ammu ei tee.…
2 minutit
Tudengid noorukese Mozarti armastuse aias
Kui 19aastane Mozart läkitas 1774. aastal oma ooperi „La finta giardiniera” käsikirja Salzburgi komisjonile, sest Müncheni õukonna teater oli tellinud karnevalihooajaks 1774/75 koomilise ooperi, oli ta selleks ajaks pälvinud Milanos kohaliku edu kolme ooperiga: „Mitridate”, „Ascanio in Alba” ja „Lucio Silla”. Paraku ei olnud sealse teatri trupp toona ilmselt veel konkurentsivõimeline Napoli,…
3 minutit
Puudutuse kunst
Eesti Interpreetide Liidu kontsert: Iren Lill (klavessiin), kavas J.-H . D’Anglebert’i, L. ja F. Couperini, J.-P h. Rameau’, T. Kõrvitsa teosed, kaastegev kunstnik Maria-K ristiina Ulas. 26. IV Tallinna Kunstihoones.
Põhiliselt XVII ja XVIII sajandi prantsuse klavessinistideheliloojate loominguga täidetud kontsert toimus Tallinna Kunstihoone väikeses saalis, seintel nüüdiskunst – näitus „Stereoefekt” saksa superstaaridest kunstnikepaar Eva ja Adele taiestega.…
Põhiliselt XVII ja XVIII sajandi prantsuse klavessinistideheliloojate loominguga täidetud kontsert toimus Tallinna Kunstihoone väikeses saalis, seintel nüüdiskunst – näitus „Stereoefekt” saksa superstaaridest kunstnikepaar Eva ja Adele taiestega.…
2 minutit
Kahekümnes Sirp reedel
Mai Murdmaa taaskohtumine ooperi ja Pärnuga.
Vähemusvalitsuse eelised, antropoloogiline eksperimentalism, kas kommunismiaja natsismi võrdsustamine on võimalik?
Luuletajad: mida on olnud öelda Tõnu Õnnepalul, Ott Heinapuul, Piret Bristolil, Aapo Ilvesel, Jana Lepikul ja Hanno Valdmannil.
Elulähedase teatripärasuse põhjendus. Meie meeste puhas töö Saksamaal.
Mehe objektistamine, tulevikustamine kunstis. Arhitektuur kriisi ajal.
Filmimagistrid hakkavad lendu tõusma. Kalju Suur ja vana mehe naised.
Mati Hint: kes…
Vähemusvalitsuse eelised, antropoloogiline eksperimentalism, kas kommunismiaja natsismi võrdsustamine on võimalik?
Luuletajad: mida on olnud öelda Tõnu Õnnepalul, Ott Heinapuul, Piret Bristolil, Aapo Ilvesel, Jana Lepikul ja Hanno Valdmannil.
Elulähedase teatripärasuse põhjendus. Meie meeste puhas töö Saksamaal.
Mehe objektistamine, tulevikustamine kunstis. Arhitektuur kriisi ajal.
Filmimagistrid hakkavad lendu tõusma. Kalju Suur ja vana mehe naised.
