Tartu Kunstimuuseumis Krista Leesi näitus „Verbarium“
Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni tekstiilikunstniku ja -disaineri Krista Leesi isikunäitus „Verbarium“. Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast…
1 minut
Matt kahe käiguga
2. IV Sirbis antud Marini probleemi aastast 1895 lahendasid lipuohvriga (1. Lf3! ähvardades 2. Ld3. Pärast 1. ? ef jätkab valge ohverdusstiilis 2. Ve2, ähvardades 3. Re7 matiga. Kui mustad löövad vankri 2. ? fe, siis annab 3. Og2 mati.) õigesti: Arlentin Laisaar, Ants Siirus, Hindrek Tamvelius.
1 minut
Maakonnauudised
Valgamaa
Valga muusikakoolis oli Lõuna-Eesti muusikakoolide akordioniõpilaste konkurss. Osales 26 akordionisti 4 maakonnast. Võisteldi neljas vanuserühmas ja iga õpilane esitas kaks pala. Igas vanuserühmas said kolm kõige paremat aukirjad ja iga esineja CD oma lugudega. Auhinnalistele kohtadele tulnute helikandjad saadeti Tallinna, kus ?ürii valib välja need, kes kutsutakse Nõmme muusikakooli lõppvooru. Valgamaa noortest akordionistidest saadeti lindivooru Annika…
Valga muusikakoolis oli Lõuna-Eesti muusikakoolide akordioniõpilaste konkurss. Osales 26 akordionisti 4 maakonnast. Võisteldi neljas vanuserühmas ja iga õpilane esitas kaks pala. Igas vanuserühmas said kolm kõige paremat aukirjad ja iga esineja CD oma lugudega. Auhinnalistele kohtadele tulnute helikandjad saadeti Tallinna, kus ?ürii valib välja need, kes kutsutakse Nõmme muusikakooli lõppvooru. Valgamaa noortest akordionistidest saadeti lindivooru Annika…
7 minutit
Sirp arvab
Aated ja reaalpoliitika
Eesti NATOsse saamine on eelviimane suur sündmus eesti rahva elus enne kunstimuuseumi valmimist. Kummatigi pole kõik seoses NATOga selge. Eesti on nüüd turvatud ja kaitstud. Tore. Aga mil määral piirab see samm meie iseseisvust? Kas Eestil on edaspidi õigus näiteks harrastada sõjalist tegevust ka väljaspool NATOt? Kas me peame selleks luba küsima? Või on sellega…
Eesti NATOsse saamine on eelviimane suur sündmus eesti rahva elus enne kunstimuuseumi valmimist. Kummatigi pole kõik seoses NATOga selge. Eesti on nüüd turvatud ja kaitstud. Tore. Aga mil määral piirab see samm meie iseseisvust? Kas Eestil on edaspidi õigus näiteks harrastada sõjalist tegevust ka väljaspool NATOt? Kas me peame selleks luba küsima? Või on sellega…
1 minut
Julgeolek versus vabadus?
Kas NATO suudab ohjeldada terrorismi
Vabadust on ikka ja jälle piiratud julgeoleku kaalutlustega. Vähemasti ettekäändena. 2001. aasta 11. september oli tähiseks, mis tuletas oma karmuses meelde lüngad, mis õhtumaad on jätnud oma sisejulgeoleku korraldamisel. Vabaduse ja demokraatia kants USA administratsioon lubas endale pea et esmakordselt selle riigi ajaloos kriitikat vabaduse aadressil. Selline sõnum iseloomustab ühemõtteliselt,…
Vabadust on ikka ja jälle piiratud julgeoleku kaalutlustega. Vähemasti ettekäändena. 2001. aasta 11. september oli tähiseks, mis tuletas oma karmuses meelde lüngad, mis õhtumaad on jätnud oma sisejulgeoleku korraldamisel. Vabaduse ja demokraatia kants USA administratsioon lubas endale pea et esmakordselt selle riigi ajaloos kriitikat vabaduse aadressil. Selline sõnum iseloomustab ühemõtteliselt,…
3 minutit
Sume suveöö
