2007-35 (3175)
Isevärki, isevärki!
“Sul on ju kõik olemas!” – mõlema näidendi võtmelause.
“Loomaaialugu”, VAT-teater. Peter – Margus Prangel, Jerry – Alo Kõrve.
“Loomaaialugu”, VAT-teater. Peter – Margus Prangel, Jerry – Alo Kõrve.
4 minutit
AVALIK KIRI KULTUURIMINISTRILE
Arvamus teemal “Kuhu liigud, Eesti kunstipoliitika”.
Kai Kaljo “Luuser” (1997) on aktuaalne ka praegu.
Kai Kaljo “Luuser” (1997) on aktuaalne ka praegu.
5 minutit
Tagajärjed ja ettepanekud ehk mahajäetud mälestused hüljatud muuseumihoones
Ukraina noorte kunstnike rühmitus R. E. P. (Ksenia Gnilitskaja, Nikita Kadan, Janna Kadõrova, Lesja Homenko, Vladimir Kuznetsov, Lada Nakonetšnaja) valmistab ette projekti “Muuseum”. Piia Ruber
1 minut
Looja nimi igale majale
Uudissõna “kolemaja” netiotsing andis kolmapäeval vastuseks 50 600 pakkumist. Kui paljud on kas või ainult seltskondliku vestluse käigus selle ja paljude kangemategi sõnadega siunanud uuema aja linnasisest ja -tagust ehitustegevust, võib ainult ette kujutada. Pea igaüks väidab end teadvat vähemasti üht arhitekti, kes eravestluses olevat öelnud, et oma loomingu mõnele…
2 minutit
Sotsiaalne ebavõrdsus kui tabu, rutiin ja mootor
Eestis on sissetulekud jaotunud ebavõrdsemalt kui ükskõik millises pika demokraatiakogemusega Euroopa riigis.
Sotsiaalne ebavõrdsus pole Eestis teema, mis avalikkust või meediat märkimisväärselt köidaks. Sisuliseks debatiks pole valmis ka parlament ja valitsus. Kiire Interneti-otsing näitab, et viie ametis oldud kuu vältel on sotsiaalminister Maripuu nimi Postimehes vilksatanud 56 korda, välisminister Paeti oma…
Sotsiaalne ebavõrdsus pole Eestis teema, mis avalikkust või meediat märkimisväärselt köidaks. Sisuliseks debatiks pole valmis ka parlament ja valitsus. Kiire Interneti-otsing näitab, et viie ametis oldud kuu vältel on sotsiaalminister Maripuu nimi Postimehes vilksatanud 56 korda, välisminister Paeti oma…
5 minutit
Filosoofina televisioonis
Praktiliselt filosoofialt ei maksakski oodata enamat, kui et see paneb meid kahtlema ja teeb ettevaatlikumaks kõlbeliste klišeede suhtes.
5 minutit
Filosoofiat ei ole kunagi liiga palju
Eelistatumad autorid on Heidegger, Derrida, Camus, Foucault, Baudrillard, Kristeva, Sontag, Gadamer, Rorty, Sartre ja Lyotard.
3 minutit
Tacitus ja teine mõõde
Viimaste aegade kõige olulisemad allikapublikatsioonid ei ole kultuurimeedias saanud peaaegu mingit vastukaja.
5 minutit
Tervist, härra!
