Iidne Eestimaa pinnases kasvanud tamm oleks see puu, mis kirjeldaks kõige paremini meie Õpetajat, Kaljo Westi. Tiheda võraga väärikas puu, mille okstelt lendas muusikaellu lugematul arvul flötiste, olgu siis professionaale või asjaarmastajaid. Ägedad iilid ja rasked olud püüdsid teda järjepanu murda või kallutada, ent sellevõrra sitkemaks ja kindlamaks ta läks.…
Meie hulgast on lahkunud Eesti üks armastatumaid puhkpillimuusika viljelejaid, helilooja, dirigent ja pedagoog Priit Raik.
Priit Raigi muusika on olnud pidevalt nii noorte, täiskasvanute kui ka kutseliste puhkpilliorkestrite repertuaaris. Tema heliteosed on kõlanud mitmel üldlaulupeol ja üliõpilaslaulupidudel „Gaudeamus”, tuntumad on „Avamäng nr 1”, „Isamaaline avamäng”, orkestritsükkel „Laul, tants ja marss”, orkestripalad „Allegro…
Meie hulgast on lahkunud Eesti pöördeliste ajaloosündmuste jäädvustaja Eric Soovere. Eric Soovere sündis 1916. aastal Võrumaal Räpina vallas Kõnnu külas. 1934. aastal lõpetas ta Tartu poeglaste gümnaasiumi, õppis seejärel kaks aastat Tondi sõjakoolis ja astus 1936. aastal Tartu ülikooli. Okupatsiooni tõttu õpingud katkesid. 1944. aasta sügisel põgenes Eric Soovere koos…
Lahkunud on hea kolleeg. Paljudele oli Tiit Kaljundi aga palju rohkem kui kolleeg ja arhitekt. Eelkõige oli ta õpetaja. Võib isegi öelda, et ta oli sündinud õpetajaks: juhatas ta ju mitu põlvkonda verinoori arhitekte sisse oma erialasse, ametisse, mis lisaks loomingule sisaldab ka vastutustunnet ja eetikat. See oli töö, mille…
Eesti Vabariigi kultuuriministri ja Eesti Kunstimuuseumi direktsiooni otsusega lõpetab 31. III Kristjan Raua majamuuseum oma tegevuse.
Praegune muuseumi personal on saanud juba teate töövahekorra lõpetamise kohta, uks keeratakse lukku, võti antakse üle Kristjan Raua 83aastasele tütrele ja edaspidi on juba tema mure, mis selle majaga edasi teha. Kas EKMi juhtkond…
Austusavaldus kammitsetud, kuid pidurdamatule loojale, ajatule elu- ja loomistungile.
„Boulgakoff”: Sidonija – Merle Palmiste, Boulgakoff – Hendrik Toompere jr. TEET MALSROOS
„Kohatu visiit” – mosaiik, mille iga killukest lihvib ja täiustab näitleja.
„Kohatu visiit”: Cyrille – Andrus Vaarik, Regina Morti – Ülle Lichtfeldt. RAKVERE TEATER
Tagore „Pimeda toa Kuningas” ja teatritudengid süüvivad inimhinge saladusse.
„Pimeda toa kuningas”: muusikas ja liikumises leiavad noored näitlejad ühtsuse.INGA VARES
Tallinna Filharmoonia ja plaadikompanii ECM koostööna 13. – 17. veebruarini.
Tänavuse kultuuriaasta maagilised arvud on 5, 13 ja 18. Ühed peavad õnnearvuks esimest, teised viimast arvu. Aga vägisi kipub tekkima mulje, et teatritegijad on pahaaimamatult lõksu sattunud. Nimelt pole teatrid sugugi sellises konkurentsiolukorras, mis oleks ühtki neist, olgu siis riiklikku, munitsipaal- või erateatrit, aktsiaseltsi või sihtasutust sundinud kohtust õigust nõudma.…
Robert R. Leonhard, Sõjapidamisprintsiibid infoajastul. Tõlkinud Ivika Arumäe. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. 262 lk.
