2004-35 (3034)

Lugupeetud haridusminister Maimets ja rektorid Heidmets ja Raua Rein!

Teile kirjutab inimene, kelle akadeemiline karjäär on küll katkenud seoses tema hingeõilsusega, ent kes siiski tunneb elavat huvi meie haridusmaastiku korralduse vastu. Asi puudutab Tallinna Ühendatud Ülikoole. Väga mõjukad institutsioonid on avaldanud soovi liituda ühtseks haridusrusikaks. Kas ma saan õigesti aru, et nimekiri pole veel suletud? Kui nii, siis ma teatan, et…

Matt nelja käiguga

3. septembri Sirbis toodud Heuäckeri probleem aastast 1926 laheneb 1. Kh3.

Pildiriba

Vabaduse platsist sai Autovabaduse plats, aktiivsed rohelised noored ning ratturid Prussokavi-nimelisest Jalgrattaühingust jagasid külalistele keefirit ja porgandeid ning kutsusid kriitidega asfaldile tulevikuvisioone joonistama. Sõideti rataste ja rulluiskudega, esinesid pasunakoorid ja rokkbändid. Kohale jäi kahjuks saabumata linnapea, lisaks tumendas autovabameelsete tuju veidi ka asjaolu, et liiklusmühas säälsamas kõrval nagu tavaliselt ikka…

Kultuuriprojektide rahastamine Euroopa Liidus

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Eesti Kultuuri Kontaktpunkt avaldas kogumiku ?Kultuuriprojektide rahastamine Euroopa Liidus?.
Tohutu programmide ja projektide rägastik ajab kahtlemata enamikul kunstnikel ja kultuurikorraldajatel pea sassi. Juba üksnes Euroopa Liidus on programme, meetmeid, vahendeid ja fonde sadu, mistõttu oma ideedele rahalise katte leidmine on üsna vaevarikas ettevõtmine. Siiski on enesestmõistetav, et mida…

Kalmer Tennosaar 23. XI 1928 ? 20. IX 2004

Eesti Televisioon mälestab oma kauaaegset töötajat, ETV esimest meesdiktorit Kalmer Tennosaart, ning avaldab sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Kalmer Tennosaar suri 20. septembril pärast pikka rasket haigust 75aastaselt.
1957. aastal võitis Tennosaar medali Moskva ?Noorsoofestivalil?, mis pani aluse tema edule lauljana, aasta hiljem esines Tennosaar edukalt üleliidulisel estraadikonkursil.

Evi Rauer 29. X 1915 ? 17. IX 2004

Oma üheksakümnenda aasta künnisel lahkus meie hulgast Evi Rauer.
Erilise isikupäraga näitlejanna, kelle jõuliselt tõene, vaatajaid sügavuti puudutanud looming nii teatri- kui kinolinal jääb alatiseks Eesti teatrilukku.

Tommi Kitti: igasugune kunst on üha enam meedia mängukann

Tommi Kitti on Soome kaasaegse tantsu üks omapärasemaid isiksusi, tal on 30aastase koreo­graafi- ja tantsijakarjääri jooksul välja kujunenud oma liikumiskeel. See viis liikumiseks ei ole tuntud traditsiooniliste tantsutehnikate edasiarendus, ei lähtu mingi­test levinud ideedest või kontseptsioonidest, vaid on liikumiskeel, milleni ta on jõudnud iseenda loominguliste eksirännakute tulemusena. Vallteri Raekallio
 

Lammaspubliku ja ?Aabitsa kuke? kaitseks

Andrus Kiviräha ?Aabitsa kukk? räägib Maunost, kellel pole siinilmas kohta.
?Aabitsa kukk?, autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängib Tõnu Oja. Esietendus 10. septembril Tartus komöödiafestivalil Lutsu teatrimajas.