Mati Hint: kes…
1 minut
Siiditee muusikasõnum kontrastifiltris
I
Eelmisel pühapäeval lõppenud ida muusika festival „Orient” kandis lisapealkirja „Siiditee sõnum”, mille tagamaid festivali kunstiline juht Peeter Vähi on Sirbi veergudel juba avanud (vt Sirp 30. IV) ja mis viitab otseselt regioonidele, kust tänavused esinejad tulid: Jaapanist, Hiinast, Indiast, Iraanist, Pakistanist, Afganistanist ning Türgist. Jaapanist? Aga muidugi, kuna ajalooliselt oli see Euroopast vaadatuna …
Eelmisel pühapäeval lõppenud ida muusika festival „Orient” kandis lisapealkirja „Siiditee sõnum”, mille tagamaid festivali kunstiline juht Peeter Vähi on Sirbi veergudel juba avanud (vt Sirp 30. IV) ja mis viitab otseselt regioonidele, kust tänavused esinejad tulid: Jaapanist, Hiinast, Indiast, Iraanist, Pakistanist, Afganistanist ning Türgist. Jaapanist? Aga muidugi, kuna ajalooliselt oli see Euroopast vaadatuna …
4 minutit
VASAR: Muinsuskaitse meil ja mujal
Eesti muinsuskaitse ajalugu on läbi põimunud naaberriikide ajalooga. Esimeseks kaitse algatajaks võib pidada Taani kuningat Erik VI Menvedi, kes 1297. aastal keelustas Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel piiramatu metsaraie. Kuninga eesmärk polnud vist küll roheline Tallinn, vaid pigem puidu säilitamine linnaehituse ja kindlustuste tarbeks. Sisult sarnast “riigikaitselist” otstarvet realiseerib ka 1666. aastal Rootsi kuningas Karl…
5 minutit
VASAR: Arhitektid muinsuskaitsest ja muinsuskaitsja arhitektuurist
Kui tormiline on muinsuskaitse ja arhitektuuri kooselu, arutavad kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna juhataja arhitekt Lilian Hansar, arhitektuurikeskuse juht arhitekt Ülar Mark ja noore arhitekti preemia pälvinud Siiri Vallner. Uurib Ene Läkk.
6 minutit
Kunstiuudised: Lahenduste poole kunstimaailmas
Kultuurile lisaraha . . . .
Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus kultuur on esimene, mille rahastamist riigi eelarves on vähendatud, on ka neid riike, kes on käitunud vastupidiselt. Näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Iisrael on teatanud kultuuri rahastamise suurenemisest. Kuigi majandussurutis pitsitab ja sunnib riike eelarvet kokku tõmbama ning seegi uudis võib olla ennatlik, on mõningate…
Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus kultuur on esimene, mille rahastamist riigi eelarves on vähendatud, on ka neid riike, kes on käitunud vastupidiselt. Näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Iisrael on teatanud kultuuri rahastamise suurenemisest. Kuigi majandussurutis pitsitab ja sunnib riike eelarvet kokku tõmbama ning seegi uudis võib olla ennatlik, on mõningate…
1 minut
Kitsas tee katarsise suunas
KRISTIINA KAASIKU näitus „Pääs kitsale rajale“ Vabaduse galeriis 23. IV – 13. V.
Kristiina Kaasik viitab näituse kaastekstis ühele oma varasemale maalile, 1979. aastal valminud tööle „Pääs kitsale rajale”, mida maalides oli püüdnud välja elada tollast ahistavat ning alandavat olukorda: liikumispiirangut oma kodumaal, keelutsoone, spetsiaalseid lubasid. See on veidi libe konks, mis viib väljapaneku või ka…
Kristiina Kaasik viitab näituse kaastekstis ühele oma varasemale maalile, 1979. aastal valminud tööle „Pääs kitsale rajale”, mida maalides oli püüdnud välja elada tollast ahistavat ning alandavat olukorda: liikumispiirangut oma kodumaal, keelutsoone, spetsiaalseid lubasid. See on veidi libe konks, mis viib väljapaneku või ka…
2 minutit
VASAR: Peeter Suure merekindlusest sõja ja rahu ajal
Tsaariaja lõpupoole rajatud Peterburi merekaitset ja peamiselt Tallinna ümbrusesse selle kaitse osana kerkinud imperaator Peeter Suure merekindlust käsitledes tuleb esmalt meelde lugu elevandist, keda kaks pimedat püüavad kirjeldada. Kogu merekaitse kompleks oli Esimese maailmasõja ajal üks suuremaid militaarehitisi maailmas. Võrdluses elevandiga oleks Tallinna ümbrus elevandi rind, Soome-poolne osa turi ja…
5 minutit
Koondatute kunsti keskus: kellele ja milleks?
