2004-23 (3022)

Matt kahe käiguga

28. mai Sirbis antud Babitði etüüd  laheneb 1. Oe5! O:e5 2. K: d5 Kf5 3. Oc6! b2 4. Oa4! b1L 5. Oc2+ ! L:b1 patt. Õigesti vastasid Ants Aaslav, Mikk Espenberg, Jürgen Järvpõld, Arlentin Laisaar, Simo Runnel, Ants Siirus, Enn Tali, Hindrek Tamvelius.
tarmo@sirp.ee

Repliik

Kõrvalseisja küsimused
(?Kriitikud vestlustules?, Sirp 4. VI, lk. 11)

Musta munga moralism

Kaarin Raid oli otsustanud lavastada Viktor Rozovi dramatiseeringu teatavaist Aljoðat puudutavaist ?Vendade Karamazovite? peatükkidest, võtmata ette vaevarikast teekonda ise luua kas eelnimetatud romaan või kogu Dostojevskit puudutav valikuprintsiip.
F. Dostojevski/Viktor Rozov, ?Vend Aljoða?. Lavastaja Kaarin Raid, kunstnik Mihkel Ehala, muusikaline kujundus Peeter Konovalov. Osades Ott Aardam, Leila Säälik, Kadri Lepp,…

Pilk piiri taha

Rahvusvaheline teatrifestival ?Varna suvi? Bulgaarias
1. ? 11. VI toimub Bulgaarias rahvusvaheline teatrifestival ?Varna Summer?. Alates 1993. aastast korraldataval iga-aastasel foorumil on esindatud nii draamateater, nukuteater kui ka kaasaegne tants. Lisaks näeb Bulgaaria teatriparemikku. Festivali ulatusliku ja kireva põhiprogrammi juurde kuuluvad ka workshop?id, näitused, seminarid, diskussioonid ja debatid.

Uudised

 MUUSIKA
Mati Turi ooperis ?Curlew River?. Arvo Aun

Maakonnauudised

Võrumaa
9. V oli kultuurimajas Kannel emadepäeva kontsert-aktus. Tänavune emadepäeva kontsert oli seotud ideega püstitada Võrru eesti ema kuju. Kontserdi eel kohtusid Võrus eesti ema kuju rajamise idee algatusrühma liikmed kõikide heasoovlike inimestega, et arutada ideega seonduvat. Arutelu ajal sai teha annetusi. Kontsert-aktusel kuulutati välja Võrumaa aasta ema 2004. Kontserdil…

Avalik kiri

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Mall Kaevats olevat kuritarvitanud oma ametiseisundit, osaledes ministeeriumi ametnikuna komisjonis, mis, eraldades kirjastamistoetusi, määras neid ka olulisi, üldharivaid teoseid kirjastanud Entsüklopeediakirjastusele, mille üks 70 aktsionärist on Mall Kaevatsi abikaasa. Kuigi KaPo süüdistus on ametlikult korrektne, tahaks siiski küsida: kas sellist laadi ongi üldisem tendents, uus poliitika? Kaevatsi üldinimliku…

Sõltumatu ajakirjanik ? kes too on?

Igasugu poliitiliste kampaaniate eel ja ajal satub teravdatud tähelepanu alla peale poliitikute ka ajakirjandus. Ringhäälingunõukogu liikme ajast on meelde jäänud erakondlike liikmete huvi nn. tasakaalustatud eetriaja vastu, mida kiivalt kaitsti ja valimiste puhul ka väga täpselt mõõdeti. Väljaspool neid kampaaniaid ei huvitanud avalik-õigusliku infokanali sisu peale mõne kultuuritegelase ülejäänuid just…

Rahvuseliidi vastutusest

On üldtuntud lendlause, et iga rahvas väärib oma valitsust. Mulle tundub, et see seisukoht on õige, igatahes paneb see meid mõtisklema vastutuse teemal.
Omal ajal olid mu vene sõbrad kaunis solvunud, kui toonitasin mõtet, et XX sajandi algul oli vene rahvuslik eliit ise süüdi selles, et bolðevikest mafioosomehed 1917. aastal…

2% ehk millest räägivad numbrid kultuuriministeeriumi eelarves

Ei saa öelda, et Eestil pole kultuuripoliitikat. On küll. See väljendub peaasjalikult numbrites ja suhtarvudes, erinevate kultuuriliikide protsentides kultuuriministeeriumi eelarves. Need numbrid räägivad selget keelt prioriteetidest, sellest, mida riigi tasandil väärtustatakse ja mida ei väärtustata. Kunst oma kahe ja teater oma kahekümne kahe protsendiga, ütleb üpris selgelt välja kurva tõe,…

Eesti Juriidiline Eurovabariik ? lollide ja lõbusate maa?

