2004-27 (3026)
Matt kolme käiguga
9. VII Sirbis trükitud Tðikovani miniatuuri aastast 1951 lahendas õigesti (1. h7 Vg2+ 2. Kf7(f8) Vf2+ 3. Ke7 Ve2+ 4. Kd7 Vd2+ 5. K:c7 Vc2+ 6. Kd7 Vd2+ jne. kuni 10? Vh2 11. h8L ja 14. a4 valgete võiduga) Arlentin Laisaar.Järgmine malenurk ilmub 19. augustil.
1 minut
Lugupeetavad Aet Maantee, Urmas Paat, reklaamijuhid ja laulusõbrad!
Teile kirjutab inimene, kes on sügavalt mures Eesti maine ja laulupidude hea käekäigu pärast. Kõigepealt, nii-öelda soojenduseks, sest see, mis pärast tuleb, on väga tummine! ? ettepanek, kuidas muuta Eesti välismaalastele atraktiivsemaks, nii et siia tuleks rohkem turiste. Selleks me peaksime oma aastaaegadele reklaami tegema. Me võiksime neile anda logo,…
1 minut
Saima Veidenberg 17. XII 1924 ? 4. VII 2004
Saima Veidenberg on üks neist tegusaist omaaegse Tallinna tütarlaste kommertskooli lõpetanud naisharitlastest, keda iseloomustab isiklik tublidus ja toimetulek mis tahes valitud erialal, positiivne ellusuhtumine. Loksal laevakapteni perekonnas sündinud, algas tema koolitee Loksa algkoolis. Lõpetanud 1943. aastal Tallinna tütarlaste kommertskooli, astus ta 1945. aastal Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti ruumikujunduse erialale ning…
1 minut
?Baltoscandal 2004?: konventsionaalne alternatiivteater
Teater on kohatu koht, kus on võimalik elu teistmoodi mõtestada.
Festivalibuklet tutvustab Itaalia teatri Kinkaleri lavastust ?OTTO? kui vaakumit ? ainukest kohta, kus olla. Vaakumit, kus vaadata.
Festivalibuklet tutvustab Itaalia teatri Kinkaleri lavastust ?OTTO? kui vaakumit ? ainukest kohta, kus olla. Vaakumit, kus vaadata.
6 minutit
Soomlaste teatrisuvi tipneb festivaliga
Tampere teatrifestival ?Teatterikesä? pakub ohtralt omateatrit, mida kaunistavad külalised Ukrainast, Saksamaalt, Rootsist, Hollandist ja Eestist.
Augustikuu kümnendal päeval algav ja viis päeva kestev traditsiooniline, Tamperes juba 36. korda toimuv Soome teatrifestival ?Teatterikesä? (?Tampere teatrisuvi?) esitleb seekord üheksat sel aastal esietendunud soome dramaturgial põhinevat uuslavastust. Omadramaturgia valdav osakaal on olnud aastakümneid…
Augustikuu kümnendal päeval algav ja viis päeva kestev traditsiooniline, Tamperes juba 36. korda toimuv Soome teatrifestival ?Teatterikesä? (?Tampere teatrisuvi?) esitleb seekord üheksat sel aastal esietendunud soome dramaturgial põhinevat uuslavastust. Omadramaturgia valdav osakaal on olnud aastakümneid…
3 minutit
Peata eestlane
Pantvangide võtmine Iraagis on muutunud regulaarseks. Ohvriks ei lange üksnes sõdalased, vaid ka heasoovlikud välismaised spetsialistid. Ja ei võeta vangi ega tapeta üksnes ameeriklasi ja inglasi, vaid ka teiste riikide kodanikke, niihästi kristlasi kui ka moslemeid, muuhulgas ka saudiaraablasi. Kas see protsess kulgeb isevooluteed või valitseb selles mingi süsteem? Et…
2 minutit
Rõbalka bez rõbõ ehk Quo vadis, Russia?