„Koondatute kunsti keskus” kasvas välja ühest EKA ülekoolilisest valikainest, millele olin valinud intrigeeriva pealkirja „Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus”. Nagu sellest välja lugeda võib, oli plaanis ellu kutsuda unelmate kaasaegse kunsti institutsioon, mis elavdaks Eesti kunstimaailma ja pakuks uute ideede realiseerimiseks nii füüsilise ja mentaalse ruumi. Peagi jõudsime osalevate tudengitega järelduseni, et…
4 minutit
VASAR: Uue muinsuskaitse poole
Sellest ajast, kui muinsuskaitseliikumisel oli keskne roll Eesti vabadusliikumises, on hulk aega möödas ja pärandiga tegelemisel on paarikümne aasta jooksul läbitud mitu etappi. Toonast õilsat aurat ei jätkunud kuigi kauaks. Mida paremini hakkas minema riigil, seda enam sumbusid muinsuskaitseteemalised arutelud edasiviiva tuumata kriitikasse ja kaitsepositsioonilt kirjeldamisse.
1 minut
Lühiajalisest ja vabatahtlikust praktikast kunstiministeeriumis
Igavese versus ajutise diskursus kunstis pole midagi uut. Kitsamalt puudutab see teema kõiki performance’i-kunstnikke, kõiki näituseformaate ning nende dokumenteerimist, laiemalt kogu kultuuri ning kunstiajalugu, nende mehhanisme ning tsükleid. 4. aprillil peeti Toompeal Rüütelkonna hoones kuues EKA kunstiteaduse instituudi talvefoorum ja esimene „Kunstiministeerium”, mis keskendus lühiajalisuse ehk efemeersuse teemale.…
3 minutit
VASAR: Tallinna Püha Vaimu kiriku haruldased klaasimaalid
Tallinna Püha Vaimu kirikus avati muinsuskaitsekuul näitus kiriku kuuest haruldasest klaasimaalist, mis seni on olnud avalikkuse eest varjul. Näituse eesmärk on tuua pärand avalikkuse ette ja tutvustada selle konteksti. Kuna kõigi säilinud vitraažide algasukohti akendes täidavad uued Dolores Hoffmanni kujundatud vitraažid aastatest 1987–1996, eksponeeritakse originaale kiriku siseruumis lõunarõdu aknaorvandites. …
2 minutit
Talumatult noor-eestilik alaväärsuskompleks
Hindan Kausi „Miniatuure” just psühholoogilise rafineerituse pärast.
Kahtlemata on tänase Eesti kirjandus külluslik, kirjanikke on palju, raamatuid on palju, ent nende tegelik väärtus selgub loomulikult alles aastate pärast, selgub kirjandusloo konstrueerimises. Tänase Eesti kontekstis on üks olulisemaid kirjanikke Jan Kaus, seda nii loomingulises kui ka administratiivses mõttes. On ta ju olnud Eesti…
Kahtlemata on tänase Eesti kirjandus külluslik, kirjanikke on palju, raamatuid on palju, ent nende tegelik väärtus selgub loomulikult alles aastate pärast, selgub kirjandusloo konstrueerimises. Tänase Eesti kontekstis on üks olulisemaid kirjanikke Jan Kaus, seda nii loomingulises kui ka administratiivses mõttes. On ta ju olnud Eesti…
4 minutit
Turbourbanism Prištinas ja Tallinnas
Kai Vöcklerit ja Ülar Marki küsitleb Reet Varblane.
Berliinis elav Kai Vöckler on urbanist, kuigi tegev on olnud ka kunstniku, disaineri, publitsisti, kuraatori, õppejõu ja lektorina, kui üles lugeda vaid mõned tema tegutsemisvaldkondadest. 2005. aastast on ta olnud seotud Kosovo ülesehitamis-, eelkõige pealinna Priština planeerimisprojektiga. Priština kogemusest kõneles Kai Vöckler ka 27. aprillil Kumus…
Berliinis elav Kai Vöckler on urbanist, kuigi tegev on olnud ka kunstniku, disaineri, publitsisti, kuraatori, õppejõu ja lektorina, kui üles lugeda vaid mõned tema tegutsemisvaldkondadest. 2005. aastast on ta olnud seotud Kosovo ülesehitamis-, eelkõige pealinna Priština planeerimisprojektiga. Priština kogemusest kõneles Kai Vöckler ka 27. aprillil Kumus…
5 minutit
Üks ülistus: Kivastik kui Planti „Raising Sand” ja kui Madis Kõiv
Mart Kivastiku tekstist ei paista välja loomeinimese närviliselt siplev ego, vaid asjad, mis on talle tõepoolest olulised.
