2006-27 (3121)
Infohunnik globaliseerumisest
Benjamin Barber, Džihaad McMaailma vastu. Inglise keelest Marek Laane. Tänapäev, 2006. 400 lk.
4 minutit
Jukebox – viiekümnendad – the platters
The Platters on momendil üks populaarsem Ameerika lauluansambel, mis näitab tegelikult jänkide väga halba maitset. Kvartetti valitseb ülisentimentaalselt lõõritav eunuhhist tenor ja ülejäänud vaid saadavad teda.
Soome ajakirjast Ajan Sävel (1957)
Soome ajakirjast Ajan Sävel (1957)
4 minutit
Pronksmees: meie, nemad ja kompleksid
Pronkssõduri küsimuses huvide vastandumise taga peitub poliitiline identiteet, kus määratletakse oma suhtumine ajaloosse ning võetakse omaks kas Eesti riigi vaatepunkt ning sellega kaasnev patriotism või siis vastandatakse ennast Eesti riigile, näidates üles oma ebalojaalsust. Viimase puhul on tegemist identiteedikriisiga, kus üritatakse väliste asjaolude muutumisest hoolimata endisi suhtumisi säilitada. Suhtumine muutub…
2 minutit
Kergitab kulmu: Parmud, snoobid ja euroopalikud väärtused
Eelmises Eesti Ekspressis maalis Kalev Kesküla seoses uue avaliku korra seadusega maalilise pildi avalikust alkoholitarvitamisest, väites, et paar pudelit veini koos sõbraga kusagil Viini või Rooma pargis või Tallinna haljasalal on igati normaalne. Et muidu me justkui “ei taha Euroopasse”. Kesküla on kultuurne veinisõber. Tema veiniraamatut olen isegi tudeerinud, et…
2 minutit
Lisandusi 666 tõlgendamisele
7. VII Sirbis kirjutas Hasso Krull arvu 666 piiblis antud ja ebausuga lisandunud tähendustest. Tema artikkel “Ebausu kammitsad” lõpeb tõdemusega: “Valgustatud vaim peaks aga tänapäevalgi vaatama sellele [juhusliku kordumisest tulenevale ebausule – P. H.] kaine analüütilise pilguga, arvestades kindlasti ajaloolist tausta.” Selle tõdemusega saab vaid nõustuda. Rääkides ajaloolisest, samuti kontekstipõhisest…
2 minutit
Pillide kuninga oreli kroonimismissa
Mozarti “Kroonimismissas” on tunda ooperlikku käsitlust.
3 minutit
Kas mitmekesisus on väärtus?
13. ja 14. juulil toimus Tartu lähistel Emajõe Suursoo kaitseala keskuses Tartu ülikooli semiootika osakonna korraldatud keskkonnaeetika ja loodusfilosoofia seminar. Üritus sai algtõuke möödunudsügisesest konverentsist “Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas”.
Kahtlemata mõjutab teadmine inimeste otsuseid. Kahelda võib aga selles, kas teadus suudab eetikat vahetult mõjutada. Arusaam eetilistest/ebaeetilisest on ilmne ühiskondlik konstruktsioon, mis…
Kahtlemata mõjutab teadmine inimeste otsuseid. Kahelda võib aga selles, kas teadus suudab eetikat vahetult mõjutada. Arusaam eetilistest/ebaeetilisest on ilmne ühiskondlik konstruktsioon, mis…
3 minutit
Kultuurilisest pöördest geograafias
Kultuurigeograafia suurkuju David Lowenthal esines sellel nädalal Tallinnas.
7 minutit
Lisandusi 666 tõlgendamisele
7. VII Sirbis kirjutas Hasso Krull arvu 666 piiblis antud ja ebausuga lisandunud tähendustest. Tema artikkel “Ebausu kammitsad” lõpeb tõdemusega: “Valgustatud vaim peaks aga tänapäevalgi vaatama sellele [juhusliku kordumisest tulenevale ebausule – P. H.] kaine analüütilise pilguga, arvestades kindlasti ajaloolist tausta.” Selle tõdemusega saab vaid nõustuda. Rääkides ajaloolisest, samuti kontekstipõhisest…
2 minutit
USSS pole lihtne uss
Salateenistuse agentidel on saatja käekellas ja mikrofon kõrvas, neist paremaid hinnatakse saja punktiga.
