Vere poolest sakslane, südame poolest ungarlane
Pál Hunfalvy kohta Ungari revolutsiooni aastapäeva puhul
4 minutit
NO-teatri kevadbasaar
„Perikles” otsib sidet tänasega ja jutustab muinaslugu suurte kuningate uskumatute seikluste aegadest.
„Perikles”: Rüütlid – Sergo Vares, Rasmus Kaljujärv ja Tambet Tuisk, Perikles – Risto Kübar.
„Perikles”: Rüütlid – Sergo Vares, Rasmus Kaljujärv ja Tambet Tuisk, Perikles – Risto Kübar.
4 minutit
Teispool tõlgendamist: „tsuaFist”, „Faustist” ja nende sihitust seosest
Saša Pepeljajev on „tsuaFis” liiale minnes poolele teele pidama jäänud.
Pepeljajevi „tsuaF” esietendus novembris NO-teatris kõrgema lavakunstikooli 23. lennu üliõpilaste diplomilavastusena. INGA VARES
Pepeljajevi „tsuaF” esietendus novembris NO-teatris kõrgema lavakunstikooli 23. lennu üliõpilaste diplomilavastusena. INGA VARES
6 minutit
Sirp kaob
piia ruber
Oli ju lööv ja jõuline pealkiri! Mitte ainult ei kutsunud, lausa kiskus lugema uudist järjekordsest rahvuslikust katastroofist. Aga võta näpust, asi on hoopis proosalisem. Sirbi toimetus võttis hoopis kahe ajalehe tegemise vahelt vastavalt väljaandja otsusele asukohta muuta. Tänaseks, kui Sirp nr 12 jõuab lugejani, on toimetus oma üürikorterist Tallinnas Väike-Karja 12 juba koos kogu varaga lahkunud. Ja teeb…
Oli ju lööv ja jõuline pealkiri! Mitte ainult ei kutsunud, lausa kiskus lugema uudist järjekordsest rahvuslikust katastroofist. Aga võta näpust, asi on hoopis proosalisem. Sirbi toimetus võttis hoopis kahe ajalehe tegemise vahelt vastavalt väljaandja otsusele asukohta muuta. Tänaseks, kui Sirp nr 12 jõuab lugejani, on toimetus oma üürikorterist Tallinnas Väike-Karja 12 juba koos kogu varaga lahkunud. Ja teeb…
1 minut
Optimist ja pessimist inimarengu kallal
ÜRO mõõdab nobelist Amartya Seni ja tema kolleegide välja töötatud indeksi alusel inimarengut maailma riikides 1990. aastast saadik. Usaldusväärseid algandmeid Eesti kohta on kasutada umbes aastast 1995, mil Eesti suutis oma statistika suuremast osast nõukogude blufist puhastada. Nagu igaüks teab ja omal nahal tunneb, on elu Eestis sellest ajast (1994 oli majanduse seisukorra…
3 minutit
Enesekindluse tööstusharu
Vähe on seda, mis on veel ütlemata. Raskekahurvägi on juba rääkinud.
Kas midagi on võimalik TEHA, et Eesti ajakirjandus muutuks valgemaks, ausamaks ja tasakaalustatumaks? Jah, muidugi. Kas see puudutab ka kommentaare, iseäranis anonüümseid? Kindlasti. Aga eelkõige puudutab see toimetusi, pidevat ja heal tasemel toimetuskontrolli ja väljaannete selgepiirilisemat juhtimist kui praeguse „hea ajaleht teeb ennast ise”…
Kas midagi on võimalik TEHA, et Eesti ajakirjandus muutuks valgemaks, ausamaks ja tasakaalustatumaks? Jah, muidugi. Kas see puudutab ka kommentaare, iseäranis anonüümseid? Kindlasti. Aga eelkõige puudutab see toimetusi, pidevat ja heal tasemel toimetuskontrolli ja väljaannete selgepiirilisemat juhtimist kui praeguse „hea ajaleht teeb ennast ise”…
3 minutit
Sõnavabaduse võlu ja valu
See, millega me võrgukeskkonna puhul veel hästi leppida ei taha, pole mitte räigus vaid kontrollimatu ning suuresti karistamatu avalikkus.
