Ideaalmaastik lammaste ja muusikaga
Kontsert-kõnekoosolek Mart Saare majamuuseumi elushoidmiseks.
Kolmapäeval, 3. XII avaneb Hüpassaarest, Mart Saare majamuuseumist vastandlik ja tavatu pilt. Veel vastandlikum on see, mis kostab sõnavõtjate suust.
Lambad uitavad ümber maja, lillepõõsastel on piirded ees (mitte lammastel aedik), vanas majas on hubane ja soe, Mart Saare ümmargused prillid on laual, valge kattega voodi kohal seinal ootab ülikond.…
Kolmapäeval, 3. XII avaneb Hüpassaarest, Mart Saare majamuuseumist vastandlik ja tavatu pilt. Veel vastandlikum on see, mis kostab sõnavõtjate suust.
Lambad uitavad ümber maja, lillepõõsastel on piirded ees (mitte lammastel aedik), vanas majas on hubane ja soe, Mart Saare ümmargused prillid on laual, valge kattega voodi kohal seinal ootab ülikond.…
3 minutit
Mirjam Tally menukas loominguaasta
Noore helilooja Mirjam Tally senisel loominguteel on just tänavune aasta tulnud silmapaistvalt edukas. Meenutamist väärt asju on palju: sündinud on tema teoste ettekanded suurematel festivalidel kui ei kunagi varem; meid rõõmustas äsja ka Rootsi kuningliku muusikaakadeemia maineka Christ Johnsoni heliloojapreemia andmine Mirjam Tallyle. Helilooja elab ja töötab 2006. aastast Gotlandil ning on ka Rootsi…
4 minutit
Klaver viiuliga ja vastupidi
Sarjas „Akadeemiline kammermuusika” RŪTA LIPINAITYTĖ (viiul) ja MARJE LOHUARU (klaver) Kadrioru lossis 29. XI.
Novembrikuu viimane kontsert „Akadeemilise kammermuusika” sarjast toimus 29. XI loomulikult Kadrioru lossi saalis ning esinejateks olid Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorant Rūta Lipinaitytė (viiul) ja professor Marje Lohuaru (klaver). Marje Lohuaru pole kindlasti vaja tutvustada, sest vaatamata pingelisele koormusele akadeemia prorektorina on…
Novembrikuu viimane kontsert „Akadeemilise kammermuusika” sarjast toimus 29. XI loomulikult Kadrioru lossi saalis ning esinejateks olid Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorant Rūta Lipinaitytė (viiul) ja professor Marje Lohuaru (klaver). Marje Lohuaru pole kindlasti vaja tutvustada, sest vaatamata pingelisele koormusele akadeemia prorektorina on…
4 minutit
Valge viirus, tulvaveed ja karaoke-jõulumees
„Pimedus” („Blindness”, Kanada-Brasiilia Jaapan 2008, 121 min), režissöör Fernando Meirelles. Osades Julianne Moore, Mark Ruffalo, Danny Glover jt.
Portugallasest nobelisti José Saramago tuntuima romaani järgi vändatud dramaatiline põnevik „Pimedus” jutustab linnast, kus kõik elanikud kaotavad nägemisvõime. Nägijaks jääb ainult üks naine. Saramago paljudesse keeltesse tõlgitud romaan (1995) ilmus mullu kirjastuse Eesti Raamat…
Portugallasest nobelisti José Saramago tuntuima romaani järgi vändatud dramaatiline põnevik „Pimedus” jutustab linnast, kus kõik elanikud kaotavad nägemisvõime. Nägijaks jääb ainult üks naine. Saramago paljudesse keeltesse tõlgitud romaan (1995) ilmus mullu kirjastuse Eesti Raamat…
3 minutit
Matriarhaalne edasikestmine
Peaosas on tugev, emotsionaalne ja vastupidav naine.
„Kuu ja teised armukesed” („Der Mond und andere Liebhaber”, Saksamaa 2008, 101 min), režissöör Bernd Böhlich. Osades Katharina Thalbach, Fritzi Haberlandt, Andreas Schmidt jt.
