2004-18 (3017)
Eesti Gaasi direktorile!
Teile kirjutab inimene, kes on võtnud oma südameasjaks võitluse saastamise vastu ja õigluse eest. Olen iseseisvalt liitunud Kyoto protokolliga ja teostanud mitmesuguseid mõõtmisi. Ent asja juurde! Meil baaris Peldik räägiti, et suitsetamine keelatakse varsti ära ja suitsetajatest saavad teise järgu kodanikud. Mu süda on kistud kaheks! Kuigi suitsetamisel ei puudu…
1 minut
Matt kolme käiguga
30. IV Sirbis antud Babit?i 1950. aasta miniatuur laheneb: 1. Va2+! Kb5 2. Vb2+ Rb3! (lippu ei tohi kohe võtta, see annab vaid viigi) 3. V:b3+ Ka4 4. Vb8! Lg3+ 5. Kf7 Le5 6. Va1+! L:a1 7. Va8+ ja musta lipp langeb. Õigesti vastasid Mikk Espenberg, Arlentin Laisaar, Ants Siirus,…
1 minut
Kas Jaak Allikut ärritab avalik arutelu kultuuripoliitika üle?
Tänan Evi Arujärve ja Jaak Allikut, kes reageerisid minu 16. aprilli artiklile ?Eesti kultuuripoliitika mudelid?. Minu artikli mõte ei peitu viimases lauses, nagu väidab Allik. Mul on väga kahju, et Allik ainult sellele keskendus, jättes põhiosa ?heietusena? kõrvale. Hiljutiste (ja isiklikult läbi elatud) sündmuste mudeldamine on mingil määral paratamatult subjektiivne.…
1 minut
Kalender
1. mai
80 aastat tagasi (1924) sündis Tartus keele- ja raamatuteadlane Tõnu Karma.
80 aastat tagasi (1924) sündis Tartus keele- ja raamatuteadlane Tõnu Karma.
2 minutit
Vanalinnastuudio miljonimäng
Paari kuuga Vanalinnastuudio ümber kohunud kired on suurepärane illustratsioon, kuis hiilgusest viletsuseni on vaid üks samm ja kuis meedia lööb oma eilsele lemmiklapsele mõnusa irvega noa selga.
3 minutit
Mida teha Vanalinnastuudioga?
Olles 1981. aastal Teatrite Valitsuse juhatajana lähedalt seotud Vanalinnastuudio loomisega, võin kinnitada, et see teater loodi seepärast, et tol ajal oli olemas inimene ? Eino Baskin, kes tahtis, vajas ja vääris oma teatrit.
2 minutit
Mida jälle teha Vanalinnastuudioga?
Enne pealkirja küsimusele vastamist peaks selgitama, millised on need objektiivsed ja subjektiivsed põhjused, miks ei ole Vanalinnastuudio ennast senini suutnud majandada.
Esimeseks silmanähtavaks põhjuseks on Vanalinnastuudio ebapiisav rahastamine kultuuriministeeriumi poolt. Kui üks teater saab teiste samalaadsete teatritega (Rakvere, Pärnu) võrreldes umbes 1 ? 1,5 miljonit krooni vähem, hakkab see silma.…
Esimeseks silmanähtavaks põhjuseks on Vanalinnastuudio ebapiisav rahastamine kultuuriministeeriumi poolt. Kui üks teater saab teiste samalaadsete teatritega (Rakvere, Pärnu) võrreldes umbes 1 ? 1,5 miljonit krooni vähem, hakkab see silma.…
3 minutit
?Kuldse maski? kumas
Venemaa kõrgeim teatriauhind Kuldne Mask ei sisalda rahalist lisa. Laureaatidele ulatatakse auhinnana nimeka teatrikunstniku Oleg ?einise kavandi järgi valmistatud mask.
Inglase Declan Donnelani ?Kaheteistkümnes öös? mängisid kõiki rolle mehed.