Miks lähevad lugejatele palju rohkem korda Enn Vetemaa, Kerttu Rakke ja Andrus Kiviräha Kalevipoja travestiad kui Kreutzwaldi eepos? Kas selle pärast, et regivärss ei ole enam uuel ajal moes? Ei usu. Mu meelest on asi pigem selles, et Kreutzwald tsiviliseeris meie esivanemate lööma- ja joomamehe ning tegi temast rahvuskangelase. See on vägev saavutus ning rööbitine eesti rahva tsiviliseerimisega.…
3 minutit
Euroopa Liidu ?uued naabrid? ja Eesti
Euroopa Liidu laienemisel on sarnasusi ?Sõrmuste isanda? epopöaga. Kui lääneeurooplased otsustasid laienemisprotsessi kasuks, ületasid nad nagu võlusõrmuse otsinguile siirdunud kääbikud ?piiri, millest kaugemale polnud kunagi mindud?. Nüüd on ELi piirid aga Mordorile üha lähemale nihkumas. Tuldpurskavate kraatrite kõmin, draakonite möirged ja guglunkide sisin kostub üha selgemalt. Teisisõnu, Euroopa Liit on peatselt jõudmas (ning…
2 minutit
Levist väljas
Juutidest on kahju
Juutidest on kahju. Maailma parimad läbirääkijad ja ärarääkijad läbi aegade ei suuda saavutada rahu oma kodumaal. Kuid see ei ole ainuke põhjus kahjutundeks. Kõik, mida juudid on uut loonud, pole ehk üheselt hea (Hollywoodi ja optsioonide osas võib olla eri arvamusel), kuid üsna tihti on nad tulnud toime paradigma muutmisega. Paraku on viimastel aastakümnetel nende…
Juutidest on kahju. Maailma parimad läbirääkijad ja ärarääkijad läbi aegade ei suuda saavutada rahu oma kodumaal. Kuid see ei ole ainuke põhjus kahjutundeks. Kõik, mida juudid on uut loonud, pole ehk üheselt hea (Hollywoodi ja optsioonide osas võib olla eri arvamusel), kuid üsna tihti on nad tulnud toime paradigma muutmisega. Paraku on viimastel aastakümnetel nende…
3 minutit
Kergitab kulmu
Liha, vaim ja hookuspookus
Mõned head aastad tagasi asustati minugi kodutänava otsas maja, kus kärtskollased rulood päev läbi akende ees ja autode rivi trepis. Äri on varjamatu, asutusel pole taragi ümber, selle asemel on avatud parkimisplats. Hommikuti on näha taksosid tüdrukuid ?objektile? sõidutamas: enamasti on nad tagaistmel kägaras, näod püüdlikult varjatud. Milles küsimus? Näib, et noored seksitöötajad kannatavad…
Mõned head aastad tagasi asustati minugi kodutänava otsas maja, kus kärtskollased rulood päev läbi akende ees ja autode rivi trepis. Äri on varjamatu, asutusel pole taragi ümber, selle asemel on avatud parkimisplats. Hommikuti on näha taksosid tüdrukuid ?objektile? sõidutamas: enamasti on nad tagaistmel kägaras, näod püüdlikult varjatud. Milles küsimus? Näib, et noored seksitöötajad kannatavad…
2 minutit
Ajakirjanikud on võimetud sotsioloogilisi küsitlusi kriitiliselt hindama,
arvab tänavune sotsiaalteaduste riikliku preemia laureaat Mikko Lagerspetz
Tänavuse riikliku sotsiaalteaduste preemia laureaadi Mikko Lagerspetzi auhinnatud tööd käsitlevad selliseid teemavaldkondi nagu uimastid ja uimastipoliitika, riigisotsialismi ja hiljem postmodernismi mõju sotsiaalsele iseorganiseerumisele Kesk- ja Ida-Euroopas ning ?põhjamaisuse? käsitlemine Eesti poliitikas ja Põhjamaades endis. Lagerspetz ise tõstab…
Tänavuse riikliku sotsiaalteaduste preemia laureaadi Mikko Lagerspetzi auhinnatud tööd käsitlevad selliseid teemavaldkondi nagu uimastid ja uimastipoliitika, riigisotsialismi ja hiljem postmodernismi mõju sotsiaalsele iseorganiseerumisele Kesk- ja Ida-Euroopas ning ?põhjamaisuse? käsitlemine Eesti poliitikas ja Põhjamaades endis. Lagerspetz ise tõstab…
8 minutit
Kunsti rahastab riik kümme korda vähem kui heli- ja näitekunsti!
