2005-32 (3079)

Josef K. Azazello, eskvaier

Suurrahvastel ja väikerahvastel on üks erinevus, millele pole eriti suurt tähelepanu osutatud, kuid mis ometi avaldab küllaltki tugevat mõju nende eksistentsile, ja nimelt: viis, kuidas moodustub nende kirjanduskaanon.
Pole saladus, ja ma loodan, et ka mitte poliitiliselt ebakorrektne, kui ma ütlen, et suurtel rahvastel, vähemalt suurtel kultuurrahvastel, on tavaliselt ka suurem kirjandus, nii mahult kui…

Raamatututvustus

PÄEVAD ON LAUSED. Ene Mihkelson
Mihkelson, lisaks sellele, et ta köidab lugejat, on oma tekstidega alati visanud ka paraja kondi kriitikute penipandele. Kogumik on kokku pandud peaasjalikult ühe läinudaastase ettekandepäeva materjalidest, kõnelejaiks targad inimesed, need, kes meil kirjandusest rääkida oskavad. Aga siit leiab ka Mihkelsoni luulet, ühe Merilai koostatud luulekava. Toimetanud Arne Merilai, keeleliselt toimetanud Katrin Ennus, kujundanud…

Teatrite loominguliste juhtide teadaanded

Tihe suveteatrihooaeg on läbi, algamas on uus siseteatrihooaeg. Kaugel pole ka eesti teatri aasta. Sirp tundis huvi, mida tõstaksid meie teatrite loomingulised juhid oma tegemistes esile eelseisval hooajal ja mis mõtteid nad mõlgutavad?
Peeter Tammearu, Ugala

Pimetäppe ja rosinaid Augusti tantsufestivalilt 2005

Möödas on ajad, kui eesti publik nägi moderntantsus imelist neidist, kel hele täht laubal säras ja kuusirp kumas patsi all.

UUDISED

•Pianist Indrek Laul valiti juilliardi kooli saja parema lõpetaja hulka. Tänavu juulist kuni maini 2006 tähistab maailmakuulus Juilliard School New Yorgis oma 100. aastapäeva. Pidustuste avamiseks anti välja ka 200-leheküljeline juubelialbum, mille lõpuosas tutvustatakse kooli sajandi puhul ka sadat selle kõigi aegade tähelepanuväärsemat lõpetajat koos eluloo ja fotodega. Nende saja hulka on albumisse valitud ka meie pianist, ainsa Eesti…

Majandusalase mõtlemise ajaloost (1.)

Kodukoldeline Eros määrab majanduse arengus kokkuvõttes rohkem kui rahvusülesed lepingud.
“Näen laineid rullumas, Mikael el-Hakim, näen laineid rullumas sajandist sajandisse.  Iga lainehari on uus rahvas, iga lainepõhi on uus surmaväli.  Ja kõik kordub alati sama asjatult, sest inimesed ja rahvad ei võta kunagi õppust ja kui võtavadki, on nende lainepõhi juba lähedal,” ütleb 1529.…

Sünnid ja ränne vabal kinnisvaraturul

Praegu saadaval ja ehitatavad elamispinnad ei stimuleeri lapserikkust.
Teatavasti on rahvaarvu suurendamiseks riigis kaks teed: kas hakata ise tempokamalt paljunema või tuua rahvast mujalt juurde. Eestis ei ole kumbagi erilise innuga tehtud ja isegi optimistlike ennustuste kohaselt jääb Eestis elanikke, sealhulgas põhirahvusest inimesi lähematel aastakümnetel vähemaks.

Eesti välispoliitika dilemmast

Me kujutleme maailma staatilisena, antuna: areng kuulub möödanikku, käesolev hetk ja aeg on aga arengu sihtpunkt ja realisatsioon, milles on mõeldavad vaid pisiparandused. See mõtteviis on püsinud ka kõige absurdsemates ja loomuvastasemates oludes, pakkudes seeläbi nende kestmisele tuge. Käesoleval ajal, mil isikuvabadused ja inimõigused on ühiskonnas tõusnud ülimateks väärtusteks, tundub paljudele uskumatu, et see…

Ei midagi uut Päikese all

Mis mõtet on lugeda kirjeldusi mingitest saartest ja nende elanikest, keda päriselt olemas pole?

Orase haardest

Anne Lange, Ants Oras. Ilmamaa, 2005. 496 lk.
Andestatagu, et võtan kirjutada autorist, kellega olen kursis vaid hädapärast ja üldteada põhijoontes. Loodetavasti leiab Ants Orase elutöö tänapäevase kirjanduskäsitluse ja vaimuteaduste kontekstiski jätkuvalt väärilisi mõtestajaid ning ka Anne Lange ulatuslik töö biograafina saab õiglaselt kaalutud ja tunnustatud, seda nii moodsa biograafiakirjanduse kui ka ammuse monograafiate sarja “Eesti kirjamehi” (nüüd “Eesti…

Kirjanduse kolikamber

Luuserite ja koolipidude Beekman
 

Eestis oli huvitavam

Jutuajamine tõlkija Antoine Chalviniga
 

Ilmetu inimese inetu maailm

Piret Bristol, SÕUD. Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 416 lk.