8 minutit
Retoorikaõpik ühel veerul
Viimased nädalad on Eesti Vabariigis läinud võimsate allkirjakampaaniate tähe all. Samba poolt ja vastu. Parlamendi palgatõusumudeli poolt ja vastu. Siis käib järjekordne (ei mäletagi mitmes) vaidlus kollase ajakirjanduse üle. (Huvitav, miskipärast ei vaielda kollaste poliitikute või kollase poliitika üle. Mille poolest erineb nt Jürgen Ligi blogi kollasest ajakirjandusest? Mille poolest erineb nt Pärnu linnapea kollasest…
3 minutit
Sõnavabaduse võlu ja valu
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
§45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
§45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
8 minutit
Rong on läinud, perroon tühi
Energiaturu avanemisega kaasnevad tõsised väljakutsed, aga sellepärast ei peaks kahetsema Euroopa Liitu kuulumist.
6 minutit
Hea vaim ja paha võim
Tuline diskussioon Vabadussõja võidu samba ümber on taas päevakorda toonud vana hea võimu-vaimu väidetava vastuseisu. Diskussioon on uus, teema ise vana.
Kui vana? Usun, et enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt.
Kui vana? Usun, et enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt.
5 minutit
Magus elu
Tegelikkusest neoliberalistlikus Eestis
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet!
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet!
4 minutit
Paariad ja kirjandusseparatistid
Ma ei ole kunagi varem lugenud nii palju arvamuslugusid, kuidas ei arvestata intellektuaalide, spetsialistide, kirjanike arvamustega, kui nüüd.
7 minutit
Kimp tõsist default-luulet
Eeva-Liisa Manneri luules hõljub ringi mitmeid suuri filosoofilisi teemasid: ettemääratust, juhust, endaksjäämist, aega, hetke ja selle nimetamise vastuolu, surma.
Eeva-Liisa Manner, Hüüd tuulde. Tõlkinud Ly Seppel. Huma, 2007.
Eeva-Liisa Manner, Hüüd tuulde. Tõlkinud Ly Seppel. Huma, 2007.
6 minutit
Eesti esimene keeletehnoloog
Mõte Johannes Aavikust kui keeletehnoloogist ilmus uuesti kuhugi ajukäärudesse, kui vaatasin Anu Lambi tudengitega 2006. aastal lavastatud „Keeleuuenduse ∞ kurvi”. Noor näitlejatar proovis publiku peal läbi kõikvõimalikud Aaviku veenva valemi põhjal moodustet häälikukombinatsioonid valimaks kõlaliselt sobivaimat vastet mõistele ’kedagi uskuma panema’. Innukas neidis loendas neid järjekindlalt kui arvuti ja kombinatsioone endid oli kolmesaja kanti!
3 minutit
Tehnoloogiaarendus versus sisuloome
Tänasel emakeelepäeval tuleb tõdeda, et infotehnoloogia arendamine on vaieldamatult prioriteetseim valdkond tänapäeva (info)ühiskonnas. Suurt teabehulka hõlmavad andmebaasid pakuvad tõhusat tuge traditsioonilistele trükistele. Iga uus tehniline lahendus toob kasutajale mugavuse, kuid suurendab ka ohtu kaotada inforuumis orientiir. Kui tehnoloogia areng vastab ootustele, ja on neid isegi ületamas, siis tegelikkuses hakkab varitsema oht hoopis teisalt.…
1 minut
Vastuvoolu ujumine on andnud vääramatu tulemuse
Minni Patune 90
Minni ja Miira Varese talu õuel Verilaske külas 1943. või 1944. aastal. Minni Patuse nahkvaip „Ringtee”. 1976. Nahk, ažuurlõige.
Minni ja Miira Varese talu õuel Verilaske külas 1943. või 1944. aastal. Minni Patuse nahkvaip „Ringtee”. 1976. Nahk, ažuurlõige.
4 minutit
XXI sajandi vaipa otsides
Lõppenud on ERMi vaibakonkursi I etapp
Eesti Rahva Muuseumi algatusel kuulutati 2007. aasta oktoobris välja vaibakonkurss, mis on pühendatud muuseumi 100. aastapäevale. Konkursi eesmärk on saada seinavaip, mis kannaks endas XXI sajandi Eesti ideed ning iseloomustaks Eesti Rahva Muuseumi. Konkursi korraldajateks koos Eesti Rahva Muuseumiga on Eesti Tekstiilikunstnike Liit ja Tartu Kõrgem Kunstikool. Kõik esitatud…
Eesti Rahva Muuseumi algatusel kuulutati 2007. aasta oktoobris välja vaibakonkurss, mis on pühendatud muuseumi 100. aastapäevale. Konkursi eesmärk on saada seinavaip, mis kannaks endas XXI sajandi Eesti ideed ning iseloomustaks Eesti Rahva Muuseumi. Konkursi korraldajateks koos Eesti Rahva Muuseumiga on Eesti Tekstiilikunstnike Liit ja Tartu Kõrgem Kunstikool. Kõik esitatud…
2 minutit
Kodustatud kaamerad
Muidugi ajab Tralla inimesed närvi, nii ilmselt mitmed „juhuslikud möödujad” kui ka kunstikriitiku EPL-i kommentaariumis, kuigi erinevatel põhjustel. Fotod kirjadega plätserdatud alasti naise ülakehast, pappkarpidesse topitud maalid turvakaameratest ja udune, takerduva pildiga videopannoo kehastab ilmselt nii mõnegi näitusekülastaja silmis kõike seda logisevat, lärmakat ja inetut, mida kujutab endast suur osa praegusest kunstist. Ka kriitik kirjutab, et see…
2 minutit
Püsida küsimises meie olemise korra üle
Küsimuse-maalidega on Ole muutunud jõulisemaks ja kaevanud ennast tuumani.
