1990ndate lõpus oli Tartu ülikooli raamatukogus feministlik kirjandus (sh kaasaegse mõtteloo kesksed nimed nagu L. Irigaray, C. MacKinnon ja J. Butler) riiulil pealkirjaga ?Armastus ja seks?. Nüüdseks on riiuli nimi küll muutunud, kahjuks aga pole paranenud üldine teadlikkus. Pärast kümneaastast teadustööd, kolme aastat soouuringutele pühendatud ajakirja ja aastat soouuringuid Tallinna…
Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut osaleb Eesti nimel Euroopa Liidu projektis ?European Alliance Against Depression? , meil tõlkena ?Eesti depressioonivabaks? . Kuna depressioon võib isegi tappa, s.o tõugata vabasurma, siis projekti arutelul õiguskantsleri ümarlauas, millest võtsid peale spetsialistide osa ka loomeinimesed, tekkis poleemika vabasurma eetika ümber?. Ehk leidub teema arendajaid.
Kaheharuline kask,…
Allik, tegutsenud nii kriitiku kui lavastajana, vibutab nõudlikult sõrme mõlema elukutse esindajate suunas.
Gombrowiczi näidend on pähkel, millega võib kergelt hambad murda.
Elmo Nüganeni ?Laulatus? pani kõnelema terve teatri-Poola. Henryk ? Slawomir Maciejewski, Isa ? Vladas Bagdonas, Mania ? Maria Kierzkowksa, Wladzio ? Tomasz Mycan. Jaroslaw Siwik
Trassi lavastus ? vaese mehe muusikal, aga mitte ainult
Arni Ibsen, ?Forever?. Lavastaja Raivo Trass, kunstnik Valeri Fomin, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Esietendus Venemaa Akadeemilises Noorsooteatris 24. septembril.
22. ? 24. novembrini peetakse Eestis esimest korda juudi süvakultuuri festival. Plaanis on korraldada see igal aastal, järgmise aasta programmgi on enam-vähem koos. Festivali initsiaatorid ja kunstilised juhid on Jaan-Eik Tulve, Jaan J. Leppik ja Ilja Sundelevit?. Seekord on ürituste keskmes muusika. Emil Zrihan on emotsionaalne, võimas laulja, kelle hääle…
Võrdset tööd on väga raske määratleda
Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimus ei ole Eestis igapäevane arutlusteema. See kerkib üles tavaliselt seoses mõne vastavasisulise uuringu tulemuste tutvustamisega avalikkusele. Viimati andis selleks põhjust Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS väljaande ?Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang? esitlemine, millele järgnes ka mõningane vastukaja meedias. Kommentaarid jagunesid laias laastus…
Paljudes Euroopa maades on kasvamas vastuseis sisserändele
Jälgides paari viimase nädala maailma ajakirjandust, võib jääda mulje, et kahe olulisima sündmuse, Bushi tagasivalimise ja Arafati surma järel pretendeerib kolmandaks Fellujah? lahingute ja Ukraina valimiste kõrval Hollandi filmimehe Theo van Goghi tapmine 2. novembri hommikul. Mõned kommentaatorid on selle asetanud koguni ühte…
ehk Kellele on vaja poliitilisi kreemikooke?
Laidoneri ratsamonument Viljandis (autor Terje Ojaver) on korraliku käsitööoskusega teostatud pseudorealistlik kuju madalal mustast graniidist alusel. Biidermeierlikult väiklases detailitruuduses ei mõju see totalitaristlikult, vaid pigem atraktsioonina nagu elusuuruses tinasõdur. Võrreldav on ta näiteks 1960. aastal Helsingisse püstitatud marssal Mannerheimiga (autor Aimo Tukiainen). Viimane on kõrgele…
Kas ka inimeseks olemine ja selle üle mõtlemine on üks neid spetsialiteete, mille tarvis peab riik teenust sisse ostma?
Enamik ei tee numbrit sellest, kummas jalas kumb sokk käib. Ja õigesti teevad: ühtmoodi venivad mõlemad, võtavad vajaliku kuju, eriti märjalt. Nagu ka meie niinimetatud vasak- ja paremerakonnad: kui valimisloosungitest-programmidest võibki mingeid ilmavaate kontuure leida, siis pärast valimisi venivad kõik nagu märjaks saanud sokk, ühe üldteada liistu peale. Vasakliberaalide ja…
Intervjuu Esa Saarineniga
Soome filosoofil ja avaliku elu tegelasel Esa Saarinenil on ? nagu arvata oli ? kiire, kõnealuseks intervjuuks on eraldatud kolmveerand tundi, mille sisse peab mahtuma eine. Seetõttu saavad teemad, mida arutleda jõuame, pisut liiga vähe välja arendatud, nüanssidesse ja detailidesse jääb sootuks süüvimata ja mõned teemad lausa puudutamata.…
Soome imelaps kutsub meid entsüklopeediates tuhnimise asemel filosofeerima
Pekka Himanen, HIMeros.Tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kurg. Valgus, 2003. 344 lk.
On ürgne tõsiasi, et seks, seksuaalsus, armastus ja erootika on üsna erinevad mõisted. Tegemist ei ole sünonüümidega. Kuigi nimetatud mõisted võivad mõnigi kord suuremal või väiksemal määral kattuda, koos esineda. Tänases globaalsuses on esiplaanil aga seks, sest see müüvat kõige paremini. Las ta siis müüb. Meie vaatame sel puhul eestlaste…
Mida põnevat leiab ebamaisest leksikonist
Leander Petzoldt. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. saksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Reet Hiiemäe. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2003. 251 lk
Ajakiri Mäetagused ja Akadeemias ilmuv Marika Mikkori uurimus inspireerivad märkama muteeruvat surmakultuuri.