Tiit Potaarik – Kaljo Kiisk. “Kirves ja kuu”, 1994. DESTUDIO
Väike, käbe, alati rõõmus ja oma rõõmus teisi nakatav. Alati osavõtlik. Väga kiire reageerima, peatub äkki, vaatab ühele, teisele poole, märkab sind, tõstab tervituseks käe. Käsi on väga suur nii väikese mehe kohta. “Tervist, härra!” – nii me jäimegi alati tervitama…
Väike, käbe, alati rõõmus ja oma rõõmus teisi nakatav. Alati osavõtlik. Väga kiire reageerima, peatub äkki, vaatab ühele, teisele poole, märkab sind, tõstab tervituseks käe. Käsi on väga suur nii väikese mehe kohta. “Tervist, härra!” – nii me jäimegi alati tervitama…
2 minutit
Mismoodi ma lõpetan kolmanda džinni…
Kaljo Kiisk ja Lisl Lindau. “Džinnimäng”, 1984. UGALA
“See on minu elus niisugune epohh, mis kahtlemata mulle kui teatriinimesele oli tohutult tähtis, oluline. Ma sain paljudest asjadest palju õigemini ja täpsemalt aru, kui mingid teoreetikud iial suudaks seletada. See elu, kahekesi niisugust tükki teha. Hakkamegi elama! See andis mulle niisugust materjali,…
“See on minu elus niisugune epohh, mis kahtlemata mulle kui teatriinimesele oli tohutult tähtis, oluline. Ma sain paljudest asjadest palju õigemini ja täpsemalt aru, kui mingid teoreetikud iial suudaks seletada. See elu, kahekesi niisugust tükki teha. Hakkamegi elama! See andis mulle niisugust materjali,…
1 minut
Kaljo Kiisa varjatud küljed
Juba üle nädala tagasi läks Kaljo Kiisk sinna, kust enam tagasi ei tulda. Eile sängitati ta Metsakalmistu mulda, varem läinud kolleegide juurde viimsesse rahupaika. Ometi tuleb maestro veel aastakümneid omal moel tagasi, meelde neile, kes siia on jäänud, ja neid on palju. Üldises laiemas pildis joonistub tuhandete mälu abil välja…
3 minutit
Retk muinasjutu teise otsa
Epp Annus, Sina, Matilda. Tuum, 2007.
“Sina, Matilda” on ilukirjanduslikum nii mõnestki teisest viimasel ajal Eestis ilmunud proosateosest (olgu päris äärmuslike näidetena siinkohal nimetatud Mihkel Samarüütli “evol” või Kiwa “Roboti tee on nihe”). Ometi võib selle raamatu kohta öelda “uurimus”.
“Sina, Matilda” on ilukirjanduslikum nii mõnestki teisest viimasel ajal Eestis ilmunud proosateosest (olgu päris äärmuslike näidetena siinkohal nimetatud Mihkel Samarüütli “evol” või Kiwa “Roboti tee on nihe”). Ometi võib selle raamatu kohta öelda “uurimus”.
3 minutit
Kriminaalne värk ehk kuidas ja millest?
Kuigi Eesti igapäevaelu annaks dekkarikirjutajatele ülirohket kirjutamismaterjali, on just materjali suur hulk see, mis takistab kirjutamist.
Rahvusvahelisel detektiivkirjanduse festivalil “Vilniuse alibi” (2005) kutsusin tahtmatult esile peaaegu et rahvusvahelise intsidendi, mis väljendus festivali avalikus vestlusringis kuuldavale toodud viharöögatuse ja sõimuvalinguga Venemaa endisest miilitsamajorist naiskrimikirjaniku suust.
Rahvusvahelisel detektiivkirjanduse festivalil “Vilniuse alibi” (2005) kutsusin tahtmatult esile peaaegu et rahvusvahelise intsidendi, mis väljendus festivali avalikus vestlusringis kuuldavale toodud viharöögatuse ja sõimuvalinguga Venemaa endisest miilitsamajorist naiskrimikirjaniku suust.
4 minutit
Biini oma küla poisid
Aarne Biin, Linna valitsemine. Kuldsulg, 2007. 150 lk.
Katkend Aarne Biini värskest raamatust “Linna valitsemine”: “Räägitakse – äsja esimeheks saanuna alustanud ta sellega, et käis käte peal oma tollal küll veel päris väikesele kolhoosile ringi peale. Jaan Türk ei uskunud seda juttu, kuigi mitu isaealist meest kinnitasid, et see oli tõsi.”