Valituna uuesti kunsti sihtkapitali esimeheks, imestasin, miks on nüüdne stipendiumide määramine palju pingelisem kui kaheksa aastat tagasi, mil viimati seda ülesannet täitsin. Lihtne statistika kultuuriministeeriumist aga tegi sellegi selgeks: nimelt finantseerib Eesti riik kultuuriministeeriumi kaudu (pluss väiksemad summad hasartmängumaksust ning Rahvuskultuuri Fondist) kujutavat ja rakenduskunsti vaid 2,1…
6 minutit
Kes on tõusmas relvile?
Martin Oja, , keelatud raamat (tekste 1996 ? 2000). Koma, 2003. 78 lk.Klaus Eduard, Pommikutsikas. Ilmamaa, 2003. 96 lk.Artur Mölter, Leitud hing? Ja purunenud süda. 2003.Mihkel Kera, Tähelepanekuid noorusaastatest (Konspektiservaluulet). Kirja Kerrallaan, 2003.Villem Valme, Artur Tõhu unenägu. Paala järv, 2003. 72 lk.Astrid Valdmann ja Ott Kagovere, Haiged lapsed. 50 lk.Olev Olematu. Ederlezi. Huma, 2003. 72 lk.Chalice,…
7 minutit
Raamatututvustus
Ervin ÕunapuuEESTI GOOTIKA
Endiselt dramaatilisi võtteid kasutav, groteskseid stseene armastav, kuidagi kibestunud, mürgine, võitlev, õunapuulik. Nii mõnigi tekst ses novellikogus on juba tuttav, ilmunud. Kujundanud autor ja Umara Kirjastus. Umara Kirjastus, 2004. 190 lk.
Endiselt dramaatilisi võtteid kasutav, groteskseid stseene armastav, kuidagi kibestunud, mürgine, võitlev, õunapuulik. Nii mõnigi tekst ses novellikogus on juba tuttav, ilmunud. Kujundanud autor ja Umara Kirjastus. Umara Kirjastus, 2004. 190 lk.
1 minut
Kolmas Wiiralti-nimeline
Eduard Wiiralti preemiale kandideerinute näitus rahvusraamatukogus kuni 24. IV.
Kui Eduard Wiiralti galerii avamine rahvusraamatukogus 1996. aastal oli austusavaldus estampgraafika traditsiooni alustalale eesti minevikukunstis, siis galerii kinkijate Henry Radevalli ja Harry Männili toel asutatud, iga kolme aasta järel määratud Wiiralti preemiad on suunatud graafika tänapäeva ja tulevikku. Elutööpreemia ja noore graafiku preemia väljaandmisel on arvestatud esinemise…
Kui Eduard Wiiralti galerii avamine rahvusraamatukogus 1996. aastal oli austusavaldus estampgraafika traditsiooni alustalale eesti minevikukunstis, siis galerii kinkijate Henry Radevalli ja Harry Männili toel asutatud, iga kolme aasta järel määratud Wiiralti preemiad on suunatud graafika tänapäeva ja tulevikku. Elutööpreemia ja noore graafiku preemia väljaandmisel on arvestatud esinemise…
3 minutit
Laimre ?Küsimused ja vastused?
Marco Laimre isikunäitus ?Küsimused ja vastused? Rotermanni soolalaos kuni 15. IV.
Marko Laimre. Räägi ja mälu. 2004.
Marko Laimre. Räägi ja mälu. 2004.
7 minutit
Eesti muusika päevad 2004
Ajavahemikul 13. ? 21. aprillini korraldab Eesti Heliloojate Liit koos oma partneritega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis 18 kontserti, mille teljeks eesti uus muusika. Festival eesti muusikaga ei ole eesti muusikamaastikul enam ammu midagi enneolematut, sest sarnaseid üritusi (tõsi küll erinevate nimede all) on heliloojate liit korraldanud viimase 25 aasta jooksul ning uue muusika publik…
3 minutit
Kuum ameerikalik tantsumuusikal ?Grease?