Inglase Declan Donnelani ?Kaheteistkümnes öös? mängisid kõiki rolle mehed.
5 minutit
Vana aja hea usu teatrist
Teatrifestival ?Kuldne mask? toob Moskvasse kokku teatrid üle Venemaa. Väidetavalt on tegemist parimate lavastustega, mis esietendusid eelmisel hooajal.
Lev Dodin pälvis festivalil lavastuse ?Onu Vanja? eest parima lavastaja preemia.
Lev Dodin pälvis festivalil lavastuse ?Onu Vanja? eest parima lavastaja preemia.
7 minutit
Kui Langi partei minister kuuleb sõna ?kultuur?, haarab ta?
Kunstimuuseumi rahastamiskriisist
Enamiku inimeste arvamus ei lähe terve elu jooksul teistele niipalju korda, kui meedia on tira?eerinud Rein Langi repliiki eestlasest, kultuurist ja kellu järele haaramisest. Ehitama ei kipu küll keegi muu kui Reformierakond ise, kelle kultuuripoliitika juhtfiguure Lang on olnud. Just Signe Kivi valitsemisajal seadustati kultuurkapitalile muu hulgas ka…
Enamiku inimeste arvamus ei lähe terve elu jooksul teistele niipalju korda, kui meedia on tira?eerinud Rein Langi repliiki eestlasest, kultuurist ja kellu järele haaramisest. Ehitama ei kipu küll keegi muu kui Reformierakond ise, kelle kultuuripoliitika juhtfiguure Lang on olnud. Just Signe Kivi valitsemisajal seadustati kultuurkapitalile muu hulgas ka…
2 minutit
Venemaaga pankrot
Kogu Euroopa poliitikat iseloomustab silumine ja klattimine, selles on ameeriklastel õigus. Jätame praegu kõrvale selle hinnangulise resp. tulemusliku aspekti. Aga meetod see on. Ja see käib kõikide tasandite kohta, niihästi isekeskis kui ka erineval astmel väliste vastaliste puhul. Praegu kehtib see eriti kahe suure kontsentri, Venemaa ja Lähis-Ida kohta. Ka…
3 minutit
Venemaa räägib rahvaloenduse kaudu
Eesti avalikkuse huvi Venemaa rahvastiku ja rahvusliku koosseisu vastu on alati suur olnud ? vajadus hinnata õigesti idanaabrit on mõistetav. Seekordset rahvaloendust tuli oodata 13 aastat ja nüüdseks on Venemaa 2002. a rahvaloenduse esimesed andmed selgunud. Rahvaloenduse andmeil on Venemaal 145,2 miljonit inimest, kellest 106,4 miljonit ehk 73% elab linnades.…
2 minutit
Ajalooteaduse ?kriisist?
Jean-Claude Schmitt
Tänapäeval räägitakse ajaloolaste seas palju ?ajalooteaduse kriisist?. Kuigi nii väljend ise ega tunne, mida see väljendab, pole uus nähtus, vaid pigem korduva iseloomuga, tuleb tunnistada, et kriitiline kahtlus pole teadlase jaoks sugugi laiduväärne hoiak. Kindlasti tuleb seda eelistada suuresõnalisele võltsenesekindlusele. Sealjuures ei tohiks aga maha salata ajalooteadmise ja
Tänapäeval räägitakse ajaloolaste seas palju ?ajalooteaduse kriisist?. Kuigi nii väljend ise ega tunne, mida see väljendab, pole uus nähtus, vaid pigem korduva iseloomuga, tuleb tunnistada, et kriitiline kahtlus pole teadlase jaoks sugugi laiduväärne hoiak. Kindlasti tuleb seda eelistada suuresõnalisele võltsenesekindlusele. Sealjuures ei tohiks aga maha salata ajalooteadmise ja
3 minutit
Kergitab kulmu
Sitta kah?
