2004-38 (3037)
Venemaal on iga põlvkond kadunud põlvkond ja sootsiumi ohver
Ljudmila Razumovskaja: Ükski mu näidend ei lõpe happy end?iga.
7 minutit
Viik
8. X Sirbi malenurgas antud Guljajevi kolmekäiguline, ?matipiltide kristalliks? nimetatud probleem laheneb: 1. Lb6! Kd5 2. Re3+ Ke4 3. Of5 X; 1. ? Kd3 2. Lb4! Ke2 3. Rf4 X; 1. ? Kf5 2. Re7+ 2. Ke4 3. Le3 X; 1. ? f2 2. R: f2+ Kf3 3. Og4 X.…
1 minut
Haledad vene vanainimesed
Rahvusvahelisel eakate päeval esietendunud Ljudmila Razumovskaja ?Vladimiri väljak? (VV) kinnitas, et nõukogude aeg Eesti Vabariigis pole sugugi lõppenud. Lavastaja ja autori järel püünele roninud asjapulk andis näitlejatele üle aukirjad… (!?) Sic!
Nali naljaks. Muidugi pole tüki point venelastes ega nõukaaja taganutmises. Loomulikult on VV üldinimlik, südamlik, liigutav, sotsiaalne, keelepiire ületav ja…
Nali naljaks. Muidugi pole tüki point venelastes ega nõukaaja taganutmises. Loomulikult on VV üldinimlik, südamlik, liigutav, sotsiaalne, keelepiire ületav ja…
2 minutit
Vladimiri väljak, kümme aastat hiljem
Lavakorüfeed Lembit Eelmäe ja Herta Elviste teevad vana head XX sajandi teatrit. Alan Proosa
Ljudmila Razumovskaja ?Vladimiri väljak?, tõlkija Sven Karja. Lavastaja ja muusikakujundaja Katri Kaasik-Aaslav. Kunstnik Aime Unt. Valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Herta Elviste ja Lembit Eelmäe. Esietendus 1. oktoobril ?Vanemuise? väikeses majas.
Ljudmila Razumovskaja ?Vladimiri väljak?, tõlkija Sven Karja. Lavastaja ja muusikakujundaja Katri Kaasik-Aaslav. Kunstnik Aime Unt. Valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Herta Elviste ja Lembit Eelmäe. Esietendus 1. oktoobril ?Vanemuise? väikeses majas.
3 minutit
Kultuurireis Peipsi äärde
VANAUSULISED JA EUROOPA IDAPIIR Vanausuliste muusika, tavad, kunst, filmid neist, piiri märgiline tähendus, Sirbi toimetuse reisikiri jne tänases lehes.
3 minutit
Venemaa Brüsseli vangerdustes
Uus Euroopa Komisjon kujundab suhtumist Venemaasse, mis ei ühti kõigi liikmesmaade omaga.
1. novembrist võtab Brüsselis ohjad üle uus Euroopa Komisjon. Vana võib oma viiele aastale tagasi vaadata teatava uhkusega, vähemalt mis Venemaasse puutub. Välisasju kureerinud Chris Patten esindas tihti mõistuse häält liikmesriikide erahuvide tihnikus ? mis küll osaliselt tihenes just…
1. novembrist võtab Brüsselis ohjad üle uus Euroopa Komisjon. Vana võib oma viiele aastale tagasi vaadata teatava uhkusega, vähemalt mis Venemaasse puutub. Välisasju kureerinud Chris Patten esindas tihti mõistuse häält liikmesriikide erahuvide tihnikus ? mis küll osaliselt tihenes just…
4 minutit
Teaduse ja ühiskonna pinged
Teaduse ja tehnika progress on oma olemuselt mõõdutu, progressi piirid saavad olla üksnes meie eneste seatud.
