2005-42 (3089)

Vastulause Andres Langemetsale

Andres Langemetsa hiljutises toetusavalduses (Sirp 7. X) nn kommarite ahjuajajatele austati mind tiitliga “Laari-vihas marutaudistunud ühiskonnauurija”, kes “vajab süsti”. Vastulause vajadus minu isiku seisukohast võiks ära langeda. Langemetsa kasutatud väljendusviis diskrediteerib end piisavalt ja kogu kirjatöö suhtes võttis Eesti avalik arvamus nii üheselt eitava seisukoha, et pani Andres Langemetsa avalikult…

Kirjanduse kolikamber:Stalini surmal oli kosmiline vastukaja

 
Küsimine on tõsine tegevus. Küsimine on saatuslikki tegevus. Kusjuures küsida võib ju igasuguseid asju. Näiteks, kas eesti keelde tõlgitud n-ö maailmakirjanduslikud tekstid on mingiski mõttes osa eesti rahvuskirjandusest? Kas tõlkimine on rahvuslik tegevus? Ent on hullemaidki küsimise asju. Globaalseks probleemiks on saanud nn sotsialistliku realismi paradigmaatiline positsioon.

Kollase filmi võsarüütlid

 
Lüngad on täidetud fiktsiooniga, Voitkade lugu on paksu värviga üle võõbatud ja plastpakendisse topitud.

Harrastusteatrite riigifestivalil tõdesin: vajatakse naist

Harrastusteatraalid võiksid lavastusprotsessi alustada korralikust tekstianalüüsist.
 

Kirjandusmaailm

 

VVV:Mustad roosid marssalilt

 
Tüdruk oli 1931. aastal seitsmeteistkümnene, kui tänaval ligines talle keegi kinomees ja kutsus filmiproovi. Tatjana Okunevskaja tegigi paar kõrvalosa. Siis hakkas noor Mihhail Romm väntama oma debüütfilmi, Maupassant’i järgi tehtavat “Rasvarulli” ja kutsus Tanja nägusa proua Carré-Lamadoni rolli. Siitpeale võttis Okunevskaja elu üles peadpööritavad, pidurdamatud tuurid. Taltsutamatu nooruskire ajel abiellus…

Deliiriumlik loomamuinasjutt põhja(kihi) budismist

Von Krahli “Jänese aasta” on visuaalselt rikas.
 

Laia repertuaariga rollimängur

Raske on leida Asi luulest püsivaid pidepunkte ja autori kindlat nägu.

Mis sellest ideest, kui lavastust pole

 
Kahtlemata on Vello Janson üks Baskini teatri tugisambaid, kuid lavastajana nõrk.

Vangilaager ja luule

Harri Asi, PÄRAST PLAHVATUST. “Eesti romaanivara”, Eesti Raamat, 2005. 203 lk.
Kui Torontos ühel vastuvõtul mõni nädal tagasi Urve Karuks mulle selle raamatu kätte surus, oli ta kindel, et Harri Asi nimi mulle midagi ei ütle. Aga mulle meenus, kuidas ühel kenal päeval tuli sõber Jüri Adams kooli, kaasas masinal ümber…

Uudised:

 
KUNST
 

Avatud arhiiv

Kaks ja pool kuud on tarbekunstimuuseumi II korrusel avatud avalik uurimissaal.
 

Vahefiniš distantsil 22+

Karin Laansoo tekstil on inimlik mõõde ja puude.

Vandaalitsejatel pole kaotada midagi peale mobiilide

Kuivõrd on rahutuste puhul tegemist spetsiifiliselt Prantsusmaa probleemiga ja kui palju on sel pistmist islamiga?
 

Kõik on võimalik!

 
Con patetico, crescendo

Eessõna sissejuhatusele veel tõlkimisel

Wolffi raamat on vaimukas ja üldmõistetav sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.

Piirideta maailm

IKG kohtumised on omalaadne näituse, perekondliku kokkusaamise, debati, tutvumisõhtu segu.
 

Reaalkunstnik

Reaalkunstnikke ühendab reaalsustrendide tabamine.
 

