Lugupeetud haridusminister Maimets ja rektorid Heidmets ja Raua Rein!
Teile kirjutab inimene, kelle akadeemiline karjäär on küll katkenud seoses tema hingeõilsusega, ent kes siiski tunneb elavat huvi meie haridusmaastiku korralduse vastu. Asi puudutab Tallinna Ühendatud Ülikoole. Väga mõjukad institutsioonid on avaldanud soovi liituda ühtseks haridusrusikaks. Kas ma saan õigesti aru, et nimekiri pole veel suletud? Kui nii, siis…
1 minut
Matt nelja käiguga
3. septembri Sirbis toodud Heuäckeri probleem aastast 1926 laheneb 1. Kh3.
1 minut
Pildiriba
Vabaduse platsist sai Autovabaduse plats, aktiivsed rohelised noored ning ratturid Prussokavi-nimelisest Jalgrattaühingust jagasid külalistele keefirit ja porgandeid ning kutsusid kriitidega asfaldile tulevikuvisioone joonistama. Sõideti rataste ja rulluiskudega, esinesid pasunakoorid ja rokkbändid. Kohale jäi kahjuks saabumata linnapea, lisaks tumendas autovabameelsete tuju veidi ka asjaolu, et liiklusmühas säälsamas kõrval nagu tavaliselt ikka ? Kaarli puiesteed kahjuks sulgeda ei õnnestunud. Ka linnas…
1 minut
Kultuuriprojektide rahastamine Euroopa Liidus
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Eesti Kultuuri Kontaktpunkt avaldas kogumiku ?Kultuuriprojektide rahastamine Euroopa Liidus?.
Tohutu programmide ja projektide rägastik ajab kahtlemata enamikul kunstnikel ja kultuurikorraldajatel pea sassi. Juba üksnes Euroopa Liidus on programme, meetmeid, vahendeid ja fonde sadu, mistõttu oma ideedele rahalise katte leidmine on üsna vaevarikas ettevõtmine. Siiski on enesestmõistetav, et mida rohkem…
Tohutu programmide ja projektide rägastik ajab kahtlemata enamikul kunstnikel ja kultuurikorraldajatel pea sassi. Juba üksnes Euroopa Liidus on programme, meetmeid, vahendeid ja fonde sadu, mistõttu oma ideedele rahalise katte leidmine on üsna vaevarikas ettevõtmine. Siiski on enesestmõistetav, et mida rohkem…
1 minut
Kalmer Tennosaar 23. XI 1928 ? 20. IX 2004
Eesti Televisioon mälestab oma kauaaegset töötajat, ETV esimest meesdiktorit Kalmer Tennosaart, ning avaldab sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Kalmer Tennosaar suri 20. septembril pärast pikka rasket haigust 75aastaselt.
1957. aastal võitis Tennosaar medali Moskva ?Noorsoofestivalil?, mis pani aluse tema edule lauljana, aasta hiljem esines Tennosaar edukalt üleliidulisel estraadikonkursil.
1957. aastal võitis Tennosaar medali Moskva ?Noorsoofestivalil?, mis pani aluse tema edule lauljana, aasta hiljem esines Tennosaar edukalt üleliidulisel estraadikonkursil.
1 minut
Evi Rauer 29. X 1915 ? 17. IX 2004
Oma üheksakümnenda aasta künnisel lahkus meie hulgast Evi Rauer.
Erilise isikupäraga näitlejanna, kelle jõuliselt tõene, vaatajaid sügavuti puudutanud looming nii teatri- kui kinolinal jääb alatiseks Eesti teatrilukku.
Erilise isikupäraga näitlejanna, kelle jõuliselt tõene, vaatajaid sügavuti puudutanud looming nii teatri- kui kinolinal jääb alatiseks Eesti teatrilukku.
1 minut
Tommi Kitti: igasugune kunst on üha enam meedia mängukann
Tommi Kitti on Soome kaasaegse tantsu üks omapärasemaid isiksusi, tal on 30aastase koreograafi- ja tantsijakarjääri jooksul välja kujunenud oma liikumiskeel. See viis liikumiseks ei ole tuntud traditsiooniliste tantsutehnikate edasiarendus, ei lähtu mingitest levinud ideedest või kontseptsioonidest, vaid on liikumiskeel, milleni ta on jõudnud iseenda loominguliste eksirännakute tulemusena. Vallteri Raekallio
5 minutit
Lammaspubliku ja ?Aabitsa kuke? kaitseks
Andrus Kiviräha ?Aabitsa kukk? räägib Maunost, kellel pole siinilmas kohta.