Lood eestikeelse sõjanduskirjandusega pole pikka aega kiita olnud. Nõukogude ajal jagas valdkond kaitseväega sama saatust. Seda lihtsalt polnud, vähemalt eestikeelsena. Huvilisel tuli otsida eelmiste põlvede poolt riiulisoppidesse ja pööninguile peidetud kirjavara või pöörduda vene või vene keeles avaldatud…
Eelmise riigikorra ajal ülistati majanduslikku progressi ja kiirendust (viisaastak nelja aastaga jne). Näruse olme ja abstraktsete ühiskondlike sihtide vastuolu lõi teadmise kogu sotsiaalse retoorika tühjusest, eraldatus aga illusiooni kapitalimaade tururegulatsiooni ja ühiskonnakorralduse loomulikkusest ja looduslikkusest. Teadmine, kuidas sedagi keskkonda reguleerib eliidigruppide lobitöö, reaalpoliitika ning alati ka kellegi teistest natukene võrdsemad…
Catherine Merridale, Ivani sõda. Punaarmee aastatel 1939–1945. Tõlkinud Maia Boltovsky. Tänapäev, 2007. 448 lk.
Läinud sajandi kõige turbulentsem aeg, Esimene ja eelkõige Teine maailmasõda, on muutunud Eestiski populaarseks lugemisvaraks. Esimeste seas meenuvad näiteks John Keegani nimetatud sündmusi käsitlevad teosed või Antony Beevori „Stalingrad” ja „Berliin 1945”, aga ka raamatud nende aegade…
Korpusepoisid. Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945. Koostanud Hanno Ojalo. Sentinel, 2007. 254 lk.
Möödunud aastal jõudis ajaloohuviliste lugemislauale üsna arvukalt uusi ajalooraamatuid, sealhulgas ka Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi egiidi all ilmunud kogumik „Korpusepoisid”. Raamatu on koostanud EASSi liige Hanno Ojalo ning lisaks temale…
Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. Toimetaja Madis Arukask. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2007.
Kuidas eestlased ka oma kultuuri probleeme ei sõnastaks, ikkagi kujundab seda nii avalikult kui varjatult muutumise ja kohanemise diskursus. „Kohanemise märgid” on koguni ühe uurimuskogumiku pealkiri. See on loomulik – muutumine ja kohanemine on mõlemad väikese…
Raamatukunstnik Viive Noor, Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud kunstigalerii. Mida seal tehakse?
Kuigi ülikoolid on oma alguse saanud keskajal, võib traditsioonilise ülikooli hiilgeajaks lugeda XIX ja XX sajandit. Eriti kiiresti hakkasid ülikoolid arenema pärast Teist maailmasõda, mil ülikooli ülimat missiooni hakati seostama ühiskonna ja inimkonna teenimisega. XXI sajandi alguseks sai aga selgeks, et just ülikoolid mängivad üleminekul innovatsioonipõhisele majandusele enneolematult suurt osa.…
Doris Lessingu kõne, mis loeti ette 2007. aasta 7. detsembril talle Nobeli kirjanduspreemia andmise puhul.
Doris Lessing ja tema teoste eestindaja Krista Kaer Tallinnas.
Billeneeve ja tema alfaemased naised. 2x dmitri kotjuh
Kultuur (kunst) ei esine ainult füüsilises, vaid ka virtuaalses ruumis. Traditsiooniline kunst on virtuaalsete esitlusvormide näol liikunud vaatajale lähemale, ent kunst eksisteerib ka iseseisva võrgunähtusena. Mitmekülgsete funktsioonidega Internet on loonud ka efektiivsemad ja atraktiivsemad eksponeerimisvõimalused. Uus meedia on mitmekülgse funktsionaalsuse tõttu kujunenud märkamatult elukeskkonna lahutamatuks osaks.