Kohalike eurovalimiste osavõtuprognoos ja vanade euromaade kogemus annavad põhjust oletada, et üsna pea on taas kuulda kurba juttu inimeste vähesest poliitikahuvist. Meedia, osalt poliitikute kõnet võimendades, osalt omal initsiatiivil, on seda juba pikemat aega iseloomustanud kahte moodi.
Esimesel juhul räägitakse asjast pessimistlikult, öeldakse, et võim on rahvast võõrandunud. Selle…

Massiülikoolides kaovad humboldtlikud ideaalid

Intervjuu prof. dr. Jürgen Mittelstrassiga 2004. aasta 14. jaanuaril  Konstanzis
Prof. MittelstrassSündinud 1936. a. Saksamaal Düsseldorfis, õppinud Bonnis, Erlangenis, Hamburgis ja Oxfordis filosoofiat, germanistikat, evangeelset teoloogiat.1970. aastast on prof. Mittelstrass Konstanzi ülikooli filosoofia ja teadusteooria korraline professor, alates 1990 samas filosoofia ja teadusteooria keskuse direktor. Pittsburghi ülikooli (USA), Berliini Humboldti…

Jesuiidid Tartus

Vello Helk, Jesuiidid Tartus 1583 ? 1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tõlkinud Kaarel Piirimäe. Ilmamaa, 2003.
 ?Juubeliaastal 1950 ? seega 53 aasta eest ? astusin Archivum historicum Societatis Jesu?sse, et vaadata aasta-aruandeid Derpato?st. Suur oli üllatus, kui mulle toodi kaunilt köidetud kirjad, mis nägid nii värsked välja, justkui oleks need alles…

Unistusest lahutas vaid väin

Rein Vahisalu, Amundseni nimekiri. Eestlased Loodeväilas. Varrak, 2004. 200 lk.

Camus ja poeetiline essee

Albert Camus, Pagendus ja kuningriik. Kogutud lühiproosa.Prantsuse keelest tõlkinud Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm, Krista Vogelberg. Varrak, 2004. 292 lk.
Albert Camus? ?Pagendus ja kuningriik? on kindlasti üks selle aasta tähelepanuväärsemaid tõlkeraamatuid. ?Võõra?, ?Katku? ja ?Sisyphose müüdi? peal kasvanuile avaneb Camus?le igatahes täiesti uus vaade. Võib muidugi olla, et…

Kivi kivil

Willem Frederik Hermans, Igavene uni. Hollandi keelest tõlkinud Kerti Tergem. Huma, 2004. 295 lk.
Pealkiri on täiesti juhuslik, panin selle sellepärast, et mulle väga meeldis Hermansi raamatust üks lõik: ?Kui oled suure kivi juures, mille peal on väike kivi, siis on enamasti võimalik kauguses ära tunda järgmine suur kivi, mille…

Vabaduse hind

Eeva Park kui meie aja Vilde
Eeva Park, Lõks lõpmatuses. Tänapäev, 2003. 223 lk.

?Lõksuga? astla vastu

26. aprillil toimus E. Vilde muuseumis romaani ?Lõks lõpmatuses? eest tänavuse Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud Eeva Pargi autoriõhtu. Lisaks vildeklubilastele oli kohaletulnute seas keskkooliõpilasi ja õpetajaid ning muud kultuurihuvilist publikut. Eeva Parki küsitles kirjanik Maimu Berg, katkendeid teosest luges ette näitleja Katariina Lauk.
2003. aasta suvel ilmunud romaanist ilmus sel…