?Aabitsa kukk?, autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängib Tõnu Oja. Esietendus 10. septembril Tartus komöödiafestivalil Lutsu teatrimajas.
?Aabitsa kukk?, autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängib Tõnu Oja. Esietendus 10. septembril Tartus komöödiafestivalil Lutsu teatrimajas.
2 minutit
Varjatud terrorist on massimeedia ise
Lavastaja on suutnud vendade Presnjakovide sõnale liha peale kasvatada
?Terrorism?: üks varjatud terrorismile õhutajaid ja ka varjatud terrorist on massimeedia ise. madis Puuraid
?Terrorism?: üks varjatud terrorismile õhutajaid ja ka varjatud terrorist on massimeedia ise. madis Puuraid
3 minutit
EV eksiilvalitsuse legitiimsus
ajaloolis-poliitiline vaatenurk
Sel aastal meie hulgast lahkunud Heinrich Mark, Eesti viimase eksiilvalitsuse peaminister aastail 1990 ? 92, lõpetas selle protsessi, mida alustas Otto Tief kuuskümmend aastat tagasi. 1992. aastal andis Heinrich Mark riigikogu ees esinedes üle oma volitused president Lennart Merele. Sellega oli viimane Eesti eksiilvalitsus oma tegevuse lõpetanud.
Sel aastal meie hulgast lahkunud Heinrich Mark, Eesti viimase eksiilvalitsuse peaminister aastail 1990 ? 92, lõpetas selle protsessi, mida alustas Otto Tief kuuskümmend aastat tagasi. 1992. aastal andis Heinrich Mark riigikogu ees esinedes üle oma volitused president Lennart Merele. Sellega oli viimane Eesti eksiilvalitsus oma tegevuse lõpetanud.
4 minutit
Poliitikud-meediakriitikud Lang ja Nestor Kukus
Arvamuste paljususe üle ei saa me Eestis küll kurta. Ja ometi tundub ? mitte ainult netikommentaaride vohamise põhjal ?, et mida rohkem seisukohti ja väljenduskanaleid, seda rohkem nõutakse neid juurde.
Paljud ?tavakodanikud? rahulduvad blogiga, kus nende mõtteid loevad vaid lähemad tuttavad (sageli ise blogistid) ja juhuslikud möödujad. Tegevpoliitik loomulikult nii madala profiiliga…
Paljud ?tavakodanikud? rahulduvad blogiga, kus nende mõtteid loevad vaid lähemad tuttavad (sageli ise blogistid) ja juhuslikud möödujad. Tegevpoliitik loomulikult nii madala profiiliga…
2 minutit
Veel Tallinna ülikoolist
Minu arutlusele vastanute tekstid on erinevad. J. Kausi ja T. Viigi paljudele mõtetele olen valmis alla kirjutama, pealegi ei arvesta nad minu peamist argumenti ? Eesti ressursside piiratust. Seetõttu on mul põhjust vaielda ainult Martin Ehalaga, kelle arvates lahendab kõik probleemid rahvusvaheline koolitus- ja teadusturg. Ma ei jaga tema optimismi selle turu ulatuslikuks hõivamiseks Eesti…
1 minut
Putin ? optimaalne variant
Venemaad ei oota islamiseerumine
George W. Bushi ja Vladimir Putini suurkohtumise auks etendati Washingtonis Peterburi Maria teatri balletti ?Pähklipureja?. Pildil pärast etendust George W. Bush, lavastuse kunstnik New Yorgis elav vene kunstnik Mihhail ?emjakin, Vladimir Putin, Maria teatri kunstiline juht Valeri Gergiev, Laura Bush ja Ljudmila Putina.
George W. Bushi ja Vladimir Putini suurkohtumise auks etendati Washingtonis Peterburi Maria teatri balletti ?Pähklipureja?. Pildil pärast etendust George W. Bush, lavastuse kunstnik New Yorgis elav vene kunstnik Mihhail ?emjakin, Vladimir Putin, Maria teatri kunstiline juht Valeri Gergiev, Laura Bush ja Ljudmila Putina.
6 minutit
Ameeriklaste valikuvõimalus muutus selgemaks
John Kerry hakkas avalikult sõjavastaseks. Mõnel määral oli see minek sundviskesse, ent kas mitte liiga hilja?