Raske, tõesti raske on rääkida Eesti rahvuslikest huvidest euroliidus pärast Adolf Schick(e)lgruberit ja Tõnu Õnnepalu (EPL 3. V). Esimene, nagu teada, solkis vinti üle keerates ühe üldiselt ju asjaliku idee ära. Seniajani põetakse neuroose. Ütle ?rahvus? ja muidu mõistlikku juttu rääkiv eurooplane pöörab ära ? läheb näost valgeks,…
Raske, tõesti raske on rääkida Eesti rahvuslikest huvidest euroliidus pärast Adolf Schick(e)lgruberit ja Tõnu Õnnepalu (EPL 3. V). Esimene, nagu teada, solkis vinti üle keerates ühe üldiselt ju asjaliku idee ära. Seniajani põetakse neuroose. Ütle ?rahvus? ja muidu mõistlikku juttu rääkiv eurooplane pöörab ära ? läheb näost valgeks,…
3 minutit
Perversne konformism
Mis on saanud perversiooni õõnestavast ja vabastavast potentsiaalist?
Kirjutan vastu(seks) kolmele autorile (Jaak Tomberg, Erkki Luuk, Andreas W), kes avaldasid 6. II Sirbis ühiskirjutise pealkirjaga ?Avatud identiteediga masin?. Nende sihiks oli ?kritiseerida ?i?eki vabalt modifitseeritava identiteediga subjekti kriitikat? ja nende ? pigem küll tinglikuks ? lähtekohaks ?i?eki kirjutis ?Matrix: perversiooni…
Kirjutan vastu(seks) kolmele autorile (Jaak Tomberg, Erkki Luuk, Andreas W), kes avaldasid 6. II Sirbis ühiskirjutise pealkirjaga ?Avatud identiteediga masin?. Nende sihiks oli ?kritiseerida ?i?eki vabalt modifitseeritava identiteediga subjekti kriitikat? ja nende ? pigem küll tinglikuks ? lähtekohaks ?i?eki kirjutis ?Matrix: perversiooni…
7 minutit
Martin Napa kirjanduslik reinkarnatsioon
Martin Napa, Loomine. Tuul ja Nool, 2003.
Viimaste aastakümnete eesti kirjandus ei hiilga eriti sügavamõtteliste, filosoofiliste ning maailmatasemel arvestatavate nn. ajatute teostega. Silma hakkab küll proportsionaalselt suur ja kirev hulk erinevaid autoreid, kelle tööd paraku aga meelelahutuse, ajaviite ja veel millegi, millele siiani kirjandusmaastikul nime anda pole suudetud, hulka kuuluvad.
Viimaste aastakümnete eesti kirjandus ei hiilga eriti sügavamõtteliste, filosoofiliste ning maailmatasemel arvestatavate nn. ajatute teostega. Silma hakkab küll proportsionaalselt suur ja kirev hulk erinevaid autoreid, kelle tööd paraku aga meelelahutuse, ajaviite ja veel millegi, millele siiani kirjandusmaastikul nime anda pole suudetud, hulka kuuluvad.
4 minutit
Middlesex ? mitte ainult krahvkond Inglismaal
Jeffrey Eugenides, Middlesex. Tõlkinud Liia Piirmets. Pegasus, 2003. 472 lk.
Sageli on ilukirjandust püütud publikumenu alusel jagada ?igavaks? väärtkirjanduseks ja põnevamaks menukirjanduseks, kuid nagu kõik teisedki seesugused jaotused on ka säärane eristus ajapikku kaotamas oma senist tähtsust ja tähendust ning on suuresti eksiteele viiv. Järjest enam üritab ?suur kirjandus? kasutada…
Sageli on ilukirjandust püütud publikumenu alusel jagada ?igavaks? väärtkirjanduseks ja põnevamaks menukirjanduseks, kuid nagu kõik teisedki seesugused jaotused on ka säärane eristus ajapikku kaotamas oma senist tähtsust ja tähendust ning on suuresti eksiteele viiv. Järjest enam üritab ?suur kirjandus? kasutada…
3 minutit
Kalad kuival
Naeruga eilsest. Valimik Eesti anekdoote 1960 ? 1990. Kogunud, valinud ja süstematiseerinud Jüri Viikberg. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004.