piia ruber
piia ruber
5 minutit
Rahvusraamatukogu üllatab jälle
Raamatukogu kunstikogus leidub nii estampgraafikat kui joonistusi ning esindatud on ka tuntud kunstnikud.
Balder Tomasberg. Hümnid maale ja pilvedele. Freskokavand. Pliiats, 1918.
Balder Tomasberg. Hümnid maale ja pilvedele. Freskokavand. Pliiats, 1918.
3 minutit
Tuhandenäoline Olari Elts
ERSO ja ALEXANDER JANICZEK (viiul, Austria) OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 14. III.
3 minutit
Järg klahvitantsudele
Johann Sebastian Bachi instrumentaalmuusikas moodustavad süidid olulise osa. Lisaks „Inglise süitidele” on tal klahvpillile veel kaks kuuest süidist koosnevat kogumikku – „Prantsuse süidid” ja „Partiitad”. Poole tosina jagu süite on Bach kirjutanud sooloviiulile ning sama palju tšellolegi, lisaks veel saatega viiulisüidid ning orkestrisüidid. Teostega tutvudes ilmneb, kuivõrd mõttetihedalt ja väljapeetud maitsega on Bach vorminud muusikalisi ideid,…
2 minutit
Cd-fookus
CD Piret Rips, kantaat „HINGEDEMAA KELLAD” solistidele, kooridele ja pillidele. Maire Eliste Laulustuudio, salvestatud Matrixi stuudios. © 2007 Maire Eliste.
Piret Rips on helilooja, kelle loomingu raskuspunkt tundub olevat peamiselt (koori)laulu žanris. Olen tema kooriteoseid varem kuulnud näiteks Tallinna Kammerkoori esituses ning selle põhjal võib öelda, et Piret Ripsi loomingulist käekirja iseloomustavad huvitav meloodiaanne ning hea koorifaktuuri tundmine nii lauldavuse mõttes…
Piret Rips on helilooja, kelle loomingu raskuspunkt tundub olevat peamiselt (koori)laulu žanris. Olen tema kooriteoseid varem kuulnud näiteks Tallinna Kammerkoori esituses ning selle põhjal võib öelda, et Piret Ripsi loomingulist käekirja iseloomustavad huvitav meloodiaanne ning hea koorifaktuuri tundmine nii lauldavuse mõttes…
2 minutit
Verdi kui magnet ja proovikivi
Badri Maisuradze
Kui 1857. aasta 12. märtsil Veneetsia La Fenice teatris esietendunud Verdi ooper „Simon Boccanegra” läbi kukkus, kirjutas kriitik Milano Gasetta Musicales: „Publik ei saanud teha otsust „Boccanegra” üle, sest lihtsalt ei kuulanud seda, tema peamiseks tegevuseks oli lugeda libretot ja teha sellekohaseid märkusi. . . . Seda niivõrd hingestatud, peenelt läbi töötatud muusikat ei ole sellisel…
Kui 1857. aasta 12. märtsil Veneetsia La Fenice teatris esietendunud Verdi ooper „Simon Boccanegra” läbi kukkus, kirjutas kriitik Milano Gasetta Musicales: „Publik ei saanud teha otsust „Boccanegra” üle, sest lihtsalt ei kuulanud seda, tema peamiseks tegevuseks oli lugeda libretot ja teha sellekohaseid märkusi. . . . Seda niivõrd hingestatud, peenelt läbi töötatud muusikat ei ole sellisel…
4 minutit
Kahekesi Bachi muusikaga
Vaiksel nädalal tahaksin olla pelgalt kahekesi Bachi muusikaga. . . . Heas ettekandes Bachiga. Ei, väga-väga heas! Sellises, et unustad esinejate olemasolugi. Ja annad end avakoori voogavast ilust alates üksnes muusika meelevalda.