Lõpuks tegi Kerry seda, milles peitub tema ainus ?anss ? hakata avalikult sõjavastaseks. Muidugi annab see vastastele taas põhjust nimetada teda flip-flop?iks, meelemuutjaks. Alles 9. augustil ütles Kerry, et teades, mida ta teab nüüd (s.t et…
Lõpuks tegi Kerry seda, milles peitub tema ainus ?anss ? hakata avalikult sõjavastaseks. Muidugi annab see vastastele taas põhjust nimetada teda flip-flop?iks, meelemuutjaks. Alles 9. augustil ütles Kerry, et teades, mida ta teab nüüd (s.t et…
5 minutit
Argumendid
Enne seda, kui selgus sammaste tähtsus meie elus, olid kaks kuumemat kohalikku meediateemat Jeesus Kristus ja seks. Et odavad teemad? Mitte sugugi. Ei puuduta need kaks ju midagi vähemat kui (totaalne) vastutus ja (totaalne) mõnu. Just vastutuse ja mõnu teemad läbivad tegelikult ka paljusid selliseid arutelusid, kus neid kaht nimepidi ei nimetatagi. Pole ka ime: mõnu ja vastutuse…
3 minutit
Kirjandus ja hullus
Lauri Pilteri romaani ?Lohejas pilv? põhjal
Lühidalt, meie hidalgo süvenes nii lugemisse, et veetis sellega kogu aja hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, ja nõnda, vähesest unest ja liiga suurest lugemisest, kuivas ta aju sel määral, et ta kaotas aru. G. Doré illustratsioon Cervantese ?Don Quijotele?.
Lühidalt, meie hidalgo süvenes nii lugemisse, et veetis sellega kogu aja hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, ja nõnda, vähesest unest ja liiga suurest lugemisest, kuivas ta aju sel määral, et ta kaotas aru. G. Doré illustratsioon Cervantese ?Don Quijotele?.
5 minutit
Silmitsi rumaluse ja perverssusega, eelkõige aga iseendaga
Kas äsja Eestit külastanud Brussigi raamat on vaid oma aja laps?
Brussig Tartus. autori foto
Brussig Tartus. autori foto
3 minutit
Sesama moistab se Kochnret küll
Praegu kirjutavad paljud, sest kirjutamine on paljudele jõukohaseks saanud. Eestis kirjutavad ilmselt kõik, sest siin on vist kõik n-ö kirja oskajad. Paljud kirjutavad (ilu)kirjandust, valdav enamus kirjutab siiski midagi muud ?kirjutatavat?, mõnigi kirjutab tühja-tähja, kirjutab tarbetult, kirjutab lausa lollusi.
Varem oli teisiti, varem kirjutasid vähesed, ent nad kirjutasid see-eest ka vastutustundlikumalt. Vanasti eeldas ja…
Varem oli teisiti, varem kirjutasid vähesed, ent nad kirjutasid see-eest ka vastutustundlikumalt. Vanasti eeldas ja…
2 minutit
Tavatud reisid õhus, vees ja maal
Kas Jules Verne?il on tänasele lugejale veel midagi öelda?
4 minutit
Paikne ja kohalik rahvusvahelisel konverentsil
Konverentsi ?Koht ja paik? üks eestvedajaid kunstiakadeemia dotsent Kaia Lehari (pildil) jätkab koha ja paiga otsinguid. 23. ? 26. IX toimub Tallinnas ja Tartus IV rahvusvaheline keskkonnaesteetika ja -semiootika konverents ?Kultuur, loodus, semiootika: kohad?. Konverents jätkab kunstiakadeemias alguse saanud ?Koha ja paiga? seminaride-konverentside traditsiooni. Vt. lähemalt http://www.eki.ee/km/locations ja Sirp 17. IX,…
2 minutit
Kui ruumid on täis
Soolalaos huvitavad tööd, Kunstihoone näitus terviklik
Tallinna XIII graafikatriennaali kuraatorinäitus ?Teine naaber? Tallinna Kunstihoones kuni 24. X. Kuraator Sirje Helme.
Tallinna XIII graafikatriennaali kuraatorinäitus ?Teine naaber? Tallinna Kunstihoones kuni 24. X. Kuraator Sirje Helme.
4 minutit
Kohalejõudmise kõrvaltee
Intervjuu ?Fantastiliste linnade? autori Lucy Harrisoniga
Lehekülg ?Detour?i? raamatust. 2004.
Lehekülg ?Detour?i? raamatust. 2004.
3 minutit
Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida
Andres Tali näitus ?Iha ja igatsuse instrumendid? Tallinna Linnagaleriis kuni 17. X.