Asi kisub seal ida pool absurdi. Või mida seal kiskuda on? Irratsionaalsus ei voha kusagil lopsakamalt kui Venemaal. Ma ei nendi seda tõsiasja kahjurõõmus käsi hõõrudes. Et paras neile ? mis nad kiusavad kogu aeg väiksemaid! Vastupidi: Eesti eluline huvi on, et absurdiks muunduvatel alaväärsuskompleksidel oleks võimalikult vähe mõju idanaabri…
3 minutit
Kuidas Euroopale lõpp teha
Ma arvan, minu põlvkonna ja minust nooremategi hulgas on veel päris palju inimesi, kes on käinud Armeenias, kogenud sealset külalislahkust ega ole seda unustanud. Võib olla päris kindel, et kui võõrustajad tutvustasid neile Jerevani, siis viidi neid ka Tsitsernakaberdi mäekünkale, kuhu on püstitatud 1915. aasta genotsiidi mälestusmärk. Kes teab, võib-olla…
3 minutit
Juutide ja araablaste vastuseisust
Iisraeli välisminister pöördus hiljuti Euroopa Liidu idaeurooplastest uute liikmete poole palvega olla Iisraeli-Palestiina küsimuses tasakaalukamal positsioonil, sest EL olevat muutunud viimasel ajal liialt araabialembeseks. ELi uue liikmena peaks Eestil olema rahvusvahelistes küsimustes oma selge visioon. See puudutab eriti sääraseid keskseid küsimusi nagu Lähis-Ida konflikt.
Nagu viimasel ajal mõnikord näha, pole…
Nagu viimasel ajal mõnikord näha, pole…
10 minutit
Inimene ja ajad
Suvi. Euroopa vanad suurlinnad on täis kolonnides kappavaid, higist nõretavaid turismigruppe. Pead kuklas, jõllitavad inimesed vanu maju ja monumente: mustjasrohelisi või pleekinud, sõdades purustatud, sajandites vettinud ja murenenud ning taas ülesputitatud tuhandeaastaseid kivikolosse. Tumedad lõuendid, jäigad poosid, õrn marmorpits, kuld ja kard. Õlu, vein ja suulage kõrvetavad vürtsid. Giid vuristab…
2 minutit
Uus Eesti toimib ka kirjaoskuseta?
Intervjuu EKI grammatikasektori juhataja Peeter Pälliga
Haridusreform ja teadmistepõhine ühiskond on prioriteediks kuulutatud. Seda, et kogu hariduse ja mõttetegevuse alus on emakeeleoskus, kõrghariduse puhul ikkagi ennekõike kirjakeeleoskus, tuleb aga ikka ja jälle meelde tuletada, kui mõelda kas või emakeeletundide vähesusele koolis või diskussioonile teemal, kas teadlased peavad oma teadmised ka…
Haridusreform ja teadmistepõhine ühiskond on prioriteediks kuulutatud. Seda, et kogu hariduse ja mõttetegevuse alus on emakeeleoskus, kõrghariduse puhul ikkagi ennekõike kirjakeeleoskus, tuleb aga ikka ja jälle meelde tuletada, kui mõelda kas või emakeeletundide vähesusele koolis või diskussioonile teemal, kas teadlased peavad oma teadmised ka…
6 minutit
Neegrid ja araablased
Me oleme harjunud, et kui jutt läheb kõikvõimalikele rassistlikele diskrimineerimistele, siis on tingimata üheks pooleks ?suured valged isad?, eurooplased või nende järeltulijad. Nemad sigatsevadki. Kogu uusaeg kujutavat endast mitmesuguste ?õilsate metslaste? rõhumist inglaste, prantslaste, venelaste, portugallaste, sakslaste, hispaanlaste, hollandlaste jt. poolt, kes on pidurdanud loodusrahvaste loomulikku arengut, mis vahelesegamiseta oleks…
1 minut
Kareva, Õnnepalu ja Trubetsky esinesid Pariisi luulelaadal
Vaade Pariisi raamatulaadale.
Doris Kareva, tänu Eesti Instituudi toetusele osalesite koos Tõnu Õnnepalu ja Tõnu Trubetskyga 24. ? 27. juunini Pariisis luulelaadal, Marché de la Poésie?l. Oskate ehk alustuseks paari lausega kirjeldada, mida see üritus endast täpsemalt kujutas, kes seal veel osalesid ja kes olid kuulajad?
Doris Kareva, tänu Eesti Instituudi toetusele osalesite koos Tõnu Õnnepalu ja Tõnu Trubetskyga 24. ? 27. juunini Pariisis luulelaadal, Marché de la Poésie?l. Oskate ehk alustuseks paari lausega kirjeldada, mida see üritus endast täpsemalt kujutas, kes seal veel osalesid ja kes olid kuulajad?
