REIN VILL 20. I 1944 – 2. VI 2007
2. juunil lahkus pärast rasket haigust Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees Rein Vill.
Rein Vill oli põline põlvalane. Kultuuritööle andis ta oma käe juba Põlva keskkooli (ühisgümnaasium) õpilasena. Seetõttu oli loomulikuks jätkuks ka tema tööleasumine Põlva kultuurimajas 1963. aasta sügisel.
Rein Vill oli põline põlvalane. Kultuuritööle andis ta oma käe juba Põlva keskkooli (ühisgümnaasium) õpilasena. Seetõttu oli loomulikuks jätkuks ka tema tööleasumine Põlva kultuurimajas 1963. aasta sügisel.
1 minut
LINDA ANDRESTE 6. I 1926 – 29. V 2007
Mitme põlvkonna lemmiklaulja ja muusikasaadete režissöör Artur Rinne on meile kirjutanud: “Kunstnik Linda Andreste – pikk sale naine. Tumedate juuste, hobusesabasoenguga. Ta pruunid silmad, kui ta naeratas, jäid ikka tõsiseks ja kõrvalt vaadates näis, et neisse oli puistatud nukruseterakesi. Ometi oli Linda keerulistes olukordades (milliseid töö käigus ikka ette tuli) päris kehastunud…
2 minutit
Naine saab ka sõna?
Naistel on dramaturgias olnud ikka vähem rolle kui meestel, kuid nüüd on ülekohus leevendust saanud.
3 minutit
Kuues lend
Viljandi teatritudengid tiirutasid siin ja seal, nokkisid seda ja teist ning maandusid näitlejatena Pärnus.
4 minutit
Deliirium?
Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Deliiriumiga võivad kaasneda aistinguhäired ja hallutsinatsioonid, une-ärkveloleku rütmi häired, psühhomotoorse aktiivsuse tõus või langus, desorienteeritus (ajas, kohas, enese isikus), mälu halvenemine, tugevad meeleolu kõikumised. (www.inimene.ee)
1 minut
Ajaleht – maakera kuningas
Moodsalt alustades: 1. juunist pole Eesti enam endine. Alles see oli, kui ta seda enam polnud (27. aprillil), ja nüüd jälle. 1. juunist on Eestil ühendatud avalik-õiguslik raadio ja televisioon ehk Rahvusringhääling. Ja siis on meil 150aastane ajaleht Postimees. Üks tagasihoidlik, teine edev. Üks tõsiduse, teine laadalikkuse poole püüdlev. Rahvusringhäälingu ristsed ei läinud suure avaliku…
3 minutit
Pühaduse jälitajad
Kübeke Uku Masingu hõlmamatuseni mahukast elutööst on jälle tuntumaks saanud. Küll pärineb tõlge õige noorelt tegijalt ja töö otstarvegi, nagu eessõnas teada antakse, oli rohkem praktilist laadi, kuid ka sellest, lõpetava viimistluseta jäänud tulemusest, tunneb tulevase autori juba kaugelt ära. Iseäranis raamatu teisest poolest, Gennadiuselt pärinevast osast, võib leida kauniskõne näidiseid, millest tohib arvata, et nende…
5 minutit
Topeltannus tapab
Toonud esile riigi ja kiriku eraldatuse (mis on tõsine kahtlemise koht) kui positiivse asjade seisu, kiitis president Ilves EELK 90. aastapäeva kõnes luteri kirikut kui paganarahva valgustajat ning julgustas seda senisest enam moraali ja eetika teemadel sõna võtma. Presidendil kord juba on selline rituaalne funktsioon – isalikult julgustada ja manitseda kõiki ühiskonnagruppe. Ja mis oleks loomulikum, kui…
2 minutit
Jeesus ja ta bodyguard
5. juulil 1946. aastal esitles prantsuse disainer Louis Réard esmakordselt uusi naisterõivaid, bikiine, mille näitamiseks suutis ta palgata üksnes striptiisitari. Striptiisitar Micheline Bernardini ilmumine skandaalses naba paljastavas kaheosalises ujumiskostüümis Pariisi menuka basseini Piscine Molitori ääres toimunud moeetendusel pani rahva ahhetama.
8 minutit
õrnuse anum Maarjamaal
Ootasin Ilmar Mikiveri teist luulekogu väga kindla ettekujutusega. Nüüdne “Urb” erineb 1976. aastal ilmunud esikkogust “Kirves ja tuiksoon” üsna palju. Teatava loogika kohaselt võinuks nad avalikkuse ette jõuda vastupidises järjekorras. Nimelt jätab seekordse raamatu kirjusus mulje, et mesi pärineb erinevatest tarudest: klassikalistest stroofivormidest (antud juhul esimese tsükli trioletid, ja “Sonett okstele tuules”) rohkem nagu sürrealismi poole…
4 minutit
ülemkivi linn ja ehte mõte
Mai lõpul toimus Saksamaal Idar-Obersteinis kolmandat korda kaasaegse ehtekunsti sündmus “Schmuck-Denken”.