Varjatud terrorist on massimeedia ise

Lavastaja on suutnud vendade Presnjakovide sõnale liha peale kasvatada
?Terrorism?: üks varjatud terrorismile õhutajaid ja ka varjatud terrorist on massimeedia ise. madis Puuraid

Uudised

KUNST
 

EV eksiilvalitsuse legitiimsus

ajaloolis-poliitiline vaatenurk
Sel aastal meie hulgast lahkunud Heinrich Mark, Eesti viimase eksiilvalitsuse peaminister aastail 1990 ? 92, lõpetas selle protsessi, mida alustas Otto Tief kuuskümmend  aastat tagasi. 1992. aastal andis Heinrich Mark riigikogu ees esinedes üle oma volitused president Lennart Merele. Sellega oli viimane Eesti eksiilvalitsus oma tegevuse lõpetanud.

Poliitikud-meediakriitikud Lang ja Nestor Kukus

Arvamuste paljususe üle ei saa me Eestis küll kurta. Ja ometi tundub ? mitte ainult netikommentaaride vohamise põhjal ?, et mida rohkem seisukohti ja väljenduskanaleid, seda rohkem nõutakse neid juurde.
Paljud ?tavakodanikud? rahulduvad blogiga, kus nende mõtteid loevad vaid lähemad tuttavad (sageli ise blogistid) ja juhuslikud möödujad. Tegevpoliitik loomulikult nii madala…

Veel Tallinna ülikoolist

Minu arutlusele  vastanute tekstid on erinevad. J. Kausi ja T. Viigi paljudele mõtetele olen valmis alla kirjutama, pealegi ei arvesta nad minu peamist argumenti ? Eesti ressursside piiratust. Seetõttu on mul põhjust vaielda ainult Martin Ehalaga, kelle arvates lahendab kõik probleemid rahvusvaheline koolitus- ja teadusturg. Ma ei jaga tema optimismi…

Putin ? optimaalne variant

Venemaad ei oota islamiseerumine
George W. Bushi ja Vladimir Putini suurkohtumise auks etendati Washingtonis Peterburi Maria teatri balletti ?Pähklipureja?. Pildil pärast etendust George W. Bush, lavastuse kunstnik New Yorgis elav vene kunstnik Mihhail ?emjakin, Vladimir Putin, Maria teatri kunstiline juht Valeri Gergiev, Laura Bush ja Ljudmila Putina.

Ameeriklaste valikuvõimalus muutus selgemaks

John Kerry hakkas avalikult sõjavastaseks. Mõnel määral oli see minek sundviskesse, ent kas mitte liiga hilja?
Lõpuks tegi Kerry seda, milles peitub tema ainus ?anss ? hakata avalikult sõjavastaseks. Muidugi annab see vastastele taas põhjust nimetada teda flip-flop?iks, meelemuutjaks. Alles 9. augustil ütles Kerry, et teades, mida ta teab nüüd (s.t…

Argumendid

Enne seda, kui selgus sammaste tähtsus meie elus, olid kaks kuumemat kohalikku meediateemat Jeesus Kristus ja seks. Et odavad teemad? Mitte sugugi. Ei puuduta need kaks ju midagi vähemat kui (totaalne) vastutus ja (totaalne) mõnu. Just vastutuse ja mõnu teemad läbivad tegelikult ka paljusid selliseid arutelusid, kus neid kaht nimepidi…

Kirjandus ja hullus

Lauri Pilteri romaani ?Lohejas pilv? põhjal
Lühidalt, meie hidalgo süvenes nii lugemisse, et veetis sellega kogu aja hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, ja nõnda, vähesest unest ja liiga suurest lugemisest, kuivas ta aju sel määral, et ta kaotas aru. G. Doré illustratsioon Cervantese ?Don Quijotele?.

