2006-44 (3138)

Äratabamise käestlastud hetk

Miks meid äratundmine alati alles siis tabab, kui on juba hilja?
 

Jagatud luule

Kahel päeval oli Jõgeva  Betti Alveri luulekõla ja -mõtet täis.
 

Teatrikatsetus katlamajas tõi pool võitu

Tuleb ka see teine pool võitu, nii et tuntagu kohustust teisele katsele 
minna.

Voldemar Panso nimelise preemia laureaat on Kristo Viiding

 
Voldemar Panso 86. sünniaastapäeval 30. XI anti välja järjekordne Panso-nimeline preemia, mille sel aastal pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 23. lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Kristo Viiding.

Hind hüppab lakke!

 

Ministeeriumi mõttest

 
Lappasin uudishimust läbi erakondade valimis- ja pärisprogrammid, et teada saada, mida nad lähiaastateks kultuurielule lubavad. Kultuur, teadagi, on parteiprogrammis kui ilukirjanduse žanris kohustuslik peatükk. Loomulikult selgus, et kõike, mis meil juba on, saab lähiaastail rohkem ja paremini. Kultuur on tähtis igale erakonnale. See on paberite järgi alati nii olnud, mistõttu…

Liberaalne impeerium ja Eesti

Venemaa võimuiha toob kannatusi eeskätt oma elanikele.
 

Karikatuur

&nbs

Nietzsche “Zarathustra” – 75 aastat hiljem

Eestinduse uustrükkide kriitikaks

Kergitab kulmu: Rootsi pensionäri vanad püksid

 
Poliitvõitluse üks töökindlamaid võtteid on veel tänagi (eestlaste püsivust arvesse võttes ehk ka poole sajandi pärast) vastase põrmustamine tema nõukogude mentaliteedile osutamisega. Mentaliteet on nähtamatu asi, katsu sa selle olemasolu eitada. Mis sellest, et seda saab mitmel viisil defineerida ja et nõukogulik mentaliteet moodustab sageli kauni kooskõla tänase müügimehe-imperatiiviga. Näiteks…

Ei tohi ühe maski taha toppama jääda

Intervjuu filosoofi, õpetaja ja kriitiku Leo Luksiga.
 

Kas eesti vajab rahvusmuuseumi?

Tänases kultuurimaailmas tuleks rõhku panna muuseumide horisontaalsele ehk võrgustiku kvaliteedile.

Uue sajandi uus kirjandus?

Muutunud on see, kuidas kirjandust loetakse.
 

Me elame erilisel ajal

 

Lugeda tuleb!

 

Raamat pole enam kallis

 

Käia esimest või teist teed?

Jaan Aps on kirjutanud äratundmisrõõmu tekitava romaani noorte suhetest, murdepunktist ja valikutest nende elus.
 

Jaan Punga maaliline kontseptualism

Jaan Punga näitus “Eestartutaga” Tartu kunstimuuseumis kuni 14. I 2007.
 

Carl Ehrnroothi kogu lõpp

Balti hõbeda teatmebaasi õige koht oleks Eestis.
 

Jalutuskäik galeriides

Liina Siibi intriigid
 

Gobelään ühendab sõnumi ja traditsiooni

Aet Ollisaar ja Aino Kajaniemi vestlevad piltvaibast.
 

Avatult ja puhanguliselt

 
Kontserdisarjas “Vocalissimo”: KÄDY PLAAS (sopran) ja MIHHAIL GERTS (klaver) Tallinna raekojas 2. XII.

Kaks kaasaegset Kadriorus

Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: PEEP LASSMANN (klaver) ja TOBIASE KEELPILLIKVARTETT Kadrioru lossis 2. XII.
 

Eesti muusikute kõrberännak vihmasel jõulukuul

 
Max Bruchi oratoorium “MOOSES”: ERSO, RAM, tütarlastekoor ELLERHEIN ja solistid PAUL MÄGI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 3. XII.

Metsas ja magamistoas

 

Pealelend: VARDO RUMESSEN, pianist

 
 

Masendav pilguheit Ida-Saksamaa lähiajaloole

ja Krokodill ehk Berlusconi
 

Pöff : Hinge peegel – keha

 
Kõik need kolm filmi, millest allpool juttu, kujutavad endast lugu keha ja hinge sidemetest, küll erinevast vaatepunktist. Selline kooslus andis omamoodi võimsa laengu, nii et jõudnud kinost kell pool kaks öösel koju, ei saanud sõba silmale kuni hommikuni, sest nähtud filmid tekitasid omavahel põimudes liiga palju ärkvel hoidvaid mõtteid. Ma…

Neil Jordani kujundid muusikast, matemaatikast ja muinasjuttudest

Neil Jordani kujundid muusikast, matemaatikast ja muinasjuttudest
 

VVV:Õnn ja täid

 
Isamaaliidu ja kompanii valimiseelne juhthõige “Õnn ei peitu rahas” on avalikult silmakirjalik. Mis aga veelgi ilmsem – kunstiliselt põhjendamata. Et asi reaalsusest sedavõrd ilmkauge ei tunduks, oleks vaja kultuurilisi argumente. Näiteks võiks erakond kihutusjutluste sekka etendada režissöör Aleksandr Medvedkini 1934. aastal vändatud tummfilmi “Õnn”, mille kohta nõukogude kinoloolane Rostislav Jurenev…
Sirp