Pealkirjastan oma artikli Wittgensteini mõttega, sest pean Andres Tali lingvistiliseks terapeudiks kunstis, nii nagu esimese kohta armastatakse öelda filosoofide seas. ?Iha ja igatsuse instrumendid? on dekadentliku alatooniga näituseprojekt, mis kuulub postmodernsesse refleksiivsesse ühiskonda. Projekt näib hedonistlik ja kõikelubav, kuid on…
Pealkirjastan oma artikli Wittgensteini mõttega, sest pean Andres Tali lingvistiliseks terapeudiks kunstis, nii nagu esimese kohta armastatakse öelda filosoofide seas. ?Iha ja igatsuse instrumendid? on dekadentliku alatooniga näituseprojekt, mis kuulub postmodernsesse refleksiivsesse ühiskonda. Projekt näib hedonistlik ja kõikelubav, kuid on…
2 minutit
Tuleviku?okk ja minevikureliktid
Paomotiiv Tallinna XIII graafikatriennaalil ja Eesti kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones ?Kohatunde? näitusel
Eve Kiiler. Foto seeriast ?Fantastiline realism?. 2004.
Eve Kiiler. Foto seeriast ?Fantastiline realism?. 2004.
5 minutit
Eesti estamp sisepaguluses
Graafikute grupinäitused G-galeriis kuni 25. IX, Estonia kontserdisaalis kuni 15. X, Aatriumi galeriis kuni 23. IX, Soome Instituudis kuni 30. IX, Virge Jõekalda näitus ?Vaikus? Ungari Instituudis kuni 27. IX, Loit Jõekalda näitus ?Must ja valge? galeriis 36 kuni 19. IX.
Tallinna XIII graafikatriennaali ekspositsiooni(de)s on kodumaist paljundusgraafikat minimaalselt. Tõsi küll, maapaguluseainelisel triennaalil Tallinna linna preemia…
Tallinna XIII graafikatriennaali ekspositsiooni(de)s on kodumaist paljundusgraafikat minimaalselt. Tõsi küll, maapaguluseainelisel triennaalil Tallinna linna preemia…
3 minutit
Nägin teid ikkagi, nagu tahtsite
Tallinna XIII graafikatriennaali noortenäitus ?SA POLE MIND NÄINUD, EKSJU!? EKA galeriis ja Okupatsioonide muuseumis kuni 29. IX.
Eveli Varik. Erki. Foto. 2004.
Eveli Varik. Erki. Foto. 2004.
3 minutit
Coach?i vajavad ka muusikud
Frieda Bernstein õpilaste ja kolleegide pilgu läbi
Frieda Bernstein ja Hendrik Krumm.
Frieda Bernstein ja Hendrik Krumm.
2 minutit
Avanenud hooaeg, avanenud romantism
Tallinna Filharmoonikud, Läti Raadio Koor ja solistid Eri Klasi dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 18. IX.
Hooaja avakontserte võib korraldada mitmeti, ent alanud kontserdihooaja üks meeldejäävamaid oli kindlasti Eesti Kontserdi ja Tallinna Filharmoonia ühisprojekt. Tallinna Filharmoonikud, Läti Raadio Koor ja märkimisväärsed solistid ning dirigendipuldis Eri Klas ? elamused olid garanteeritud juba ette.Ning elamusi ka mitmeti mõistetavalt…
Hooaja avakontserte võib korraldada mitmeti, ent alanud kontserdihooaja üks meeldejäävamaid oli kindlasti Eesti Kontserdi ja Tallinna Filharmoonia ühisprojekt. Tallinna Filharmoonikud, Läti Raadio Koor ja märkimisväärsed solistid ning dirigendipuldis Eri Klas ? elamused olid garanteeritud juba ette.Ning elamusi ka mitmeti mõistetavalt…
1 minut
Ainomäe galakontsert Kadriorus
Olev Ainomäe (oboe) juubelikontsert Kadrioru lossis 19. IX, kaastegevad Annemari Ainomäe (viiul), Silver Ainomäe (t?ello) ja Ivo Sillamaa (klaver, klavessiin, orel).