4 minutit
Dokumentalistika tsoonid
Ajaloolistel lahingukaartidel manööverdavad eri värvi nooled, mis nihutavad enda ees või lohistavad järel rindejooni sõltuvalt sellest, kas nad ründavad või taganevad. Neid sajandist sajandisse parvlevaid nooli tähistavad lipud, sõdurisiluetid, ratsanikud ja tankid. Külastades mahajäetud sõjaväebaase ja kasarmuid nõgesepuhmastes ja jäätmaadel, tunned end mikroskoopilise figuurina kaarditähiste-betoonmürakate vahel, millest lennukid ja raketid on välja tõstetud ja paigutatud teistesse…
5 minutit
Matvere “Carmenis” segunesid romantism ja grotesk
Projekt “Carmen” kinnitab eesti muusikateatris kaht nähtust: Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali kui alternatiivi statsionaarsete ooperitruppide tegevusele ja draamainimeste kasutamist lavastajatena.
3 minutit
Multimeedia (mõttetu?) vool meedias ja kontserdilavadelgi
VÕS: multimeedium – heli, videot, teksti vm esitusvorme tervikuks ühendav meedium.
4 minutit
Siis, kui surnud ärkavad…
Ehk oli see vaid kujutlus, et tundsin 2001. aastal, Erkki-Sven Tüüri “Wallenbergi” maailmaesietendusel Dortmundi ooperiteatris, saalis mingit külma hingust. Saksa lavastuse haakristid, viisnurgad ja natsijulmus (Eichmanni poomisstseen) pluss see jahe hingus publikust – sellest aimus mingit juba rituaaliks saanud kollektiivset süütunnistust ja teatavat hingelist kapseldumist. Aga ehk ma eksin. . . .
4 minutit
KÕLAKODA – transistor võitis olelusvõitluse
Võite hõõglampi vahtida nii kaua kui tahate, kuid vaevalt see Queeni mängima hakkab. Vahel vaid suriseb hoiatavalt. Et seejärel kustuda.
4 minutit
Esivanemate unustatud varjud
Ajast, mil Johannes Pääsuke Tartu ülikooli peahoone filmile väntas, jäädvustades ühtlasi ühe külje pealt kaadrisse vaatava mehe ning valgete sammastega maja ees ringi pöörava voorimehe, saab tänaseks arvata 94 aastat. Vaatefilm “Tartu linn ja ümbrus” pärineb Pääsukese omakäelise märkuse kohaselt 1913. aastast, ilmselt mitte suure sõja alguse aastast, nagu mõnes allikas märgitakse.
4 minutit
Vene telesarjad sõnaga Sirbis (IX)
“Nestor Mahno üheksa elu” (“Devjat žiznei Nestora Mahno”).
2 minutit
Mõistatuste halastamatu paine
Tajuda võib vaid olustiku painavust, mis ongi filmi tegelik peategelane ja kese.
4 minutit
Sarimõrvar kadus kui vits vette
Fincher on oma thriller’is pannud suurt rõhku tõetruule olustikule ja kronoloogilisele sündmuste jadale.
David Fincher, režissöör, kes alustas oma audiovisuaalset karjääri muusikavideote tegemisega sellistele popmuusika gigantidele nagu Madonna ja Aerosmith ning saavutas hiljem tunnustuse nüüdseks filmimaailmas kultuslikuks saanud filmidega “Seitse” (1995) ja “Kaklusklubi” (1999), on saanud valmis uue filmiga. “Sodiaak” (2007) näitab vaatajale tõestisündinud lugu…
David Fincher, režissöör, kes alustas oma audiovisuaalset karjääri muusikavideote tegemisega sellistele popmuusika gigantidele nagu Madonna ja Aerosmith ning saavutas hiljem tunnustuse nüüdseks filmimaailmas kultuslikuks saanud filmidega “Seitse” (1995) ja “Kaklusklubi” (1999), on saanud valmis uue filmiga. “Sodiaak” (2007) näitab vaatajale tõestisündinud lugu…
2 minutit
Pidevuste kultuur
Schibsted mõistab, et oma turuosa kindlustamiseks pole paremat viisi kui siduda end tuntud kaubamärgi abil antud riigi ja rahvuse pärisosaks.
5 minutit
Rohkem programme ja saateid on ellujäämise küsimus
Kaarel Tarandi intervjuu rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaaga
8 minutit
Potjomkini küla rumalale läänele
Suured arvud võivad hõlpsasti pea segi ajada nii ajakirjanikul kui lugejal-vaatajal. Lisaks on inimestel kalduvus pidada isiklikult kogetut-tajutut universaalselt kehtivaks. Kujutlus meedia mõjust pole siinkohal erand. Näiteks: kui kõik minu tuttavad vaatavad igal õhtul “Aktuaalset kaamerat”, siis järelikult vaatavad kõik eestlased AKd ja on Eesti uudistega ühtviisi hästi kursis. Kui kõik eestlased vaatavad…
6 minutit
