Koraal ja rahvusküsimus
Kirikumuusika ei ole ala, kus tegutseks liiga palju teadlasi. 2000. aastal kaitsti Eesti Muusikaakadeemias esimene magistritöö, Anu Kõlari “Eesti luterlik kirikumuusika 1930. aastatel. Institutsioonidest, ideoloogiast ja repertuaarist”. Täpselt kuus aastat hiljem, 30. V 2006 järgnes teine, Pille Raitmaa muusikateaduse magistritöö “Arutlused koraalilaulu teemal Liivimaal 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algusaastatel”.
3 minutit
Mida kosta Märt Väljataga arvamiste pääle?
Oleksin tõenäoliselt piirdunud netikommentaariga. Ent käesoleva aasta algusest ilmub Sirbi netiväljaanne ilma võimaluseta lehes ilmunut kommenteerida. Seega on võetud võimalus ilma pikemata õiendada eksitusi või muidu veidrusi. Netikommentaare saab küll ka süüdistada lahmimises, anonüümsuses jmt. Samas aga kirjutab nii mõnigi põhiväljaandes publitseeriv autor nii, justkui õigustaks oma nime lisamine artiklile mõtlematust.…
3 minutit
Pauli päevik: Näitlemiskunsti kiirkursus
Ülehomme lõpeb Saksamaal suur teatrifestival. Kuigi meie teatreid sinna esinema ei kutsutud, ei kahandanud see meie teatrihuviliste suurt, ma ütleksin silmatorkavat huvi toimunu vastu. Möödunud pühapäeval lõppes Rakveres spordipidu, kus peamiselt võistlesid kõnetehnika meistrid. Ka seal ei andnud meie omad just massiliselt tooni ning pealtvaatajate hulgas ei paistnud pea ühtegi siin tunnustatud…
1 minut
Friel paneb mõtlema Eestimaast
Margaret – Harriet Toompere, Christopher Gore – Guido Kangur, David Gore – Lauri Lagle. PRIIT pedajas
5 minutit
Raamatukogud ja maailma ajalugu
Eestindatud raamatukogude ajaloost leiab nõukogulikkust ja hulganisti vigu.
4 minutit
Kaksikkirves Ebausu kammitsad
Usu ja ebausu vahekord on delikaatne teema. Tavaliselt peetakse ebausuks põhjendamatut usku mingi asja, nähtuse või kokkusattumuse endelisse tähendusse: ebausu juurde kuulub uskuja enese ebalus, sest et ta midagi uskudes samal ajal ka usub, et tema uskumus on petlik ja väheväärtuslik. Kui ebalust ei ole, võivad usku ebausuks pidada ainult teised inimesed. Uskumus, mille suhtes…
3 minutit
Kriisi õppetunnid
Kas integratsioon saab olla vaid puhttehniline protsess välispoliitilise korrektsuse tagamiseks?
4 minutit
Viinistule, Viinistule!
Jaan Manitski rajatud Viinistu kunstimuuseum oli kuni Kumu avamiseni mitme aasta vältel ainus koht, kus sai punktjoonelise ülevaate meie maalikunstist baltisakslastest kuni Jaan Toomikuni. Pidevalt täienev, laienev ja teisenev näituse- ja teatritegevus on tänaseks kinnistanud Viinistu suvise kultuurielu ühe olulise keskusena.
4 minutit
Jalutuskäik tallinna galeriides
Kõik kaob peale paari pisiasja
Ingrid Alliku, Tiina Kaljuste ja Pille Lehise ühisnäitus “Väga palju pisikesi pilte ühes toas . . . .” Hopi galeriis kuni 11. VI
Ingrid Alliku, Tiina Kaljuste ja Pille Lehise ühisnäitus “Väga palju pisikesi pilte ühes toas . . . .” Hopi galeriis kuni 11. VI
3 minutit
Ristumine kõrvalteega
Luule, see ei tule tuulest – Mart Saare kaunimad laulud.
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR MIKK ÜLEOJA dirigeerimisel Mart Saare lauludega Mustpeade majas 16. VI.
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR MIKK ÜLEOJA dirigeerimisel Mart Saare lauludega Mustpeade majas 16. VI.
2 minutit
“Raua needmine” Pirita kloostris
Festivali “MAAILMAKÜLA” avakontsert: ansambel METSATÖLL ja RAM MIHHAIL GERTSI juhatusel Pirita kloostri varemetes 16. VI.
3 minutit
Middendorffi ja šamaaniga tundras
Iga vähegi teokam aborigeeniverega mees nimetab Siberis end šamaaniks, eriti siis, kui on krihvis.
3 minutit
Eskapism
Nõnda siis jah, et muudkui kirjutatakse ja räägitakse: “Enne oli nii, aga nüüd on naa! See on ime!” Kahtlen siiski selles. See on üks üleüldine kultuuriline muster, mis sel kombel avaldub. Imeväärset pole siin midagi.
Selle mustri nimi on eskapism ja see on juba ürgajast, aegade algusest (või pigem isegi veidi pisut enne seda, kui aeg inimliigi jaoks üldse algas)…
Selle mustri nimi on eskapism ja see on juba ürgajast, aegade algusest (või pigem isegi veidi pisut enne seda, kui aeg inimliigi jaoks üldse algas)…
2 minutit
Nürist mõtlemisest
Kui Postimehe peatoimetaja Merit Kopli raporteeris (29. VI), et alates eelmisest nädalast kuni 19. augustini on kvaliteetpäevalehte “veidi suvisemaks kohendatud”, ei osanud ma esialgu midagi arvata. Põhjendus oli muidugi kummaline: “Uudised, mis tulevad parlamendi ja valitsuse tööpõllult, ametnike kabinettidest, ei jookse n-ö enam ise suhu. Nii peavadki ajakirjanikud rohkem ise otsima seda, mis on uus ja…
2 minutit
