Andres Langemetsa hiljutises toetusavalduses (Sirp 7. X) nn kommarite ahjuajajatele austati mind tiitliga “Laari-vihas marutaudistunud ühiskonnauurija”, kes “vajab süsti”. Vastulause vajadus minu isiku seisukohast võiks ära langeda. Langemetsa kasutatud väljendusviis diskrediteerib end piisavalt ja kogu kirjatöö suhtes võttis Eesti avalik arvamus nii üheselt eitava seisukoha, et pani Andres Langemetsa avalikult…
Küsimine on tõsine tegevus. Küsimine on saatuslikki tegevus. Kusjuures küsida võib ju igasuguseid asju. Näiteks, kas eesti keelde tõlgitud n-ö maailmakirjanduslikud tekstid on mingiski mõttes osa eesti rahvuskirjandusest? Kas tõlkimine on rahvuslik tegevus? Ent on hullemaidki küsimise asju. Globaalseks probleemiks on saanud nn sotsialistliku realismi paradigmaatiline positsioon.
Lüngad on täidetud fiktsiooniga, Voitkade lugu on paksu värviga üle võõbatud ja plastpakendisse topitud.
Harrastusteatraalid võiksid lavastusprotsessi alustada korralikust tekstianalüüsist.
Tüdruk oli 1931. aastal seitsmeteistkümnene, kui tänaval ligines talle keegi kinomees ja kutsus filmiproovi. Tatjana Okunevskaja tegigi paar kõrvalosa. Siis hakkas noor Mihhail Romm väntama oma debüütfilmi, Maupassant’i järgi tehtavat “Rasvarulli” ja kutsus Tanja nägusa proua Carré-Lamadoni rolli. Siitpeale võttis Okunevskaja elu üles peadpööritavad, pidurdamatud tuurid. Taltsutamatu nooruskire ajel abiellus…
Von Krahli “Jänese aasta” on visuaalselt rikas.
Raske on leida Asi luulest püsivaid pidepunkte ja autori kindlat nägu.
Kahtlemata on Vello Janson üks Baskini teatri tugisambaid, kuid lavastajana nõrk.
Harri Asi, PÄRAST PLAHVATUST. “Eesti romaanivara”, Eesti Raamat, 2005. 203 lk.
Kui Torontos ühel vastuvõtul mõni nädal tagasi Urve Karuks mulle selle raamatu kätte surus, oli ta kindel, et Harri Asi nimi mulle midagi ei ütle. Aga mulle meenus, kuidas ühel kenal päeval tuli sõber Jüri Adams kooli, kaasas masinal ümber…
Kaks ja pool kuud on tarbekunstimuuseumi II korrusel avatud avalik uurimissaal.
Karin Laansoo tekstil on inimlik mõõde ja puude.
Kuivõrd on rahutuste puhul tegemist spetsiifiliselt Prantsusmaa probleemiga ja kui palju on sel pistmist islamiga?
Wolffi raamat on vaimukas ja üldmõistetav sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.
IKG kohtumised on omalaadne näituse, perekondliku kokkusaamise, debati, tutvumisõhtu segu.
Reaalkunstnikke ühendab reaalsustrendide tabamine.
Pärast uusliberalismi võidukäiku on hooti märgata püüdlusi avalikkust “saneerida”, reguleerida täiendavate ukaasidega asju, mida saaks käsitleda seaduste või moraali ja eetika, südametunnistuse vabaduse ja kultuurilise “kompetentsuse” raames. Viimased näited on justiitsministeeriumi “leimi seadus” ja luteri kiriku konverentsil esinenud peaministri üleskutse muuta usuõpetus koolis kohustuslikuks.
Tõnu Kilgas (keskel) on vana kooli austria härrasmees. harri rospu
Suurim uue muusika (ja teistegi kunstide) festival sai alguse Claudio Abbado eestvõttel 1988, suurtoetajaks Casino Austria. Tänavu on keskpunktis kaks heliloojat, sakslasest juubilar Helmut Lachenmann (70) ja Viinis tegutsev šveitslane Beat Furrer, mälestuskummardused tehakse aga Giacinto Scelsile (1905 – 1988). Kesksemaid esinejaid kodust Viini Raadio SO (nende teist kava juhatas…
Intervjuu poliitikafilosoof Jonathan Wolffiga
Toimetaja tehniliste probleemide tõttu jäi eelmise nädala gallupist puudu ühe vastanu, isand Kivisildniku arvamus. Saagu ta siinkohal ikkagi ära trükitud.
Pärast uusliberalismi võidukäiku on hooti märgata püüdlusi avalikkust “saneerida”, reguleerida täiendavate ukaasidega asju, mida saaks käsitleda seaduste või moraali ja eetika, südametunnistuse vabaduse ja kultuurilise “kompetentsuse” raames. Viimased näited on justiitsministeeriumi “leimi seadus” ja luteri kiriku konverentsil esinenud peaministri üleskutse muuta usuõpetus koolis kohustuslikuks.
Homme esietendub Endlas muusikalavastus “Mis värvi on vabadus”. Mati Undi romaani “Mõrv hotellis” põhjal loodud lavaloos, mille on dramatiseerinud-lavastanud Tiit Palu, kuuleb sõnalise osa kõrval elavas esituses paljusid kuuekümnendate aastate poplugusid. Kunstnik-lavastaja on Silver Vahtre, valguskunstnik-lavastaja Margus Vaigur, muusikajuht-lavastaja Feliks Kütt ning koormeister Evald Raidma. Mängivad Tambet Seling, Katrin Valkna,…
TALLINNA KAMMERKOOR Aivar Leštšinski ja Darja Pastušenko juhatusel Rootsi-Mihkli kirikus 12. XI.
Hiline sügis viis meie seast manalateele nimeka haljastus- ja pargiarhitekti Ethel Brafmanni. Auväärsele eale vaatamata mõtles ja töötas tunnustatud spetsialist kaasa parkide säilitus- ja hooldusprobleemide lahendamisel. Armastatud looduseni jõudis arhitekt Brafmann mitme omandatud eriala nagu muusika ja spordipedagoogika kaudu. Esimene suunas loodushelisid mõistma, teine aga looduse keskel tegutsema.
Hiina globaalsete jõujoonte keskpunktis
Hiina ümber on koondunud need riigid kelle jaoks üleilmseid väärtusi ei ole olemas.
Ta on vaatluse alla võtnud kolmkümmend üks indie-animalavastajat ja rühmitust.