Eesti teatrist pole kunst kadunud
Jan Kaus nägi festivalil Mart kivastikku rohkem kui korra.
2 minutit
Kas tapetud on näitleja või inimene?
Märkmeid festivalilt “Draama 2005”
Vaadata viis päeva järjest 5 – 8 tundi teatrit, diskuteerida elavalt etenduste vahepeal ning elada kõik see virvarr uuesti läbi unenägudes on üsna eriline vaimne ja füüsiline kogemus. Võimalik, et selle tulemusena tekib tihendatud pilt eesti teatrist, kuid on ka võimalik, et tulemuseks on moonutus või tülpimus. Seega ei tohiks…
Vaadata viis päeva järjest 5 – 8 tundi teatrit, diskuteerida elavalt etenduste vahepeal ning elada kõik see virvarr uuesti läbi unenägudes on üsna eriline vaimne ja füüsiline kogemus. Võimalik, et selle tulemusena tekib tihendatud pilt eesti teatrist, kuid on ka võimalik, et tulemuseks on moonutus või tülpimus. Seega ei tohiks…
3 minutit
VI tallinna arhitektuuritriennaal
Esiplaanil Juha Leiviskä Helsingi Saksa saatkonna makett, 1986 – 1993.piia ruber
2 minutit
Kuidas edasi, katastroofijärgne Ameerika?
Vaevalt ameeriklaste eluhoiak muutub, tugevneda võivad isolatsionistlikud tendentsid.
Miks põhjustavad katastroofid arengumaades suhteliselt vähe segadust? Bangladeshis, Filipiinidel, Indoneesias jm. ujutab tihti üle ja orkaanid rüüstavad. Tõsi, regulaarsus ise soodustabki rutiini. Ja kuna rahvas on vaene, siis on palju vähem seda, mida tuleb taastada. Oma osa on ilmselt ka inimeste psüühikal. See on…
Miks põhjustavad katastroofid arengumaades suhteliselt vähe segadust? Bangladeshis, Filipiinidel, Indoneesias jm. ujutab tihti üle ja orkaanid rüüstavad. Tõsi, regulaarsus ise soodustabki rutiini. Ja kuna rahvas on vaene, siis on palju vähem seda, mida tuleb taastada. Oma osa on ilmselt ka inimeste psüühikal. See on…
4 minutit
Meie märgiline ruum: avalik ja mõtteline
Sümboolikasse puutuv kraabib hinge rohkemgi kui vaja. Sellega peavad arvestama linnaplaneerijad, poliitikud, reklaamiloojad ja kõik teised, kel on avalikkusega asja. Tõnismäel seisev pronkssõdur on kütnud inimeste emotsioone vaat et rohkem kui ükski teine pealinna probleem.
Näen alatasa, kuidas turistide hordid Nevski katedraali pildistavad. Pikk Hermann selja taga ei lähe neile korda, Toompea…
Näen alatasa, kuidas turistide hordid Nevski katedraali pildistavad. Pikk Hermann selja taga ei lähe neile korda, Toompea…
4 minutit
Pole demokraatiat, pole probleemi
Fareed Zakaria – USA poliitilise eliidi ruupor?
Fareed Zakaria, Vabaduse tulevik. Mitteliberaalse demokraatia ohud tänapäeva maailmas. Tõlkinud Jüri Adams. Varrak, 2005. 333 lk.
Fareed Zakaria, Vabaduse tulevik. Mitteliberaalse demokraatia ohud tänapäeva maailmas. Tõlkinud Jüri Adams. Varrak, 2005. 333 lk.
4 minutit
Faehlmann ja Hehn – 1840. aastate nonkonformistid?
17. IX toimub Tartus kolmas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
8 minutit
Kohanenud kirjandus
Tänase kirjaniku – ja ka tema lugeja elu sisu määravad majanduslikud argumendid, mitte moraalsed valikud.
Philippe Delerm, Väikesed naudingud. Varrak, 2004. Amélie Nothomb, Jumala lapsepõlv. Varrak, 2004. Marie Darrieussecq, Minu beebi. Varrak, 2005.
Philippe Delerm, Väikesed naudingud. Varrak, 2004. Amélie Nothomb, Jumala lapsepõlv. Varrak, 2004. Marie Darrieussecq, Minu beebi. Varrak, 2005.