Septembri lõpus toimus Tartu ülikoolis kaheksandat korda Saksa-Eesti akadeemiline nädal ?Academica?. Lisaks saksa teadlaste ettekannetele teaduskondades toimus seekord ka ühine teaduskonverents, mille teemaks oli ?Teadus ja teadmistepõhine ühiskond?. Konverentsi humaniora sektsioon, mida mul oli au…
Septembri lõpus toimus Tartu ülikoolis kaheksandat korda Saksa-Eesti akadeemiline nädal ?Academica?. Lisaks saksa teadlaste ettekannetele teaduskondades toimus seekord ka ühine teaduskonverents, mille teemaks oli ?Teadus ja teadmistepõhine ühiskond?. Konverentsi humaniora sektsioon, mida mul oli au…
5 minutit
Jahimeest oleks vaja
Selle loo kirjutamise ajal on pealinna valitsus kukutamisel. Põhjuseks ? erakorraline olukord, usalduskriis. Üks poliitilise filosoofia klassik on arvanud, et poliitikas ongi tegija see, kes suudab erakorralise olukorra ehk kriisi üle otsustada. Kriisikarjeid kostab konkurentsiühiskonnas tegelikult kogu aeg (avalik arvamus, inimarengu näitajad), kellestki sõidetakse regulaarselt üle. Kriisist enesest tähtsam ongi…
2 minutit
Kas naftaga oleks teha midagi paremat kui lihtsalt põletada?
Intervjuu Euroopa Akadeemia presidendi prof Carl Friedrich Gethmanniga
Euroopa Akadeemia president prof Carl Friedrich Gethmann räägib Aire Vaherile TÜ eetikakeskusest, milline on teaduse roll tänapäeva ühiskonnas. Andres Tennus
Euroopa Akadeemia president prof Carl Friedrich Gethmann räägib Aire Vaherile TÜ eetikakeskusest, milline on teaduse roll tänapäeva ühiskonnas. Andres Tennus
8 minutit
Vanavene kirikulaul znamennoje penije
Peipsi-äärses Rajakülas on üks väheseid Eestimaal asuvaid õigeusu vanausuliste pühakodasid. See on meil ka üks väheseid paiku, kus saab kuulda vanavene kirikulaulu arhailisimat tüüpi, mida nimetatakse znamennoje penije?ks. Juured ulatuvad sel aga aegade hämarusse.
Aastal 988 kehtestati Kiievi-Venemaal ametlikuks usuks Bütsantsi eeskujul ristiusk, millega koos võeti üle ka kultusega seotud muusika.…
Aastal 988 kehtestati Kiievi-Venemaal ametlikuks usuks Bütsantsi eeskujul ristiusk, millega koos võeti üle ka kultusega seotud muusika.…
3 minutit
…ja teised head eestimaalased
Mõned kohtumised ei lähe meelest. Umbes 20 aastat tagasi, kui kogu N Liidu rahvas tegi vorsti ja muu kraami jahil sadade kilomeetrite pikkusi retki, olin tulnud paarinädalaselt kogumismatkalt vepslaste juurde ja jõudnud Leningradi 2. bussijaama. Kui puupüsti täis see tookord oli!
Ja kuigi Tartusse käis siis mitu bussi päevas, ei õnnestunud…
Ja kuigi Tartusse käis siis mitu bussi päevas, ei õnnestunud…
2 minutit
Praegu sõltub kõik Peterburist ja Moskvast
Intervjuu Apollinaria Repkinaga
Apollinaria on kahekordse kõrgharidusega (muide J. Lotmani õpilane) vene ja saksa keele õpetaja, nüüdseks küll juba pensionil; vene vanausuliste traditsioonide üks tugevamaid esindajaid. Noorena oli ta usust märksa kaugemal kui praegu. Mustvee linnas, kus ta on nii vene kui ka eesti gümnaasiumis õpetajana töötanud, elab ta nüüd…
Apollinaria on kahekordse kõrgharidusega (muide J. Lotmani õpilane) vene ja saksa keele õpetaja, nüüdseks küll juba pensionil; vene vanausuliste traditsioonide üks tugevamaid esindajaid. Noorena oli ta usust märksa kaugemal kui praegu. Mustvee linnas, kus ta on nii vene kui ka eesti gümnaasiumis õpetajana töötanud, elab ta nüüd…
4 minutit
Puhta silmaga
Frolovi ikoonimaalikoolkond on meie kultuuri üks omapärasemaid nähtusi.