Raamatu alapealkirjas mainitud kolmest tegevusest ? kogumine, valimine ja süstematiseerimine ? väärib kõige suuremat tunnustust muidugi kogumine. Sest, oleme ausad, valida ja süstematiseerida oskab igaüks. Viimase väite parim tõestus on anekdoodikogumike…
Raamatu alapealkirjas mainitud kolmest tegevusest ? kogumine, valimine ja süstematiseerimine ? väärib kõige suuremat tunnustust muidugi kogumine. Sest, oleme ausad, valida ja süstematiseerida oskab igaüks. Viimase väite parim tõestus on anekdoodikogumike…
4 minutit
Tõlketalgud Käsmus
Selle nädala lõpus kogunevad 8. ? 15. maini Käsmusse poeedid Islandilt, Flandriast, Norrast, Iirimaalt, ?otimaalt, Walesist, ja muidugi Eestist. Toimub rahvusvaheline luuletõlke seminar ?Literature Beyond Borders?, mille korraldavad Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Euroopa kirjandusorganisatsioone ühendav rahvusvaheline programm Literature Across Frontiers.
Kokku saadakse selleks, et tõlkida kümnekesi Käsmu mändide all…
Kokku saadakse selleks, et tõlkida kümnekesi Käsmu mändide all…
1 minut
Raamatututvustus
SEE SAMA SOOLANE MERI
Soome tänapäeva luule antoloogia. Esindatud on kümme poeeti: Olli Heikkonen, Jouni Inkala, Riina Katajavuori, Jyrki Kiiskinen, Tapani Kinnunen, Tomi Kontio, Timo Lappalainen, Saila Susiluoto, Panu Tuomi, Johanna Venho. Selline põnev ja hää lugemisvara. Koostanud Jan Kaus, toimetanud Kalju Kruusa, tõlkinud Jan Kaus, Lauri Kitsnik, Hasso Krull,…
Soome tänapäeva luule antoloogia. Esindatud on kümme poeeti: Olli Heikkonen, Jouni Inkala, Riina Katajavuori, Jyrki Kiiskinen, Tapani Kinnunen, Tomi Kontio, Timo Lappalainen, Saila Susiluoto, Panu Tuomi, Johanna Venho. Selline põnev ja hää lugemisvara. Koostanud Jan Kaus, toimetanud Kalju Kruusa, tõlkinud Jan Kaus, Lauri Kitsnik, Hasso Krull,…
1 minut
Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus
Maalikunstnik William de Kooning on kunagi öelnud, et aeg-ajalt vajatakse kunstnikke, kes paiskavad kunstiarusaamad põrgusse, nii et maalimine oleks jälle võimalik. Sellisel (s)isepuhastusre?iimil on ka Eesti kunstnikud 1990ndatest alates. Kunstimaailma sisemänguks on muutunud meiegi kriitika levitatud teated maalikunsti minekust ja tulekust. Ilmselt on tegu vanade kultuurmaade küpsete ja paljudest tahkudest…
2 minutit
Muuseum kui Jumala ruum
Näitus ?Ettevaatust, religioon!? (vt. Sirp 20. II) jõuab lõppfaasi: korraldajate vastu algatatud kriminaalasi on antud kohtusse, nagu võib lugeda 13. V kell 12 ? 13 Moskvas Andrei Sahharovi keskuses toimuva pressikonverentsi kutselt. Kas see on ka märk demokraatliku Venemaa lõpu algusest? Pressikonverentsil esinevad näituse korraldajad, kaitsjate grupi juht J. ?midt,…
4 minutit
Sotsplakatism ja sotsiaalsus
Süsteemiterviklik sotsrealism
S. ?kop, E. Parviste. Plakat. ?Kogu maailma naised, võidelge rahu eest!?. 1952.
S. ?kop, E. Parviste. Plakat. ?Kogu maailma naised, võidelge rahu eest!?. 1952.
5 minutit
Täiendus Eesti plaatide kullafondi
3CD sarjast ?Eesti kullafond?. Alo Mattiisen, 50 parimat laulu.© Hitivabrik 2004
3 minutit
Euroopasse!