7 minutit
Kirjanduse kolikamber:Salga au
Kirjandus on keerukas asi ja seda võib mitut moodi liigitada. On krimkad, on naistekad, on poistekad jne. Aga kunagi olid olemas ka pioneerikad, s.t pioneerikirjandus toredatest ja vahvatest pioneeridest, nendest natukene vanematest kommunistlikest noortest, n-ö päris-kommunistidest ja siis veel igasugustest vaenlastest, kes paremates palades olid välismaa spioonid. Kolikambris ringi kolistades komistasin kogemata ühele tänaseks…
3 minutit
Köitekunstnike konverentsil Inglismaal
Näituse taseme poolest on “Scripta manent“ põnevam ja stiilsem, ent nii sügavate juurtega raamatuköitmiskultuuri kui Inglismaal mõne aastakümnega ei kasvata.
4 minutit
Kultuurilaev “Adventure” Tallinna ja Kotka sadamas
Kuigi eesti kunstnike invasioon Kotkasse on kestnud aastakümneid, tuntakse vaid Matti Variku “Leninit”.
Kord kaugel nõukogude ajal 1955. aastal seati sisse Tallinna-Kotka sõsarlinnade staatus ja algasid iga-aastased kultuurisündmused, üle aasta Kotkas ja Tallinnas. Üle lahe rändas valitud kaadritöötajate kohvrites hulk rahvuslikke suveniire, reisisid ka hoolsalt valvatud sõnakunstnikud ja muusikud. Eesti maalijate,…
Kord kaugel nõukogude ajal 1955. aastal seati sisse Tallinna-Kotka sõsarlinnade staatus ja algasid iga-aastased kultuurisündmused, üle aasta Kotkas ja Tallinnas. Üle lahe rändas valitud kaadritöötajate kohvrites hulk rahvuslikke suveniire, reisisid ka hoolsalt valvatud sõnakunstnikud ja muusikud. Eesti maalijate,…
4 minutit
Garaaž ja kuup: erinevad esitajad
Tegevuskunst ei ole kerglane nali.
Suve suurema jao töötas Pärnus 30. VI – 30. VIII hooajalise kunsti-institutsiooni Rael Artel Gallery non-profit project space deviisi all “Leaving art, creating relations” näitusepaik Sütevaka humanitaargümnaasiumi garaažis.
Suve suurema jao töötas Pärnus 30. VI – 30. VIII hooajalise kunsti-institutsiooni Rael Artel Gallery non-profit project space deviisi all “Leaving art, creating relations” näitusepaik Sütevaka humanitaargümnaasiumi garaažis.
3 minutit
Mätlik paneb kuulama
Tänavu juulis oma 50. sünnipäeva tähistanud Heiki Mätlik (kitarr) tegi augustis muusikasõpradele juubelikingituse kahe plaadi näol: üheaegselt ilmusid nii koostöös Urmas Vulbiga salvestatud “Sajand Eesti viiulimuusikat” kui kõnealune Max Regeri loominguga CD, kus kõlavad helilooja kolm süiti op. 131c (1915). Tõsi, tegemist on siiski süitidega soolotšellole, mis inspireeritud Bachi muusikast, ent nagu plaadiümbriselt lugeda võib, on…
2 minutit
“Scripta manent” on meie regioonis ainulaadne üritus
Köitekunstist kõnelesid “Scripta manent’i” korralduskomitee liikmed Sirje Kriisa, Lennart Mänd, Rene Haljasmäe ja Tulvi-Hanneli Turo.
Rahvusvaheline köitekunstinäitus “Scripta manent III. Maailma parim asi” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. X.
Rahvusvaheline köitekunstinäitus “Scripta manent III. Maailma parim asi” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. X.
6 minutit
Väärikas avang
EK ja ERSO hooaja avakontsert NIKOLAI ALEKSEJEVI juhatusel Estonia kontserdisaalis.
Nii avati 9. septembril Eesti Kontserdi ja ERSO ühistööna hooaeg 2005/2006 sümpaatse austusavaldusena tänavusele juubilarile Eino Tambergile (75) ja tulevastele juubilaridele, Wolfgang Amadeus Mozartile (250) ja Dmitri Šostakovitšile (100). Superklassi solistid Jasminka Stancul (klaver, Austria) ja Wendy Waller (sopran, USA) olid Mozarti teenistuses ning kõigepealt nendest.
