2008-29 (3214)
Palmaru kultuuriministriks!
piia ruber / sirbi arhiiv
Pean tunnistama, et kui Raivo Palmaru oli kultuuriminister, olid mul tema suhtes omad kahtlused: parteietturina olid ta käed üsna seotud, eks ta oli mõnes mõttes oma erakonnaski peksupoiss; ta kippus olema liiga ärev, ehk ebaministrilikult emotsionaalne. Kõige selle juures olid tal omad voorused. Kuigi kultuur kaotas…
Pean tunnistama, et kui Raivo Palmaru oli kultuuriminister, olid mul tema suhtes omad kahtlused: parteietturina olid ta käed üsna seotud, eks ta oli mõnes mõttes oma erakonnaski peksupoiss; ta kippus olema liiga ärev, ehk ebaministrilikult emotsionaalne. Kõige selle juures olid tal omad voorused. Kuigi kultuur kaotas…
4 minutit
Võtikvere raamatuküla kutsub lapsi ja täiskasvanuid
9. augustil algusega kell 12 on jälle kõik oodatud Jõgevamaale Torma valda Võtikvere raamatuküla päevale, mida peetakse juba üheksandat aastat järjest. Seekordne raamatupidu on pühendatud laste- ja noortekirjandusele ning Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Külla tulevad lastekirjanik Leelo Tungal ja luuletaja Maarja Kangro, lastekirjanik Tiia Toomet ja luuletaja Jaan Kaplinski ning…
1 minut
HEINO KULVERE
Suvel lahkus meie hulgast lavastaja, näitleja ja pedagoog Heino Kulvere, kes on raadiokuulajail meeles eelkõige rohkem kui sajakonna kuuldemängu režissöörina. Heino Kulvere sündis Käru külas Salla vallas talupidajate peres, õppis 1939. – 41. aastani Jäneda põllutöökoolis, lõpetas 1942. aastal Saksamaal Hannoveri täienduskooli ning 1949. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi näitleja erialal.…
1 minut
Tünnitäis leiget vett kustutab Vihurimäe kiretõrviku
Roman Baskini lavastajakäekirjas võimutseb pigem hüperkaine loogika.
„Vihurimäe”: Heatcliff – Marko Matvere, Catherine – Helena Merzin. ALAN PROOSA
„Vihurimäe”: Heatcliff – Marko Matvere, Catherine – Helena Merzin. ALAN PROOSA
3 minutit
Vargamäe revolutsiooni meelevallas
Üle pika aja on Elmo Nüganen saanud oma valdusesse jälle suure lava. Kuigi, ühena tänasele suveteatrile alusepanijatest („Kolm musketäri”,1995) on Nüganen saanud vabaõhulava mänguvõimalusi Linnateatri lavaaugus kasutada küll ja veel. Vargamäe Väljamäele lavastatud „Wargamäe Wabariik” tõestas, et Nüganen valdab suurepäraselt suurte mastaapide vallutamist teatris: lavaks seekord silmapiiri taha kaduv metsaserv…
2 minutit
Tartu toomkiriku varemetes tuiskab liiva ja luulet
Mis veel võiks sobida suvega paremini kui noor armastus?
„Romeo ja Julia”: Romeo – Rasmus Kaljujärv, Julia – Ursula Ratasepp. PEETER PAASMÄE
„Romeo ja Julia”: Romeo – Rasmus Kaljujärv, Julia – Ursula Ratasepp. PEETER PAASMÄE
6 minutit
Tagasihoidlik ja tõhus Eesti Nokia
Juba teist nädalat täidab ajalehtede veerge kultuurkapitali temaatika. Võhiklikult alustet väitlemise käigus on kirja pandud ja ära trükitud ka vägagi asjalikke sõnavõtte inimestelt, kes teemaga tegelikult kursis. Kui esmalt tabas ilmselt kõiki kultuurkapitaliga ühel või teisel moel vähegi kokku puutunud inimesi põhjendet solvumus põhjendamatu laimu üle, siis tänaseks on igal…
2 minutit
Nad tegid seda jälle
Midagi pole parata. Kuigi korrast, mil viimati põhjalikumalt meie ajakirjandust pidin hurjutama, pole möödas veel poolt aastatki, tuleb see must töö taas ette võtta. Sest nad tegid seda jälle! Seekord hakkasid nad täiesti põhjendamatult riigi emapuud, rahvuskultuuri saagima. Võrdsustasin toona („Riigikukutajad”, 22. II) ajalehe juhtkirja suvalise lugejakirjaga, „mis on ju…
4 minutit
Kas vastuvoolu edasi?
Isegi kui Putnam osutub oma massiivse statistika taha peitunud salamoralistiks, on tema raamat siiski kõigile ühiskonnahuvilistele kohustuslik lugemisvara.