Sandy ? Liisi Koikson ja Danny ? Priit Võigemast
Autorid Jim Jacobs ja Warren Casey. Lavastaja Andres Dvinjaninov, dirigent Mihhail Gertz. Koreograafid Jüri Nael, Jane Miller, kostüümikunstnik Ene-Liis Semper, kunstnik Riina Degtjarenko. Osades: Liisi Koikson, Priit Võigemast, Evelin Pang, Veikko Täär, Andero Ermel, Jaagup Kreem jt. Ansambli Terminaator laiendatud koosseis. Esietendus: 24.…
Autorid Jim Jacobs ja Warren Casey. Lavastaja Andres Dvinjaninov, dirigent Mihhail Gertz. Koreograafid Jüri Nael, Jane Miller, kostüümikunstnik Ene-Liis Semper, kunstnik Riina Degtjarenko. Osades: Liisi Koikson, Priit Võigemast, Evelin Pang, Veikko Täär, Andero Ermel, Jaagup Kreem jt. Ansambli Terminaator laiendatud koosseis. Esietendus: 24.…
3 minutit
Robert Jürjendali helged maastikud
Robert Jürjendalil ilmus hiljuti koos David Rothenbergiga CD ?Soo-Roo? ning aprillis esitleb ta uut plaati ka trioga Fragile.
3 minutit
Mozart ja tema naised
Kontsert ?Mozart ja tema naised?, Kalle Randalu (klaver) ja Ülle Kaljuste 29. III Estonia kontserdisaalis. Kavas Mozart.
Nüüdisajal on vanade kontserdivormide asemele sageli astunud spektaakel. Appi tuleb maagiline sõna ?multimeedia? või siis tants, luuletuste lugemine, pantomiim. Ei suuda ju mitu tundi lihtsalt niisama kuulata.
Nüüdisajal on vanade kontserdivormide asemele sageli astunud spektaakel. Appi tuleb maagiline sõna ?multimeedia? või siis tants, luuletuste lugemine, pantomiim. Ei suuda ju mitu tundi lihtsalt niisama kuulata.
1 minut
Valisid Klassikaraadio kuulajad
Klassikaraadio sünnipäevakontsert ?Kuldne klassika kuulajate valikul? Estonia kontserdisaalis 1. IV, ERSO Kaisa Roose (Eesti-Taani) dirigeerimisel, solist Marius Järvi (t?ello).
Enne kontserti rääkis Klassikaraadio juht Tiia Teder publikule, et Klassikaraadio sünnipäevaks valisid kontserdikava Interneti-hääletusel kuulajad ? seetõttu kõlasid sel muusikaõhtul populaarsed, ent samas ka nõudlikud teosed Griegilt, Dvorákilt ja Beethovenilt. Meile praktiliselt tundmatust dirigendist Kaisa…
Enne kontserti rääkis Klassikaraadio juht Tiia Teder publikule, et Klassikaraadio sünnipäevaks valisid kontserdikava Interneti-hääletusel kuulajad ? seetõttu kõlasid sel muusikaõhtul populaarsed, ent samas ka nõudlikud teosed Griegilt, Dvorákilt ja Beethovenilt. Meile praktiliselt tundmatust dirigendist Kaisa…
2 minutit
Orkestrid ja trompetivirtuoosid
?Jazzkaar? 17. ? 25. IV
Kuigi ?Jazzkaar? toimub 15. korda, on igale festivalile jagunud ikka uut ja üllatavat. Esmakordselt ?Jazzkaare? ajaloo jooksul mängib sümfooniaorkester jazzivärvides ja Estonian Dream Big Band esitab eesti noorte heliloojate teoseid ehitades silda nüüdismuusika ja jazzi vahele. Piiride ületamine, mis kunagi oli tabu, on saanud tänapäeval loomulikuks nähtuseks. Jazziuksest piilusid…
Kuigi ?Jazzkaar? toimub 15. korda, on igale festivalile jagunud ikka uut ja üllatavat. Esmakordselt ?Jazzkaare? ajaloo jooksul mängib sümfooniaorkester jazzivärvides ja Estonian Dream Big Band esitab eesti noorte heliloojate teoseid ehitades silda nüüdismuusika ja jazzi vahele. Piiride ületamine, mis kunagi oli tabu, on saanud tänapäeval loomulikuks nähtuseks. Jazziuksest piilusid…
2 minutit
Teod
Ivo Lille ja Jorma Toots.