4 minutit
Raamatututvustus
VIKERKAAR 2006, nr 7 – 8
Eesti parim ajakiri on tänaseks ilmunud 20 aastat. Sel puhul kirjutavad Õnnepalu, Kesküla, Krull, Väljataga, Kivisildnik, Soomets, fs, Undusk, Vikerkaare sünniaja vaimust pajatavad Ruutsoo, Tamm ja Veidemann, Vikerkaare kirjandust kaardistab Mart Velsker. Kunstiks on seekord Lapini suprealism. Peatoimetaja Märt Väljataga.
Eesti parim ajakiri on tänaseks ilmunud 20 aastat. Sel puhul kirjutavad Õnnepalu, Kesküla, Krull, Väljataga, Kivisildnik, Soomets, fs, Undusk, Vikerkaare sünniaja vaimust pajatavad Ruutsoo, Tamm ja Veidemann, Vikerkaare kirjandust kaardistab Mart Velsker. Kunstiks on seekord Lapini suprealism. Peatoimetaja Märt Väljataga.
1 minut
VVV: Ka juut on inime (I)
Juuditemaatika on taas plahvatavalt päevakorral. Sõda ju. Ehkki päriselt pole juudiaines silmapiirilt hajunud ka vaiksematel aegadel. Filmilinalgi mitte. Näiteks holokaustist on maailmaekraanil kujundatud suurejooneline kinematograafiline kitš.
2 minutit
Aitäh, Edgar Savisaar!
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar suudab jätkuvalt üllatada. 8. augusti Postimehes annab vanameister teada, et tegelikult ei pruugi Keskerakonna valijatele sobida presidendiks ei Toomas Hendrik Ilves ega ka Ene Ergma. Selles tõdemuses pole iseenesest ju midagi üllatavat, aga ma ei oleks uskunud, et Savisaar ütleb selle “kurva teate” välja juba 20…
2 minutit
Pildimaagi lugu: Tõnis Mägi sõnus
“Need Tiibeti mungad, kes päevast päeva oma lauluga maailma pasast puhastavad, ei mõtle sellele, et neil pole tükk aega ühtegi hitti olnud.”
7 minutit
Dostojevski ja XXI sajandi berliinlane
Dostojevski ja XXI sajandi berliinlane
Castorfi “Idioodis” on näitlejad laval pidevalt närvivapustuse äärel.
Castorfi “Idioodis” on näitlejad laval pidevalt närvivapustuse äärel.
5 minutit
Sada aastat esimesest eesti kunstinäitusest
“Iseäraline eesti kunstinäitus” oli senistest ulatuslikum, seda külastati ning sellest kirjutati rohkem kui varem.
7 minutit
Väike teatri-Sopot Tšehhimaal
VIII rahvusvaheline sõltumatute ja amatöörteatrite festival “Apostrof” Prahas 30. VII – 4. VIII.
3 minutit
Kirev ja kõigile avatud Artishok:www.artishok.blogspot.com
Vestlusringis osalesid Maarin Ektermann, Elnara Taidre, Margus Kiis ja Margus Tamm.
6 minutit
Hääletuskabiinis seistakse üksi
Kui ma oleksin mõne linna- või vallavolikogu esimees, oleksin ma talvest saadik nii erakonnajuhtide kui ka ajakirjanike peale üdini solvunud. Lihtsal põhjusel: avalikus infovoos on neist omavalitsusorganite valimistel valitutest, kel võib-olla tuleb septembris otsustada Eesti Vabariigi presidendi ametikoha saatus, tehtud kõige labasemalt ostetav-müüdav kaup. Tundub, et oma kujutlustes “suure poliitika”…
3 minutit
Pudelivesi ja võrguhalud
Eestis pole joogiveega suurt muret isegi põuasel aastal. Mõni pinnaveekaev võib ajutiselt kuivaks jääda, kuid meil puudub vähimgi kogemus puhta vee defitsiidist, mille käes vaevleb kuuendik maailma elanikkonnast. Põlevkivi kaevandamisel läheb raisku umbes 100 tonni joogikõlblikku põhjavett aastas iga Eesti elaniku kohta. Sellele laristamisele vaatamata on Eesti ikkagi veerohke maa.…
4 minutit