Robert Putnam, Üksi keeglisaalis: Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd. Hermes, 2008. 524 lk.
Robert Putnam, Üksi keeglisaalis: Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd. Hermes, 2008. 524 lk.
5 minutit
Mütoloogiad ja tüpoloogiad
Eneseabiõpikutes ja teraapiates tehakse inimesele enamasti selgeks, et tähtis pole, kuidas asjad on, vaid see, kuidas nendest mõeldakse. Selles peitub elutark fatalism, teadmine, et inimene elab loodusseaduste ja sotsiaalse ettemääratuse haardes. Mõtlemine on oluline. Aga seegi käib suures osas ettemääratud radu. Nagu teada, esindavad inimmõtte arengu staadiume kaks üsna vastandlikku…
2 minutit
Teooriakääridega elu proosat ning poeesiat varjava kardina kallal
Milan Kundera romaanikunsti esseeülikool
Milan Kundera, Eesriie. Tõlkinud Martin Kala. Tänapäev, 2008. 158 lk.
Milan Kundera, Eesriie. Tõlkinud Martin Kala. Tänapäev, 2008. 158 lk.
6 minutit
Nüansimeele kriis: Ülo Mattheuse juhtum
1992. aasta 6. märtsi Sirbis avaldas Ülo Mattheus artikli, kus võttis jutuks Jaan Kaplinski luule. Kurtes ühe luuletuse segase sisu ja vastuolulise struktuuri üle, otsis kriitik oma tõlgendusele tuge Kaplinski ühiskondlik-poliitilistest seisukohtadest. Alles nüüd, olles paljastanud luuletaja moraalsed libastumised, ränga ülekohtu Eesti rahva ees, paistis talle, et on luuletuse ära…
1 minut
Kellele on kasulikud religioossed eksiarvamused?
Religioon teeb grupist väljaheitmise lihtsamaks, muutes muidusööjate ligipääsu ühishüvedele võimatuks või väga kalliks.
Eesti on tõenäoliselt maailma kõige vähem religioosne riik, kus Eurobaromeetri andmeil alla 20% inimestest usub Jumalat ja Vikipeedia järgi on meist 71% ateistid. On kardetud, et vähene religioossus tekitab Eestis probleeme, sealhulgas võõrandumine ja üksindus, suur kuritegevus ja…
Eesti on tõenäoliselt maailma kõige vähem religioosne riik, kus Eurobaromeetri andmeil alla 20% inimestest usub Jumalat ja Vikipeedia järgi on meist 71% ateistid. On kardetud, et vähene religioossus tekitab Eestis probleeme, sealhulgas võõrandumine ja üksindus, suur kuritegevus ja…
7 minutit
Väljavõtteid spordi seletavast sõnaraamatust
Olümpia täidab taas ekraane. Või risustab, kuidas kellelegi, kõik ju ei hooli spordist. Ega peagi hoolima, kõik ei käi ju ka teatris. Leidub selliseid fundamentaliste. Ometi arvaks, et nii ühed kui teised teevad sekka salapattu, see tähendab, et teinekord siiski hoolitakse ja käiakse. Mispuhul oleks hea, kui midagigi aru saadaks.…
3 minutit
Näitleja on ajastu lühikroonika
Katkend näitleja Ants Eskola mälestusteraamatust lugemiseks reisihimulisele teatrirahvale ja nende vastalistele.
Sõjaeelses Eestis võisid meie lavastajad ja näitlejad kultuurkapitali stipendiumi toel end maailmas rännates harida mitte nädalakese, vaid kuni kaks kuud. Teiste hulgas ka Ants Eskola (fotol Philippe’i rollis Estonias 1940. aastal lavastatud A. Birabeau’ näidendis „Pesa”). TMMi arhiiv
Sõjaeelses Eestis võisid meie lavastajad ja näitlejad kultuurkapitali stipendiumi toel end maailmas rännates harida mitte nädalakese, vaid kuni kaks kuud. Teiste hulgas ka Ants Eskola (fotol Philippe’i rollis Estonias 1940. aastal lavastatud A. Birabeau’ näidendis „Pesa”). TMMi arhiiv
6 minutit
Sukeldumist võimaldav maailmakirjandus
Ilmselgelt ei ole Teet Kallas tahtnud oma 1972. aastal ilmunud esikromaanis „Heliseb-kõliseb…” jääda pelga lihtsuse ja kuiva tõepärasuse rüppe ning raputab lugejat pärast esialgset naturalistlikku märja suveõhtupooliku kirjeldust päris korralikult.
Teet Kallas, Heliseb-kõliseb… Pegasus, 2008. 522 lk.
Teet Kallas, Heliseb-kõliseb… Pegasus, 2008. 522 lk.