Kiwa Haapsalus „Kultuurikatapultide” teisel päeval. Jaan Klõšeiko
Vaala galerii pressitekstist: „Kiwa oli sel suvel oma ambient-heliüritusega ühe päeva peaesineja Haapsalus „Kultuurikatapultide” kunstinädalal. Samuti kureeris ta sügisel Kumu hoovis toimunud novaatorlikku visuaalseid vorme helikunstiga ühendavat „Audiogalerii” üritust, kus osalesid eksperimentaalsed helikunstnikud Eestist, Lätist, Soomest ja USAst.
Arhitektuuriõpetusest Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuriõppetooli juhataja Irina Rauaga
Kui mõelda Eesti arhitektuurihariduse peale, siis on viimasel ajal ajakirjandusest jooksnud läbi hoiak, et kuna Eesti on nii väike, siis mitut kõrgkooli, kus võiks saada arhitektikutse, pole vaja, või kui on mitu kooli, nagu seda on ka praegu Eestis, siis tuleks selgelt spetsialiseeruda ning…
Tiit Kaljundi
Füüsikud on ikka imestanud, et aeg on pöördumatu. Valemites, teoorias peaks olema justkui pöörduv, aga elus, näe, ei ole. Kuid ometi siiski omajagu on. Eriti teravalt tunned seda siis, kui kuuled midagi sellist, mida ei tahaks, mida uskuda ei suudaks, tõeks tunnistada ammugi mitte. Tiit Kaljundi lahkumine oli nõndasugune…
Oli aeg, kus põnevate kavadega astus üles Ludmilla Dombrovska koos Bruno Lukiga. Tundub, et maestra on selle oskuse edastanud edukalt oma õpilastele Heli Veskusele (sopran) ja Annaliisa Pillakule (metsosopran), kes 2. II esinesid „Akadeemilise kammermuusika” sarjas Kadrioru lossis, partneriks pianist Jaanika Rand-Sirp. Kava oli üles ehitatud vene ja eesti soololauludest ja…
Taas algas barokkmuusika festival, seekord numbrilise näitajaga XIX. Imetlust väärib tegijate järjekindlus ja eneseusk, et sedavõrd kaua pinnal püsida. Selle kõige liikumapanevaks jõuks on väsimatu Andres Mustonen. Ja millised on tema energiaallikad – jäägu siis midagi ka tema saladuseks. Või ehk ammutab ta energiat teda ümbritsevatest muusikutest, sest ta ju…
I Virtuosi Italiani kontsert oli nii kunstiline kui turunduslik täistabamus.
Gavin Bryarsi (1943) muusikaline tegevus on tähelepanu all kõikjal maailmas. Tema loomingu esitajate, plaadifirmade, esinemispaikade ning helisalvestiste loetlemine ületaks mitu korda siinse kirjatüki mahu. Eestiski on tema loomingut ja pillimängu tutvustatud mitmel korral. Bryars oli peakülaline NYYD-festivalil (2003) ning aastal 2006 sai teoks tema autorikontsert RAMi ja Kaspars Putniņši osalusel…
Michael Hughes on öelnud: „Siin nad on. Ruunivalaja John Michael „Ozzy” Osbourne (1948): see laulja võrgutab sinu hinge mitmeti, valades ette teatamata kurjakuulutavat ruunimärki. Ta on küll Õukonna Pajats, kuid ole valvel! Sellel narril on jõudu, mida ei tohiks alahinnata! Sorts Frank Anthony Iommi (1948): sellel kitarristil on võime hüpnotiseerida…
Eile startis 58. „Berlinale”.
On tulnud väike laine žanrifilme, mille liitvaks tunnuseks on cinéma-vérité stilistika. Kuni publik eelistab dekoratiivsusele elamust, pole libadokumentalistika vaibumist oodata.
Tule ja tankirauaga koletise vastu.
Kõige üldisemalt on „Michael Clayton” film inimese isikuvabadusest ja sellest, et vabadus võib mõnigi kord näida hullusena.
45aastane New Yorgi vandeadvokaat Clayton (George Clooney) kõrvaldab ebameeldivusi. KAADER FILMIST