Foto Tony Harrisoni autobiograafilisest poeemist ?V.?
?Suure mängu? stsenaariumis leiavad radikaalsemad kunstinäitused aset Kumus, mitte Kiasmas.
Sel nädalal tähistab Eesti Kunstimuuseum 85. sünnipäeva. Aasta pärast avatakse kunstimuuseumi uus maja Kumu. Kumu-ootuste eri püüab ärgitada avalikku diskussiooni Kumu rolli ja tähenduse üle: mida ikkagi ootame meie uuelt kunstimuuseumilt? Seekord vaadatakse Kumu tulevikku peamiselt seestpoolt, ka arhitektuurimuuseumi direktori…
Muuseumitöötajad teevad häält arutlemaks Kumu olemuse üle. Vestlusringis osalevad Kumu ekspositsioonikorruste vastutavad kuraatorid Tiina Abel, Eha Komissarov ja Hanno Soans, protokollib projektijuht Maria Soomre.
Maria Soomre, Eha Komissarov, Hanno Soans ja Tiina Abel. kädi talvoja
KUMU 2004. aasta septembris. Piia Ruber
Eesti on edu maa. Juba kümme aastat on see olnud meie juhtiv ideoloogia ning liberaalne vabaturg, turundusideoloogiad ja tarbimismentaliteet on tunginud kõikjale. Märkamatult oleme nendega harjunud ka kultuurisfääris. Kui varem kultuuri loodi ja nauditi, siis tänapäeval toodetakse ja tarbitakse. Kes mäletab enam aegu, mil kunstnikul…
Tiiu Talvistu,TKMi peavarahoidja
auhinnad jagatud
VIII konkurssfestivali ?Con brio? lõppkontsert 14. XI Estonia kontserdisaalis.
PÄRNU LINNAORKESTER ja Wilhelm Schwaiger (metsasarv, alpisarv, Austria) JÜRI ALPERTENI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 12. XI, kavas W. A. Mozart ja L. Mozart.
Nii võiks nimetada Pärnu Linnaorkestri kontserti Estonias pealkirja all ?Isadepäeva kontsert?. Saalitäis publikut koosnes nii emadest-isadest kui tütardest-poegadest ning tajutav oli ka õpetajate kohalolek. Selline publik on teatavasti raske, aga…
ERSO kontsert ?Tuhande ühe öö muinasjutt? TOOMAS VAVILOVI dirigeerimisel Estonias 12. XI, solist TOOMAS VANA (klaver). Kavas Schubert, Saint-Saëns ja Rimski-Korsakov.
ERSO hiljutine kontsert (12. XI) näitas orkestrit XIX sajandi muusika esitusvalguses: dirigent Toomas Vavilov oli kokku pannud läbinisti romantilise kava. Pisut ootamatult ehk põhiaktsendiga Rimski-Korsakovi populaarsele süidile ??eherezade?, mille kirjanduslik…
Hanna-Liina Võsa ja Bert Pringi sünkroonliikumises. kristjan lepp
George Gershwini muusikal ?Hull sinu järele?. Lavastaja Andrus Vaarik, dirigent Erki Pehk, XXI Sajandi Orkester, kunstnik Reili Evart. Osades Hanna-Liina Võsa, Bert Pringi, Kaire Vilgats, Jaan Rekkor, Sepo Seeman, Kadri Adamson, Anne Paluver, Anu Saagim jt. 14. XI Tallinna Linnahallis.
Neljakümneviiene naiskoor ja ?Misa Tango?
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA NAISKOORi 45. sünnipäeva kontsert 6. XI Estonias.
Nõukakinos oli vist üksainus näitleja, kes rahuldas ühesuguse ammendavusega mõlemast soost vaatajat: kerkis naistele maskuliinse ilu ideaaliks ja meestele üllaks eeskujuks. Kõnelen Vassili Lanovoist. Tema näopilte müüdi toona miljonilistes tiraa?ides ja ühtmoodi usinalt rabasid neid putkalettidelt nii mehed kui naised. Pärast mängufilmi ?Ohvitserid? (1971) menukat linalejõudmist tõusis noorukite seas plahvatuslikult…
Televisioon ja meedia laiemalt esindab süsteemi, kus viibib sees enamik kaasaegse eesti semiosfääri liikmetest.
Võib-olla mitmedki teist mäletavad mõne aasta tagust juhtumit, pisikest skandaalitormi meie meediaklaasis, kui ajakiri Kroonika avaldas oma esikaanel poolpalja missi, modelli ja poliitiku Kristiina Heinmetsa foto. Millegipärast tekitas foto elevust, Kristiina Heinmets oli omakorda solvunud, et ajakiri…
Lätlanna Rūta Celma-Kello ja eestlane Karl Kello on 29 aastast koos elanud ja dokumentaalfilme teinud. Nad on üks unikaalne abielupaar Eestis, mõlemad re?issöörid ja liiguvad eesti dokumentalistikas täiesti oma rada pidi. Oktoobri algul tõi Rūta linale ?Eestlased Lätis? ja Karl ?Küll siis Kalev??.
Kaader filmist ?Eestlased Lätis?.