„Jüripäev” („Jurjev den”, VenemaaSaksamaa 2008, 135 min), režissöör Kirill Serebrennikov. Osades Ksenia Rappoport, Sergei Sosnovski, Roman Šmakov jt.
„Happy-go-lucky” (Suurbritannia 2008, 120 min), režissöör Mike…
„Kuu ja teised armukesed” („Der Mond und andere Liebhaber”, Saksamaa 2008, 101 min), režissöör Bernd Böhlich. Osades Katharina Thalbach, Fritzi Haberlandt, Andreas Schmidt jt.
„Jüripäev” („Jurjev den”, VenemaaSaksamaa 2008, 135 min), režissöör Kirill Serebrennikov. Osades Ksenia Rappoport, Sergei Sosnovski, Roman Šmakov jt.
„Happy-go-lucky” (Suurbritannia 2008, 120 min), režissöör Mike…
3 minutit
Kulla PÖFFi korraldajad!
Teile kirjutab veendunud PÖFFi fänn ja parandamatu filmifriik. Olen Teie detsembrikuist tulekut oodanud kõik need kaksteist aastat nagu hingeõnnistust, varakult hakanud raha koguma ja iga aasta vaadanud kaugelt üle kümne filmi. Hea meelega riputaksin selle öise hundi rasvasele rinnale vabariigi medali! Ikka olen rahuldanud oma spetsiifilist huvi värske slaavi kinokunsti asjus, olen näinud kümneid filme,…
1 minut
Kapsarullid kevadises pargis
Doris Dörrie on ilmselt üks enim Jaapani kinnismõttest vallatud filmilavastaja.
Doris Dörrie, „Kirsiõied” („Kirschblüten – Hanami”, Saksamaa 2008, 127 min).
1
On üks saksa vanapaar, kelle päevad mööduvad tuimas rütmis. Mees (Rudi) on terve elu töötanud prügitöötlusfirmas, naine (Trudi) on kodune. Ühel päeval saab naine teada, et tema mehel pole enam kaua elada jäänud ning arst soovitab neil…
Doris Dörrie, „Kirsiõied” („Kirschblüten – Hanami”, Saksamaa 2008, 127 min).
1
On üks saksa vanapaar, kelle päevad mööduvad tuimas rütmis. Mees (Rudi) on terve elu töötanud prügitöötlusfirmas, naine (Trudi) on kodune. Ühel päeval saab naine teada, et tema mehel pole enam kaua elada jäänud ning arst soovitab neil…
5 minutit
Sürrealismi automatism ja selle kaasaegsed tuletised
Mis on tänapäeva võrgustatud maailmas saanud sürrealismist? Lihtne mõte oleks, et sürrealiste paelunuks tänane olukord mõtete levitamise ja maailma sürrealismiga nakatamise eesmärgiga. Internetist on saanud võimas infovahetusja levituskeskkond.
Sürrealismi märksõnaga Google’i otsingusse sisenedes leiab nii sürrealismi ajaloo veebilehti kui kitšilikke sürrealistlikke pildikogumikke. Kümmekonna aasta eest pea pool Interneti ajalugu tagasi, oli…
Sürrealismi märksõnaga Google’i otsingusse sisenedes leiab nii sürrealismi ajaloo veebilehti kui kitšilikke sürrealistlikke pildikogumikke. Kümmekonna aasta eest pea pool Interneti ajalugu tagasi, oli…
5 minutit
Linn kui (kuri)teopaik
[—] Mitte ilmaasjata ei peeta Atget’ fotosid kuriteopaiga piltide sarnaseks. Kas pole meie linnades iga viimane kui ruuttoll kuriteopaik? Iga mööduja süüdlane? Kas pole fotograafi ülesanne – kes on ikkagi iidsete ennustajate ja ettekuulutajate järeltulija – paljastada oma piltides süüd ja osutada süüdlastele? [—]
Walter Benjamin, „Väike fotograafia ajalugu”, 1931.
[—] Juba 1900ndatel pildistas ta [Atget]…
Walter Benjamin, „Väike fotograafia ajalugu”, 1931.