Kardan, kas suudan selle arvustusega lugeja ees kirjutamise ettevõtmist õigustada: pole lisada midagi sisulist, mida ei oleks Kivastiku puhul juba varem tähele pannud ja mitmetesmitmetes kirjutistes öelnud. Raske on täita…
Kardan, kas suudan selle arvustusega lugeja ees kirjutamise ettevõtmist õigustada: pole lisada midagi sisulist, mida ei oleks Kivastiku puhul juba varem tähele pannud ja mitmetesmitmetes kirjutistes öelnud. Raske on täita…
6 minutit
Kiirustamise kaval lõks
Kuna Tiina Laanemi loomingus on tähelepanu teravik suunatud inimese kirjeldamisele, siis ootaks temalt ennekõike läbitöötatud karaktereid.
Tiina Laanemi loomingus paistab psühholoogiline realism olevat elujõus, aga kas ka heas vormis, seda on raskem öelda. Mingi sundmõtte ajel tahaks Laanemi kui eelmise romaanivõistluse võitja teose liigitada kuskile kõrgemale meelelahutuskirjandusest ja naisteajakirja-lisast. Siis võiks kinnitada temale pandud lootuste täitumist, öelda,…
Tiina Laanemi loomingus paistab psühholoogiline realism olevat elujõus, aga kas ka heas vormis, seda on raskem öelda. Mingi sundmõtte ajel tahaks Laanemi kui eelmise romaanivõistluse võitja teose liigitada kuskile kõrgemale meelelahutuskirjandusest ja naisteajakirja-lisast. Siis võiks kinnitada temale pandud lootuste täitumist, öelda,…
3 minutit
Tondijutud hämaras toas
Suur osa kogumiku „Tule, ma jutustan sulle loo” lugusid on oma kirevuses, nooruslikus ilmavalus ja teismelises kategoorilisuses üsna ehe noorautorlik kimp.
Tunnistan kohe, et talitasin ettevaatamatult ja kergemeelselt, soostudes malbe, ent visa toimetaja palvel kirjutama Sirbile sellest jutukogumikust. Arvustama, retsenseerima, hinnangut andma. Olen oma muljenduste kallale asunud ja need varsti pooleli jätnud kaks korda talvel ning…
Tunnistan kohe, et talitasin ettevaatamatult ja kergemeelselt, soostudes malbe, ent visa toimetaja palvel kirjutama Sirbile sellest jutukogumikust. Arvustama, retsenseerima, hinnangut andma. Olen oma muljenduste kallale asunud ja need varsti pooleli jätnud kaks korda talvel ning…
4 minutit
Üksik valgekrae varasügiseses Tallinnas
Peeter Helme moodustab koos kunagiste Mungi-kaaslaste Chaneldiori ja Toomas Verreviga seltskonna, kes tänasel päeval tänase päeva elu tuleviku jaoks kirja paneb.
