Varia

  • Kai Aareleid

    Kai Aareleid

    Kai Aareleid,
    kirjanik ja tõlkija
    Esimene Naine?
    Kirjandusküljel oli tänavuste Finlandia kirjandusauhinna raamatute seas kõne all ka Johanna Venho romaan Sylvi Kekkosest. Loodan, et see ilus, horisonti avardav raamat jõuab ka eesti keelde. On siiski üks probleem, pealkiri. Või kuidas võtta. Kui raamat „Ensimmäinen nainen“ räägib Soome presidendi Urho Kekkose abikaasast, tuleks see tõlkida „Presidendiproua“ või „Esimene leedi“, milles küsimus.
    Raamatusse süvenedes kõlab aga nende eestikeelsete mõistete juures peaaegu kõik valesti. Kui rõhk…
  • Sel reedel Sirbis Soome

    Sel reedel Sirbis Soome

    KAI AARELEID: Soome romaanipärlid
    Märkmeid 2019. aasta Finlandia kirjandusauhinnast
    Detsembri algul Soome iseseisvuspäeva paiku on ikka põhjust kirjutada Soome tähtsaimast ja suurimast kirjandusauhinnast. Alates 1984. aastast välja antavast Finlandia auhinnast on saanud tõsiseltvõetav kaubamärk ja kirjanduse populariseerija. Kuigi suurima tähelepanu pälvivad esile tõstetud teosed, koorub auhinna ümber peetavatest aruteludest ka üldistusi kirjandusaasta ja kirjanduse valupunktide kohta.
    Soome Kirjandusfond, mille asutasid 1983. aastal Soome kirjastajad ja haridusministeerium, annab Finlandia kirjandusauhinda välja kolmes kategoorias: ilukirjandus (romaan),…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Rahvusülikool 100 !
    KAAREL TARAND: Laulu ja armastuse maja
    Kel nimeks rahvusülikool, selle vastutusel on ka rahvuskehandi ehitamine ehk õnnelike paaride kokkuviimine. 
    Kui sellel maal on rahva enamust üldse ühendanud millessegi uskumine, siis on viimased 150 aastat usutud haridusse ning rahvakiriku peakatedraaliks on olnud Tartu ülikooli peahoone. Teadmiste jagajana ja isiksuste kujundajana on ülikool enamjaolt hakkama saanud ka okupatsioonide ja võõrvõimu tingimustes. Kas on ta suutnud asjaosalistele kindlustada ka õnne ja armastuse, mis…
  • Ardo Ran Varres
    Ardo-Ran Varres
    Foto Siim Vahur

    Ardo Ran Varres

    Ardo Ran Varres,
    helilooja ja näitleja, muusikaline ja helikujundaja
    1996. aastal tegin sõnateatris elu esimese muusikalise kujunduse. Valisin lavastajaga plaatidelt muusikapalu ja otsisin vajalikke diegeetilisi helisid, nt uksekell, autosignaal jms. Tol ajal olid teatrites tööl muusikaline kujundaja ja helitehnikud. Kui uuslavastusele sooviti tellida originaalmuusikat, kutsuti helilooja, kelle töö oli selgesti eristatav. Aeg läks edasi, arvuti abil oli järsku küllalt hõlbus tekitada helimaastikke ja originaalmuusikat. Noorema põlvkonna helitehnikud ei pidanud enam jootekolviga…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Jonniga vastuvoolu
    Kliimapoliitiline pööre maailma panganduses jätab Eesti gaasi- ja põlevkiviunistused kuivale.
    Ühel pimedal novembriõhtul nädalake tagasi löödi Luxembourgis Eesti valitsuse koalitsioonilepingu kirstukaande järjekordselt tugevad naelad. Euroopa riikide ühise ja ühtlasi maailma suurima avaliku panga ehk Euroopa Investeerimispanga (EIB) direktorite nõukogu kiitis heaks panga uued laenupoliitika põhimõtted energiasektoris. Kaua oodatud ja aktivistide nõutud otsus lõpetada laenuandmine fossiilkütuseid kasutavatele projektidele, olgu nendeks elektri- või soojusjaamad, torustikud, terminalid vms, kukkus kompromissina välja…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis rahvusatlas ja saja-aastane Eesti Kunstimuuseum. Sirbi vahel Diplomaatia.
    Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
    Taavi Pae: „Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule.“
    Teisipäeval esitleti rahvusraamatukogus pea sajandipikkuse eellooga Eesti rahvusatlase ilmaletulekut. Milline tee on käidud ja millised on Eesti kartograafia järgmised verstapostid, rääkis Sirbile rahvusatlase koostaja, Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.
    TÕNU RAID: Kaardikultuur ja rahvusatlas
    Kaart kui universaalne infokandja, mis…
  • Kaarel Tarand
    Kaarel Tarand
    Foto: Piia Ruber

    Kaarel Tarand

    Valetamine on surnud. Kui mingi sõna või mõiste jõuab poliitilisse käibesse, kaotab see pikaks ajaks, kui mitte igaveseks oma senise tähenduse. Seletava sõnaraamatu järgi on valetama endiselt sihilikult valet rääkima või rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. Valetada saab ette, kokku ja välja. Poliitilises pruugis käib valetamine paaris vassimisega ja need sõnad on kuum kaup nii meil kui ka laias ilmas.
    USA president Donald Trump valetab keskmiselt 13,5 korda ööpäevas, Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ÜLO MATTHEUS: Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?
    Inimene on teatud mõttes nagu kooreürask, kelle tegevus hävitab elukeskkonna, milles ta elab. Kooreüraskil on võimalus edasi rännata puult puule, ühest metsast teise ja jätkata lõputult paljunemist, kuid inimesel on vaid üks „puu“, planeet Maa, ja esialgu saab ta vaid unistada, et kui ta on oma planeedi ära tarbinud, siis istub ta mingisse kõrgtehnoloogilisse lennumasinasse ja siirdub järgmisele taevakehale, kus sobiv elukeskkond…
Sirp