3 minutit
Uusi seiklusjutte Sörust ja Kalamajast!
Ira Lember, Kummuli Kuu. Canopus, Tallinn 2004.Lembit Uustulnd, Reis võlgu. Mereromaan. Varrak, Tallinn 2004.
Ira Lember on Eesti Kirjanike Liidu liige, Lembit Uustulnd aga mitte, kuid selle eest on tal suguvõsas teisigi kirjanikke (ka Albert), nii et seltskondlikud mõlemad. Ira Lember on aga nooruslik, kuigi sündinud 1926. aastal. Seda viimast…
Ira Lember on Eesti Kirjanike Liidu liige, Lembit Uustulnd aga mitte, kuid selle eest on tal suguvõsas teisigi kirjanikke (ka Albert), nii et seltskondlikud mõlemad. Ira Lember on aga nooruslik, kuigi sündinud 1926. aastal. Seda viimast…
4 minutit
Üksildane, tark ja nukker ajaloofilosoof
Karl Ristikivi Stockholmi lähedal Solnas kodurõdul.
Karl Ristikivi. Sigtuna väravad. Varrak, 2004.
Karl Ristikivi. Sigtuna väravad. Varrak, 2004.
3 minutit
(Homo)seksuaalsus ja naiivsus
Lugesin parajasti Mari Peegli arvustust Karl Ristikivi romaani ?Õilsad südamed? kohta (Mari Peegel, ?Õilsad sõbrad Firenzes, õelad näitlejad Londonis?, Eesti Päevaleht 2. IV 2004). Ristikivi looming on mulle alati huvi pakkunud ning ma olen tõlkinud inglise keelde kogu ?Hingede öö?, kuigi kõik need 250 lehekülge on toimetamata ja publitseerimata kujul…
3 minutit
Raamatututvustus
Hasso KrullMEETER JA DEMEETER
Luuletaja ja filosoofi vabavärsiline eepos, mille esimene osa on justkui isikuline hääbumine ja teine kui uuestisünd jumalannana. Vormilise kompositsiooni võrdluseks võiks olla liivakell: keskelt suisa nulliks koonduv ja siis taas püramiidjalt laienev tekstikand. Eeposega kaasneb esialgu paarikümnelises tiraa?is kolm CD ketast, millel tekst, pilt ja heli…
Luuletaja ja filosoofi vabavärsiline eepos, mille esimene osa on justkui isikuline hääbumine ja teine kui uuestisünd jumalannana. Vormilise kompositsiooni võrdluseks võiks olla liivakell: keskelt suisa nulliks koonduv ja siis taas püramiidjalt laienev tekstikand. Eeposega kaasneb esialgu paarikümnelises tiraa?is kolm CD ketast, millel tekst, pilt ja heli…
2 minutit
Mitmenäoline Viinistu
Homme kell 18 algab Viinistu tegevus- ja videokunstifestival (vt. täpsemalt lk. 18). Kaader Jaan Toomiku ja Rainer Jancise uuest videost ?Kajakad?.
Tegevuskunstipäevad, aga mõnikord ka -nädalad on kujunenud meie kunstielu normaalseks osaks. Äsja lõppesid performance week Ku galeriis ja Paide tegevuskunstifestival, nüüd on järg Viinistu käes, Tartu lastekunstikooli galeriis tehakse…
Tegevuskunstipäevad, aga mõnikord ka -nädalad on kujunenud meie kunstielu normaalseks osaks. Äsja lõppesid performance week Ku galeriis ja Paide tegevuskunstifestival, nüüd on järg Viinistu käes, Tartu lastekunstikooli galeriis tehakse…
2 minutit
Väljasõit vaataja juurde
Alvar Reisneri maal ja Marju Vaheri skulptuur ?Hitler?.
EKA vabade kunstide teaduskonna rändnäitus ?Ekskursioon? 6. ? 23. VII Kohtla-Järvel.
EKA vabade kunstide teaduskonna rändnäitus ?Ekskursioon? 6. ? 23. VII Kohtla-Järvel.
3 minutit
?épater les bourgeois
Non Grata performance ?Doctors of the Universe? Paide Keskväljakul.