Nii avati 9. septembril Eesti Kontserdi ja ERSO ühistööna hooaeg 2005/2006 sümpaatse austusavaldusena tänavusele juubilarile Eino Tambergile (75) ja tulevastele juubilaridele, Wolfgang Amadeus Mozartile (250) ja Dmitri Šostakovitšile (100). Superklassi solistid Jasminka Stancul (klaver, Austria) ja Wendy Waller (sopran, USA) olid Mozarti teenistuses ning kõigepealt nendest.
2 minutit
Mitmekihiline soololaul
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: AILE ASSZONYI (sopran) ja HELIN KAPTEN (klaver) Kadrioru lossis 11. IX.
On rõõm, et Eesti muusikaelus on taastumas soololaulu traditsioon. On see ju üks näitaja, kas oleme selles valdkonnas tõsiselt võetavad ka maailma kultuuripildis või ei.
On rõõm, et Eesti muusikaelus on taastumas soololaulu traditsioon. On see ju üks näitaja, kas oleme selles valdkonnas tõsiselt võetavad ka maailma kultuuripildis või ei.
3 minutit
“Othellot” kannab traagika
Verdi ooper “OTHELLO” RAHVUSOOPER ESTONIA ja TAMPERE OOPERI koostöös: dirigent Arvo Volmer, lavastaja Ralf Långbacka; osades Badri Maisuradze, Sergei Leiferkus, Leonid Savitski jt. Esietendus 8. IX Coral Clubi Spordikeskuses.
Estonia teatri viimane projekt “Othello” näitas suure saavutusena maailmanimede ja eesti tugevate lauljate kaunilt ühtlast vokaalansamblit. See tase saavutatud, tahaks järgmiseks saada väärilist uue muusikateatri lavastustaset.
Estonia teatri viimane projekt “Othello” näitas suure saavutusena maailmanimede ja eesti tugevate lauljate kaunilt ühtlast vokaalansamblit. See tase saavutatud, tahaks järgmiseks saada väärilist uue muusikateatri lavastustaset.
3 minutit
Alguses oli Sõna
Rakvere Arvo Pärdi festivalil ARVO PÄRDI “PASSIO”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Else Torp (sopran), Iris Oja (alt), Wolodymir Smishkewych (tenor), Uku Joller (bass) ja Christopher Bowers-Broadbent (orel) Paul Hillieri dirigeerimisel Rakvere Kolmainu kirikus 11. IX.
3 minutit
Urban Hiärnele pühendatud sümpoosion Tartus
31. VIII – 4. IX peeti Tartus ja Saadjärvel rahvusvahelist sümpoosioni, kõneaineks Urban Hiärne (1641 – 1724), mitmekülgselt andekas Rootsi kultuuri- ja teadusloo suurkuju. Ingerimaal rootsi pastori peres sündinud Urban Hiärne immatrikuleerimisest Tartu ülikoolis möödus tänavu 350 aastat. Tartusse saabus 13aastane Urban Hiärne koos kolm aastat vanema venna Thomasega 1655. aasta…
3 minutit
MEEDIA:Kuidas sünnivad
Kunstirahvas võib kindlasti rõõmustada, et taas on teles käivitunud kunstisaade. Kindlasti ei rõõmusta see aga kõiki. Jäme ots on noorema põlvkonna käes (Maria-Kristiina Soomre, Kädi Talvoja, Anders Härm, Kiwa jt) ja vaevalt saab vaataja kuulda Epp Maria Kokamäe südantlõhestavaid pihtimusi või Jüri Arraku religioossusest kantud heietusi kunsti algsest olemusest. Vaevalt näeme seal ka Malle Leisi ilusaid…
2 minutit
Tabamatu Vilsandi
Vana ja uue, südame ja raha, inimese ja ametkonna konfliktid tulevad välja liiga hilja, hajuvad kõrvaldetailidesse, ülearustesse teemajuppidesse, kaovad uttu.
Dokumentaalfilm “Piisa torn”. Operaator-režissöör Arko Okk, stsenarist Jaan Tätte, produtsent Riho Västrik. Vesilind, 2005, 52 min. Esimest korda eetris ETVs 7. IX.
Dokumentaalfilm “Piisa torn”. Operaator-režissöör Arko Okk, stsenarist Jaan Tätte, produtsent Riho Västrik. Vesilind, 2005, 52 min. Esimest korda eetris ETVs 7. IX.
4 minutit
Kinobussi koolipäev Soomes
21. VIII – 2. IX tiirutas Kinobuss Soomes koos oma meeskonnaga läbi ligi 2000 kilomeetrit.
4 minutit
