19. II 1920 – 27. XII 2007
vallo kruuser / eesti ekspress
Kas lask oli täpne ja poolitas õuna või kaldus nool põõsasse ning potsatas kogemata kallisse kodujänesesse?
„Lärmab ja veiderdab”: Osvald – Raivo Adlas, Alma – Herta Elviste.
Eestlaste lood ei ole ökonoomsed, need on kapriissed nagu mööduvad pilved, mis kastavad su möödaminnes märjaks.
Alvis Hermanise „Jää”: laval olid tuli, vesi, jää ja inimesed „tänavalt”.
Omadramaturgiat napib, kuid ilma teevad efektiivsed ja efektsed näitlejad.
Suur rahvusvaheline edu saadab läti tipplavastaja Alvis Hermanise lavastusi Riia Uues Teatris: kõige kuumem „toode” on hetkel „Vaikuse hääl”. PRESSIFOTO
Arne Maasik. Pusa. 2007.
Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Arne Maasiku fotode näitus. Justnimelt fotode, sest meie viimaste aegade väljapaistvaim arhitektuuri- ja looduse-, ning eelkõige tuttavate motiivide vahele jääva pildistaja ei ole pidanud vajalikuks oma senist suurimat isikunäitust suunava pealkirjaga avada. Lihtsalt fotod, ja kõik.
Nimeka kirjamehe lahkumine tuletas vaid meelde teada tõsiasja, et kirjandus oma arhailises, patriarhaalses tähenduses, kirjandus kui ühiskonna südametunnistus, vaimne tsenter ja moraliseeriv hääl, on avalikkuse keskmest vaikselt lahkunud juba tükk aega tagasi. Ammu on hääbunud selle kunagine ühendav ja maagiline funktsioon. Täna on avalikkuse keskmes makstud reklaamiklipp, mille vormiks bioloogilistele…
Sotsioloogiaprofessor Helmut Willke Nõukogude Liidu lagunemisest, ebavõrdsusest uues „kohatus” ühiskonnas ning teadmiste ja teadmatuse paradoksaalsest seosest.
Urmas Pappel
Viimastel aastatel on ühiskonnateadustes üha mõjukamaks osutunud Niklas Luhmanni süsteemiteooria-versioon. Ka Jürgen Habermas möönis 1980ndate keskel ilmunud „Modernsuse filosoofilises diskursuses”, et pärast manifestilaadse raamatu „Sotsiaalsed süsteemid” avaldamist 1984. aastal polnud Luhmanni mõistestikule ühiskonnateooriate seas enam üldistusjõu osas võrdset. Helmut Willke oli Luhmanni kolleeg Bielefeldi ülikoolis just ajal, mil viimane kirjutas…
Eesti toodab rohkem pagulasi, kui ise vastu võtab.
Valgenahalise norralasena on mul vaid piiratud kogemusi selles osas, et keegi jõllitab mind minu nahavärvi tõttu. Mõni aeg enne jõule tuli minu Brasiiliast pärit kihlatu mulle paariks kuuks külla ning see külaskäik aitas mul mõista, milline tunne on olla teistsuguse välimusega inimene Eestis.…
Eestis valitseb turumajandus, öeldakse. Valitseda saab, kui leidub valitsetavaid, alamaid. Valitseb turumajandus, valitsevad turureeglid. Need on objektiivsed. Need olevat universaalsed. Turul on hinnad alati õiged, sest need kujunevad nõudluse ja pakkumise tasakaalupunktis. Vaba turg, öeldakse, rahuldab alati kõigi vajadused. Sellesama õige hinnaga.
Aga kes oleme meie seal turul? Kui meie vajadused…
Raivo Kuuse esseekogu oponeerib Eestis pikka aega laiutanud luule positivistlikule tõlgendusviisile –nhoiak, millele kirjutan kahe käega alla.
Võimalik, et hakkan dementseks jääma, aga ma ei saa kuidagiviisi aru sellest, miks pole Eesti riigitelevisioonis, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri hoidmise eest, suudetud mitme aasta jooksul kirjandussaadet teha.
Plank Brüsselis 2006. aasta sügisel. Piret Viires
Pole mõtet pidada suuri terve aasta kestvaid Eesti Vabariigi juubelipidustusi, kui eesti keele ja kirjanduse õpetamine, mis on selle riigi üks alustalasid, on sellele riigile sügavalt ükskõik.
kerti tergem
Intervjuu näituse kuraatori Adam Organistyga.