Vanausuliste palvela Peipsi ääres. autori foto
Vanausuliste palvela Peipsi ääres. autori foto
5 minutit
Leitud Proust. Mis me temaga nüüd teeme?
Toimus rahvusvaheline Prousti konverents
24. ja 25. septembril toimus Tartus konverents ?Taasleitud Proust. Kas teose loob autor või kriitika??. Sellega jätkasid Prantsuse Teaduslik Instituut ja TÜ prantsuse filoloogia osakond püüdlusi tuua võimalikult laia publiku ette vabaks aruteluks aktuaalseid kirjandus- ja kultuuriküsimusi. Prousti aktuaalsus Eestis on viimastel aastatel silmatorkav: ilmunud on Toomas…
24. ja 25. septembril toimus Tartus konverents ?Taasleitud Proust. Kas teose loob autor või kriitika??. Sellega jätkasid Prantsuse Teaduslik Instituut ja TÜ prantsuse filoloogia osakond püüdlusi tuua võimalikult laia publiku ette vabaks aruteluks aktuaalseid kirjandus- ja kultuuriküsimusi. Prousti aktuaalsus Eestis on viimastel aastatel silmatorkav: ilmunud on Toomas…
3 minutit
Piir ei ole naljategemise koht
?Piiri? mõiste seostub eestlasel tavaliselt ikka ?riigiga?. Kõigepealt torkab muidugi silma foneetika. Mõlemas sõnas ?piir? ja ?riik? esineb ju pikk i ja r-element. Niisiis. Vähemalt foneetiliselt on eestikeelne ?piir? seotud eestikeelse ?riigiga?. Teiseks. Mängu tuleb kohe ka poliitiline seos. Oli ju nii kunagine Eesti Vabariik kui ka Eesti NSV seotud…
2 minutit
fs ? kust ta tegelikult tuleb
Ma elasin Peipsi ääres, täpsemalt Kallastel, kuhu mu vanemad olid peale ylikooli tööle suunatud, kusagil viienda eluaastani. Nii et varane lapsepõlv, millest on meeles rohkem head kui halba. Peipsi järv, mille teist kallast pole näha, väiksed puumajad ja roheliseks roostetav Lenini kuju kõrge kalda peal. Ei saa salata, et see…
3 minutit
Haiguse vivisektsioon?
fs: 2004. Tuum, 2004. 82 lk.
Teost lõpetades kerkis mu silme ette pilt fs-ist. Justkui miski kogu, kes ?lendab? öötundidel Lasnamäe kiiskava kuu ümbruses, pää rinnal ning omis mõtteis, sulgunult.
Teost lõpetades kerkis mu silme ette pilt fs-ist. Justkui miski kogu, kes ?lendab? öötundidel Lasnamäe kiiskava kuu ümbruses, pää rinnal ning omis mõtteis, sulgunult.
3 minutit
Fragmenteeritud keha kujutised
Tiit Pääsuke. Tüdruk koeraga. 2004. Õli, lõuend. Marju liigand
2 minutit
Ehte järelkasv ja klassikud laegast täitmas
Eve Margus-Villemsi rinnanõel ?Filius. Filia?. 2004. Graveeritud sarv ja luu, kuld.
4 minutit
Uus ja vana nüüdismuusika ?Varssavi sügisel?
Eesti muusikast kõlas Varssavis Toivo Tulevi teos.
5 minutit
Ühtsus erinevustes
Antti Siirala (klaver, Soome) ja Allar Kaasik (t?ello) 30. IX Milano Teatro Dal Vermes.