Katkend Aarne Biini värskest raamatust “Linna valitsemine”: “Räägitakse – äsja esimeheks saanuna alustanud ta sellega, et käis käte peal oma tollal küll veel päris väikesele kolhoosile ringi peale. Jaan Türk ei uskunud seda juttu, kuigi mitu isaealist meest kinnitasid, et see oli tõsi.”
3 minutit
Üksi rändan…
Valentine Nõlvaku “Ellujääjas” on Charles Dickensit ja Silver Annikot, Aleksandr Solženitsõnit ja noort Mats Traati (kellelt on laenatud ka käesoleva kirjutise pealkiri).
Valentine Nõlvak, Ellujääja. Mälestused. Varrak, 2007. 689 lk.
Valentine Nõlvak, Ellujääja. Mälestused. Varrak, 2007. 689 lk.
4 minutit
Kunst avaliku huvi teenistuses
Münsteri skulptuuriprojektid
Bruce Nauman. Depressiooni väljak. 2007. Pressifoto
Bruce Nauman. Depressiooni väljak. 2007. Pressifoto
4 minutit
Kohaspetsiifiline kunst linnas
Kunst ja linnatransport, ametkondlik võim ja kunstniku vabadus. Pariisi näide.
Christian Boltanski heliefektidele rajatud teos “Sosinad” asetseb Montsouris’ pargis ülikoolilinnaku lähedal. Pariisi armunud üliõpilaste pihtimuste salvestustega väljendab kunstnik ühtlasi Marssalite bulvari multikultuurset iseloomu ja kosmopoliitilist konteksti. Armunute sosinad levivad Montsouris’ pargi kümne pingi alla paigutatud kõlarite kaudu intiimse mänguna, pidades…
Christian Boltanski heliefektidele rajatud teos “Sosinad” asetseb Montsouris’ pargis ülikoolilinnaku lähedal. Pariisi armunud üliõpilaste pihtimuste salvestustega väljendab kunstnik ühtlasi Marssalite bulvari multikultuurset iseloomu ja kosmopoliitilist konteksti. Armunute sosinad levivad Montsouris’ pargi kümne pingi alla paigutatud kõlarite kaudu intiimse mänguna, pidades…
5 minutit
Skulptuur räägib:
Võimu ja vabaduse suhe tekitab lakkamatult küsimusi ja nõuab ka pidevat lahkamist. Mil määral üks sõltub teisest või mil määral üks välistab teise? Kui palju on kunstnikul üht või teist? Kui verbaalsed arutelud sel teemal on ja peavadki olema lõputud, siis kujutavas kunstis saab see arutelu märksa kokkusurutuma vormi. Juuli…
1 minut
Klaas on kaasaegne ja vastupidav materjal
Meeli Kõiva on kakskümmend aastat loonud monumentaalseid klaasinstallatsioone.
Reactive River. 2006. Jürgen Joost
Reactive River. 2006. Jürgen Joost
4 minutit
Kui suur on paras?
Tulevase Kabelimäe külje all Kunstihoones, mille seinte vahel on endiselt kena tava korraldada kunsti alaliikide ülevaatlikke aastanäitusi, pajatab skulptuur seekord võimust ja vabadusest. Skulptuuri aastaülevaatenäituse läbiv teema on praegu valitseva trendi kohaselt monument. Kui kunstiinstitutsioonide-väliselt on monument paraku teemana taas puhtalt võimu lahata, siis siseringis, praegu Kunstihoones, on skulptuuril piisavalt…
2 minutit
Kuulates Mart Saare koorilaule
Noor Mart Saar vaatab meile fotodelt vastu rühika, enesekindla, selgepilgulise ja nägusa noore mehena. Kas me ei võiks teda sellisena meelde jättagi, igaveseks? Mitte aastatest, haigusest ja saatusest vintsutatuna.