Włodzimierz Tetmajer. Kihlus. 1895. Õli, lõuend. Szczecini rahvusmuuseum.
Leonhard Lapin 1984. aastal Valgevene lasteaia amfiteatris. peeter kraas
Ja ongi vana sõbra elurattale 60 tiiru peale tehtud nagu niuhti – no mis sa kostad! Eluratas on aga Leonhard Lapinil olnud täis pulbitsevat elu ning loomingut: arhitektuuri ja kujutavat kunsti, poeesiat ja publitsistikat, näituse- ja kirjastustegevust, professoriametit Tallinna, Tartu ja Helsingi…
Tänavuse Roman Tavasti nimelise stipendiumi pälvis Eesti kunstiakadeemia ehtekunsti eriala üliõpilane Linda al-Assi. Alžeerias sündinud, Pärnus kasvanud ja praegu ehtekunsti eriala bakalaureuseõppe lõpukursusel õppiv al-Assi mõjuvaim töö on ehteseeria teemal „Andestus”, mis valminud lumivalgest luuportselanist, valgest ja kollasest kullast. Õrnad läbikumavad portselansiilud mõjuvad kullast raamis ebamaiste inglitiibadena. Varasema arabeskse kujundikeele…
Alles tänavu suve lõpul avatud Athena kultuurikeskuses on väljas eesti noore kunsti ühe tuntuma esindaja Eda Lõhmuse juba viieteistkümnes isikunäitus. Mõneti juhuse tahtel sattus Lõhmus osalema oma alma mater’i õppejõudude loomingut tutvustavate näituste sarjas, mille raames on esinenud juba Rauno Thomas Moss ja Jüri Kask, tulemas on Jaan Punga, Jaan…
Nagu tuletavad end kauplusesse kaasa võetud ostunimekirjas meelde leib ja kohv, nii ei lasknud unustada New Yorgi sõjajärgse välisesinduse „Jaaksoni passid” neid kontrollivatel ametnikel ega teistel lehitsejatel Eesti Vabariiki. Pagulaseestlastel ei olnud riiki, nad mäletasid seda. Mis siis imestada, et üks maailma juhtivaid mälu-uurijaid, Petseris sündinud Endel Tulving pärines tollest…
netifoto
Teistkordselt kõlas eesti muusika Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) traditsioonilistel maailma muusikapäevadel (World New Music Days). ISCM ise sündis pärast Viini noorte heliloojate festivali 1922. aastal Salzburgis, korraldades 1923. aastast maailma muusikapäevi muutuva asukohaga kohaliku rahvusliku sektsiooni eestvõttel.
Muusikasõpradele on jõuluaeg eriliselt kingirohke. Väga sügavaid hingekeeli puudutavaid elamusi on võimalik olnud kogeda meie kontserdipaikades ja spirituaalsusest kantud eriline atmosfäär, mida inimene tajub kirikus, lisab kõigele toimuvale omapoolse varjundi.
Kindlasti jäävad kuulajaile pikaks ajaks meelde kaks kontserti Tallinna Jaani kirikus. Üks neist 21. XII „Mu süda, ärka üles”: RAM ja Siiri…
Kontserdisari „Dirigentide paraad” on EFK ette sel hooajal toonud hästi eripalgelisi dirigente.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor peab sel hooajal dirigentide paraadi. Algselt tundus küll ehk veidi ärevaks tegev mõte, et meil nagu ei olegi terve hooaja vältel peadirigenti ja eelkõige kunstilist suunajat. Aga kõik on endalegi üllatavalt väga hästi välja kukkunud. Ilmselt…
netifoto
Ohverdada tuleb palju, ka oma isiksus. Kõik sõltub sellest, kui sügavale tahad minna. Pole oluline, et sind hulluks peetakse, tuleb jätkata ja ollagi hull.
Tselluloidikihtide väljakaevamised ja mahamatmised
Minevikuga arveid klaariv režissöör Kitano Takeshi istub oma „Elagu filmitegijas”.
„Arktika lugu” pole suunatud loodusteadlikkuse arendamisele, vaid pigem illusoorsete emotsioonide esilekutsumisele.
kaader filmist