[—] Juba 1900ndatel pildistas ta [Atget]…
4 minutit
Keha kui süütõend
Naine sürrealistlikus fotograafias
Näitus „Tegelikkuse sabotaaž. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922–1947” Kumus kuni 11. I 2009.
Seda artiklit ajendas mind kirjutama tänaval nähtud parfüümireklaam. Suuremõõtmelisel plakatil suletud silmade ja avatud huultega kujutatud naine ei ole midagi muud kui järjekordne Salvador Dalí fotokollaaži „Ekstaasi fenomen” (mis omakorda on kunstiajaloo ikooniliste ekstaasimotiivide kompilatsioon) versioon. See näide on üks paljudest. Kõrgmoe reklaamide…
Näitus „Tegelikkuse sabotaaž. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922–1947” Kumus kuni 11. I 2009.
Seda artiklit ajendas mind kirjutama tänaval nähtud parfüümireklaam. Suuremõõtmelisel plakatil suletud silmade ja avatud huultega kujutatud naine ei ole midagi muud kui järjekordne Salvador Dalí fotokollaaži „Ekstaasi fenomen” (mis omakorda on kunstiajaloo ikooniliste ekstaasimotiivide kompilatsioon) versioon. See näide on üks paljudest. Kõrgmoe reklaamide…
7 minutit
Sürrealism ja terrorism
Peter Sloterdijk on oma „Sfääride” triloogia kolmandas osas uurinud üht episoodi rahvusvahelisel sürrealismi näitusel Londonis 1936. aastal. Salvador Dalí, kes „esines oma karjääri algul ülereaalsuse-riigi isehakanud suursaadikuna” (1), tahtis seal pidada kõne oma paranoilis-kriitilise meetodi põhimõtetest. Muidugi pidi publik algusest peale mõistma, et Dalí „kõneleb neile Teise nimel, radikaalse muuilma esindajana”, seepärast otsustas ta esineda tuukriülikonnas,…
3 minutit
Akadeemiline südamehääl
Kontserdisarjas „Akadeemiline kammermuusika” LEENA LAAS (viiul) ja NATA -LY SAKKOS (klaver) Kadrioru lossis 6. XII .
Viiulit ei ole võimalik südametult mängida, seepärast on viiulikunstnik Leena Laas pealkirjastanud oma kontserdikava koos pianist Nata-Ly Sakkosega Kadriorus „Akadeemilise kammermuusika” sarjas sümpaatselt – „Südamehääl”. Tänavune kontserdisügis on rikas viiulikunstnikest ja -sündmustest. Kui meenutada ja ritta seada, saab pilt päris…
Viiulit ei ole võimalik südametult mängida, seepärast on viiulikunstnik Leena Laas pealkirjastanud oma kontserdikava koos pianist Nata-Ly Sakkosega Kadriorus „Akadeemilise kammermuusika” sarjas sümpaatselt – „Südamehääl”. Tänavune kontserdisügis on rikas viiulikunstnikest ja -sündmustest. Kui meenutada ja ritta seada, saab pilt päris…
2 minutit
JUKEBOX / SEITSMEKÜMNENDAD / ELVIS PRESLEY
Kui räägime Elvisest 1970ndail, siis räägime ulmefilmist: kõigi jaoks tähendab see paksu, kuldlitrite ja kalliskividega kaetud kosmilistes hõlstides, suure soengu ja suurte päikseprillidega ufonauti, kes lendas 1977. aastal tagasi oma koduplaneedile, sest talle ei meeldinud punkarid. Ja tema ei meeldinud punkaritele ka. Või umbes nii.
4 minutit
Ohtralt suuremeelset sallivust teistsuguste suhtes
Hotellitäis näitlejaid-esitajaid, muusikuid, koomiksijoonistajaid, lektoreid, Prantsusmaal tuntud ökoaktiviste Korsikal. Festiventu / Festival du vent 29. X – 2. XI.