3 minutit
Bach on parim vahend üksinduse vastu
“Bach on parim vahend üksinduse vastu” – selline vapustav üldistus jäi kummitama viiuldaja Gidon Kremerist tehtud filmist. Ja põhjendus: “Bachi muusika on alati nagu kõne. Seda peab mõistma ja tundma,” ütleb Kremer. Tähendused, toonid, need jõuavad sinuni: nii võiks vabalt interpreteerida tema edasist mõttekäiku. Et Kremerist on tehtud film just…
3 minutit
Jälle mängis meister
Kui meid iga nädal külastab mõni meistermuusik, teeb see kuulajaile vaid rõõmu. Sest vähemalt esialgu on Tallinna Filharmoonia suutnud oma kontserdisarja “Meistri mängud” ellu viia täpselt nädalase intervalliga: 13. IX esines Jaakko Kuusisto ja eelmisel neljapäeval kuulis Mustpeade majas tšellistist dirigent Aleksandr Rudinit (Venemaa) ja Tallinna Kammerorkestrit.
Öelda Aleksandr Rudini (1960) kohta…
Öelda Aleksandr Rudini (1960) kohta…
2 minutit
Uus Tallinna Trio uues vanas saalis
Eelmisel kolmapäeval startis Eesti Kontserdi selle hooaja kammermuusika seeria Suur-Kloostri 16 saalis, mida kutsutakse Mederi nime järgi. Johann Valentin Meder (1649–1719) oli aastatel 1674–1683 Oleviste kiriku ja Gymnasium Revaliense kantor. 1680. aastal toimus aga gümnaasiumis kantori viievaatuselise ooperi “Die beständige Argenia” esiettekanne, mis arvatakse olevat üks esimestest saksakeelsetest ooperitest üldse.
Mederi…
Mederi…
2 minutit
Fibonacci jada muusikas
0, 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13… – selle matemaatilise jada seaduspärasus on päris silmanähtav: iga järgmine arv on kahe eelmise summa. Selle seaduspärasuse alusel saab moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, nende hulgas ka nn kuldse spiraali. Fibonacci on tegelikult Leonardo Pisano ehk Pisa Leonardo (1175–1250) ja nimi Fibonacci märgib,…
2 minutit
Döblin, Fassbinder ja Biberkopf
Oinapea Franz Biberkopf (Günter Lamprecht) ja tema riukalik semu Reinhold (Gottfried John).
3 minutit
Pildikesi õunaturult
Eluolu kajastavate fotode hulka sobib “Pildikesi õunaturult”. Tänavuse õunaaasta puhul võiks ju ka unistada, et kusagil õunaturgu tegema hakatakse – täiturg ju elustus! Fotosid leiab lisaks õunaturule veel marja-, kurgi-, liha-, kala- ja vanakraamiturust ning veel paljudest teistest toredate nimedega turgudest, mis annab tunnistust turukultuuri õitsengust 1920.-1930. aastatel. Fotograafidel ja…
1 minut
Sensitiivsus ei välista hullust ja hullus ei eelda sensitiivsust
Volli. Nõid.2007.kaader saatest
Kas sa läheksid arsti juurde, kellele tulnukad on kalliskivid ajudesse istutanud? Just sellisel moel on õnnistatud sensitiivist ravijat Paide Annat, üht TV3 kanali käesoleval sügisel eetrisse paisatud telesarja “Eestimaa nõiad” osalist. Kristlaste Interneti-foorumis kirjutati, et nõidu näitava sarja puhul on tegu täieliku vaimse saastaga ning haigused on Kuradist…
Kas sa läheksid arsti juurde, kellele tulnukad on kalliskivid ajudesse istutanud? Just sellisel moel on õnnistatud sensitiivist ravijat Paide Annat, üht TV3 kanali käesoleval sügisel eetrisse paisatud telesarja “Eestimaa nõiad” osalist. Kristlaste Interneti-foorumis kirjutati, et nõidu näitava sarja puhul on tegu täieliku vaimse saastaga ning haigused on Kuradist…
2 minutit