Üks ilus õhtu ja mitte ainult muusikaliselt ? õhtu Milano Teatro Dal Vermes, prestii?ika kontserdihooaja ?Serate Musicali? raames, mis aastaid selle linna üks tähtsamaid. Niisuguse pianisti ja muusikutalendi nagu Antti Siirala (Soome) puhul ollakse alati hämmastunud jõust,…
Üks ilus õhtu ja mitte ainult muusikaliselt ? õhtu Milano Teatro Dal Vermes, prestii?ika kontserdihooaja ?Serate Musicali? raames, mis aastaid selle linna üks tähtsamaid. Niisuguse pianisti ja muusikutalendi nagu Antti Siirala (Soome) puhul ollakse alati hämmastunud jõust,…
2 minutit
Värske aastapreemia laureaat jälle Kadriorus
Irina Zahharenkova (klavessiin) sarjas ?Akadeemiline kammermuusika? Kadrioru lossis 3. X.
Paar nädalat tagasi klaveriõhtuga, seekord taas Irina Zahharenkova ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas 3. X kui klavessinist. Noor andekas interpreet, kes ei karda ei klaverit, haamerklaverit ega klavessiini, on käesoleval aastal enim välismaist ja sellele järgnenud sisemaist tunnustust pälvinu.
Paar nädalat tagasi klaveriõhtuga, seekord taas Irina Zahharenkova ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas 3. X kui klavessinist. Noor andekas interpreet, kes ei karda ei klaverit, haamerklaverit ega klavessiini, on käesoleval aastal enim välismaist ja sellele järgnenud sisemaist tunnustust pälvinu.
2 minutit
Rahvusraamatukogus loomisel Neeme Järvi fond
Hooaeg 2003/2004 oli Neeme Järvile 22. ja ühtlasi viimane hooaeg Göteborgi sümfooniaorkestri, mis kannab just tema töö tulemusena alates 1997. aasta maikuust tiitlit Rootsi Rahvuslik Sümfooniaorkester, peadirigendina. Alustanud selles positsioonis 1982. aastal, sai temast pikima staa?iga peadirigent orkestri ajaloos. Sidemed aga ei katke, sest nüüdsest on ta seal peadirigent emeritus,…
3 minutit
?Aida? kui lähikaadriteta ajalooline film
Marianna Tarassova ja Cynthia Makris. harri rospu
Giuseppe Verdi ooper ?Aida?, Rahvusooper Estonia koostöös Malmö Ooperi- ja Muusikateatriga. Dirigent Arvo Volmer, lavastaja Marianne Mörck (Rootsi), lavakujundus Göran Arfs (Rootsi), kostüümid Ann-Mari Anttila (Rootsi). Osades Cynthia Makris (USA/Soome), Marianna Tarassova (Peterburi Maria Teater), Roman Muravitski (Moskva Suur Teater), Jassi Zahharov jt.…
Giuseppe Verdi ooper ?Aida?, Rahvusooper Estonia koostöös Malmö Ooperi- ja Muusikateatriga. Dirigent Arvo Volmer, lavastaja Marianne Mörck (Rootsi), lavakujundus Göran Arfs (Rootsi), kostüümid Ann-Mari Anttila (Rootsi). Osades Cynthia Makris (USA/Soome), Marianna Tarassova (Peterburi Maria Teater), Roman Muravitski (Moskva Suur Teater), Jassi Zahharov jt.…
4 minutit
EMA välissidemed: valikud ja arengud
Eesti muusikakõrgharidus on olnud alati suuremal või vähemal määral rahvusvaheline. Juba meie esimesed muusikaprofessorid said hariduse nii Peterburis kui Moskvas, Berliinis, Londonis kui ka teistes Euroopa muusikametropolides. Tallinna Konservatooriumi rahvusvaheline konkurentsivõime oli õppeasutuse asutamise aastatel üks olulisemaid taseme näitajaid.
1926. aasta suvel leidis ajakirjanduses kajastamist grupi Tallinna Konservatooriumi professorite õppereis, mille…
1926. aasta suvel leidis ajakirjanduses kajastamist grupi Tallinna Konservatooriumi professorite õppereis, mille…
3 minutit
Homo contrabassiensis?e läbimurre
Taavo Remmeli (kontrabass) kontsert ?Mõtted? Kanuti Gildi saalis 30. IX.