19. IX tähistas piduliku galakontserdiga oma 50. sünnipäeva oboekunstnik ja pedagoog Olev Ainomäe. Ainomäe kunstnikutee on kulgenud läbi ERSO, Eesti Raadio kammerorkestri, Hortuse Musicuse ja praegu on ta rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeister. Häid ja…
19. IX tähistas piduliku galakontserdiga oma 50. sünnipäeva oboekunstnik ja pedagoog Olev Ainomäe. Ainomäe kunstnikutee on kulgenud läbi ERSO, Eesti Raadio kammerorkestri, Hortuse Musicuse ja praegu on ta rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeister. Häid ja…
2 minutit
Kirgastumine hajub olematusse
Kaija Saariaho ooper ?Kauge armastus? Soome Rahvusooperis
Dawn Upshaw peaosalise Clemence?ina. repro kavalehelt
Dawn Upshaw peaosalise Clemence?ina. repro kavalehelt
4 minutit
ERSO hooaeg algas õnnestumisega
ERSO hooaja avakontsert Estonias 17. IX Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel.
ERSO alustas Nikolai Aleksejevi juhatusel uut hooaega 17. IX Estonia kontserdisaalis klassikalise kavaga: avamäng, instrumentaalkontsert ja sümfoonia. Veljo Tormise Avamäng nr. 2 (1959) on iseenesest värskelt mõjuv helitöö oma paljudelt kõlaleidudelt, kuigi kannab ülesehituse poolel ka loomisaja kunstikaanonite märke. On ehk huvitav teada ? ja olgu…
ERSO alustas Nikolai Aleksejevi juhatusel uut hooaega 17. IX Estonia kontserdisaalis klassikalise kavaga: avamäng, instrumentaalkontsert ja sümfoonia. Veljo Tormise Avamäng nr. 2 (1959) on iseenesest värskelt mõjuv helitöö oma paljudelt kõlaleidudelt, kuigi kannab ülesehituse poolel ka loomisaja kunstikaanonite märke. On ehk huvitav teada ? ja olgu…
2 minutit
KGB preemia dissidendile
Kes siis poleks kuulnud vastalisest bardist Aleksandr Galit?ist! Tema dramaatilisest eksistentsist ja traagilisest lõpust. Sootuks vähesemad teavad, et mees oli üsna tihedalt seotud ka kinoga. Kuratlikult ürgandekas tüüp. Muidugi juut. Isa majandusmees, ema konservatooriumi õppejõud. Vennast Valeri Ginzburgist sai hiljem tuntud kinooperaator, filminud koos Lev Kulid?anoviga (?Kui puud olid suured?), Vassili ?uk?iniga (?Elab niisugune noormees?, ?Teie…
2 minutit
Vabatahteline hullus
Ununenust vapustatud Helen (Kaia Skoblov) ja ?hääleravija? doktor Schulz (Kalju Komissarov) re?issöör Anri Rulkovi lühimängufilmis ?Hirm?.
?Hirm?, Exitfilm, 2004, Beta SP, 24 min. Stsenarist ja re?issöör Anri Rulkov, operaator Mait Mäekivi, produtsent Peeter Urbla. Peaosades Kaia Skoblov, Kalju Komissarov ja Meelis Rämmeld; kõrvalosades Epp Eespäev, Kleer Maibaum ja Veltan Otsman. Esilinastus 6. augustil Koluveres.
?Hirm?, Exitfilm, 2004, Beta SP, 24 min. Stsenarist ja re?issöör Anri Rulkov, operaator Mait Mäekivi, produtsent Peeter Urbla. Peaosades Kaia Skoblov, Kalju Komissarov ja Meelis Rämmeld; kõrvalosades Epp Eespäev, Kleer Maibaum ja Veltan Otsman. Esilinastus 6. augustil Koluveres.
3 minutit
Kohvi Kofiga
ÜRO peasekretär Kofi Annan.
?INTERVIEW?, 19. IX kell 9.30 BBC Wordl Service?i kanalil.
?INTERVIEW?, 19. IX kell 9.30 BBC Wordl Service?i kanalil.
3 minutit
Etteütlemise mäng
Targad ajakirjanikud topivad intervjueeritavaile sõnad suhu
Eesti meedias süveneb üks huvitav sündroom. Juba ammusest ajast on näiteid, kuidas ?diktor laulab? ja pärast antakse talle autorisaateid teha, või kuidas ilmateate kuulutajast saab telestaar, või kuidas tuntud telenäoga on lihtne minna poliitikasse. Tuleb lihtsalt saada ?jalg ukse vahele? ja siis läheb kõik lobedalt.
Eesti meedias süveneb üks huvitav sündroom. Juba ammusest ajast on näiteid, kuidas ?diktor laulab? ja pärast antakse talle autorisaateid teha, või kuidas ilmateate kuulutajast saab telestaar, või kuidas tuntud telenäoga on lihtne minna poliitikasse. Tuleb lihtsalt saada ?jalg ukse vahele? ja siis läheb kõik lobedalt.
2 minutit