Kirjutama ajendas mind soov lahata ühte tendentsi eesti nooremas kunstis. Nimetaksin seda omamoodi külahulluseks, mis hakkas silma nii Eesti Kunstiakadeemia kui endise Academia Grata kolledþi kevadistes lõputöödes, nii bakalaureuse- kui magistriõppes. Gratakad (tänased Johann Köleri nimelise Positivistliku Kunsttööstuskooli tegelased) on juba…
Kirjutama ajendas mind soov lahata ühte tendentsi eesti nooremas kunstis. Nimetaksin seda omamoodi külahulluseks, mis hakkas silma nii Eesti Kunstiakadeemia kui endise Academia Grata kolledþi kevadistes lõputöödes, nii bakalaureuse- kui magistriõppes. Gratakad (tänased Johann Köleri nimelise Positivistliku Kunsttööstuskooli tegelased) on juba…
2 minutit
Üle võrgu fotost rääkides*
Intervjuu Andreas W-ga
Andreas W kuraatoriprojekt ?Puudumise kohalolu? Rael Arteli galeriis 1. ? 14. VII.
Andreas W kuraatoriprojekt ?Puudumise kohalolu? Rael Arteli galeriis 1. ? 14. VII.
2 minutit
Minna Hint, Jane Remm & ?Sale?
Paralleelselt Ku Performance Week?iga toimus Viru keskuses 9. VII kunstiavalikkusele üsna märkamatult Jane Remmi ja Minna Hindi tarbimiskriitiline performance ?Sale?.
Neli meest kandsid valgetesse linadesse mähitud kunstnikud Läänevärava lükanduste vahele, kus need ðoppajatele risti-põiki jalgu jäeti. Kookonite seljal oli horisontaalis kiri ?SALE?, millega ristus vertikaalis sõna ?VALE? ja ?-50%?.…
Neli meest kandsid valgetesse linadesse mähitud kunstnikud Läänevärava lükanduste vahele, kus need ðoppajatele risti-põiki jalgu jäeti. Kookonite seljal oli horisontaalis kiri ?SALE?, millega ristus vertikaalis sõna ?VALE? ja ?-50%?.…
1 minut
Pealelend
URMAS PAET,kultuuriministerMiks on ?Manifesta?t? Eestisse vaja?
Oleme ?Manifesta? korraldamisest Eestis huvitatud ennekõike seetõttu, et see loob võimaluse kunsti tähelepanu keskpunkti toomiseks Eesti ühiskonnas laiemalt. See omakorda peaks pikemas perspektiivis aitama kaasa kunsti senisest aktiivsemale tekkimisele linnaruumi ja muudesse avalikesse paikadesse.
Oleme ?Manifesta? korraldamisest Eestis huvitatud ennekõike seetõttu, et see loob võimaluse kunsti tähelepanu keskpunkti toomiseks Eesti ühiskonnas laiemalt. See omakorda peaks pikemas perspektiivis aitama kaasa kunsti senisest aktiivsemale tekkimisele linnaruumi ja muudesse avalikesse paikadesse.
1 minut
Kontserdiõhtu, täis lummust ja eelarvamusvabadust
David Oistrahhi festival 27. VI ? 18. VII
Maya Homburgeri (Iirimaa) ansambel Pärnu Eliisabeti kirikus 2. VII, kavas Ortiz, Castello, Guy, Messiaen, Corelli.
Maya Homburgeri (Iirimaa) ansambel Pärnu Eliisabeti kirikus 2. VII, kavas Ortiz, Castello, Guy, Messiaen, Corelli.
3 minutit
David Oistrahhi festival Pärnus (I)
Pärnu Linnaorkestri hommik 10 dirigendiga
5. VII käivitunud Neeme Järvi suveakadeemia andis juba 7. VII hommikuks esimese produkti ? Pärnu Linnaorkestri hommikukontserdi kümne külalisdirigendiga. Akadeemiasse oli saabunud 14 dirigenti 11 maalt ning neil oli harukordne ja maailmas ainulaadne võimalus õppida Neeme ja Paavo Järvi, Jorma Panula ning Aleksandr Dmitrijevi käe…
5. VII käivitunud Neeme Järvi suveakadeemia andis juba 7. VII hommikuks esimese produkti ? Pärnu Linnaorkestri hommikukontserdi kümne külalisdirigendiga. Akadeemiasse oli saabunud 14 dirigenti 11 maalt ning neil oli harukordne ja maailmas ainulaadne võimalus õppida Neeme ja Paavo Järvi, Jorma Panula ning Aleksandr Dmitrijevi käe…
4 minutit
?Klaaspärlimängu? pärlid juba veerevad
Festivali ?Klaaspärlimäng? avakontsert Pärnu kontserdimajas 9. VII, kavas A. Dvoraki ?Reekviem? rahvusooperi Estonia sümfooniaorkestri ja koori, Vanemuise teatri koori ning solistide Pille Lille, Tiina Penttineni (Soome), Mati Turi ja Ain Angeri esituses Eri Klasi dirigeerimisel.
