Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    SANDRA HAUGAS: Parempoolsed ja Isamaa. Kuhu edasi?  
    Et valijate ootustele vastata, pakuvad vasakpoolset poliitikat nüüd nii vasak- kui ka parempoolsed erakonnad. 
    Eestis kurdetakse üha enam mõõduka parempoolse poliitika vähesuse üle. Üks äsja esile kerkinud Isamaa-sisese Parempoolsete ühenduse eestkõnelejaid on näiteks öelnud: „Siiani edu toonud parempoolne poliitika hakkab Eestis vähikäiku tegema. Ei ole enam klassikalist mõõdukat parempoolsust, nagu veel kümme aastat tagasi.“i Eesti on lähikümnenditel olnud peaaegu et neoliberalismi ehk ultraparempoolsuse musterriik. Kas tõesti on parempoolne poliitika hääbumas? Kas Parempoolsete juhtimisel täidaks selle tühimiku uue suuna võtnud Isamaa?
    JAAK VALGE: Ajalugu ja maagia ning astroloogia
    Miks KGB-lane ei tulnud oma üllitisega välja siis,…
    4 minutit
  • ,

    Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset

    Järgmisel nädalal tähistatakse Eestis 110 aasta möödumist esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910 sõlmitud lepinguga tagati Vilsandi külje all paiknevatel Vaika saartel merelindudele turvalised tingimused. Sellest ajast saadik on kaitsealade arv ja pindala nii Eestis kui ka mujal maailmas aina suurenenud, Eestis on erisuguse kaitsestaatusega 19,4% maismaast ja 27,2% merealadest.* Oma looduskaitsealade pindalaga oleme Euroopa keskmiste hulgas.
    Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud…
    Aveliina Helm
    3 minutit

  • Berk Vaher, kirjanik ja kriitik

    Metsavahe maanteeserv: õllepurk, džinnipurk, kiirtoidupakend, sigaretikarp. Mitte lausa üksteises kinni; mitte nii tihkelt kui mullu rannafestivali järel, aga ometi, taas kord. Autoaknast visatud. Ossid? Ent edasi mahlapakk, limpsipudel, jäätisepaber . . . . Uus põlvkond vanemate reipal kaasaelamisel või minnalaskmisel.
    Mujal olevat märksa hullem. Arengumaades, aga ka heaoluriikides. Meil on vähe rahvast, hõre asustus, sodi on ka vähem. On see vabandus?
    Teeveere haakrik on ju vaid pinnariibe sodikuhjadest, mida sügavamalt metsast leitakse. Rehmates, et mõni…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    BERK VAHER: Vabastatud puiestee: Tartult kae eemaldamine
    Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama.
    Kipub püsima eelarvamus, et suvi pole Tartu aastaaeg. Tartu linna päev on ometigi just juuni lõpus ning pandeemiaeelseil aastail ilmestasid ka juulit-augustit mitmed festivalid ja kontserdisarjad, tänavakohvikute melu ja tihenevad turistivood – ja ikka leidub neid, kes kuulutavad, et „suvel jookseb Tartu…
    6 minutit
  • 2020. aasta tegijad
    Aasta liblikaks valis Eesti Lepidopteroloogide Selts teelehe-mosaiikliblika, kelle peamiseks toidutaimeks Eestis on peetrileht. Teelehe-mosaiikliblikas elab veekogude lähedal, soodes ja niisketes võsastikes ning esineb Eestis vaid kohati, võib-olla soode kuivendamise tõttu on liik lokaalseks muutunud.
    Urmas Tartes
    ,

    2020. aasta tegijad

    Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just sel aastal peaks erilist tähelepanu pöörama.
    2 minutit
  • Tuleviku hind
    Allan Aksiim
    Andres Tennus

    Tuleviku hind

    Üks moodsa maailma vähem arutatud hädasid on asjaolu, et me ei hinnasta õigesti. Kliimamuutus on tõenäoliselt suurim kulu, mida inimkond lähitulevikus kandma peab. Ääri-veeri on ühiskonnad ja riigid seda hakanud mõistma ja keskkonnakaitse kergitab üha rohkem pead. Siiski mõtleme vähe sellest kui kulust, mida peaksime hakkama juba praegusele majandustegevusele lisama.
    Laias laastus on valida kahe stsenaariumi vahel: kas Pariisi kliimakokkuleppe ja sellega seotud Euroopa Liidu kliimamuutuste leevendamise meetmeid täidetakse või ei…
    Allan Aksiim
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri
    Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa.
    Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on mereõhk.
    Tartuga harjununa ja seda armastama hakanud, avastasin, et kogu Eesti on üks paras mereäärne kant. Ei pea…
    5 minutit
  • Ja plastimaks saagu!
    Aron Stern
    ,

    Ja plastimaks saagu!

    Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
    Mari Laaniste
    Erakogu

    Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik

    Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse. Viiendik tavalisest, kui sedagi. Hakkab kõhe, kuna ma ei saa enne järgmist…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Enriko Mäsak: Monumendiraevust kunstiuurija pilguga
    Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.
    Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega seonduva piiresse ning puutugu avalikku skulptuuri vaid sedavõrd, kui see käsitleb avaliku ruumi kunstilist…
    4 minutit
Sirp