Puhtam ja kuivem tunne?

 
Pärast uusliberalismi võidukäiku on hooti märgata püüdlusi avalikkust “saneerida”, reguleerida täiendavate ukaasidega asju, mida saaks käsitleda seaduste või moraali ja eetika, südametunnistuse vabaduse ja kultuurilise “kompetentsuse” raames. Viimased näited on justiitsministeeriumi “leimi seadus” ja luteri kiriku konverentsil esinenud peaministri üleskutse muuta usuõpetus koolis kohustuslikuks.

Pooleli jäänud schubertiaana, rabav ooperisüžee

Tõnu Kilgas (keskel) on vana kooli austria härrasmees. harri rospu

Sõnad

Muusikamaailm:“Wien Modern 2005”

 
Suurim uue muusika (ja teistegi kunstide) festival sai alguse Claudio Abbado eestvõttel 1988, suurtoetajaks Casino Austria. Tänavu on keskpunktis kaks heliloojat, sakslasest juubilar Helmut Lachenmann (70) ja Viinis tegutsev šveitslane Beat Furrer, mälestuskummardused tehakse aga Giacinto Scelsile (1905 – 1988). Kesksemaid esinejaid kodust Viini Raadio SO (nende teist kava juhatas…

Kateedrid ja katedraalid

Intervjuu poliitikafilosoof Jonathan Wolffiga
 

Gallup: Kivisildnik

Toimetaja tehniliste probleemide tõttu jäi eelmise nädala gallupist puudu ühe vastanu, isand Kivisildniku arvamus. Saagu ta siinkohal ikkagi ära trükitud.

Kergitab kulmu:Puhtam ja kuivem tunne?

 
Pärast uusliberalismi võidukäiku on hooti märgata püüdlusi avalikkust “saneerida”, reguleerida täiendavate ukaasidega asju, mida saaks käsitleda seaduste või moraali ja eetika, südametunnistuse vabaduse ja kultuurilise “kompetentsuse” raames. Viimased näited on justiitsministeeriumi “leimi seadus” ja luteri kiriku konverentsil esinenud peaministri üleskutse muuta usuõpetus koolis kohustuslikuks.

Raamatututvustus

Hando Runnel
SINAMU

Endlas popmuusikaline “Mõrv hotellis”

Homme esietendub Endlas muusikalavastus “Mis värvi on vabadus”. Mati Undi romaani “Mõrv hotellis” põhjal loodud lavaloos, mille on dramatiseerinud-lavastanud Tiit Palu,  kuuleb sõnalise osa kõrval elavas esituses paljusid kuuekümnendate aastate poplugusid. Kunstnik-lavastaja on Silver Vahtre, valguskunstnik-lavastaja Margus Vaigur, muusikajuht-lavastaja Feliks Kütt ning koormeister Evald Raidma. Mängivad Tambet Seling, Katrin Valkna,…

Oma nägu, oma tegu

TALLINNA KAMMERKOOR Aivar Leštšinski ja Darja Pastušenko juhatusel Rootsi-Mihkli kirikus 12. XI.

Ethel Brafmann 8. VII 1921 – 7. XI 2005

 
Hiline sügis viis meie seast manalateele nimeka haljastus- ja pargiarhitekti Ethel Brafmanni. Auväärsele eale vaatamata mõtles ja töötas tunnustatud spetsialist kaasa parkide säilitus- ja hooldusprobleemide lahendamisel. Armastatud looduseni jõudis arhitekt Brafmann mitme omandatud eriala nagu muusika ja spordipedagoogika kaudu. Esimene suunas loodushelisid mõistma, teine aga looduse keskel tegutsema.

Hiina globaalsete jõujoonte keskpunktis

Hiina globaalsete jõujoonte keskpunktis
Hiina ümber on koondunud need riigid kelle jaoks üleilmseid väärtusi ei ole olemas.

Eesti animatsiooniga flirtides: Chris J. Robinson

Ta on vaatluse alla võtnud kolmkümmend üks indie-animalavastajat ja rühmitust.
 
Sirp