Pidulik kontsert taasühinevale Euroopale, Baieri Raadio Sümfooniaorkester Thomas Dausgaardi (Taani) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 30. IV.
Sõjajärgsel Saksamaal asutas aastal 1949 Baieri Raadios (München) sümfooniaorkestri maailmakuulus dirigent Eugen Jochum. Nagu ikka uue orkestri puhul, komplekteeriti koosseis tippklassi muusikuist. Vähemalt sel asutamisaastal oli nende valitute seas ka 1943. aastast Saksamaal elanud eesti…
Sõjajärgsel Saksamaal asutas aastal 1949 Baieri Raadios (München) sümfooniaorkestri maailmakuulus dirigent Eugen Jochum. Nagu ikka uue orkestri puhul, komplekteeriti koosseis tippklassi muusikuist. Vähemalt sel asutamisaastal oli nende valitute seas ka 1943. aastast Saksamaal elanud eesti…
2 minutit
?Jazzkaare? hitid ? Joyce ja Sco
?Jazzkaar? 17. ? 25. IV
Lõppenud ?Jazzkaar? oli edukas nii kunstiliste kui arvuliste näitajate poolest, kõlas valdavalt hea või väga hea muusika ning saalid olid kas täis või väga täis. Ülisuure publikuhuvi pälvisid kaks esinejat Sakala suures saalis: brasiillanna Joyce (23. IV) ja ameeriklane John Scofield (24. IV).
Lõppenud ?Jazzkaar? oli edukas nii kunstiliste kui arvuliste näitajate poolest, kõlas valdavalt hea või väga hea muusika ning saalid olid kas täis või väga täis. Ülisuure publikuhuvi pälvisid kaks esinejat Sakala suures saalis: brasiillanna Joyce (23. IV) ja ameeriklane John Scofield (24. IV).
3 minutit
Crash Ensemble?i urbanistlik vaim
Eesti muusika päevad 14. ? 21. IV
Crash Ensemble (Iirimaa) Kanuti gildi saalis 17. IV.
Crash Ensemble (Iirimaa) Kanuti gildi saalis 17. IV.
3 minutit
Uuest ja traditsioonilisest bigbändi muusikast
Eesti muusika päevad koostöös festivaliga ?Jazzkaar?. Estonian Dream Big Bänd Örjan Fahlströmi (Rootsi) juhatusel Vene Draamateatris 20. IV, teises kontserdipooles Randy Brecker (trompet, USA) ja EDBB.
Eesti muusika päevad ja ?Jazzkaar? ületavad piire ? nii võiks kirjeldada kontserti, mis toimus 20. IV Vene Draamateatris, kus Estonian Dream Big Band sai…
Eesti muusika päevad ja ?Jazzkaar? ületavad piire ? nii võiks kirjeldada kontserti, mis toimus 20. IV Vene Draamateatris, kus Estonian Dream Big Band sai…
2 minutit
Muusikal või ?päris? muusikal?
Tallinna Saksofonikvarteti kontsert ?Muusikal, muusikal?? Estonia talveaias 28. IV, solist Pille Lill (sopran).