Elajat ei tulnudki

Aarne Ruben, Elajas trepi eelastmel. Tuum, 2004.
Aarne Ruben on saanud maha oma teise romaaniga, sellega on ta juba päris korralik jälg eesti kirjanduses. Ehkki tegu pole peadpööritavalt modernistliku või eriliselt omanäolise teosega, annab see ometi märku autori võimest jätkata ning otsida oma rada. ?Volta annab kaeblikku vilet? võitis 2000.…

Surma vastu, budaloomuse leidmiseks

Janwillem van der Wetering, Tühi peegel. Deevatar, 2003. Tõlkinud Kaarel Tamre.Jack Kerouac, Pilvealused. Varrak, 2004. Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann.
Mis üldse on zen? Paljud teavad Idast üle võetud ja Läänes populaarseks saanud õpetust, mis sisaldub Robert M. Pirsigi raamatus ?Zen ehk motika hooldus?. Tüüpiline zen?i meditatsioon on koan, absurdimõistatus, näiteks: ?Mis…

Teeb nalja nii, et jube hakkab

Dekadentlik Amor Trio 1972. Valdur Vahi foto plaadi bukletist.
Juhan Viiding ilmus just uuesti, kogunisti viiel CD-l. Seda on juba küllalt, ent siiski on kuidagi kahju, et juurde ei libistatud DVDd ta teleesinemistega, tolle trammisaatega näiteks. Ühtpidi on see ilmumine muidugi sirutus uue publiku poole, nagu ka esitlusel selgesti näha…

Raamatututvustus

Heiti TalvikLEGENDAARNE
Põhimõtteliselt pea kõik, mis Talvikult ilmunud. Tema sombused, dekadentlikud, ilusad, löövad värsid, lisaks arvustused ja esseed ning veidi ajaloolist retseptsiooni. Oluline relv luulesõbra arsenalis. Koostanud Karl Muru ja Hando Runnel. Toimetanud Kristina Schmidt, kujundanud Mari Anso. Ilmamaa, 2004. 304 lk.

Raamatukauplus

KRISOSTOMUS
Raamatute tellimine välismaalt www.kriso.ee

Leedu kunst on integratsioonivõimeline

Arturas Valiauga foto seeriast ?Astusin Stepase poolt läbi, rääkisime elust?, 2002. värvifoto, 40 x 30.
Täna kell 17 Tallinna Kunstihoones ja kell 18 Rotermanni soolaos avatakse leedu nüüdiskunsti näitus ?Omas mahlas?. Kunstihoones on väljas praeguseks juba rahvusvaheliselt mainekate kunstnike Evaldas Jansas ja  Egle Rakauskaite väljapanek, soolalaos on vaadata Loreta…

Värviküllane ja õrn Leesi Erm

Leesi Ermi tekstiilid ?Klassikute? sarja näitusel Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kuni 13. VI.
Tarbekunsti- ja disainimuuseumis on kujunenud traditsiooniks aeg-ajalt korraldada klassikustaatuse pälvinud tarbekunstnike näitusi. Praegu saab selles sarjas imetleda tekstiilikunstnik Leesi Ermi vaipu ja dekoreeritud kangaid.

Linnutee valgus on hõbevalge

Atakama kõrbe oaasis San Pedro linnakeses indiaani käsitööd valides tuli tõdeda, et minu ettekujutus indiaani rahvakunstist vastas 5000 aastat tagasi sealkandis eksisteerinud Tiwanaku kultuuri loodule. Isegi XVI sajandil hävitatud inkad linde, loomi ja inimesi sellises laadis ei kujutanud. Tiwanaku mustrid on hilisemas rahvakultuuris umbes sama elusad kui hundihambaornament Müürivahe tänava…

Tuhast tõusu jätkudes

Vaade Niguliste kiriku suunas 1944. aastal.
Näitus ?Niguliste kunagised kunstivarad? Niguliste muuseum-kontserdisaalis kuni 13. VI.

Kuidas ärevusega pead parandada

Mila Balti ja Meeland Sepa ?Vaimse väsimuse magushallis pohmeluses?? Hobusepea galeriis kuni 14. VI.
Selle näituse uinutava mantrana ennast kordama jääva pealkirja poeetilisus on teravas vastuolus situatsiooniga, mida ta kirjeldab. Või täpsemini: selles pehmes meeleolus peitub paradoks. Nimelt on too pohmelus hirmusegune ja rahutust tekitav. Ma ei mõtle siin hirmu…

Tubin ja tema aeg

Tantsi, tantsi, aga ära keeruta!