Kokku kümme kontserti viiel maal (7. ? 21. III) pakkus Põhjamaade-Balti parimate noorte muusikute sari ?Upbeat? oma tänavusel viiendal hooajal duole Ivo Lille (saksofon) ? Jorma Toots (klaver) ning rootslannade Indra Keelpillikvartetile Malmöst. 2000. aastal sündinud Eesti duo jõudis ?Con brio 2002? finaali ning leidis tookord publiku suure poolehoiu. Jorma Toots on võitnud ka II…
Kokku kümme kontserti viiel maal (7. ? 21. III) pakkus Põhjamaade-Balti parimate noorte muusikute sari ?Upbeat? oma tänavusel viiendal hooajal duole Ivo Lille (saksofon) ? Jorma Toots (klaver) ning rootslannade Indra Keelpillikvartetile Malmöst. 2000. aastal sündinud Eesti duo jõudis ?Con brio 2002? finaali ning leidis tookord publiku suure poolehoiu. Jorma Toots on võitnud ka II…
2 minutit
Vigade revolutsioon
Esto TV provodokk ?Vali kord?.
Ega nad mulle ka alguses ei meeldinud. Uuriva ajakirjanduse ambitsiooni ei suutnud nad küll täita. Ka napakavõitu meelelahutusena oli rühmituse teletegevus liiga eneseküllane ja hajus, kõnetas harva tegelikke valusaid probleeme. Ehkki, ega selles meelelahutuses nüüd midagi üliväga hullu ka polnud. Aastavahetusel nähtud biitlite ?A Hard Day?s Night? osutus üsnagi sarnaseks Esto TV…
Ega nad mulle ka alguses ei meeldinud. Uuriva ajakirjanduse ambitsiooni ei suutnud nad küll täita. Ka napakavõitu meelelahutusena oli rühmituse teletegevus liiga eneseküllane ja hajus, kõnetas harva tegelikke valusaid probleeme. Ehkki, ega selles meelelahutuses nüüd midagi üliväga hullu ka polnud. Aastavahetusel nähtud biitlite ?A Hard Day?s Night? osutus üsnagi sarnaseks Esto TV…
2 minutit
Nihilistid näpivad sotsiaalset kliitorit
Esto TV, ?Vali kord?. Re?ii Andres Maimik, osades Rain Tolk, Ken Saan ja Juhan Parts, toimetaja Juhan Ulfsak. Kuukulgur Film, 2004. Esilinastus 2. aprillil kinos Sõprus.
3 minutit
Muratova motiividel
Tegelikult ei olnud mul plaanis täna kirjutada Kira Muratovast. Ent olud sunnivad. Tõukuriks ei saanud tõik, et ETV näitas Muratova ?edöövrit ?T?ehhovi motiividel?, vaid Nädalas ilmunud Olev Remsu kommentaar sellele filmile. Haistsin tema jutus piinlikuvõitu puudujääke. Et Muratova film on eesti elitaaride seas tekitanud elevust, ruttan mõnda seika õiendama. Muidugi ei ürita ma dikteerida, kuidas Muratovat ?tuleb…
2 minutit
Ulg
1 minut
Pikk lõputa lugu nimega ?Uus tants 6?
Vägi, jõud ja energia kandsid seekordset ?Uus tants 6? festivali
Zen-traditsiooni üks küsimus on: ?Kui mitte praegu, siis millal??. Psühholoogiline aeg ja kella aeg sulavad Salvador Dalí meelepildi laadselt amorfse massina üheks. Lineaarne ajataju kaob võimsa elamuse või ?oki puhul täiesti ja ideaalne kunstiteos just seda taotlebki ? raputust ja endaunustust.
Zen-traditsiooni üks küsimus on: ?Kui mitte praegu, siis millal??. Psühholoogiline aeg ja kella aeg sulavad Salvador Dalí meelepildi laadselt amorfse massina üheks. Lineaarne ajataju kaob võimsa elamuse või ?oki puhul täiesti ja ideaalne kunstiteos just seda taotlebki ? raputust ja endaunustust.
6 minutit
Miks me kardame ilu?
Ehk veel kord ?Uus tants 6? festivalist
Kui peaksin Eesti tantsukunstile praegu logo joonistama, kujutaksin seal toorest rohelist õuna. Tunnuslauseks kirjutaksin paksu musta joonena: Surm ilule!
Kui peaksin Eesti tantsukunstile praegu logo joonistama, kujutaksin seal toorest rohelist õuna. Tunnuslauseks kirjutaksin paksu musta joonena: Surm ilule!
3 minutit