Igal aastal sügisesel koolivaheajal toimub Calvis, väikses linnakeses Korsika edelarannikul, Festiventu / Festival du vent (tõlkes Tuulefestival). Sedakorda siis viis päeva seitsmeteistkümnendat festivali, mis muuhulgas oli pühendatud inimõiguste deklaratsiooni 60. aastapäevale. Enamuse…
Igal aastal sügisesel koolivaheajal toimub Calvis, väikses linnakeses Korsika edelarannikul, Festiventu / Festival du vent (tõlkes Tuulefestival). Sedakorda siis viis päeva seitsmeteistkümnendat festivali, mis muuhulgas oli pühendatud inimõiguste deklaratsiooni 60. aastapäevale. Enamuse…
4 minutit
Variuse variatsioonid hääle müümise teemale
„Nüüd pead teadma kuhu ennast müüd.” (Jüri Üdi)
„His Master’s Voice”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu. Muusikajuht Hain Hõlpus. Kunstnik Killu Mägi. Osades Peeter
Kaljumäe, Priit Volmer, René Soom, Tiiu Laur, Raivo Mets, Indrek Sarapuu. Teater Variuse esietendus 27. XI rahvusraamatukogu
teatrisaalis.
Variuse uusim lavastus „His Master’s Voice” kujuneb sujuvaks järjeks triloogiale, mille eelmised osad…
„His Master’s Voice”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu. Muusikajuht Hain Hõlpus. Kunstnik Killu Mägi. Osades Peeter
Kaljumäe, Priit Volmer, René Soom, Tiiu Laur, Raivo Mets, Indrek Sarapuu. Teater Variuse esietendus 27. XI rahvusraamatukogu
teatrisaalis.
Variuse uusim lavastus „His Master’s Voice” kujuneb sujuvaks järjeks triloogiale, mille eelmised osad…
3 minutit
Ei soola, ei veritsevaid haavu!
Vene Draamateater lahkab pronksiööd arglikult ja serveerib kulunud käibetõdesid.
„SOOL. Uusima aja Eesti 12 laulus”. Stsenaariumi autor ja lavastaja Boriss Pavlovitš, kunstnik Aleksandr Mohhov, osades Ljubov Agapova ja Tatjana Manevskaja. Esietendus Vene Draamateatri väikeses saalis 4. XII .
Ei saa salata, pronksiööde mäsu käsitlevat lavastust „Sool. Uusima aja Eesti 12 laulus” Vene Draamateatrisse vaatama minnes…
„SOOL. Uusima aja Eesti 12 laulus”. Stsenaariumi autor ja lavastaja Boriss Pavlovitš, kunstnik Aleksandr Mohhov, osades Ljubov Agapova ja Tatjana Manevskaja. Esietendus Vene Draamateatri väikeses saalis 4. XII .
Ei saa salata, pronksiööde mäsu käsitlevat lavastust „Sool. Uusima aja Eesti 12 laulus” Vene Draamateatrisse vaatama minnes…
3 minutit
Purpurmust org
KULTUURNARTSISS
olen inimajude piraat, ummistan soolestikke
kultuuritan mööda suvetuuri raame huumjaid juure
mul on volitatud kultuuraju DE JURE
olen intellektuaalne saast, mahitan kääritusi
mul on must ja karvane kass-rusikas
mis ründab nagu nugis teatreid
olen inimajude piraat, DU RIE CHTSO SPIEL
M unt ongi Unt, akropol on ulatuses
olen relvastatud ja kardetav
püksivärvli vahel kannan post-teatri lavalaudu
tean kus suunas…
olen inimajude piraat, ummistan soolestikke
kultuuritan mööda suvetuuri raame huumjaid juure
mul on volitatud kultuuraju DE JURE
olen intellektuaalne saast, mahitan kääritusi
mul on must ja karvane kass-rusikas
mis ründab nagu nugis teatreid
olen inimajude piraat, DU RIE CHTSO SPIEL
M unt ongi Unt, akropol on ulatuses
olen relvastatud ja kardetav
püksivärvli vahel kannan post-teatri lavalaudu
tean kus suunas…
2 minutit
Proovida ju võib
Igor Kotjuh, Popõtka partnjorstva. Kite, 2008. 92 lk.
Kultuuriline innovatsioon sünnib tavaliselt kultuuri äärealal. Teineteisega põkkudes ja põrkudes tsivilisatsioonid reageerivad üksteisega, tolle ärritava kultuurilise materjaliga. Noist heterogeenseist aineist sünnib uusi kultuurilisi kooslusi.