6 minutit
Eesti kirjanduse imet otsimas
Mall Jõgi on asjalik ja tolerantne, pöörates võrdväärselt tähelepanu nii kodu- kui ulgueesti kirjandusele ja tõendades mõlema vaatlemisel pädevate liistude olemasolu.
Mall Jõgi, Ajaloo ja argipäeva ees. Artikleid ja mälestusi. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 328 lk.
Mall Jõgi, Ajaloo ja argipäeva ees. Artikleid ja mälestusi. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 328 lk.
5 minutit
Kunstisuvi 2008, teine osa
Ki wa elav skulptuur „Body without Paradox” („Paradoksita keha”, Haapsalu kultuurikatapult). Kristin Pedak
Eesti Panga galeriis algas suvi Sirje Runge väljapanekuga: seinal oli vanu ja unustatud pilte. On need võtmeks kunstniku tulevase loomingu mõistmiseks? Ehk pole Sirje Runge õrnad valgusmaalid mitte meelerahu heiastused, vaid tiigrikasukate ja pommiplahvatuste linnasõjahelk tänavaseintel? Uutest töödest…
Eesti Panga galeriis algas suvi Sirje Runge väljapanekuga: seinal oli vanu ja unustatud pilte. On need võtmeks kunstniku tulevase loomingu mõistmiseks? Ehk pole Sirje Runge õrnad valgusmaalid mitte meelerahu heiastused, vaid tiigrikasukate ja pommiplahvatuste linnasõjahelk tänavaseintel? Uutest töödest…
5 minutit
Vene ja prantsuse kunsti imetlemisest Londonis
Näituse tõmbenumbriks kujunes Matisse’i „Tants” (1910).
Pole kahtlust, et varakevadine näitus „Venemaalt pärit prantsuse ja vene šedöövrid” kuningliku kunstiakadeemia saalides jääb üheks aasta suursündmuseks Londonis. Väljakutsuvuse poolest ei suutnud seda ületada samas üles riputatud ja augustikuu teisel poolel lõppev kuningliku kunstiakadeemia suvenäitus, kus selle saali uksel, mille kuraator on Tracey…
Pole kahtlust, et varakevadine näitus „Venemaalt pärit prantsuse ja vene šedöövrid” kuningliku kunstiakadeemia saalides jääb üheks aasta suursündmuseks Londonis. Väljakutsuvuse poolest ei suutnud seda ületada samas üles riputatud ja augustikuu teisel poolel lõppev kuningliku kunstiakadeemia suvenäitus, kus selle saali uksel, mille kuraator on Tracey…
4 minutit
Valgus pimeduse taga
Eesti sotsrealismi näitus kõnetab Soomes laia publikut.
Roman Treuman ja Viktor Karrus. Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks. 1951. Õli, lõuend. EKM
Roman Treuman ja Viktor Karrus. Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks. 1951. Õli, lõuend. EKM
3 minutit
Mõtleme endistviisi spirituaalselt
Pompidou keskuses kirjutatakse uut kunstiajalugu
Edvard Munch. Friedrich Nietzsche. 1906. Pastell, tempera, paber. Munchi muuseum Oslos. 2x Pressifoto
Edvard Munch. Friedrich Nietzsche. 1906. Pastell, tempera, paber. Munchi muuseum Oslos. 2x Pressifoto
5 minutit
Beethoveniaana akadeemiliselt Kadriorus
harri rospu
Annan üheksateist vihjet, et lugeja võiks arvata, kellest on jutt. Ta on õppinud ja ennast täiendanud järgmiste spetsialistide juhendamisel: Merike Torn-Bürger, dotsent Toivo Nahkur, professor Peep Lassmann, professor Matti Raekallio, professor Liisa Pohjola, professor Kalle Randalu, professor Veera Gornostajeva, Sergei Glavatskihh, Maksim Filippov, Darja Petrova, professor Viktor Meržanov ja…
Annan üheksateist vihjet, et lugeja võiks arvata, kellest on jutt. Ta on õppinud ja ennast täiendanud järgmiste spetsialistide juhendamisel: Merike Torn-Bürger, dotsent Toivo Nahkur, professor Peep Lassmann, professor Matti Raekallio, professor Liisa Pohjola, professor Kalle Randalu, professor Veera Gornostajeva, Sergei Glavatskihh, Maksim Filippov, Darja Petrova, professor Viktor Meržanov ja…
3 minutit
KÕLAKODA – helid, mida pole olemas
Inimene, vähemasti lääne inimene, tahab alatasa luua midagi uut. Vanast pole kunagi küllalt. Kui lähete poodi, siis otsite sealt alateadlikult ikka ka miskit uut ja huvitavat. Kas või silmale vaadata. Kui aga lähete kontserdile, siis soovite kuulda peale ammu kuuldud muusika – olgu või uues interpretatsioonis – ikka ja jälle…
4 minutit
Ooperipäevad Saaremaal (II)
Gershwini „Porgy ja Bessi” suhtes olid ootused suured, kuid lavastus ise jäi stiilsetele lauljatele vaatamata fantaasiavaeseks.
