2005-44 (3091)
Rõhknael tuleviku kirjanduse südamesse
Värske Rõhu esimene number on muutunud pea rariteediks – mida ta siis endas peidab?
4 minutit
KULDAR KUDU 26. IX 1965 – 28. IX 2005
Eesti klassikalist kitarrimuusikat on tabanud raske kaotus, lahkunud on üks Eesti kitarrielu liidreid, H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kitarriõppejõud Kuldar Kudu.
Ta alustas kitarrimängu 15aastaselt G. Otsa nimelisse Tallinna Muusikakoolis. 1995. aastal lõpetas Kuldar Kudu Eesti Muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal (õpetaja H. Mätlik), olles EMAs kitarrieriala esimene lõpetaja. Hiljem täiendas ta…
Ta alustas kitarrimängu 15aastaselt G. Otsa nimelisse Tallinna Muusikakoolis. 1995. aastal lõpetas Kuldar Kudu Eesti Muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal (õpetaja H. Mätlik), olles EMAs kitarrieriala esimene lõpetaja. Hiljem täiendas ta…
1 minut
Eesti Teatriliit 60
Teatri kaitsja võimu ja raha ees ja eest on saanud 60aastaseks. Sirp õnnitleb liitu ja esitab teatriliidu esimehele Rein Ojale ja vastutavale sekretärile Riina Viidingule paar teemakohast küsimust.
5 minutit
Raamatututvustus
VÄRSKE RÕHK 2005, nr. 2/november
Suurepärase noorte kirjandusajakirja esimene number (loe siitsamast kõrvalt) kadus lettidelt enne, kui suurem inimeste ring selle olemasolust üldse teada sai – huvilisi oli rohkem, kui tiraaž välja kannatas. Uus number sisaldab noorte luulet, proosat ning üllatuslikult ka paeluvat lühidraamaloomingut (millest osa võiks sobida ka noorte…
Suurepärase noorte kirjandusajakirja esimene number (loe siitsamast kõrvalt) kadus lettidelt enne, kui suurem inimeste ring selle olemasolust üldse teada sai – huvilisi oli rohkem, kui tiraaž välja kannatas. Uus number sisaldab noorte luulet, proosat ning üllatuslikult ka paeluvat lühidraamaloomingut (millest osa võiks sobida ka noorte…
1 minut
Üliõpilasteatri briti “naljad” uues kuues
Tartu üliõpilasteatri liikmed räägivad oma viimase lavastuse taustal ja näitel ühe galeristiga teatrist ja näitlemisest.
6 minutit
Katsetused kahe päikese süsteemis
“Kaks päikest”. Jaan Kaplinski valitud ja tõlgitud rahvaste muinasjutud on lavastanud Andres Noormets, kunstnik Ene-Liis Semper. Jutustavad Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. Esietendus teatris NO99 10. XI.
3 minutit
Igas hetkes peitub head ja halba
“Georgi” üks huvitav mittemuusikalipärasus on olematu ajavektor.
Muusikal “Georg”. Smithbridge Productions koostöös Muusikaliteatriga. Lavastaja Andrus Vaarik, libreto Urmas Vadi. Nimiosas Marko Matvere. Esietendus Tallinna Linnahallis 18. XI.
Muusikal “Georg”. Smithbridge Productions koostöös Muusikaliteatriga. Lavastaja Andrus Vaarik, libreto Urmas Vadi. Nimiosas Marko Matvere. Esietendus Tallinna Linnahallis 18. XI.
4 minutit
Head tekstid olgu rahvuskultuuri vabavara
Aaviku sünd oli loterii peavõit, mille kordumist ei saa planeerida.
4 minutit
Majandusmõtte ajaloost V
Oma luigelauluks jäänud “Hukutavas upsakuses” kirjutab Friedrich Hayek: “Tundub, et need olid jälle kreeklased, eriti stoa filosoofid oma kosmopoliitilise maailmavaatega, kes esimesena sõnastasid moraalitraditsiooni, mida roomlased propageerisid hiljem kogu oma impeeriumis. Et see traditsioon tekitab suurt vastuseisu, me juba teame ja edaspidi näeme seda korduvalt jälle. Kreekas olid muidugi spartalased…
4 minutit
Piibel poolikul A4-l
Ainult majanduslikule edule orienteeritud Eesti kultuuritööstus viib toodangu intellektuaalse taseme languseni.
6 minutit
Kuidas uudiskünnis meid valgustab?
Hiljuti oli lehes südantsoojendav pilt seapõrsa lapsendanud koerast. Lapsed, loomad, lilled ja loodusvaated on toredad, mõjuvad lõõgastavalt vist enamikule inimestest. Nagu kassikalendridki. Loom on kindel värk: lihtne, soe ja truu. Eriti kui inimesed tunduvad keerukad ja elu närvesööv. Küsimus on, kas ajakirjandus ikka peaks täitma kassikalendri rolli.
2 minutit
Diogenese latern:Digitaalne tulevik II
Muidugi saab arvutist kätte ka teoloogilise sisuga tekste ja muud eksootikat, aga eelkõige selleks, et veenduksime masina suutluse lõputuses.
6 minutit
Suur evangeeliumitöö
Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 95 lk.
Filippose evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 110 lk.
Filippose evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 110 lk.
5 minutit
John W. Perry õpetustega islandi vaimuhaiglas
Einar Már Guđmunsson, ILMAMAA INGLID. Islandi keelest tõlkinud Lemme Linda Saukas. Ilmamaa, 2005.