Peeter Helme võttis oma teises romaanis „September” lahti kirjutada valgekrae elu tänapäeva Eestis, täpsemalt Tallinnas. Vaatluse all on 70ndate lõpus ja 80ndate alguses sündinute põlvkond, kellele on nõukogude aeg parimal juhul…
Peeter Helme võttis oma teises romaanis „September” lahti kirjutada valgekrae elu tänapäeva Eestis, täpsemalt Tallinnas. Vaatluse all on 70ndate lõpus ja 80ndate alguses sündinute põlvkond, kellele on nõukogude aeg parimal juhul…
4 minutit
Marwicki ilulugu: ajateljele tõmmatud seltskonnakroonika
Pole teist nii paljude käibefraasidega vestlusteemat kui ilu. Marwick valdab seda teemat hästi, on omalt poolt lisanud ajaloolise mõõtme ja vormistanud sellest 350-leheküljelise iluloo. Marwicki eesmärgiks on „teha selgeks, milline on sellise mõjuvõimu olemus ja ulatus, mida füüsiline ilu on minevikus andnud ja annab tänini, ning samuti hinnata meeldiva…
4 minutit
Santayana 1896
Santayana raamat „Ilutunne. Esteetikateooria visand” (1896) koosneb neljast osast. Esimene ja põhjapanev kannab pealkirja „Ilu loomus”. Sellel rajanevad kõik autori edasised mõttearendused, mis pakuvad üksnes kõrvalist huvi. Meid lahutab tolle raamatu sünnist 113 aastat ning esteetika on vahepeal kogenum kui Santayana omal ajal. Tema „esteetikateooriast” on suuresti saanud esteetika ajalugu. Ta ajab omaaegseid asju („hedonistlikest esteetikuist” räägib ta…
4 minutit
Õhuke riik ja hullud päevad
Majanduse hädadest on kõneldud juba liigagi palju. Nii et üha uusi filipikaid ja karjatusi lugedes ei teki enam mingit reaktsiooni. Aju on tuimaks tehtud. Ja kõik paistab juba öeldud olevat ka. Aga ikkagi tahaksin lisada sellesse koori ühe pisikese hääle juurde, mõeldes tulevikule, mitte olevikule. Ja mõeldes veidi teistmoodi keeles. Maksudest mõeldakse enamasti lihtsalt: mida…
3 minutit
Kool kui õppemasin Michel Foucault’ haridusfilosoofia põhjal
Ajast taheti välja pigistada üha enam kasutatavaid hetki, et jõuda ideaalse punktini, kus maksimaalne kiirus on ühendatud maksimaalse efektiivsusega.
Haridusfilosoofia pakkus Michel Foucault’le huvi sedavõrd, kui see haakus tema kesksete teemadega – tõega ja võimuga. Kool on kahtlemata koht, kus võib sõna otseses mõttes näha ajajärgu võimuvõrgustiku kehastumist ning…
Haridusfilosoofia pakkus Michel Foucault’le huvi sedavõrd, kui see haakus tema kesksete teemadega – tõega ja võimuga. Kool on kahtlemata koht, kus võib sõna otseses mõttes näha ajajärgu võimuvõrgustiku kehastumist ning…
10 minutit
Poliitika tähendab keeleoskust ja ajaloo tundmist
Gruusiast artikli kirjutamiseks vaheldumisi erikeelseid allikaid lugedes tekkis ühel hetkel lausa karjuv vajadus selguse järele ja nii paningi kõrvu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid mitmetes ametlikes keeltes, et sedastada esimesel hetkel uskumatut: tervelt 15 aastat (juulist 1993 aprillini 2008) tituleeriti Gruusia olukorda puudutavas 36s ÜRO julgeolekunõukogu venekeelses resolutsioonis Venemaad содействующая сторона’ks, s.t…
5 minutit
Öös on muuseume
Laupäeval, 16. mail jätavad nad muuseumid hilisõhtuks ehk lausa südaööni lahti. Esimest korda saab üle Eesti teoks Muuseumiöö, tegevuses on üle 100 muuseumi. Mujal Euroopas lisandub veel 2000 muuseumi. Näidatakse asju, mida muul ajal ei näe, pakutakse programmi, mis muidu muuseumidesse ei kipu mahtuma, minna saab ka tavakorras suletud paikadesse, näiteks Kumu katusele. Ja seda kõike külastajatele…
3 minutit
Kristjan Raua preemiad jagatud
JAAN KLÕŠEIKO
11. mail anti Tallinna raekoja saalis üle tänavused Kristjan Raua preemiad. Seekord osutusid premeerituiks Virge Jõekalda (rahvusvahelise haardega näitusetegevuse eest, silmas pidades kriipivalt tundlikke sügavtrükiseeriaid „Minu aed” ja…
2 minutit