Paljud inimesed kipuvad ehk arvama, et kõige igavam muusikainstrument maailmas on kontrabass. Põhiliselt saatepillina kasutuses olevana, usaldatakse sellele instrumendile meloodiaveeretamist haruharva, põhjusena pilli madal tämber ja kohati halvasti tajutav intonatsioon. Ja lõpuks ? kui kontrabass soleerima hakkaks, kes siis talle…
Paljud inimesed kipuvad ehk arvama, et kõige igavam muusikainstrument maailmas on kontrabass. Põhiliselt saatepillina kasutuses olevana, usaldatakse sellele instrumendile meloodiaveeretamist haruharva, põhjusena pilli madal tämber ja kohati halvasti tajutav intonatsioon. Ja lõpuks ? kui kontrabass soleerima hakkaks, kes siis talle…
0 minutit
RAM avas Ameerikas hooaegu
RAM pälvis aplausitormi Detroitis ja Cincinnatis
Neeme Järvi RAMi juhendamas.
Neeme Järvi RAMi juhendamas.
3 minutit
Aare-Paul Lattikuga harmooniumit avastamas
Pühapäeval, 17. X kell 18 ootab Aare-Paul Lattik, koolituselt prantsuse lihviga organist, kuulajaid Kadrioru lossi tunnistama harmooniumi kui kontsertpilli.
Meil Eestis on see pretsedenditu sündmus, kuigi instrumenti tunti siinmail pea sajand tagasi. Ega harmoonium isegi ole palju vanem, selle hiilgeaeg jääb XIX ja XX sajandi vahetusse.
Meil Eestis on see pretsedenditu sündmus, kuigi instrumenti tunti siinmail pea sajand tagasi. Ega harmoonium isegi ole palju vanem, selle hiilgeaeg jääb XIX ja XX sajandi vahetusse.
2 minutit
Kinnise kõhuga punnitamine
On olemas suurepärane idee, on olemas suurepärane saatejuht… kuid sellest hoolimata on tulemuseks saade, mis pakub küll tänu jumestajatele-minkijatele silmarõõmu, kuid kõrvadele on kuulata valus.
Paljuski meenutab ?Varivalitsus? 80ndate aastate Tallinna Ehitajat ? poolamatöörlikku korvpalliklubi (kus muide mängis ka praegune Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo!) esiliiga lõpus ambitsiooniga olla samasugune kui meistriliiga…
Paljuski meenutab ?Varivalitsus? 80ndate aastate Tallinna Ehitajat ? poolamatöörlikku korvpalliklubi (kus muide mängis ka praegune Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo!) esiliiga lõpus ambitsiooniga olla samasugune kui meistriliiga…
2 minutit
Hüvastijätt Larissaga
Täna ma ei kõnele mitte Elem Klimovist, vaid räägin tema naisest, ta armastusest surmani, Larissa ?epitkost (1938 ? 1979). Ukraina tüdrukust, kelle soontes pulbitses ka hõõguvat pärsia verd ja kellest samuti sai re?issöör ning kes eluaegu tõusis koguni rohkem tunnustatuks kui ta abikaasa, nüüdseks ilmakuulus Klimov.
3 minutit
Kui palju armastust!
Sulev Keeduse täispika dokumentaalfilmi ?Perekond? peategelane rongibrigadir Ida (pildil) on tundelise hingega vagunisaatja, kes ei ela nõukogudeaegses minevikus, kellele riigipiirid pole mingi küsimus. Keedus portreteerib meie uut vene enesetaju.
Dokumentaalfilm ?PEREKOND?, 58 min. Autor Sulev Keedus, tootja stuudio F-Seitse, produtsent Reet Sokman, helilooja Riho Sibul, helire?issöör Ivo Felt, monteerija…
Dokumentaalfilm ?PEREKOND?, 58 min. Autor Sulev Keedus, tootja stuudio F-Seitse, produtsent Reet Sokman, helilooja Riho Sibul, helire?issöör Ivo Felt, monteerija…
4 minutit
Pomooride saaga Eesti moodi
Vanausulised astuvad ühiskonna muutustega kaasa, aga jäävad alati endaks ega tee kompromisse.
4 minutit