3 minutit
Viini valss, Salzburgi oktett ja idamaine soolo
Kunst on uks, mille kaudu saame läheneda austria tunde- ja mõtteilmale. Ühtlasi annab see eneseusku ka meile.
4 minutit
Kes oli Erno Koch?
Kunstniku 1930ndate kuivavõitu korrektne laad on seotud meie tollase graafilise disaini, raamatu- ja kirjakujundusega.
3 minutit
Elaval skulptuuril ei ole valuvormi?
Kunstihoones tuli elava skulptuuri “valuvorm“ hästi esile, sest esitajad olid ise autorid.
6 minutit
Millist kangelast me vajame?
Gob Squad tõestas, et hea performance vajab hästi komponeeritud tegevuskava kõrval ka positiivset sõnumit.
3 minutit
Intrigeerivat eesti vanavarast
CD “Mu mano tulge, latse”. Püha Miikaeli poistekoor, dirigent Kadri Hunt.
© VHK 2005.
© VHK 2005.
3 minutit
Seentest ja Saarepiigast
CD Lepo Sumera. “Mushroom Cantata & other choral works”. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel.
© BIS Records, 2005
© BIS Records, 2005
3 minutit
Baltimaade hääled
CD. “Baltic Voices 3”. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Paul Hillier.
© 2005 Harmonia mundi.
© 2005 Harmonia mundi.
3 minutit
Kuidas saada ilusaks inimeseks
CD Jürgen Rooste. “Ilusaks inimeseks” – saladokumente igavikuarhiivi peavalitsusest. © Jürgen Rooste ja kirjastus verb, 2005.
3 minutit
Nostalgia, eskapism ja hedonism
CD Lauri Saatpalu, Katrin Mandel.” SA OLED HEA”. © 2005 hyper.records.
3 minutit
Ballaadid ja ideaalid
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: VARDO RUMESSENI (klaver) “Ballaadide õhtu” Kadrioru lossis 20. XI.
3 minutit
Viies kobar viinamäel
PÖFFi on nimetatud kobarfestivaliks, aga kui selles filmipeos ripub mitmeid kobaraid erilaadsete põõsaste küljes, kus sajad filmid omaette marjadeks, siis on tegu kobarate kobara ehk terve mitmesordilise viinamäega.
Täna hakkab PÖFFi tänuväärne publik oma silmi noppima peamisest, täispikkade kunstiliste mängufilmide põõsast, mis kannab seekord ligi 200 filmi. Juba on peetud…
Täna hakkab PÖFFi tänuväärne publik oma silmi noppima peamisest, täispikkade kunstiliste mängufilmide põõsast, mis kannab seekord ligi 200 filmi. Juba on peetud…
2 minutit
Ängistav noorusaeg ja lootust on vähe
Tänavuse PÖFFi noortefilme ühendab äng ja tumemeelsus. Elu on raskemast raskem.
4 minutit
Miyazaki, maailma peataja
Ühest küljest on “Howli liikuvas kindluses” (2004) olemas kõik asjad, mis panevad vaimustuma Jaapani animekunstnikust Hayao Miyazakist.
On pillavat, ebakonventsionaalset fantaasiat, mis tõesti toimib imena, mitte ei jäljenda imelist nagu enamikus tänapäeva muinasteemalistes lastemultikates näha võib. Juba ringi kõndiv loss ise näeb välja nagu kohutavalt suur ja paks aurujõul töötav…
On pillavat, ebakonventsionaalset fantaasiat, mis tõesti toimib imena, mitte ei jäljenda imelist nagu enamikus tänapäeva muinasteemalistes lastemultikates näha võib. Juba ringi kõndiv loss ise näeb välja nagu kohutavalt suur ja paks aurujõul töötav…
2 minutit
Terrorism, poliitika ja head silmad
“Kohe paradiisi” 3. XII kell 14 Tallinna kobarkinos.
Hollandis elava palestiinlase Hany Abu-Assadi enesetaputerroristide lugu “Kohe paradiisi” on määratletud kui poliitilist thriller’it, vesterni ja gangsterifilmi samaaegselt, aga ka kui psühholoogilist filmi. Minu arvates peab viimane määratlus enim paika, sest film jälgib enesetaputerroristide Khaledi ja Saidi viimast 24 tundi. Need pealtnäha kenad…
Hollandis elava palestiinlase Hany Abu-Assadi enesetaputerroristide lugu “Kohe paradiisi” on määratletud kui poliitilist thriller’it, vesterni ja gangsterifilmi samaaegselt, aga ka kui psühholoogilist filmi. Minu arvates peab viimane määratlus enim paika, sest film jälgib enesetaputerroristide Khaledi ja Saidi viimast 24 tundi. Need pealtnäha kenad…
4 minutit
Ka vene naisel on rinnad
Nõukogude korra hukutajateks said kaks plahvatuslikku seksisümbolit: Mihhail Gorbatšov ja Natalia Negoda. Gorba hämmastas maailma tõsiasjaga, et kommunistliku parteiladviku etteotsa võib pääseda mees, “kellel veel tõuseb”. Negoda demonstreeris aga filmis “Väike Vera” vene kinematograafias esmakordselt keppivat naist, suguaktist aktiivselt osa võtvat, seksuaalses ratsaasendis nõukogude tütarlast. Kumb neist kahest impeeriumis võimsama…
1 minut