Kontserdiagentuur Corelli Music ja kammerkoor Voces Musicales on kaks aastat harinud ja rõõmustanud muusikapublikut kontserdisarjaga „Kirikupühad Maarjamaal”. See on tark ja ilus mõte ning väärtuslik on see muusika,…
Kontserdiagentuur Corelli Music ja kammerkoor Voces Musicales on kaks aastat harinud ja rõõmustanud muusikapublikut kontserdisarjaga „Kirikupühad Maarjamaal”. See on tark ja ilus mõte ning väärtuslik on see muusika,…
3 minutit
Habemeajaja, kes polnud deemonlik
Väga eriline film, milles on vähe hollywoodlikkust: tunde kannatust igava muusika ja motiveerimatute mõrvadega.
Habemeajaja (Johnny Depp) ja tema naine (Helena Bonham Carter). KAADER FILMIST
Habemeajaja (Johnny Depp) ja tema naine (Helena Bonham Carter). KAADER FILMIST
3 minutit
Emale külla, isa pagas turjal
Filmis, kus näeme isa leinava kolme venna eksirännakut mööda India avarusi, ja on kasutatud ohtralt pea kõiki traditsioonilise komöödia elemente.
Kolm venda (vasakult Jason Schwartzman, Owen Wilson, Adrien Brody) otsivad Indias ema. KAADER FILMIST
Kolm venda (vasakult Jason Schwartzman, Owen Wilson, Adrien Brody) otsivad Indias ema. KAADER FILMIST
2 minutit
„Boleyni tüdruk” komistab kaks korda
Natalie Portman kehastas filmis seda Henry VIII naist, kes sünnitas Inglismaa jaoks Elizabeth I-se. KAADER FILMIST
„Teine Boleyni tüdruk” on lugu Inglismaa kuninga kirgedest ja sohilastest. See on lugu inimeste ohverdustest ja valedest kompromissidest kõrgema sotsiaalse positsiooni ja paremate rahasummade nimel. See on lugu iha pimestavusest ja ärakasutatavusest. Inglase Justin Chadwicki „Teine Boleyni…
„Teine Boleyni tüdruk” on lugu Inglismaa kuninga kirgedest ja sohilastest. See on lugu inimeste ohverdustest ja valedest kompromissidest kõrgema sotsiaalse positsiooni ja paremate rahasummade nimel. See on lugu iha pimestavusest ja ärakasutatavusest. Inglase Justin Chadwicki „Teine Boleyni…
4 minutit
Proua direktor ohjas ka kineaste
Dokumentaalfilm „Inge Tederi maailm”. Stsenarist Juta Kivimäe, režissöör Rein Raamat, operaatorid Arvo Vilu ja Rein Raamat, montaaž Rein Raamat, produtsendid Helvi ja Rein Raamat. Raamat-Film OÜ, 2007, 30 min.
Eesti kunstimuuseumi kauaaegsest direktorist Inge Tederist tegi Liina Kulles telefilmi juba 1991. aastal, kui väärikas proua andis oma direktoriameti teisele sama kangele daamile Marika Valgule…
Eesti kunstimuuseumi kauaaegsest direktorist Inge Tederist tegi Liina Kulles telefilmi juba 1991. aastal, kui väärikas proua andis oma direktoriameti teisele sama kangele daamile Marika Valgule…
3 minutit
Dvd peegel
„Kaks ühes” („Dva v odnom”, Ukraina-Venemaa 2007, 124 minutit). Režissöör Kira Muratova, stsenarist Renata Litvinova, operaator Vladimir Pankov, kunstnik Jevgeni Golubenko, helilooja Valentin Silvestrov, produtsent Olehh Kohhan. Osades Aleksandr Baširov, Sergei Behterev, Renata Litvinova, Bogdan Stupka, Natalja Buzko, Nina Ruslanova, Vladimir Gorjanski jt. Levitab Central Partnership.
Midagi on mäda Muratova (filmi)riigisKira Muratova (sünd 1934. a Bessaraabias) on väikest kasvu…
Midagi on mäda Muratova (filmi)riigisKira Muratova (sünd 1934. a Bessaraabias) on väikest kasvu…
4 minutit
Haapsalus peetakse õudusfilmide festivali
Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali, Haapsalu kultuurikeskuse ja Haapsalu linna koostöös peetakse 27. – 30. märtsini Haapsalu kultuurikeskuses 3. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF).
2 minutit