Tallinna Saksofonikvartett (koosseisus Olavi Kasemaa, Villu Veski, Valdur Neumann ja Hendrik Nagla) tähistas oma 20. tegevusaastat meeleolukalt. Kontsert ?Muusikal, muusikal?? tõi Estonia talveaeda nii palju kuulajaid, et vabaks jäi vaid mõni üksik istekoht. Publikumagnetiks oli kindlasti populaarsete…
Tallinna Saksofonikvartett (koosseisus Olavi Kasemaa, Villu Veski, Valdur Neumann ja Hendrik Nagla) tähistas oma 20. tegevusaastat meeleolukalt. Kontsert ?Muusikal, muusikal?? tõi Estonia talveaeda nii palju kuulajaid, et vabaks jäi vaid mõni üksik istekoht. Publikumagnetiks oli kindlasti populaarsete…
2 minutit
Barry Douglas meeldib muusikale
Barry Douglas tahtis saada ooperidirigendiks, praeguseks on maailma ühe prestii?ikama, T?aikovski-nimelise konkursi võitjast saanud Iirimaa esipianist ning kammerorkestri Camerata Ireland hing ja kunstiline juht.
2 minutit
Üksteist laureaati ühes voodis
Olen päri seltsimees Staliniga, et muusikaline komöödia ?Volga-Volga? on etem kui sama ?anri ?Lõbusad semud?. Juht pidas ?Volgat? tähtedest paari re?issöör Grigori Aleksandrovi ja ta naise, näitlejanna Ljubov Orlova parimaks kinotööks üldse ja jälle olen sm. Staliniga nõus. Ausalt öeldes, Aleksandrovi filmid on kõik käkid. Kui neist välja arvata Dunajevski…
2 minutit
?21 grammi?
Sean Penni kehastatud õpetaja Pauli vilets süda asendatakse õnnetuses hukkunud mehe organiga.
?21 grammi? (?21 Grams?, USA 2003). Re?issöör Alejandro Gonzáles Iñárritu. Osades Naomi Watts, Sean Penn, Benicio Del Toro. Esilinastus kobarkinos 1. mail.
?21 grammi? (?21 Grams?, USA 2003). Re?issöör Alejandro Gonzáles Iñárritu. Osades Naomi Watts, Sean Penn, Benicio Del Toro. Esilinastus kobarkinos 1. mail.
3 minutit
Väikese kino poole
X Pärnu fideo- ja vilmifestival
Arkadi Plaskovi nominaalse neokommunistliku romantilise kunstirühmituse Fa?ist Lendas Üle (FLÜ) ja Academia Grata ?Terror, geenitehnoloogia ja sotsiaalporno? avaldas linnapildis muljet.
Arkadi Plaskovi nominaalse neokommunistliku romantilise kunstirühmituse Fa?ist Lendas Üle (FLÜ) ja Academia Grata ?Terror, geenitehnoloogia ja sotsiaalporno? avaldas linnapildis muljet.
5 minutit
Eesti ongi Euroopa Liit
Tõepoolest hämmastav, aga Eesti Vabariigis on 2004. aasta 1. maist kasutusel kaks lippu. Trikoloor ja lipp, millel sinise taustal kaksteist kuldtähekest. Tõtt-öelda on sellel tõigal sügav tähendus. Me pole mitte vaesemaks jäänud, vaid rikkamaks saanud. Kaks on rohkem kui üks. 25 on peaaegu poole rohkem kui 15.
Olen ise kümne…
Olen ise kümne…
2 minutit
Neutraalsus ja julgeolek Iirimaa vaatevinklist
Järgnevalt esitan mõned isiklikud tähelepanekud seoses Iirimaa neutraalsuse ja selle päritoluga, tema positsiooniga Euroopas ning ka mõned isiklikud mõtted selle kohta, millised on peamised julgeolekuküsimused, mis seisavad laienenud ELi ees tulevikus. Käesolev artikkel on kirjutatud ajal, mil Eestis valitseb endiselt eufooria NATOsse pääsu ning ELiga liitumise üle 1. mail.