Kui bänd astub lavale

CD Ultramelanhool. Must apelsin.Robert Kurvitz (vokaal), Tõnis Veelmaa (klahvpillid), Martin Harak (kitarr), Meelis Niine (bass), Raoul Kurvitz (trummid).© 2004 hyper.records
Kuulates Ultramelanhooli ühtaegu nii toorest loomingulist tõuget kui noorte muusikute väljakujunemisjärgus taktitundelisust põimivat debüütplaati ?Must apelsin? ? ning vaadates hetkeks mööda viimase aja ühest parimast plaadikujundusest, salamisi ühest selgemalt ja…

Muusikamaailm

Leipzigi Bachi festivalilt
Pidustused toimusid (14. ? 23. V) moto all ?Bach ja romantism?, enam kui 60 kontserti, orelimatka jm. üritust. Avaõhtul Thomaskirches kõlasid Sinfonia ?Lihavõtteoratooriumist? ja kantaadid nii Bachilt kui Mendelssohnilt. Thomaskantor Georg Christoph Biller juhatas Thomanerchori ja Gewandhaus-orkestri ees (orkestrit juhatas hiljem ka Martin Haselböck). Bachi taasavastaja Felix…

Kaamera ühes, püstol teises käes

Friedrich Ermler (1898 ? 1967) kinnitas oma mälestustes, et ta on maailma sündinud kolm korda. Esimene tulek oli bioloogiline sigimine, teine siis, kui ta võeti vastu komparteisse (1919), kolmas, kui tast sai kineast (1923). Enne kinno pürgimist pidas noormees karmi ja verist elukutset, oli tðekist.
Ta esimene sünd sai teoks…

Valge rasvane mees kui Colorado mardikas mees

Michael Moore?i dokumentaalfilm ?Bowling for Columbine?, USA 2002. 2003. aastal parima dokumentaalfimi Oscar.
7. juunil näidati Michael Moore?i täispikka dokki Eesti TVs müüdavuse huvides pealkirja all ?Relvastatud Ameerika?, sest keegi ei mäleta enam Colorado osariigis Littletoni linnakese Colombine?i kolledþis 1999. aastal toimunud veresauna ja keeglirada.

Kui hirm haarab relva järele

Kuulus ja skandaalne dokumentalist Michael Moore on löönud laineid oma töödega nii siin- kui sealpool ookeani. Eestis tuntakse tema nime ning ollakse kuulnud tema töödest, kuid laiem publik siiski Moore?i filme näinud pole. Nüüd oli siis eesti televaatajal võimalik ETV vahendusel vaadata tema palju kiidetud ja pärjatud filmi ?Relvastatud Ameerika?…

Wimberg

SIILI JA JÄNESE VÕIDUJOOKS

Sillarti ?lapsed? said käe valgeks

Tambet Tuisk ja Carita Vaikjärv reþissöör Kaupo Kruusiaugu ?Sünnipäevas?.
Kui võrrelda lühimängufilmi teiste muusadega, siis olemuselt peaks see paistma kui novell, uudisjutt, sonaat, karikatuur või lausa anekdoot. Viimastel aastatel nähtud teiste riikide, näiteks Ðveitsi, Mehhiko või Läti esindusprogrammiga võrreldes paistab Eesti kaasaegne lühimängufilm lahjem, mitte sädelev, kuid nutta pole ka…

Ott Arder

MU MELANKOOLIJA, MELANKOOLJA, MELANKOLIIIII
Nukrameelsena kangesti tahan ajada(Oma arust) lõbusat juttuajada kamarajuraMitte öelda sõnu naguPuts, vitt, munn ja türa.Vahel see õnnestub.Vahel mitte.Hea kui pole juuresMõnd (siis oma arust) peenetundelistVõi titte.

RUI horoskoop

JÄÄRTäna on õige aeg romaani lõpetada. Ole endas kindel, ära kahtle ? isegi kui lause jääb poole peale.
SÕNNTäna avastad oma pangaarvelt, et on tulnud kauaoodatud ülekanne, millest pead maksma üle poole võlgadeks. Ära võta raha välja, makstud võlg on raisatud raha!

ULG

Sirp