Hea kaasaegse vene luule näide on Fergana koolkond, mille tuntumad esindajad on Šamšad Adullajev ja Hamdam Zarikov. Geograafiliselt kõige idapoolsemana on see samas kõige läänelikum vene nüüdisluule…
Kultuuriline innovatsioon sünnib tavaliselt kultuuri äärealal. Teineteisega põkkudes ja põrkudes tsivilisatsioonid reageerivad üksteisega, tolle ärritava kultuurilise materjaliga. Noist heterogeenseist aineist sünnib uusi kultuurilisi kooslusi.
Hea kaasaegse vene luule näide on Fergana koolkond, mille tuntumad esindajad on Šamšad Adullajev ja Hamdam Zarikov. Geograafiliselt kõige idapoolsemana on see samas kõige läänelikum vene nüüdisluule…
2 minutit
Tõlkijana sõnakunsti aias
Kirjanduse keelt hoidev ja piire ületav mõte ning positsioon meie kaasaja ühiskonnas on teema, mis läbib mitmel moel Anu Saluääre artikleid.
Alles see oli, kui 2007. aastal ilmutas tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär Loomingu Raamatukogus esimese „päris oma” raamatu „Rändamisest ja väljarändamisest”, kirjandusliku reisikirja Põhja-Ameerikas rootsi kirjaniku Vilhelm Mobergi ja tema romaanitegelaste jälgedes käimisest. Nüüdne on…
Alles see oli, kui 2007. aastal ilmutas tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär Loomingu Raamatukogus esimese „päris oma” raamatu „Rändamisest ja väljarändamisest”, kirjandusliku reisikirja Põhja-Ameerikas rootsi kirjaniku Vilhelm Mobergi ja tema romaanitegelaste jälgedes käimisest. Nüüdne on…
4 minutit
Räägime ikka tõlkest
On väga loomulik autorite tsiteerimine nende tõlgete toel: „Borges on öelnud, et. . . .”, kuigi nii on ju öelnud tõlkija.
Märt Väljataga artikli „Tõlkimise teooriast ja praktikast” (Sirp 28. X) alapealkirjaks on valitud väide, mis annab üsna selge ettekujutuse autori suhtumisest tõlkekriitikasse: „Tõhusaim tõlkekriitika oleks teha lihtsalt uus ja parem tõlge”. Uhkemat asja kui ühe ja sama algteose mitu…
Märt Väljataga artikli „Tõlkimise teooriast ja praktikast” (Sirp 28. X) alapealkirjaks on valitud väide, mis annab üsna selge ettekujutuse autori suhtumisest tõlkekriitikasse: „Tõhusaim tõlkekriitika oleks teha lihtsalt uus ja parem tõlge”. Uhkemat asja kui ühe ja sama algteose mitu…
5 minutit
Populistid, kelmid või kangelased – paranoia või müstifikatsioon?
Lääne keskustes tehtud uuringutes suhtutakse perifeersete maade poliitilisse kultuuri eelarvamuslikult ja halvustavalt.