Silmitsi rumaluse ja perverssusega, eelkõige aga iseendaga

Kas äsja Eestit külastanud Brussigi raamat on vaid oma aja laps?
Brussig Tartus. autori foto

Raamatututvustus

Ea Jansen

Sesama moistab se Kochnret küll

Praegu kirjutavad paljud, sest kirjutamine on paljudele jõukohaseks saanud. Eestis kirjutavad ilmselt kõik, sest siin on vist kõik n-ö kirja oskajad. Paljud kirjutavad (ilu)kirjandust, valdav enamus kirjutab siiski midagi muud ?kirjutatavat?, mõnigi kirjutab tühja-tähja, kirjutab tarbetult, kirjutab lausa lollusi.
Varem oli teisiti, varem kirjutasid vähesed, ent nad kirjutasid see-eest ka…

Tavatud reisid õhus, vees ja maal

Kas Jules Verne?il on tänasele lugejale veel midagi öelda?

Raamatukauplus

?  KRISOSTOMUS
Raamatute tellimine välismaalt www.kriso.ee  

Paikne ja kohalik rahvusvahelisel konverentsil

Konverentsi ?Koht ja paik? üks eestvedajaid kunstiakadeemia dotsent Kaia Lehari (pildil) jätkab koha ja paiga otsinguid. 23. ? 26. IX toimub Tallinnas ja Tartus IV rahvusvaheline keskkonna­esteetika ja -semiootika konverents ?Kultuur, loodus, semiootika: kohad?. Konverents jätkab kunstiakadeemias alguse saanud ?Koha ja paiga? seminaride-konverentside traditsiooni. Vt. lähemalt http://www.eki.ee/km/locations ja Sirp 17.…

Kui ruumid on täis

Soolalaos huvitavad tööd, Kunstihoone näitus terviklik
Tallinna XIII graafikatriennaali kuraatorinäitus ?Teine naaber? Tallinna Kunstihoones kuni 24. X. Kuraator Sirje Helme.

Kohalejõudmise kõrvaltee

Intervjuu ?Fantastiliste linnade? autori Lucy Harrisoniga
Lehekülg ?Detour?i? raamatust. 2004.

Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida

Andres Tali näitus ?Iha ja igatsuse instrumendid? Tallinna Linnagaleriis kuni 17. X.
Pealkirjastan oma artikli Wittgensteini mõttega, sest pean Andres Tali lingvistiliseks terapeudiks kunstis, nii nagu esimese kohta armastatakse öelda filosoofide seas. ?Iha ja igatsuse instrumendid? on dekadentliku alatooniga näituseprojekt, mis kuulub postmodernsesse refleksiivsesse ühiskonda. Projekt näib hedonistlik ja kõikelubav, kuid…

Pealelend

Miks on tänavu­se graafikatriennaali tee­ma ?eksiil?? Mida tähendab sulle kui kontseptsiooni autorile eksiil Eestis 2004. aastal?
Andres Tali

Tuleviku?okk ja minevikureliktid

Paomotiiv Tallinna XIII graafikatriennaalil ja Eesti kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones ?Kohatunde? näitusel
Eve Kiiler. Foto seeriast ?Fantastiline realism?. 2004.

Eesti estamp sisepaguluses

Graafikute grupinäitused G-galeriis kuni 25. IX, Estonia kontserdisaalis kuni 15. X, Aatriumi galeriis kuni 23. IX, Soome Instituudis kuni 30. IX, Virge Jõekalda näitus ?Vaikus? Ungari Instituudis kuni 27. IX, Loit Jõekalda näitus ?Must ja valge? galeriis 36 kuni 19. IX.
Tallinna XIII graafikatriennaali eksposit­siooni(de)s on kodumaist paljundusgraafikat minimaalselt. Tõsi küll,…

Nägin teid ikkagi, nagu tahtsite

Tallinna XIII graafikatriennaali noortenäitus ?SA POLE MIND NÄINUD, EKSJU!? EKA galeriis ja Okupatsioonide muuseumis kuni 29. IX.
Eveli Varik. Erki. Foto. 2004.

Coach?i vajavad ka muusikud

Frieda Bernstein õpilaste ja kolleegide pilgu läbi
Frieda Bernstein ja Hendrik Krumm.