Festival ?Klaaspärlimäng? andis Pärnu kontserdimajas 9. VII särava avalöögi, maestro Eri Klasi dirigeerimisel kõlas kahe…
Festival ?Klaaspärlimäng? andis Pärnu kontserdimajas 9. VII särava avalöögi, maestro Eri Klasi dirigeerimisel kõlas kahe…
3 minutit
Kaks kammermuusika tippteost korraga
Sarjas ?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis? 11. VII: Andres Paas, Leho Ugandi, Marius Järvi, Martti Mägi ja Mati Lukk, kavas Schubert ja Brahms.
Nagu juba tavaks kujunenud, kestab ?Akadeemilise kammermuusika? sari Kadrioru lossis aasta läbi. 11. VII sisustasid kontserdi kaks kammermuusika nurgakivi: esimene XIX sajandi algusest, Franz Schuberti Klaverikvintett A-duur (nn.…
Nagu juba tavaks kujunenud, kestab ?Akadeemilise kammermuusika? sari Kadrioru lossis aasta läbi. 11. VII sisustasid kontserdi kaks kammermuusika nurgakivi: esimene XIX sajandi algusest, Franz Schuberti Klaverikvintett A-duur (nn.…
2 minutit
Kurva ajastu muusika
Teatud mööndustega võib väita, et mida varasema ajastu muusika, seda selgemalt on see seotud ühiskonna meelsusega ja seda vähem peegeldab indiviidi üksikkannatusi. Meenub hiljuti Kadrioru lossis kõlanud Kreeka muusika V sajandist enne Kristust. Teksti enamasti nautleva meeleoluga kaasnevalt oli helikeel tantsiskleva rütmiga ja muretult rõõmus.
Inglise XVI sajandi lõpu polüfoonilise…
Inglise XVI sajandi lõpu polüfoonilise…
1 minut
Tundeline teekond Nielseni esiettekandele Taanis
Keith Jarrett viis ekstaasi.
Minu Taani sõidu eesmärk oli minna väikelinna Frederiksvaerki suvefestivalile. Eriti huvitas mind kontsert, kus Taani puhkpillikvinteti esituses kõlasid Carl Nielseni ja Kanada helilooja Ted Dawsoni heliteosed. 4. VII hommikul Kopenhaagenis ajalehti sirvides tõdesin, et paremat ajastamist Taani sõiduks oleks raske välja mõelda ? Frederiksvaerki festivalile sõites…
Minu Taani sõidu eesmärk oli minna väikelinna Frederiksvaerki suvefestivalile. Eriti huvitas mind kontsert, kus Taani puhkpillikvinteti esituses kõlasid Carl Nielseni ja Kanada helilooja Ted Dawsoni heliteosed. 4. VII hommikul Kopenhaagenis ajalehti sirvides tõdesin, et paremat ajastamist Taani sõiduks oleks raske välja mõelda ? Frederiksvaerki festivalile sõites…
3 minutit
Laulupidu on läbi, elagu laulupidu!