Alternatiivse kriitilise analüüsi tegemiseks on aina olulisem liita mittehegemoonsetes regioonides tehtud vaatlused ja luua ühine teadusuuringute programm. Üks samm selles suunas sai tehtud Tallinnas 9. ja 10. oktoobril konverentsil „Lõuna-Ameerika ja Ida-Euroopa arengutrajektoorid võrdlevas perspektiivis…
Alternatiivse kriitilise analüüsi tegemiseks on aina olulisem liita mittehegemoonsetes regioonides tehtud vaatlused ja luua ühine teadusuuringute programm. Üks samm selles suunas sai tehtud Tallinnas 9. ja 10. oktoobril konverentsil „Lõuna-Ameerika ja Ida-Euroopa arengutrajektoorid võrdlevas perspektiivis…
7 minutit
Vabadus kui rist
Olgu selle Halliste kiriku kärmesti broneeritud jõulujumalteenistusega kuidas on – et nii Eesti riigi kui ka kohalike keskuste paremad inimesed koos jumalakartlikult kübardatud prouadega just kaamerasilma all armusõnumist osa saada ihkavad, on tuttav asi. Tundub, et paljude inimeste peas pesitseb (müüditeadvuse sügavikust pärit?) vaistlik äratundmine, et just „pühade” kuueserva mõtteline puudutamine ehk peapiiskopi ja presidendi kohalolek toob…
2 minutit
Tuna esimene kümnend
Kui praegu tagasi mõelda, siis tuleb möönda, et kümne aasta eest valitses Eesti ajalooainelises kirjasõnas tõeline mõõn. Ajalooraamatute tõlkeid ilmus vähe, algupäraseid uurimusi pea üldse mitte. Kultuuriajakirjandus, kus veel mõned aastad varem pühenduti innuga „ajaloo valgete laikute” täitmisele, oli tagasi tõmbunud oma esialgse kutsumuse juurde. Tartus ilmus küll edasi 1988. aastal käivitatud ajalooajakiri Kleio, ent selle…
2 minutit
Naabruspoliitika pärast Gruusia sõda
Augustikuine sõda Gruusias tõstis päevakorda Euroopa Liidu naabruspoliitika (European neighbourhood Policy – ENP) tuleviku. Gruusia teemadel erakorralisena kogunenud Euroopa Ülemkogu (EL liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumine) andis oma 1. septembri otsuses muu hulgas teada, et suhtlemine liidu idapoolsete naabritega on „muutunud olulisemaks kui ei kunagi varem”. 20. novembril arutati neil teemadel ka Tallinnas…
3 minutit
Kui Euroopa Liit kuulaks kodanikke
Vaja on Euroopa demokraatia akti
Nädalavahetusel kohtuvad Euroopa Liidu riigipead ja arutavad juba teab mitmendat korda, kuidas minna edasi Iiri referendumil maha hääletatud Lissaboni leppega. Soovitan: alustada tuleks mitte eliidi ja institutsioonide, vaid Euroopa Liidu kodanike jaoks olulistest teemadest.
Euroopa Liit on eksisteerinud juba 50 aastat ja teravates debattides selle aluslepingute ümber pole midagi uut. Samas…
Nädalavahetusel kohtuvad Euroopa Liidu riigipead ja arutavad juba teab mitmendat korda, kuidas minna edasi Iiri referendumil maha hääletatud Lissaboni leppega. Soovitan: alustada tuleks mitte eliidi ja institutsioonide, vaid Euroopa Liidu kodanike jaoks olulistest teemadest.
Euroopa Liit on eksisteerinud juba 50 aastat ja teravates debattides selle aluslepingute ümber pole midagi uut. Samas…
3 minutit
Doris Kareva tuuril
Doris Karevat, kellel ilmus just esinduslik koondkogu „Deka”, saab näha ja kuulata sündmusel „Ilu pärast – luuleõhtu läbi muusika”. Tegemist on heategevusliku kontserdisarjaga, kus lisaks Doris Karevale esitavad oma loomingut Maria Lee ja luuletaja Jürgen Rooste. Muusikalist poolt kujundavad Allan Vainola koos ansambliga Unenäopüüdjad ja ansambel Hea Elu eesotsas Jürgen Roostega.
1 minut
Osutub kaalumisel kergeks
Teisipäeval Moskvas maetud Vene õigeusu kiriku patriarh Aleksius II tõi meelde õige mitu mälupilti. Pole minu asi hinnata, kui paha metropoliit Kirillil tegelikult matusetalituse käigus hakkas, kuid paralleeli Moskvas 1980ndatel toimunud matustega tõmbas see lugu pähe küll. Toona, kui N Liit kommunistide poliitbüroo mehi järjest matma pidi, oli iga matuse põhiküsimus, kes läheb järgmisena. Õigeusutaatidele,…
3 minutit
Eesti Humanitaarinstituut 20
Rein Raud rebaste ristimisel 1990. aastate keskel.
1988. aastal sündis Eestis palju asju. Kõike enam ei mäletagi. Sel aastal sündis ka taotlus pakkuda riiklikust süsteemist sõltumatut kõrgharidust: detsembris registreeriti Rein Raua…
1 minut