„Porgy ja Bessi” esietenduse lavapilt aastast 1935, New York.
„Porgy ja Bessi” esietenduse lavapilt aastast 1935, New York.
7 minutit
Glenn Gould – lugu ekstsentrilisest geeniusest
kaader filmist
Kanada pianist Glenn Gould (1932–1982) oli meie lähimineviku üks ekstsentrilisemaid interpreete: debüteerinud 1946. aastal 14aastase imelapsena Toronto Sümfooniaorkestriga, lõpetas ta oma kuulsuse tipul aastal 1962 äkitselt tegevuse kontsertpianistina ning keskendus vaid stuudiotööle. Hüpohondriliste kalduvustega eraklik veidrik, kes ka kõige palavama ilmaga kandis salli ja kindaid. Kompromissitu kunstnik, kes võis…
Kanada pianist Glenn Gould (1932–1982) oli meie lähimineviku üks ekstsentrilisemaid interpreete: debüteerinud 1946. aastal 14aastase imelapsena Toronto Sümfooniaorkestriga, lõpetas ta oma kuulsuse tipul aastal 1962 äkitselt tegevuse kontsertpianistina ning keskendus vaid stuudiotööle. Hüpohondriliste kalduvustega eraklik veidrik, kes ka kõige palavama ilmaga kandis salli ja kindaid. Kompromissitu kunstnik, kes võis…
4 minutit
Kel mõistust pole, ärgu (laulma) hakaku!
„Kel mõistust pole, ärgu laulma hakaku” – nii on ennast väljendanud tänavune Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat, metsosopran Teele Jõks, kes koos professor Marje Lohuaruga (klaver) andis oma sooloõhtu Kadrioru lossisaalis „Akadeemilise kammermuusika” sarjas eelmise nädala laupäeval. Sellele teesile lisaksin veel mitmekülgse hariduse – nii üldise kui muusikalise koolituse.
Teele Jõks on…
Teele Jõks on…
2 minutit
Tumm tünnis ehk Kirjastaja helistas Kruusemendile
Keegi vist ei mäleta enam kõiki, kes on märkinud, et kultuur, see on mälu. Äsja siitpoolt lahkunud Aleksandr Solženitsõn olevat öelnud: „Kes vana asja mäletab, sel silm peast välja, aga kes ei mäleta, sel kaks”.
Mitmel korral olen ehmatades mõelnud, et Eesti filmitegijad ei ole kirjutanud mälestusi. Tänini on minu teada…
Mitmel korral olen ehmatades mõelnud, et Eesti filmitegijad ei ole kirjutanud mälestusi. Tänini on minu teada…
3 minutit
Tartu kolmanda armastusfilmide festivali „tARTuFF” keskmes on religioon
Segastel ja keerulistel aegadel peaks eelkõige loov anne olema see meedium, mis annab uue mõtte meie materiaalsele heaolule.
Austria legendaarse režissööri Ulrich Seidli pikas dokumentaalfilmis „Head uudised” jälgitakse immigrante, kes töötavad Viini bussipeatustes ja tänavanurkadel. KAADER FILMIST
Austria legendaarse režissööri Ulrich Seidli pikas dokumentaalfilmis „Head uudised” jälgitakse immigrante, kes töötavad Viini bussipeatustes ja tänavanurkadel. KAADER FILMIST
2 minutit
Odav vein teeb tugevaks
„Hancock” (USA 2008, 92 min), režissöör Peter Berg, stsenaristid Vincent Ngo ja Vince Gillian, operaator Tobias Schliesser. Osades Will Smith, Jason Bateman, Charlize Theron jt. Linastub Tallinna kobarkinos ja Narva kinos Forum Cinemas Astri.
Hancock on Los Angelese superkangelane, keda ei armasta keegi. Ta püüab pätte, paiskab ronge rööbastelt ja viskab…
Hancock on Los Angelese superkangelane, keda ei armasta keegi. Ta püüab pätte, paiskab ronge rööbastelt ja viskab…
2 minutit
Kus valgust, seal varju
Hoolimata „Pimeduse rüütli” suurest menust ja kassarekorditest on uus Batmani-film ka intellektuaalselt nauditav mõtisklus hea ja kurja üle.
End Batmaniks rüütanud tühja hingega elunautijast miljardär (Christopher Noland) seisab keset XXI sajandi gootikat. KAADER FILMIST
End Batmaniks rüütanud tühja hingega elunautijast miljardär (Christopher Noland) seisab keset XXI sajandi gootikat. KAADER FILMIST
5 minutit