Hoolimata lõpututest vaidlustest laulupeo olemusliku tähenduse, võimalikkuse ja vajalikkuse üle toimub ta ikka. Kui vihma sajab, pannakse keebid selga ja minnakse ostetakse kummikud (numbrid 34 ? 41 olid paljudest poodidest lootusetult otsas). Kui väga palju sajab, torgib tantsuväljaku meeskond öö läbi odadega Kalevi staadioni pinda, et vesi kõvakstallatud mullast läbi…
4 minutit
Kuum klaas Haapsalu suves
Maalilises väikelinnas Haapsalus sündinud Ilon Wikland joonistas Astrid Lindgreni muinasjuturaamatutesse Bullerby küla ja mitmed teised majad-tänavad oma lapsepõlvemälestuste järgi. Veel praegugi, liikudes mööda Haapsalu mereäärseid kitsaid tänavaid, tunned end justkui Lindgreni juttudes ekslevat. Sattudes Haapsallu harva, eriti mõnusatel suvepäevadel, näib linnake aedade rohelusse varjunud vaikeluna. Paljud toredad inimesed, kel käsil…
2 minutit
Ekskursioon saunas
Jummel, kuidas seda moori kino- ja teatriseltskonnas kardeti! Kuidas peljati sattuda ta terava keele otsa, saada haavu ta mürgistest sõnanooltest. Talle ei valmistanud raskust visata kõigi kuuldes kolleegist näitlejanna pihta: ?Kliimaksis amatsoon!?. Tema rapiirsed repliigid omandasid aforistliku tähenduse. Ta ei pidanud päevikut, ent kirjutas juhuslikele lehekestele, teatrikavade servadele mõttekilde ja…
3 minutit
1576 lehekülge ja 2761 fotot
Täna tähistab filmiloolane ja dokumentalist Õie Orav 70. sünnipäeva. Palju õnne!
Eelmise aasta lõpul ilmus Õie Orava raamat ?Tallinnfilm. Mängufilmid I?, tänavu kevadel selle teine osa. Kahes suureformaadilises köites on kokku 1576 lehekülge ja 2761 fotot illustratsioonidena. Mängufilmide ülevaade hõlmab aastaid 1947 ? 1991. Varem on Orav avaldanud raamatud ?Innokenti…
Eelmise aasta lõpul ilmus Õie Orava raamat ?Tallinnfilm. Mängufilmid I?, tänavu kevadel selle teine osa. Kahes suureformaadilises köites on kokku 1576 lehekülge ja 2761 fotot illustratsioonidena. Mängufilmide ülevaade hõlmab aastaid 1947 ? 1991. Varem on Orav avaldanud raamatud ?Innokenti…
4 minutit
Maskuliinse raevu tervisevetel
29. Karlovy Vary rahvusvaheline filmifestival 2. ? 10. VII.
Karlovy Vary oma aristokraatliku ajaloo ja Böömimaa parandamatu lõõgastumiskultuuriga on kõigi SPA-de arhetüüp. Linnake, mis ongi suur SPA. Maa, mis kunagi andis nime boheemlastele, ei ole pealtnäha protestantliku töörügamise rünnakule alla andnud ja nii kohtab seal rõõmsailmelisi puhkajaid endiselt suuremas kontsentratsioonis…
Karlovy Vary oma aristokraatliku ajaloo ja Böömimaa parandamatu lõõgastumiskultuuriga on kõigi SPA-de arhetüüp. Linnake, mis ongi suur SPA. Maa, mis kunagi andis nime boheemlastele, ei ole pealtnäha protestantliku töörügamise rünnakule alla andnud ja nii kohtab seal rõõmsailmelisi puhkajaid endiselt suuremas kontsentratsioonis…
4 minutit
Filmimaailm
Amatsoonid tulevad!
Suhteliselt vähe on teada Albioni saarel elanud amatsoonide hõimu sõjakast kuningannast Boadiceast, kes sundis ammustel aegadel väljaõppinud Rooma sõjamehi korduvalt kaotusekibedust tundma. Isegi legendaarse naissangari ainuõige nimekuju osas (Boadicea, Boudicca või Boudica?) pole kuuldavasti suudetud seniajani üksmeelele jõuda. Westminster Bridge?ile Londonis on püstitatud Thomas Thornycroft: majesteetlik skulptuur sellele…
Suhteliselt vähe on teada Albioni saarel elanud amatsoonide hõimu sõjakast kuningannast Boadiceast, kes sundis ammustel aegadel väljaõppinud Rooma sõjamehi korduvalt kaotusekibedust tundma. Isegi legendaarse naissangari ainuõige nimekuju osas (Boadicea, Boudicca või Boudica?) pole kuuldavasti suudetud seniajani üksmeelele jõuda. Westminster Bridge?ile Londonis on püstitatud Thomas Thornycroft: majesteetlik skulptuur sellele…
2 minutit