Pärast orgiat: küünilise konservatiivi märkmed

Liberaalsele humanistlikule progressile ei ole Pelevinist tuge ja vastavalt häälestatud kriitikud ei mõista temaga midagi peale hakata.

Riigivärdja seestumine

Harali kiskuv lapsepõlv, vastuoluline kool, lõhenev perekond, pealesurutud sõda ja sellele järgnev ummistumine on “Janus” tihke intensiivsusega läbisegi kammitud.
Andrei Gelassimov, JANU. Tõlkinud Jaan Ross. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 16 – 17. 86 lk.

Muljeid Kaliningradi orelikonkursilt

Eestlastel läks konkursil võrdlemisi hästi.
Läänemere idakaldale on tekkimas uus orelimuusika pesa – tekkimas ses mõttes, et orelikonkursi idee generaatoriks ja kunstiliseks juhiks on armeenia päritolu vene helilooja-organisti Mihhail (Mikael) Tariverdijevi lesk Vera Tariverdijeva ning Kaliningrad tema emotsionaalne valik. Emotsionaalne on valik aga ses mõttes, et praegu leidub seal ainult üks keskpärane orel endisest…

Mida saab 27 krooni eest? Kirjandusajakirja?

Sellest sügisest hakkas Eesti Kirjanduse Selts välja andma kirjandusajakirja Värske Rõhk. Põhjus lihtne: väga kaua on puudunud trükiväljaanne, mis oleks otseselt suunatud noortele kirjutajatele ning lugejatele, kellele läheb korda noorkirjandus.
Ajakirja esitlus leidis aset 3. IX Tartu Kirjanduse Majas interdistsiplinaarse kultuuri festivali “Eclectica” raames. Esimene number on koostatud peamiselt kevadise kirjandusfestivali ajal toimunud…

ERSO suvelõpukontserdi taval on elujõudu

ERSO suvelõpukontsert EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORIGA OLARI ELTSI dirigeerimisel Eesti Metodisti kirikus 26. VIII, kavas Haydn ja Brahms.
 

Briti loogika

Ükski näitusel esitatud töödest ei juhindu otseselt visuaalsusest.
Briti maalinäitus “Supernoova” Tallinna Kunstihoones kuni 18. IX.

Hulljulged Jaapanis

Tallinna Kammerorkestri ning Eri Klasi turnee Tokyos ja Kamakuras.
Möödunud nädalal astus Tallinna Kammerorkester koos dirigent Eri Klasiga sammu, mis jääb suurel määral Eesti ja vähemal määral Jaapani kultuurilukku. See oli esimene Eesti orkestri sooloturnee, Eesti sümfoonilise muusika dessant Jaapanisse, nii esitatava kui esitajate poolest. Varem on küll esinetud Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja vahele mängitud mõningaid orkestripalu, ka…

Geomeetria, kunst ja raha

Caroline Douglase kuraatoriprojekt on suurriiklik jõudemonstratsioon.

Kaev kui tagurpidi torn

CD PEDIGREE “Growing Apart”, Nailboard Records, 2005.
 

FF / REW: Ole ja Pedanik

Pedaniku pretensioonitud pildid tuletavad ka Ole tööde puhul meelde, et visuaalse kunsti väärtus on võimalus loobuda sõnadest.
Kaido Ole. 2005. elin kard Martin Pedanik. Kizoo. 2005.

“Malevas” pulli ei saanud

Ei ole sidusat põhjuse-tagajärje ahelale ehitatud lugu, kuid just komöödias on see vajalik, muidu jäävad katked eraldi naljapaladeks. “Malev” on riiklik amatöörfilm.
 Ajalooline komöödiafilm “Malev”. Režissöör Kaaren Kaer, stsenaarium Õ-Fraktsioon (Kaaren Kaer, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa, Erik Moora), operaator-lavastaja Andrus Prikk. Osades Ott Sepp, Mirtel Pohla, Üllar Saaremäe, Ain Mäeots, Mait Malmsten, Märt Avandi jt.…

Jalutuskäik tallinna galeriides

Kaks peatust: Andrei Maksimjuki näitusel “Kõik roosidest” Artdepoos kuni 24. IX ja Ove Büttneri näitusel Kunsti & disaini galeriis kuni 20. IX.

Fantaasiat ja terrorismi Espoost

23. – 28. VIII peeti Helsingi äärelinnas Tapiolas 16. korda filmifestivali “Espoo Ciné”.

Meedia:Keegi kuhugi

 

Põhjamaiselt sensuaalne tango

CD VILLU VESKI (saksofon), TIIT KALLUSTE (akordion), PIPI PIAZZOLLA (löökpillid) “Mi tango en Buenos Aires”, © Villu Veski / Tiit Kalluste, 2005.

Jumalik ja mõistatuslik Greta Garbo

18. septembril saab 100 aastat Greta Garbo sünnist.

SUMITAKU KENSHIN

*
vihm peksab
Sirp