Eestlastele…
Eestlastele…
6 minutit
Euroopa Liidu põhiseaduslik leping: Eesti ja Euroopa valikud
Euroopa Tulevikukonvent kutsuti kaks aastat tagasi ellu kui seni Euroopa Liitu (EL) vaevanud demokraatia defitsiidi ja valitsemise läbipaistmatuse võimalik lahendus. Lisaks loodeti lahendada veel rida olulisi pikaajaliselt probleemseid küsimusi: riikide ja liidu pädevussuhted, rahvusparlamentide tulevane roll, lepingute lihtsustamine ja liidu roll põhiõiguste tagamisel. Konvendi tööd kroonis põhiseadusliku lepingu projekt (PSL),…
6 minutit
Uus Euroopa põhiseadus: Laekenist Roomani
Euroopa ühendamine käib käsikäes veelgi intensiivsema Euroopa integratsiooni protsessiga, mida ma nimetaksin konstitutsionaliseerimisprotsessiks. Protsess sai alguse kaksteist aastat tagasi Maastrichtis ning jätkus Amsterdamis ja Nice?is. See kiirenes veelgi Laekeni deklaratsiooni ja Euroopa Tulevikukonvendi tegevuse tulemusel. Nüüd on valitsustevahelise konverentsi ülesandeks põhiseaduse heakskiitmisega see protsess lõpule viia.
Euroopat on võimalik struktureerida…
Euroopat on võimalik struktureerida…
7 minutit
Sõbrakäsi Saksamaale
Euroopa väikeste hulgas näeb hea toon ette Saksamaa kirumist. Saksamaa on süüdi nii transatlantiliste suhete ajaloolises madalseisus Iraagi sõja algusest saadik kui ka selles, et igal foorumil väljahõigatav Euroopa ühiseesmärk saada kõige konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks regiooniks maailmas on saavutamatu. Saksamaa majandus nimelt ei kasva juba õige mitu aastat ja kui…
3 minutit
Eesti peaks õppima Lõuna-Aafrika vigadest
Kauaaegset pressivabadust nautinud riikides on meediaväljaannetel tavaks oluliste sise- ja välispoliitiliste sündmuste toimumise ajal neid ka kajastada. Lisaks toimuva aktuaalsuse rõhutamisele annab sündmuse kiire vahendamine pressile võimaluse täitevvõimu vahetumalt küsitluse alla võtta. See sunnib selle esindajaid alalises valmisolekus olema, et oma töö kohta selgitusi anda. Selline demokraatia valvuri roll ei…
5 minutit
Palestiinlaste vastuseisule vaatamata sünnib nende riik siiski
USA 43. president on teoinimene. Ta ei taha umbsõlmi lahti harutada, vaid need läbi lõigata. Nii oli see Afganistanis, suhetes Euroopa Liiduga, Iraagis, nii läheb ka Lähis-Idas. Raske on ette kujutada, millega läheks George W. Bush ajalukku, kui poleks olnud 2001. aasta 11. septembrit.
Kui Valge Maja esitles 2002. aastal…
Kui Valge Maja esitles 2002. aastal…
6 minutit
Raamat
Andreas Meyer-Landrut. Mit Gott und langen Unterhosen. Erlebnisse eines Diplomaten in der Zeit des Kalten Krieges. Berlin, Edition Q, 2003.
1980. aastatel tõusis koguni kaks Tallinnast pärit meest Saksamaa LV välisteenistuse kõrgeimale astmele, välisministeeriumi riigisekretäriks. Need olid Bernd von Staden, kelle mälestused ilmusid mõne aasta eest, ja Andreas Meyer-Landrut. Viimane…
1980. aastatel tõusis koguni kaks Tallinnast pärit meest Saksamaa LV välisteenistuse kõrgeimale astmele, välisministeeriumi riigisekretäriks. Need olid Bernd von Staden, kelle mälestused ilmusid mõne aasta eest, ja Andreas Meyer-Landrut. Viimane…
1 minut
