Nii suure kui väikese algustähega ajalugu puudutab kaudselt ka ameerika filosoofia küsimust.
Juunikuu seostub enamikule meist koolilõpetamise ja jaanipäevaga. Paremaid lõpetanute seast on ikka kutsutud Kadrioru lossi riigivanema/presidendi vastuvõtule.
Pensionieelikuist märulistaaride teine tulemine
Tahaks, et meie kirjanduse uustulnukail läheks hästi, et nad ei kaotaks kirjutamise julgust ja edasi pingutaksid, et leida oma isikupärane stiil ja vabaneda kartusest iseenda ja ka teiste inimeste sisse vaadata.
Aasta tagasi saatis Paavo Kivine mulle lugeda jutte, mille autori nime ta miskipärast ei maininud. Patt tunnistada, aga lükkasin tundmatu uustulnuka käsikirja lugemist aina edasi, arvates, et küllap otsib Olympia kirjastaja minult arvamust küsides vaid tuge autorile äraütlemiseks. Lõpuks võtsin üsna pikahambulise eelhäälestusega lugemise käsile… ega saanud enne pidama, kui…
Salapärane needus, puhas mängurõõm ja improvisatsioon.
Eelmise Sirbi teatrikülgedel jätkab Ott Karulin artikliga “Teatrikriitika eetika” arutelu teatrikriitika võimaluste ja piiride teemadel. Et ergutada mõttevahetust, mis siinset artiklit silmas pidades õnnestus, on Karulin kirja pannud mõned punktid, millest korralik/hea/õige teatrikriitik(a) peaks lähtuma. Arvan, et selliseid punkte võib vabalt vaadata ka kirjanduskriitika kontekstis. Sarnased, pool-mängulised, pool-tõsised reeglid pani…
Kes on parem näitleja – nukk või inimene?
Viktor Misiano kureeritud näitus “Mälu tagasitulek” on õnnestunud kunstiprojekt, kas või seetõttu, et vaatajal ei teki raskusi arusaamisega, miks üks või teine teos on projektiga haakunud. Tõesti, iga taies kõneleb mälust Ehk, täpsemalt, individuaalmälust kui kollektiivmälu, ühiskonna mütoloogia loomise mehhanismist.
“Pärn, pärn, Pärn…,” mõtleb noor kunstiteadlasest pärnograaf oma puhmaskulme kibrutades ja pliiatsit närides. Tema laup on suure mõttetegevuse tagajärjel muutunud niivõrd raskeks, et näib kohe-kohe üle kulmude ta ninale kukkuvat. “Midagi on kogu selles värgis, ses käitumisloogikas väga hirmutavat, lausa totalitaarset. Isikunäitus Kumu kunstimuuseumis, paks “Pärnograafia” raamat ja pikk dokumentaalfilm…
Uhkena oma ammu hangitud üldise kirjaoskuse ja juba peaaegu täiesti teadmistepõhise ühiskonna üle marsib eesti rahvas Euroopa kultuurilise ja majandusliku tipu suunas. Alguses viiendaks, siis esimeseks. Võimalik, et me juba olemegi esimesed, aga kuna peaminister Ansip teab, et selle tõega järsk kokkupuutumine oleks meile ülearune šokk, siis tilgutab ta meile…
Bologna lasteraamatumess.
7. VI esines BARBARA HENDRICKS (sopran, USA) Pärnu kontserdimajas Lied’i-kavaga Robert Schumannist Kurt Weillini. Kaks huvitavat fakti: Leontyne Price, Marian Anderson, Grace Bumbry – need on mustanahalised ooperilauljad, kes enne Barbara Hendricksit maailmakuulsaks saanud ja talle teed sillutanud. Ja teine: Barbara Hendricksi 80 ooperimuusika salvestist hinnatakse maailma parimate hulka.
Globaliseerumise ja amerikaniseerumise vahele võrdusmärgi tõmbamine on tüüpiline rahvuslik upsakus.
Maailmas levinud globaliseerumise ja amerikaniseerumise diskursus eeldab ühese ja universaalse Ajaloo ja arengumudeli olemasolu. Väitlus ei käi mitte niivõrd selle üle, kas sellist ühtset narratiivi saab luua, vaid selle üle, kus asub selle mudeli võimukese.
Näib uskumatuna, et tagasihoidlikust kohaliku tähtsusega ettevõtmisest, millena näis 1996. aastal kunagise Pärnus tegutsenud entusiastliku lauluõpetaja Klaudia Taevi (1906–1985) mälestuseks korraldatud lauljate võistlus, on kasvanud sellise mastaabiga üritus, nagu ta nüüd 25. V – 9. VI toimus! Toomas Kuteri entusiastlikust algatusest on saanud üleriigiline sündmus: ETV ja Klassikaraadio edastatuna sai tõelisest muusikapeost…
Minu jutt on vaid üks suur küsimus. Ettekäändeks on ajakirjanduses avaldatud võltsvaga nördimus Venemaa uuringute üle, kus kujutatakse Eestit Venemaale vaenuliku riigina. Naeruväärne on muidugi mõte, et Eesti võiks reaalselt olla Venemaale tõsiseks ohuks, ent on ju ka tõsi, et Venemaa-vaenulikkus ei ole juba aastaid olnud sama terav kui praegu.
Firenze “Maggio Musicale” (23. IV – 4. VII) on numbriga 70 ning teemal “Müüt ja kaasaegsus”. Alustuseks Glucki “Orpheus ja Eurydike” Riccardo Muti juhatusel, seejärel Béjart Ballet Lausanne’ist, Baieri RSO Maris Jansonsiga. “Daniel Barenboimi projektis”, kus Barenboim annab sooloõhtu, on ta Maifestivali orkestri solistiks Zubin Mehta juhatusel ja lõppkontsertidega Berliini Riigikapelli ees (Mahleri…
26. – 28. aprillini toimus Tartus VIII rahvusvaheline amerikanistikakonverents. korraldajad Tartu ülikooli Põhja-Ameerika uuringute keskusest tahavad siinkohal ulatusliku toetuse eest tänada Ameerika Ühendriikide Suursaatkonda Eestis. teemat valides sai otsustavaks Francis Fukuyama värskelt ilmunud teos “Ameerika ristteel: demokraatia, võim ja neokonservatiivide pärandus” (2006), kus autor oma varasematest seisukohtadest suurel määral, kuigi…
Eriti absurdseks teeb kogu asja see, et Cris näeb ette telesaateid ja -filme.
Intervjuu Eric Sandeeniga.
Prantsuse filmides magavad kõik kõigiga ja suuremaid süümepiinu või üleelamisi sellest ei sünni.
Eesti mälupaigad pole sõjakad.
Intervjuu filmiajakirjanik Jaak Lõhmusega.