Avanenud hooaeg, avanenud romantism

Tallinna Filharmoonikud, Läti Raadio Koor ja solistid Eri Klasi dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 18. IX.
Hooaja avakontserte võib korraldada mitmeti, ent alanud kontserdihooaja üks meeldejäävamaid oli kindlasti Eesti Kontserdi ja Tallinna Filharmoonia ühisprojekt. Tallinna Filharmoonikud, Läti Raadio Koor ja märkimisväärsed solistid ning dirigendipuldis Eri Klas ? elamused olid garanteeritud juba ette.Ning elamusi…

Ainomäe galakontsert Kadriorus

Olev Ainomäe (oboe) juubelikontsert Kadrioru lossis 19. IX, kaastegevad Anne­mari Ainomäe (viiul), Silver Ainomäe (t?ello) ja Ivo Sillamaa (klaver, klavessiin, orel).
19. IX tähistas piduliku galakontserdiga oma 50. sünnipäeva oboekunstnik ja pedagoog Olev Ainomäe. Ainomäe kunstnikutee on kulgenud läbi ERSO, Eesti Raadio kammerorkestri, Hortuse Musicuse ja praegu on ta rahvusooper Estonia…

Kirgastumine hajub olematusse

Kaija Saariaho ooper ?Kauge armastus? Soome Rahvusooperis
Dawn Upshaw peaosalise Clemence?ina. repro kavalehelt

ERSO hooaeg algas õnnestumisega

ERSO hooaja avakontsert Estonias 17. IX Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel.
ERSO alustas Nikolai Aleksejevi juhatusel uut hooaega 17. IX Estonia kontserdisaalis klassikalise kavaga: avamäng, instrumentaalkontsert ja sümfoonia. Veljo Tormise Avamäng nr. 2 (1959) on iseenesest värskelt mõjuv helitöö oma paljudelt kõlaleidudelt, kuigi kannab ülesehituse poolel ka loomisaja kunstikaanonite märke. On ehk huvitav…

KGB preemia dissidendile

Kes siis poleks kuulnud vastalisest bardist Aleksandr Galit?ist! Tema dramaatilisest eksistentsist ja traagilisest lõpust. Sootuks vähesemad teavad, et mees oli üsna tihedalt seotud ka kinoga. Kuratlikult ürgandekas tüüp. Muidugi juut. Isa majandusmees, ema konservatooriumi õppejõud. Vennast Valeri Ginzburgist sai hiljem tuntud kinooperaator, filminud koos Lev Kulid?anoviga (?Kui puud olid suured?),…

Vabatahteline hullus

Ununenust vapustatud Helen (Kaia Skoblov) ja ?hääleravija? doktor Schulz (Kalju Komissarov) re?issöör Anri Rulkovi lühimängufilmis ?Hirm?.
?Hirm?, Exitfilm, 2004, Beta SP, 24 min. Stsenarist ja re?issöör Anri Rulkov, operaator Mait Mäekivi, produtsent Peeter Urbla. Peaosades Kaia Skoblov, Kalju Komissarov ja Meelis Rämmeld; kõrvalosades Epp Eespäev, Kleer Maibaum ja Veltan…

Kohvi Kofiga

ÜRO peasekretär Kofi Annan.
?INTERVIEW?, 19. IX kell 9.30 BBC Wordl Service?i kanalil.

Etteütlemise mäng

Targad ajakirjanikud topivad intervjueeritavaile sõnad suhu
Eesti meedias süveneb üks huvitav sündroom. Juba ammusest ajast on näiteid, kuidas ?diktor laulab? ja pärast antakse talle autorisaateid teha, või kuidas ilmateate kuulutajast saab telestaar, või kuidas tuntud telenäoga on lihtne minna poliitikasse. Tuleb lihtsalt saada ?jalg ukse vahele? ja siis läheb kõik lobedalt.

Filmimaailm

?Öine patrull? lööb laineid

Kodu

Juku-Kalle Raid
Sirp